OK Incure OÜ hagi Kristo Raua vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2427 eurot 89 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood xxx; xxx); esindaja AL.V (e-post xxx) Kostja Kristo Raud (isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista Kristo Raualt välja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 1855 eurot,
10.oktoobri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 99 eurot 20 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
3.Mõista Kristo Raualt välja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot. Kristo Raual tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (250 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.
2-18-115135 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ nõuab 10. oktoobril 2018 esitatud hagis Kristo Raua vastu 1855 euro suuruse põhivõlgnevuse, 522 eurot 89 sendi suuruse viivise ja võla sissenõudmiskulude 50 eurot väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja laenuandja Mogo OÜ vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx, 1855 euro suuruse laenu väljastamiseks ning lepingu tagatiseks on xxx. Kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama võla 8. märtsist 2016 kuni 7. märtsini 2022 intressimääraga 3,50% kuus. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Mogo OÜ ütles laenulepingu erakorraliselt üles 8. veebruaril 2018. Mogo OÜ loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Hagiavaldusest nähtub, et laenulepingu p 5.3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda viivist võlgnetavalt summalt määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale juhul kui laenusaaja ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegsel, s.o 0,116% päevas. Hageja arvestab viiviseid kokkulepitud intressimäärast lähtudes. Seetõttu võlgneb kostja viiviseid kokku 522 eurot 89 senti. Samuti palub hageja välja mõista VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu 50 eurot.
2(6)
2-18-115135
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult (avaldatud
16.novembril 2018) 3. detsembril 2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hagiavalduses esitatud ja kostja omaksvõetud asjaoludel (TsMS § 407 lg 1 kolmas lause) on hageja nõuded allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.
5.Hagiavaldusest nähtub, et 8. märtsil 2016 sõlmis kostja Mogo OÜ-ga laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx, 1855 euro suuruse laenu väljastamiseks ning lepingu tagatiseks on xxx Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel oleks pooltevaheline leping käsitatav muu kui tarbijakrediidilepingua. Mogo OÜ on sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja on sõlminud laenulepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust leiab kohus, et lepingu sõlminud pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal tagastamata põhivõla suuruseks 1855 eurot. Hageja ütles lepingu üles 8. veebruaril 2018. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
6.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. Hageja toob esile, et pooled leppisid 8. märtsil 2016 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamislepingus kokku intressimääras, milleks on 3,50% kuus ja 42% (laenulepingu eritingimuste p 3). Hageja ütles laenulepingu üles 8. veebruaril 2018. Kuna kohus lähtub TsMS § 407 lg-s 1 sätestatu alusel sellest, et kostja on hagiavalduses esitatud asjaolud omaksvõtnud, on hageja intressinõue kohtu hinnangul põhjendatud. 3(6)
2-18-115135
7.Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil on 0,00%.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1855 eurot lepingust tulenevas viivisemääras 42% (9. veebruarist 2018 kuni 10. oktoobrini 2018) 522 eurot 89 senti.
9.Kohus leiab, et kuivõrd pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu, ei või VÕS 415 lg 1 alusel tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kohtu hinnangul on kohaldatav ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud kolmas lause (nimetatut kinnitab Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsuses nr 3-2-1-120-08 p-des 12 ja 13 esitatud seisukohad), siis tuleb antud juhul hinnata lepingus kokku lepitud viivisemäära kui tüüptingimust, mis allub eraldi regulatsioonile, milleks on VÕS § 35 jj. Seega on tarbijatele ette nähtud kaitse rangem võrreldes lepingutingimustega, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud. Riigikohtu tsiviilkolleegium 10. mai 2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 mitte ei vähendanud viivisemäära, vaid tuvastas, et lepingu tüüptingimus, mille alusel nõuti viivise tasumist on tühine. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Riigikohus on rõhutanud, et lepingujärgseid regulatsioone, nagu nõuete esitamise tähtajad ja vastutuse piirangud või ka tüüptingimused, tuleb käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud..
10.Praeguses asjas on laenulepingus märgitud viivisemäär samuti tüüptingimus. Arvestades praktikas väljakujunenud kiirlaenu pakkuvate ettevõttete välja töötatud laenulepingu sõlmimise tingimusi, ei ole kohtu jaoks usutav, et viivisemääras 42% aastas on pooled läbi rääkinud ning seda tingimust sai laenuvõtja mõjutada. Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidis, et VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on 4(6)
2-18-115135 ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kolleegium on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).
11.Kohus on seisukohal, et tüüptingimustega tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on tühine ja kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus tarbijakaitselise eesmärgiga. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 5 korra. Kohtu hinnangul on ilmselgelt tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (eelviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 99 eurot 20 senti (0,0219% x 1855 eurot x 244 päeva).
12.Kohtu hinnangul on põhjendatud VÕS § 1132 lg 3 p 3 alusel hageja nõue 50 euro suuruse sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
13.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus mõistab kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu 250 eurot.
15.Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 16 TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 5(6)
2-18-115135 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.