Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-16-16684 AS-le Pärnu Vesi maksma, pidi tema osa olema kompenseeritud kogu järgmiselt liitujalt laekunud summa võrra.

Tsiviilasi nr 2-16-16684 alapunkti 6.8 kohaselt „Kui ühisveevärgi ja –kanalisatsooniga kaetaval alal asuva kinnistu omanik või valdaja soovib liituda enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste arendamise kava kohast väljaarendamist ning see on arendamise kava alusel tehniliselt võimalik, võib liitumine toimuda ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. Liituja poolt tehtud kulutused kompenseeritakse veeettevõtja poolt teistele liitujaile langevas osas siis, kui toimub selle ala arendamise kava kohane rajatiste ehitamine.“ Vaidlust ei ole selles, et silmas peeti iga liituja ehituskulud, mis pidid olema arvestatud vastavalt tema kinnistu (maa ja hoonete) suuruse osale kõigi liitujate kinnistute üldpinnas; ei pidanud arvestama ehitusetappidega (töölõikudega), vaid teenuseliikidega (vesi, reovesi, sademevesi). Käesolev vaidlus puudutab vaid reovee kanalisatsiooni ehitamist. Kostja kompenseerimise kohustuse täitmise sissenõutavaks muutumiseks oli vaja kahe eelduse olemasolu: trassid pidid olema välja ehitatud ja uued liitujad pidid liitumistasu ära maksma. Trassid olid välja ehitatud ja saanud kasutusloa 13.04.2009. Pae 4 kinnistu liitus ühiskanalisatsiooniga 2013. aastal. Pae 4 kinnistu liitumise ajal kehtinud Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 61 sätestas tasaarvestuse kohustuse uute liitujate ilmnemisel. Seega vaidlust ei ole selles, et enammakstu tagastamise kohustus vee-ettevõtjal tekkis pärast iga uue kliendi liitumist, mitte varem. Kohustuse rikkumist ei saa isikule ette heita enne kui kohustus muutus sissenõutavaks ja jäi täitmata. Siinkohal märgib kohus, et kostja 08.12.2016 taotlusel tegi kohus käesolevas asjas 06.04.2017 vaheotsuse, milles leidis, et hageja nõuded ei ole aegunud ning asja menetlust tuleb jätkata. Otsus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2017 otsusega muutmata.

4 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 Lõik 4 (K10-LK1) - pikkus 110,3 m (sh Laki 8–ni 8,4 m, kes loobus), maksab hinnapakkumises 350 300 krooni, tabelis – samuti 350 300 krooni, kuid tegemist on kõige lühema ja samas kõige kallima lõiguga, mis on põhjendamata. Nimetatud plaanil on üheselt nähtav, et hagejale arvutati liitumistasu hulka topelt osa lõigust 3, mis ei ole hõlmatud liitumislepinguga. Samas arusaamatul põhjusel märgiti hageja liitumislepingusse lõigu 2, mis ei teeninda hageja kinnistut. - kasutati ebaõigeid kinnistute ja hoonestuse pindalaid (mis erinesid lepingu sõlmimise ajast ehk 17.04.2007), ebaõige oli ka hageja hoonete suletud netopind. Siinkohal on hageja esile toonud, et: Laki 1 (esimesena sõlmitud liitumisleping 30.01.2007) kinnistu pindalaks on 3633 m2 (lepingus õige), hoonete pindalaks on lepingus aga 475 m2, kuid tegelikult ehitisregistri andmetel oli selle pindalaks alates 1976. aastast 1213,3 m2, mis teeb koos kinnistu pindalaga kokku 4846,3 m2 (II kd tl 102-103– väljavõte kinnistusraamatust ja ehitisregistrist, III kd tl 13-19 päring maakatastrist ja hoonete inventariseerimise materjalid). Pindalaga 475 m2 oli aga kauplus-ladu, mille aadressiks on Pae 8. Papiniidu 5 kinnistu pindalaks liitumislepingus on märgitud 31 299 m2 (ka kinnistusraamatus – II kd tl 104-105) ja hoonete netopindalaks 4904,4 m2, kokku 36 203,4 m2, tabelis – vastavalt 24 960 ja 4877 m2, kokku 29 837 m2, tegelikult hoonete netopindalaks vastavalt ehitisregistrile kokku 17 345,3 m2 (II kd tl 106-109 – väljavõte ehitisregistrist), mis teeb koos kinnistu pindalaga 31 299m2 kokku 48 644,3 m2. Papiniidu 7 - liitumislepingu sõlmimisel kinnistu pindalaks 829,9 m2 (kinnistusraamatus 830 m2 – II kd tl 110) ja hoonete pindalaks 601,1 m2, kokku 1431 m2, samuti ka tabelis, kuid ehitisregistri järgi hooned olid ammu lammutatud (II kd tl 111-113) ja hoonete pindalaks oli 0 m2, st kokku pindalaks tuli käsitleda 830 m2. Ehituse valmimisel lepingu lisa 1 koostamisel oleks võinud kõik need andmed korrigeerida. Kostja käsitleb Papiniidu 7 all kaks ehitist: Ladu, registrikoodiga 103016533, ehitusaluse pindalaga 523 m2 (suletud netopind 496,7 m2) Ladu, registrikoodiga 103016534, ehitusaluse pindalaga 113 m2 (suletud netopind 104,4m2). Vastavalt inventariseerimisplaanile olid nende (endine krunt Papiniidu 7, 9) positsioonid plaanil vastavalt pos 11 ja pos12. Maa ostueesõigusega erastamisel on moodustatud Papiniidu 7 krundile jäänud vaid ehitis pos 12 (III kd tl 22 – piirkonna kaart, III kd tl 20-21 - kinnistu plaan, väljavõte 1996 inventariseerimise eksplikatsioonist). Pos 12 oli jäänud Laki tn alla, katastriüksus 62514:170:0180. Et Papiniidu 7 kinnistul seisuga märts 2008 ei olnud ühtegi ehitist, tõendab Papiniidu 7 kinnistu hindamisakt (nii tekstiline osa, kui ka fotod krundist – III kd tl 23-31). Ehitisregistris tehti muudatused alles pärast uue ehitise alustamist. 28.06.2001 vastuvõetud Eeskirja punkt 6.5.1 ei kohustanud ehitiste pindalade leidmisel lähtuma üksnes ehitisregistri (eeskirja vastuvõtmise ajal – hooneregistri) andmetest. Kinnistu liitumistasu suurus täpsustatakse pärast ehitiste ehitamist (Eeskirja punkt 7.5.3). Hageja järelepärimisele Pärnu Linnavalitsuses kostja 2008 väljatrüki kohta selgitati, et see leht on informatiivne ja avatud vahepealses variandis, kus tehakse muudatused. Kuna Papiniidu 7 kinnistu oli moodustatud juba 1998 aastal, pidi kostja nägema, et kõik ehitised ei asu enam ühel krundil. Ka hooneregistri andmetest (II kd tl 111) nähtub, et ladu registrikoodiga 103016533 asub/asus Laki tn, mitte Papiniidu 7 krundil. Kinnistusraamatust

5 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 oli näha, et kinnistu pindala on kogu aeg olnud 830 m2 ja jääb arusaamatuks, kust on kostja võtnud andmeid 829,9 m2. Hageja hinnangul kostja tuginemine hagejaga 2009 aastal sõlmitud teenuslepingule (vt otsuse p 16.2.) on asjakohatu, sest eeskirja p 5.19 käsitleb siiski hoonete bruto-, mitte netopindala. Kinnistute alusandmed pidid enne teenuslepingu sõlmimist olema lisaga 1 täpsustatud. See on jäänud aga tegemata. Lähtudes eeltoodust võttis kostja liitumiskuludes osaluse arvestamisel aluseks arvestuse koostamise ajal ehitusregistris olevate hoonete netopindalad ja kinnistusraamatus olevad kinnistute pindalad osaliselt ebaõigesti. Hageja märgib, et ehitisregistri põhimääruse § 2 kohaselt on ehitisregister andmekogu, mille eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Viidatud määruse § 3 lg 4 järgi on registrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhul. Õige arvutus oleks järgmine: Papiniidu 5 36 203,4 m2 Papiniidu 7 830,0 m2 Laki 1 4846,3 m2 Laki 2 9988,9 m2 Laki 8 2222,2 m2 Kokku 54 090,80 m2 - märgiti tööde hulka tänavate taastamise töid, mida pole teostatud; Siinkohal märgib hageja, et kõigi tänavate taastamise kulude jagamine kõikide liitujate vahel ei ole õige, kuna jaotusel ei ole arvestatud sellega, et teistele liitujatele ehitati veel vee-ja sadevee trassid, hagejale – üksnes kanalisatsiooni. Taastamise kulu peab olema jaotatud eelkõige teenuseliikide kaupa ja seejärel pindala järgi (hageja arvutused on allpool). Näiteks ei ole hinnapakkumiste tabelis lõigule 4 tänavate taastamist ette nähtud. Vändra MP OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingus on samuti viidatud, et tänavate taastamine teostatakse punktis 1-3 toodud mahus. Ometigi jagatakse tänavate taastamise kulu ka hagejale, isegi osas MK-3-MK 5 (maksumus 30 996 krooni), mis käsitleb Papiniidu 5 kinnistule tee ehitamist. - jaotati hagejale tööde maksumus, mis ei olnud hageja ega teiste liitujatega seotud (liitumisest loobunud Laki 8 juurde ehitatud trassilõik); - jaotati liitujate vahel tasumiseks kogu ehituskulud summas 99 042,58 eurot, kuid 20.11.2013 tabeli kohaselt oli kogu ehituskuluks hoopis 92 344,10 eurot. Hageja on oma nõude esitanud kolmel alternatiivsel alusel: nõue kulutuste hüvitisena (uue liituja poolt liitumistasu ebaõige jaotamine tagasisaajate vahel), nõue liiga suure liitumistasu tagastamiseks ja nõue kahju hüvitamiseks (kostja rikkus liitumistasu arvestamisel seadust ja lepingut, tekitades sellega hagejale kahju tema vara vähenemise näol, samal ajal ise rikastudes). Kostja poolt tehtud kulude jaotus ei ole juhuslik eksitus, vaid sihilikult suunatud tegevus, mille tõttu kolm suuremat kinnistut maksid oluliselt vähem, mille pidi kinni maksma hageja. Läbirääkimiste käigus jäid hagejale teadmata tegelikud ehituskulud, mida AS Pärnu Vesi töövõtjale maksis, samuti teiste esialgsete liitujate tegelikult makstud summad ja Pae 4 tegelikult makstud liitumistasu. Pidevalt muudetud tabelid ja arvutused annavad aluse arvata, 6 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 et arvutuste aluseks kasutatavad summad on meelevaldsed ja ei vasta tegelikkusele. Võttes arvesse kulude jaotust nii nagu ta pidi olema liitumislepingu sõlmimisel koostatud, selgub, et hageja on maksnud ehituskulusid rohkem ja teised liitujad vähem, mille tõttu tuleb hagejale üle kanda kogu Pae 4 kinnistult laekunud liitumistasu. Kuna kostja on 22.03.2016 esitanud hagejale tabeli, mille kohaselt Pae 4 liitumistasuks on uus summa 7661,78 eurot, hageja on siiani kätte saanud 1062,34 eurot, nõudis hageja hagis kostjalt 6599,44 euro väljamõistmist (7661,78-1062,34). Hageja märkis, et kui kostja esitab tõendid Pae 4 makstud liitumistasu suuruse kohta, siis on võimalik nõue korrigeerida. 04.11.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt oli viivise arvestus kuni hagi esitamiseni tehtud erinevatelt summadelt, sest erinevad summad muutusid sissenõutavaks erineval ajal. 03.07.2014 nõudekirjas on hageja palunud ära tasuda 3441 eurot hiljemalt 18.07.2014, kuid seda ei olnud tehtud. Seega algas viivise arvestamine nimetatud summalt 19.07.2014 ja kulges kuni 09.11.2015 (täpsustatud nõue): 19.07.2014-31.12.2014 - 128,31 eurot (3441 x 8,15 % :365 x 167p) 01.01.2015-09.11.2015 – 237,54 eurot (3441 x 8,05 % : 365 x 313p) summas kokku 365,85 eurot Alates 10.11.2015 kuni hagi esitamiseni 1.11.2016 4325,02 eurot:

kulges viivis suurendatud summalt

10.11.2015 – 01.07.2016 – 224,16 eurot (4325,02 x 8,05 %:365x235p) 01.07.2016- 01.11.2016 - 119,44 eurot (4325,02 x 8,00 %:365x126p) summas kokku 343,60 eurot kokku kuni hagi esitamiseni summas 709,45 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist ka alates hagi esitamisest kuni nõuete täieliku täitmiseni võlguolevalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 04.11.2016 esitatud hagiavalduses soovis hageja põhinõude rahuldamist summas 6599,44 eurot. Kuna haginõue on kohtumenetluse ajal täpsustunud, siis alates hagi esitamisest kuni 07.12.2018 on viivise nõudeks põhinõudelt 7911,33 eurot 1321,30 eurot (7911,33 x 8 % : 365 p x 762 p). 07.12.2018 seisuga on viivise nõudeks kokku 2030,75 eurot (709,45+1321,30). Alates 22.10.2018 tuleb kostjalt välja mõista viivist põhinõudelt 7911,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-16-16684 need tööd lõpetati ja jäi selleks ajaks välja ehitamata vaid hagejale vajalik torustiku lõik, kuna hagejal tekkisid probleemid detailplaneeringuga ja hageja ei maksnud kostjale liitumistasu ära. Hageja tasus liitumistasu vastavalt lepingule 2008 sügisel ja hagejale vajalik lõik ehitati valmis ning saadi kogu torustikule kasutusluba 02.02.2009 (siis maksti lõplikult ka Vändra MP OÜ-le). Hageja täpsustab, et liitumislepingute sõlmimise ajal kehtivates eesti kroonides (EEK) oli kogu ehitustööde pakkumine 2 551 960,17 EEK – 30 996 krooni (MK3-MK5 ehitamine, mida ei jagata, vt allpool) = 2 520 964,17 krooni + käibemaks 18% = 2 974 737,72 krooni (mitte 3 011 313 EEK). Kostja on töövõtjale OÜ-le Vändra MP-le tasunud kokku 3 285 834,10 EEK (sh käibemaks), s.t 274 521,10 EEK rohkem. Nimelt on kostja on tasunud 28.02.2007 1 774 521,95 EEK, selgitus: arved nr 27 ja 29 (arved puuduvad, maksekorraldus I kd tl 219) ja 02.02.2009 – 1 511 312,15 EEK, selgitus: arve 3826 23.12. (arve puudub, maksekorraldus I kd tl 220). Menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades aktsepteerib hageja kostja väidetut, et ehitustööd läksid maksma täpselt 3 011 313 EEK, kuid nendest hagejaga seotud tööd: reoveekanalisatsioon summas 33 601,60 eurot + reoveepumpla summas 45 290,99 eurot. Hageja selgitab, et kasutab kostja tabelist (hagi lisa nr 17-5, I kd tl 50) toodud ehitustööde maksumused tööliikide kaupa, kuid korrigeerib tabelis reoveekanalisatsiooni tööde maksumust 37 883,03 eurot kuni 33 601,60 euroni, kuid see ei ole lõplik number. Hageja märgib, et sama tabeli osas „Ehitustööde pakkumine“ viimases reas „teekatete taastamine“ on ebaõigesti (või teadlikult) teisendatud EEK-idest EUR-desse kulutuse summa, sest 13 314,42 eurot = 208 325,40 EEK, mitte 143 775,42 EEK= 9188,92 EUR. Kui sellest lahutada veevarustuse ja sademeveega seotud teekatete summad (hageja eeldab nende õigsust) kokku 9032,99 eurot, jääb kanalisatsiooniga seonduvalt vaid 155,93 eurot. Sellest tulenevalt reoveekanalisatsiooni ehituse summaks on 33 757,53 eurot (33 601,60+155,93). Kinnistute aadressidega Laki 1, Laki 2 ja Papiniidu 5 ja 5a liitumislepingutest ja kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kokku nõuti kolmelt ettevõttelt 3 322 095,10 EEK, s.o: Lao Investeeringud OÜ (Papiniidu 5, 5a) – 1 842 176 EEK; Note Pärnu OÜ (Laki 1 ja Laki 2) – 1 479 919,10 EEK; Sarrus Sisustus OÜ (Papiniidu 7) – 222 942 EEK, mis suurendas ehituseks tasutud summa veelgi ja selleks oli kokku 3 545 037,70 EEK (3 322 095,10 + 222 942,60). Hageja hinnangul tuleb arvutuste kujundamisel eelkõige lähtuda kõigi esialgsete liitujatega sõlmitud lepingutest. Oluline on märkida, et hageja ei ole lepingule alla kirjutanud 17.04.2007 ega sellele järgnenud 2007. aastal arveid tasunud, kuna 29.10.2007 esitas hageja kostjale avalduse, et soovib sõlmida leping märtsis 2008 ja ühineda ühiskanalisatsiooniga hiljemalt 30.06.2008 (III kd tl 12). Et kokkulepe sõlmiti hiljem (leping allkirjastati juulis 2008), kinnitavad ka hagejale väljastatud arvete kuupäevad – 11.07.2008 (neljanda lõigu ehitamise alustamiseks) ja 21.10.2008 (ehitamise lõpetamiseks). Trasside ehitamise alustamiseks 2007. aastal oli kostjal kolmelt esialgselt liitujalt vajalik ja isegi suurem summa – 3 322 095,10 krooni, olemas. Seega oli hageja sisuliselt esimene, mitte esialgne liituja. Esialgsete liitujatega sõlmitud lepingute kohaselt pidi kostja arvutama liitumistasud lepingutes märgitud järgmiste ehituse mahtude alusel: Laki 1 – 30.01.2007 Note Pärnu OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu objektiks mh (punkt 6.1.2) kanalisatsioonitorustik piki Lao ja Laki tänavat alates pumplast kuni kaevuni

8 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 LK-3, kaevud kaasa arvatud. Liitumistasu 431 265,90 krooni sisaldas ka veetrassi ja sademevee trassi rajamist. Laki 2 - 30.01.2007 Note Pärnu OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu objektiks mh (punkt 6.1.2) kanalisatsioonitorustik alates pumplast kuni kaevuni LK-4. Liitumistasu 1 048 653,20 krooni sisaldas ka veetrassi ja sademevee trassi rajamist. Papiniidu 5 – 16.02.2007 Lao Investeeringud OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu objektiks mh ((punkt 6.2.2) kanalisatsioonitorustik piki Lao ja Laki tänavat alates pumplast kuni kaevuni LK-5, kaasa arvatud, pumpla ja alates pumplast kuni olemasoleva kaevuni nr 72 (survetoru). Liitumistasu 1 842 176,10 krooni sisaldas ka veetrassi ja sademevee trassi rajamist. Papiniidu 7 - 17.04.2007 Sarrus Sisustus OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu objektiks mh ((punkt 4.2.1) kanalisatsioonitorustik piki Lao ja Laki tänavat alates pumplast kuni kaevudeni LK-4 ja LK 5 ning alates kaevust K10 kuni kaevuni LK1 kaasa arvatud. Konkreetsete liitumistasu komponentide osas on hageja esile toonud järgmised arvutused: Reoveekanalisatsioon pumpla+ survetoru +elekter 708 650 EEK(ilma käibemaksuta) Pumpla-LK5 92 005, 93 EEK(ilma käibemaksuta) Pumpla –LK4 136 880,51 EEK(ilma käibemaksuta)

K10-LK1

296 864,41 EEK(ilma käibemaksuta) Kokku reoveekanalisatsioon 1 234 400, 85 EEK (ilma käibemaksuta). Hageja lepingus ei ole kokkulepitud pumpla rajamist koos survetoru ja elektriga (Lõik 1) ja Pumpla–LK5 (Lõik 2), mida kostja tunnistas kohtuistungil eksituseks. Seega hageja pidi osalema vaid reoveekanalisatsiooni ehituskulu kandmises summas 388 870,34 krooni (1 234 400,85 - 708 650 – 136 880,51). Lõik 2 - lepingute järgi on kulu Papiniidu 5 ja Papiniidu 7 kanda, kuigi see lõik Papiniidu 7 ei teeninda. Hageja teeb arvutusi vastavalt lepingule. Lõigu 2 maksumus hinnapakkumises on 108 567 krooni (koos km-ga), ilma km-ta 92 005,93 krooni. Osalejate pindalad ja osakaal: Papiniidu 5 – 36 203,4 m2 (97,76 %) Papiniidu 7 - 830,0 m2 (2,24%) Kokku – 37 033,40 m2. Hageja kulu osa oleks olnud 2060,93 krooni (92 005,93 x 2,24%), kuid kostja väitel ei ole kostja seda kulu hagejale arvestanud. Siis ei arvesta seda kulu ka hageja. Lõik 3 – lepingute järgi osalejad: Papiniidu 7 – 830 m2 (4,6%) Laki 1 – 4846,3 m2 Laki 2 – 9988,9 m2 Laki 8 – 2222,2 m2 Kokku 17 887,4 m2 Lõigu 3 maksumus hinnapakkumises on 108 567 (koos km-ga), ilma km-ta 92 005,93 krooni. Sellest hageja osa – 4232,27 krooni (92 005,93 x 4,6 %).

9 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 Lõik 4 – lepingute järgi osalejad (arvestades asjaoluga, et 2. lõigu ehitus lõppes K-10): Papiniidu 7 –K-10 kuni LK-1 Laki 1 - K-10 kuni LK-4 Laki 2 - K-10 kuni LK-3 Laki 8 - K-10 kuni K-1 Lõigu 4 maksumus hinnapakkumises on 350 300 krooni, ilma km-ta 296 864,41 krooni, mis jaotub: 1) alalõik K-10 kuni LK-4 - 13,45% kogu lõigust 4, s.o summas 39 928.26 krooni Papiniidu7 830m2 Laki 1 4846.3 m2 Laki 2 9988,9 m2 Laki 8 2222,2 m2 Kokku 17 887,0 m2 Sellest hageja osa 1836,70 krooni (39 928,26 x 4,6%) 2) alalõik K-10 kuni LK 3 - 23,53% kogu lõigust 4, s.o summas 69 852.20 krooni Papiniidu 7 830 m2 Laki 1 4846,3 m2 Laki 8 2222,2 m2 Kokku 7898,50 m2 Sellest hageja osa on 7334,48 krooni (69 852.20 x 10,5%) 3) alalõik K-8 kuni LK-1 - 54,61 % kogu lõigust 4, s.o summas 162 117.65 krooni. Papiniidu 7 830 m2 Laki 8 2222,2 m2 Kokku 3052,2 m2 Sellest hageja osa on 44 096 krooni (162117.65 x 27,2%) 4) alalõik K-2 kuni K-1 - 8,41% kogu lõigust 4, s.o summas 24966.30 krooni Laki 8 2222,2 m2 Hageja osa puudub. Hageja kogu reoveekanalisatsiooni ehituskulu on 57 449,51 krooni (4232.27+1836.70+7334.48+44 096.06), mitte 148 717,67 krooni, nagu väidab kostja. Hageja osalus tänavate taastamises Hageja osaluse määramisel igal konkreetsel tänaval tuleb lähtuda eelkõige põhimõttest, et tänavaid tuli taastada mitte ainult reoveekanalisatsiooni, vaid ka sadevee ja survetrassi ehituse tõttu, sest kõik torud olid maa-alused. Lao tn taastamine Kulu tuleb jagada 4-ga, sest sealt jookseb 4 trassi – vee-, sadevee-, kanalisatsiooni- ja survetrass. Pumpla-Laki tn 68 338,98 krooni : 4 = 17 084,75 Osalejad: Papiniidu 7 – 830 m2 Laki 1 – 4846,3 m2 10 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 Laki 2 – 9988,9 m2 Laki 8 – 2222,2 m2 Papiniidu 5 – 36 203,4 m2 Kokku 54 090,80 m2 Sellest on hageja osa – 261,40 krooni (1,53% x 17 084,75). Laki tn kuni kaev 72 75 386,44 krooni Osalejad: ainult Papiniidu 5 (lepingu järgi), kulu ei jaotata. Laki tn taastamine Kulu tuleb jagada 3-ga, sest sealt jookseb 3 trassi – vee-, sadevee- ja kanalisatsioonitrass. Lao tn –SK 9 10 569,49 krooni : 3= 3523,16 Osalejad: Papiniidu 7 – 830 m2 (4,6%) Laki 1 – 4846,3 m2 Laki 2 – 9988,9 m2 Laki 8 – 2222,2 m2 Kokku 17887,40 m2 Sellest hageja osa – 162,07 krooni (4,6 % x 3523,16). SK-9 –K-1 27 762,71 krooni : 3 = 9254,24 Lepingu järgi Papiniidu 7 trassid on kuni LK1, seega taastada tuli SK-9 – LK 1, mille maksumuseks on 6663.06 krooni (arvutatud lõigu maksumusest 72%, sest LK-1 ja K-1 vahe on kogu lõigust 28%, mõõdetud elektrooniliselt kaardilt) Osalejad: Papiniidu 7 – 830,0 m2 (27,2%) Laki 8 – 2222,2 m2 Kokku 3052,20 m2 Sellest hageja osa – 1812.35 krooni (27,2 % x 6663.06). K-2 kuni K1 - maksumus on 2591.18 krooni (ehk 28% lõigu maksumusest, mõõdetud kaardilt elektrooniliselt) Osalejad: Laki 8 2222,2 m2 Hageja osa puudub. MK-3-MK-5 26 267,80 krooni Osalejad: Papiniidu 5 (krundisisene ehitus), kulu ei jaotata. Seega hageja kulude osa tänavate taastamises on 2235.82 krooni (261,40 + 162,07 + 1812.35). Hageja osalus ehituse projekteerimiskuludes Kuna tänavate taastamist ei tule projekteerida, tuli käsitleda kogu ehituse maksumuseks summa ilma tänavate taastamiseta, s.t summas 2 343 634,75 krooni (2 551 960,17208 325,42), sellest veevarustus 419 968,64 EEK (18 %), reoveekanalisatsioon 525 750,85 EEK (22,4 %), reoveepumpla 708 650,00 EEK (30,2 %), sademeveekanalisatsioon 11 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 689 265,25 EEK (29,4%). Lisaks tuleb rojekteerimiskulu jagada proportsioonis teenusliikide vahel. Erinevalt kostjast ei pea hageja õigeks arvestada siinjuures pumpla maksumusega, sest pumpla rajamises on kokku leppinud Lao Investeeringud OÜ ja kostja; kostja ei ole osutanud muule õiguslikule alusele, mis ühe liituja kulu jaotamist teiste vahel õigustaks. Hageja osaluse arvutuse käik: projekteerimiskulu 152 542,40 x 22,4 % (kanalisatsiooni projekteerimine) = krooni;

34 169,50

hageja osalus reoveekanalisatsiooni ehituskuludes 10,93 % (57 449.51 krooni x 100 % : 525 750.85); hageja osalus projekteerimiskuludes 3734.73 krooni (34 169,50 x 10,93%). Riigilõiv hageja osalus reoveekanalisatsiooni ehitamise ja tänavate taastamise kuludes 59 685.33 krooni (57 449.51+2235.82); hageja ehituskulude osalus kogu projekti ehitusmaksumuses – 2,4 % (59 685.33 x 100% : 2 520 964,17); hageja osalus riigilõivu kandmises - 216.00 krooni (8999,99 x 2,4 %). KOKKUVÕTTEKS kujuneks täpsustatud arvutuse kohaselt Papiniidu 7 liitumistasu:

3734.73 kr

63 420.06 kr

4.Vee-ettevõtja tulukus 10% (reast 3)

6342.01 kr 69 762.07 kr

6.Käibemaks (18% ridade 1,2,4 summast)

12 557.17 kr

7.Kokku koos käibemaksuga ( read 5 ja 6)

82 319.24 kr

216.00 kr 82 535.24 kr

Liitumislepingu alusel tasus Papiniidu 7 kinnistu omanik 222 942,60 krooni, st 140407.36 krooni, ehk 8973.67 euro rohkem kui oleks pidanud. Sellest on hagejale hüvitatud 1062,34 eurot; hüvitamata 7911.33 eurot.

12 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 Mis puutub kostja poolt menetluses esitatud 17.04.2007 lepingu koostamata jäänud Lisa 1 esitamist, siis leiab hageja, et ka see tabel ei vasta tõele, sest: 1) teadmata põhjusel on võrreldes 2006 a tabeliga märgitud teistsugune reoveekanalisatsiooni kogu maksumus (1 480 665 krooni, enne oli 1 456 593 krooni); 2) lõigu 2 ja 3 summad läksid vahetusse (nüüd lõik 2 on odavam kui enne ja lõik 3 vastupidi); 3) endiselt ebaõigesti on märgitud Laki 1 pindala; 4) lõigu 1 sisse viidud elektriliitumise summa, mis oli Papiniidu 5 maksta; 5) Laki 8 pindala kadus jäljetult (pidi lisanduma Papiniidu 5 pindalale), ometigi sellega enne arvestati; 6) ebaõigest kogupindalast tekkisid ka ebaõiged liitujate suhtarvud; 7) tänavate taastamiskulu ei jaotatud teenuste liikide kaupa; 8) arvestuste ebaõigsust ilmekalt näitab tabelis projekteerimiskulu jaotus, mille kohaselt Laki 1 pindalaga 4108 m2 projekteerimiskulu on 18 150,15 krooni ja Papiniidu 7 pindalaga 1016 m2 – 20 675,07 krooni, st kallim. Seega kostja väide, et hageja liitumistasu pidi olema oluliselt suurem, on ebaõige. Kostja vastuväited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-16-16684 Liituja on tasunud liitumistasu kahes osas 11.07.2008 ja 21.10.2008 täpselt sellisena, nagu see 17.04.2007 lepingus kokku lepiti.

Tsiviilasi nr 2-16-16684 linnas kehtis (kuni aastani 2011) Pärnu Linnavolikogu poolt määrusega nr 21 28.06.2001 kinnitatud “Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“. Nimetatud eeskirja punkt 3.4 sätestab, et „Kinnistu liitumine toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning kinnistu omaniku või valdaja (edaspidi liituja) vahel sõlmitava ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise lepingu(edaspidi liitumisleping) alusel. Liitumiseks vajalikud projekteerimis- ja ehitustööd korraldab ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omanik, kui liitumislepingus ei lepita kokku teisiti“. Punkti 3.5 kohaselt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omanikule või valdajale liitumise tasu (edaspidi liitumistasu). Papiniidu piirkonnas asusid amortiseerunud tootmishooned, kogu ala oli korrastamata ja risustas linnapilti. 20.02.2006 esitas Papiniidu 7 kinnistu omanik (hageja) taotluse Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks, rajatava autopesula tarbeks (II kd tl 136, juba 2002.aastal oli kinnistu eelmine omanik sellise taotluse esitanud – II kd tl 137). 07.03.2006 andis kostja liitumise üldtingimused, milles märkis, et Papiniidu ja Laki tänaval puudub reoveekanalisatsioon. Kinnistu kanaliseerimiseks on kaks võimalust: 1) Kinnistu kanaliseerida rajatavasse Laki tänava reoveekanalisatsiooni. 2) Kinnistu kanaliseerida veetihedatesse kogumiskaevudesse, millele on tagatud regulaarne tühjendus vastavat litsentsi omava firma poolt. Tingimustes oli kirjas, et vajalik on sõlmida liitumisleping. Samal päeval väljastati ka tehnilised tingimused tänavatorustike rajamiseks. Papiniidu 7 omanikule oli seega antud valikuvõimalus reovee kanaliseerimiseks. Papiniidu 7 omanik ei soovinud sel hetkel liitumislepingut sõlmida, et AS Pärnu Vesi oleks saanud alustada liitumise kaudu torustike ehitamist. Seejärel, 27.04.2006, esitas OÜ Asratem taotluse Papiniidu 5 kinnistu liitumiseks veevärgiga, reoveekanalisatsiooniga ja sademeveekanalisatsiooniga. AS Pärnu Vesi alustas ettevalmistustega piirkonnas asuvate kinnistute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks. Kostja sõlmis 11.05.2006 OÜga Arcus Projekt lepingu „Lao ja Laki tänavate ühisveevärgi, reoveekanalisatsiooni ja sademevete torustike tööprojekt“ maksumusega 180 000 EEK (koos käibemaksuga), ilma käibemaksuta 152 542,37 EEK (pakkumine, leping ja maksekorraldused II kd tl 138-143). Seejärel sõlmis kostja 12.06.2006 liitumislepingu nr 90082 Eesti Energia AS-ga ja OÜ-ga Jaotusvõrk liitumispunkti väljaehitamiseks liituja elektripaigaldise ühendamiseks (reoveepumpla vajadusteks) lepingu maksumusega 24 072 EEK (koos käibemaksuga), ilma käibemaksuta 20 400 EEK (II kd tl 144-146). Kuna esialgsest kulude jaotusest jäi elektripaigaldise kulu ekslikult välja, oli selle kulu nõus katma Papiniidu 5 liituja. Erinevalt hageja väidetust selgitab kostja, et elektrivõrguga liitumise tasu ei sisaldu 1. ehitusjärjekorra (lõigu) maksumuses 836 207 EEK, sest elektrivõrguga liitumise tasu maksmine ei kuulu ehitaja kohustuste hulka. AS Pärnu Vesi kuulutas 31.07.2006 välja avatud pakkumisega riigihanke (nr. 029306PK, II kd tl 147-151) Lao ja Laki tänavate torustike ehituseks. Pakkumine avati 04.09.2006. Pakkujaid oli 5. Hankedokumendid olid üles ehitatud põhimõttel, et kui kõik piirkonna 15 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 kinnistud ei soovi liituda rajatavate ÜVK rajatistega, on võimalik osa töid ära jätta. Ehitusjärjekordade(alade) loomise aluseks oli kehtiva Liitumiseeskirja punkt 6.7, mis kõlas: „ 6.7. Liitumistasu määrad ühisveevärgita ja/või kanalisatsioonita alal paiknevate kinnistute pindalaühikule arvutatakse ala kohta teenusliikide kaupa. Ala ulatuse määrab ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omanik või valdaja, lähtudes ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavast, planeeringutest ja ehitusjärjekordade otstarbekusest ning selleks võib olla ka ühe detailplaneeringu ala või ühe vee-ettevõtja tegevuspiirkond.“ Igale alale (lõigule) on eraldi arvestatud liitumiskulu. Arvutamisel on järgitud Liitumiseeskirja punktis 7.6.5 toodud valemeid. Hanke kutses nähti ette, et pakkumuses tuleb esitada ehitustööde maksumused eraldi veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, pumpla (koos survetorustikuga), sademeveekanalisatsiooni ja tänavate taastamise kohta. Riigihanke edukas pakkuja oli OÜ Vändra MP hinnaga 3 429 820 EEK (koos käibemaksuga). Kuna osa sademeveetorustikke, lõikudes SK 12-SKLK-1 ja SK4-SK-1 kokku summas 418 507 EEK ei tellitud, sõlmiti ehitusleping summas 3 011 313,00 EEK(koos käibemaksuga). Pakkumuses esitatud ja töövõtulepinguga kindlaksmääratud ehitustööde maksumused tööde liikide ja ehitusjärjekordade (etappide) kaupa olid järgmised (hinnapakkumiste tabel ja Vändra MP OÜ pakkumine II kd tl 84 ja 85): Veevarustus Veevarustus sõlm 1-sõlm 8 233 922,03 EEK Veevarustus sõlm 9- sõlm 10-1 186 046,61 EEK Kokku veevarustus 419 968,64 EEK(ilma käibemaksuta) Reoveekanalisatsioon pumpla+ survetoru +elekter 708 650 EEK Pumpla-LK5

92 005,93 EEK

Pumpla –LK4

136 880,51 EEK

K10-LK1

296 864,41 EEK

Kokku reoveekanalisatsioon 1 234 400, 85 EEK (ilma käibemaksuta) Sademevesi Suue-SKLK-4 263 848,31 EEK

SK-7-SKLK 425 416,95 EEK

Kokku sademeveekanalisatsioon 689 265,26 EEK (ilma käibemaksuta) Lao tn taastamine Pumpla-Laki tn 68 338,98 EEK Laki tn kuni kaev 75 386,44 EEK Kokku Lao taastamine 143 725,42 EEK (ilma käibemaksuta) Laki tn taastamine Lao tn –SK 9 10 569,49 EEK

SK-9 –K-1 27 762,71 EEK

MK-3-MK-5 26 267,80 EEK

Kokku Laki taastamine

64 600 EEK (ilma käibemaksuta) 16 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684

Kõik kokku 2 551 960,17 EEK(ilma käibemaksuta) 3 011 313 EEK (koos käibemaksuga) Eesmärgiga ehitada kompleksselt välja aktiivse arenduspiirkonna ühisveevärk ja – kanalisatsioon ning luua võimalused sel perioodil kiirelt laieneva ettevõtluse arendamiseks viis AS Pärnu Vesi oktoobris-novembris 2006.a.läbi küsitluse piirkonnas tegutseda soovijate ning kinnistuid omavate isikute hulgas. Küsitluse tulemusena avaldasid soovi liitumiseks ja nõusoleku vastavate kulutuste finantseerimiseks järgmised soovijad: - OÜ Lao Investeeringud Papiniidu 5 kinnistu liitumiseks vee, reovee ja sademevee torustikega - Lukoil Eesti AS Laki 8 kinnistu liitumiseks reoveetorustikega - Note Pärnu OÜ Laki 2 ja Laki 1 kinnistu liitumiseks vee, reovee ja sademevee torustikega - S.S. Papiniidu 7 kinnistu liitumiseks reoveetorustikega (II kd tl 86, kiri AS le Pärnu Vesi 23.10.2006). S.S. kirja tekst: “Teatan vastuseks Teie kirjale “Liitumine Lao ja Laki tn ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga“, et olen huvitatud kinnistu Papiniidu 7 liitumisega rajatava reoveekanalisatsioonitorustikuga ja tasuma liitumistasu.“

Tsiviilasi nr 2-16-16684

Liitumislepingute sõlmimise ajal kehtivates eesti kroonides (EEK) oli kogu ehitustööde pakkumine 2 551 960,17 EEK + käibemaks 459 352,83 EEK = 3 011 313 EEK, sellest veevarustus 419 968,64 EEK, reoveekanalisatsioon 525 750,85 EEK, reoveepumpla 708 650,00 EEK, sademeveekanalisatsioon 689 265,25 EEK, teekatete taastamine 208 325,42 EEK. Reoveekanalisatsiooni pumpla ja torustike ehitamisega seotud kulud moodustasid kokku 1 234 400,85 EEK(ilma käibemaksuta), millele lisandusid teekatete taastamise kulud. Liitumislepingute sõlmimise ajal oli kulude jaotamisel teekatete taastamise summa õige, see on 208 325,42 EEK (ilma käibemaksuta). Liitumistasude arvestamisel ja lepingute sõlmimisel kasutas AS Pärnu Vesi tabelit, hagi lisa 17-6 (I kd tl 51), koostatud 19.09.2006. Liitujate Laki 1, Laki 2, Papiniidu 5 (ja 5a) ning Papiniidu 7 liitumislepingute alusel tasuti AS-le Pärnu Vesi kokku 3 545 037,80 EEK(koos käibemaksuga), - sh Lao investeeringud OÜ (Papiniidu 5) 1 842 176,10 EEK - Note Pärnu OÜ (Laki 1 ja 2 )

1 479 919,10 EEK

- Sarrus Sisustus OÜ (Papiniidu 7)

222 942,60 EEK

Kostja soovib siinkohal juhtida tähelepanu sellele, et 19.09.2006.a arvutuse kohaselt oli Papiniidu 5 liitumistasu 1 470 378,73 EEK, Laki 8 liitumistasu 346 204,23 EEK. Papiniidu 5 tasus liitumistasu 1 842 176,10 EEK, mille hulgas oli ka elektriliitumise tasu (mida teised liitujad ei tasunud!). Arvutus 1 470 378,73 + 346 204,23 – 885,32 (Laki 8 riigilõiv) + 26 479,20 (elektriliitumine + 10% + 18%KM) = 1 842 176,84. Vahe liitumislepinguga 0,74 EEK. Lepingute summad olid ümardatud 10 sendi täpsusega. Papiniidu 5 lepingu sõlmimise hetkeks olid Laki 1 ja 2 liitumislepingud juba sõlmitud. Et ehitustegevused seisma ei jääks, oli Papiniidu 5 valmis kulud (sh Laki 8 kulud) kandma ja Laki 8 kuludega arvestati juba Papiniidu 5-ga sõlmitud lepingus.. Kostja on esitanud 19.09.2006 arvutuse, millele on lisatud võrdlus lepingutega (II kd tl 87). Võrdlusest nähtub, kui palju Papiniidu 5 maksis faktiliselt rohkem liitumistasu Laki 8 liitumata jäämise tõttu (371 797,37 EEK), milline summa oleks pidanud jagunema ka teiste liitujate vahel. Siinkohal soovib kostja rõhutada, et kuna kinnistule Laki 8 arvestatud liitumistasu maksis ainuisikuliselt kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik, siis kõikide ülejäänute (Papiniidu 7, Laki 1, Laki 2) liitumistasud jäid endiseks – nagu need oleksid olnud jagunemisel viie liituja korral ja nagu need fikseeriti liitumislepingutes. Kogu liitumistasust moodustas liitumislepingute alusel: - ehituskulu, mis sisaldab ka teekatete taastamise kulu ja elektri liitumise kulu kokku

2 572 360,20 EEK

- projekteerimine (OÜ Arcus Projekt leping) 152 542,20 EEK - vee-ettevõtja tulukus 272 490,20 EEK - käibemaks 539 530,60 EEK - riigilõiv 8114,60 EEK Kokku 3 545 037,80 EEK Kostja võttis liitumiskuludes osaluse arvestamisel aluseks arvestuse koostamise ajal ehitusregistris olevate hoonete netopindalad ja kinnistusraamatus olevad kinnistute pindalad. Arvutuse koostamise ajal olid arvesse võetavad pinnad kinnistute kaupa:

18 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 Papiniidu 5 29 837,0 m2 (kostja möönab, et kinnistu pindala liitumislepingu sõlmimisel oli 31 299m2. Samas ei ole õiged hageja järeldused hoonete tegeliku netopindala osas. Hageja väidetud arvud on tänase päeva seis ega peegelda hoonete tegelikku netopindade suurust ei arvestuste tegemise aja ega liitumislepingu sõlmimise aja seisuga (ehitisregistri andmed II kd tl 153-192). Papiniidu 7 1431,0 m2 Laki 1 4108,0 m2 (et hoonete pindalaks oli just 475m2, selle kohta on kostja esitanud ehitisregistri väljavõtte II kd tl 152) Laki 2 9988,9 m2 Laki 8 2222,2 m2 Kokku 47 587,1 m2 Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et Papiniidu 7 kinnistu pindala oli ja on 830 m2 (I kd tl 9). Hageja ei ole hagimenetluses tõendanud asjaolu, et liitumislepingu sõlmimisel oli hoonete suletud netopindala 186,1 m2, või veelgi enam, 0m2. Kostja vaidleb hageja sellisele paljasõnalisele väitele vastu. Ühtegi tõendit hageja sellise väite tõendamiseks ei esita, mistõttu ei ole hageja arvestuse aluseks olevad andmed ja arvestuse käik tõendatud ja jälgitav. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu kohaselt on hageja kinnistu hoonete suletud netopind 601,1 m2. Ebamõistlik on eeldada, et kinnistu omanik ei tea liitumislepingu sõlmimisel temale kuuluval kinnistul asuvate hoonete pindala. Hageja ei täpsusta, millise hetke seisuga oli kinnistu hoonete pindala 0m2, teatised kinnistul asuvate ehitiste likvideerimise kohta on esitatud 2008.a lõpus (II kd tl 193-197). Eeskirja p 7.1 kohaselt liitumistasu määrad ja suurused arvutab ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omanik või valdaja. Andmed Papiniidu 7 kinnistu hoonete netopindala kohta sai kostja ehitisregistrist. Arvestuste koostamise ja liitumislepingu sõlmimise aja seisuga oli Papiniidu 7 kinnistul kaks hoonet (ladu), milliste netopindala oli kokku 601,1 m2 (496,7 + 104,4 = 601,1 m2). Lisaks sellele, et hageja ei vaielnud hoonete suletud netopindaladele vastu liitumislepingu sõlmimisel, soovib kostja osundada alljärgnevale. Eeskirja punkti 5.17 kohaselt liitumisleping lõpeb, kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingukohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. Liitumislepingu lõppedes tekib liitujal õigus veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks. Eeskirja punkti 5.19 esimese lause kohaselt liitumislepingukohased liitumistingimused ja nende koosseisu kuuluvad kinnistu alusandmed (kinnistu pindala ja sihtotstarve, hoonete suletud brutopindala ja kasutusotstarve) ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel lepingu osaks. Teenuse osutamise leping nr 741 allkirjastati poolte vahel 06.01.2009 (II kd tl 88-90). Sellega on hageja (vastavalt eeskirja punktile 5.19) kinnitanud kinnistu alusandmete, sh hoonete pindalade õigsust ka 06.01.2009 teenuselepingu sõlmimisega. Liitumistasu arvutamisel arvestati tulenevalt eeskirja p 6.7. kohaselt muuhulgas ka ehitusjärjekordadega (töölõikudega), sh sellega, millise kinnistuomaniku huvides konkreetne töölõik teostati. Selgema ettekujutuse loomiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku paiknemisest ning ehitusjärjekordadest (-lõikudest) on kostja esitanud vastava plaani (II kd tl 91), millisel erinevate värvidega tähistatud ja teostatud töölõikude maksumused on näidatud 19.09.2006 reoveekanalisatsiooni arvestustabeli vastavates veergudes (lõigud 1-4). Samuti annab plaan selge ettekujutuse, millise kinnistu jaoks iga konkreetne lõik vajalik oli (ja on). Lõik 1 (pumpla ja torustik – tähistatud punasega) oli vajalik kõikide kinnistuomanike jaoks (Laki 8 19 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 loobus liitumisest, kuid kõik tema kulud maksis teatavasti kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik) ja ka 19.09.2006 tabelist nähtuvalt (Lõik 1) jagunevad selle lõigu kulud proportsionaalselt liituvate kinnistute vahel. Lõik 2 (torustik – tähistatud rohelisega) oli vajalik ainult Papiniidu 5 kinnistu jaoks, mistõttu maksis selle lõigu kulud ainsana tervikuna Papiniidu 5 kinnistu omanik. Lõik 3 (torustik – tähistatud sinisega) oli vajalik kõikidele teistele kinnistutele peale Papiniidu 5 kinnistu, mistõttu jagunes selle ehituslõigu kulu proportsionaalselt nende kinnistute vahel (tabelis veerg „Lõik 3“). Lõik 4 (torustik – tähistatud roosaga) oli vajalik ainult Papiniidu 7 ja Laki 8 kinnistutele. Kuna Laki 8 loobus, oleks selle ehituse lõigu pidanud kinni maksma tervikuna Papiniidu 7 kinnistu omanik, mistõttu oleks kogu liitumine läinud hageja jaoks kordades kallimaks, kuid nagu eespool öeldud, maksis Laki 8 mitteliitumise tõttu tasumata jäänud osa kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik. Hageja on oma väidetava osaluse protsendi leidmisel kasutanud ebaõigeid (ja tõendamata) alusandmeid hoonete pindalade osas ning on ebaõigesti asunud seisukohale, et tema liitumistasu suurus tuleb arvutada protsendi alusel (hageja kinnistu pindalade suhe kõikide kinnistute pindalasse) kogu reoveekanalisatsiooni ehitusmaksumusest.

liitumiskulu pumpla ja survetoru ehitusel 708 650x0,030=21 259,50 EEK. Asjakohatu on hageja viide, et kuna pumpla rajamist ei ole kirjas liitumislepingus, ei tule sellega seotud kulutusi hagejal ka tasuda. Ilma pumplata kanalisatsioon ei toimi. 2) Reoveekanalisatsiooni torustike ehituse summa oli kokku 525 750,85 EEK. Reoveetorustik oli jagatud lõikudeks: -

Lõigus 2 osales ja kandis kõik kulud ainult Papiniidu 5, sest pumplast kuni Papiniidu 5 kinnistuni ei olnud teisi liitujaid ja see torustik ei olnud teistele liitujatele vajalik;

-

Lõigus 3, st. pumplast Laki 1 ja Laki 2 kinnistuni osalesid Papiniidu 7, Laki 1, 2 ja 8. Lõik 3 maksumus pakkumises oli 136 880,51 EEK. Lõik 3 kulude jaotamiseks arvutati iga osaleja osakaal 4 osaleja pindalade summast. Kokku oli pindalade summa 4108+9988,9+2222,2+1431=17 750,1 m2,

Papiniidu 7 kinnistu osakaal 0,081. Arvud on võetud 19.09.2006 arvutusest veerg „Pindalad kokku m2“ 1431,0 / (1431,0 + 4108,0 + 9988,9 + 2222,2) = 0,081. Seega Papiniidu 7 liitumistasu maksumus torustike ehitamisel lõigus 3 oli 0,081x136 880,51

= 11 087,32 EEK

-

Lõigus 4 (Laki 1 ja Laki 2 kinnistust Papiniidu 7 kinnistuni) osalesid Papiniidu 7 ja Laki 8. 20 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684

Lõik 4 maksumus kokku oli arvutuses 296 864,41 EEK. Lõigu maksumus on kostja ja OÜ Vändra MP vahelise lepingulise suhte küsimus, mida hageja ei saa vaidlustada. Ehituse ja selle osa maksumuse kalkuleerib ja pakub ehitaja. Lõik 4 kulude jaotamiseks arvutati kummagi osakaal 2 osaleja pindalade summast. Kokku oli pindalade summa 2222,1+1431=3653,1 m2, sh Papiniidu 7 pindala 1431 m2. Arvud on võetud 19.09.2006 arvutusest, veerg „Pindalad kokku m2“. Papiniidu 7 osakaal 0,392. Papiniidu 7 liitumistasu maksumus selles lõigus oli 296 864,41 x 0,392=116 370,85 EEK. Kokku reoveetorustiku ehituse kogumaksumusest on Papiniidu 7 osa kolmandas lõigus 11 087,32 EEK ja neljandas lõigus 116 370,85 EEK, kokku 127 458,17 EEK. KOKKU moodustas Papiniidu 7 pumpla ja torustike ehituskulu (ilma teekatete taastamiseta)

21 259,50+127 458,17=148 717,67 EEK.

3) Teekatete taastamise kulud kokku oli 208 325,42 EEK. Teekatete taastamise kulud on jagatud iga liituja ehituskulude osakaalu alusel kogu projekti piirkonna ehituskuludest (millest on maha arvatud taastamise summa). Kogu ehituskulu ilma teekatte taastamiseta moodustas 2 343 634,74 EEK (233 922,03 + 186 046,61 + 708 650,00 + 92 005,93 + 136 880,51 + 296 864,41 + 263 848,30 + 425 416,95). Papiniidu 7 kinnistu liitumiseks tehtud ehituskulud olid 148 717,67 EEK, seega Papiniidu 7 osakaal 0,0635. Tänavate taastamise kulu jaotamine Papiniidu 7 kinnistule, arvutuskäik : (148 717,67 / 2 343 634,74 x 208 325,42)= 13 219,50 EEK. Seega kokku Papiniidu 7 kinnistu liitumisega seotud ehituskulud koos teekatete taastamisega Torustike ehitus

127 458,17 EEK

Pumpla ehitus

21 259,50 EEK

Teekatete taastamine

13 219,50 EEK

Kokku :

161 937,17 EEK

Liitumislepingus 161 656,40 EEK, vahe 280,77 EEK AS Pärnu Vesi kahjuks.

2 551 960,17 EEK.

Arvutus: reoveetorustiku ehituse osakaal kogu ehitusmaksumusest 525 750,85/2 551 960,17 = 0,206 ehk 20,60% 21 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684

Seega kogu reoveekanalisatsiooni torustiku projekteerimine moodustas arvutuste kohaselt

31 426,55 EEK.

Arvutuse käik : (92 005,93 + 136 880,51 + 296 864,41) / 2 551 960,17 x 152 542,40 =

31 426,55 EEK.

.

42 359,27 EEK

Arvutuse käik: 708 650,00 / 2 551 960,17 x 152 542,40 = 42 359,27 EEK. Papiniidu 7 kinnistule langev osa torustike ja pumpla projekteerimiskulude katmisel on 6,35%. Arvutuskäik : Ehituskulud kokku 2 551 960,17 EEK, Papiniidu 7 ehituskulud 161 937,17 EEK (parandatud arvutus) ehk osakaal 6,35%. Papiniidu 7 projekteerimise kulud on seega 9 679,73 EEK Arvutuse käik:161 937,17 / 2 551 960,17 x 152 542,40= 9 679 ,73 EEK. Liitumislepingu kohaselt 9 663 EEK. Vahe 16,73 EEK AS Pärnu Vesi kahjuks.

9 679,73 EEK

171 616,90 EEK

4.Vee-ettevõtja tulukus 10% (reast 3)

17 161,69 EEK

188 778,59 EEK

22 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684

6.Käibemaks (18% ridade 1,2,3 summast)

33 980,15 EEK

7.Kokku koos käibemaksuga (read 5 ja 6)

222 758,74 EEK

571,50 EEK

223 330,24 EEK

Liitumislepingu alusel tasus Papiniidu 7 kinnistu omanik 222 942,60 EEK. Vahe kontrollarvutuse ja 2006.aastal koostatud arvutuse vahel on tingitud asjaolust, et arvutus ei ole säilinud Excelis, mistõttu täpseid valemeid 12 aastat hiljem ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodu põhjal väidab kostja, et liitumistasu on AS Pärnu Vesi poolt arvestatud õigesti ja rajaneb õigetel faktilistel ning õiguslikel alustel. Liitumistasu arvestus on õige ja õiglane ning selle alusel nõutud (ja kokku lepitud) liitumistasu maksmisega ei ole rikutud hageja õigusi ega kahjustatud tema huve. Hageja on maksnud liitumistasu vähem, kui oleks pidanud. Kostja rõhutab veelkord, et kui liitumisega seonduvad kulud oleks jaganud tegelikult liitunud 4 liituja vahel, oleks ehitusjärjekordade (-lõikude) järgi pidanud Laki 8 loobumisel kulud kandma suuremas osas Papiniidu 7 kinnistu omanik. Kogu projekti n-ö päästis Papiniidu 5 kinnistu omanik, kes tasus Laki 8 ja elektriliitumise kulud, mis lisati Papiniidu 5 liitumistasule. Tegemist oli keerulise olukorraga, sest selleks ajaks, kui selgus, et Laki 8 kinnistu ei liitu, olid juba sõlmitud Laki 1 ja 2 liitumislepingud ning liitumistasud lepingutes fikseeritud. Liitumistasude ümberarvutamisel (suurendamisel) oleks kostjale teadaolevalt liitumisest loobunud ka Papiniidu 7, mis oleks omakorda tekitanud probleeme Laki 1 ja Laki 2 kinnistu omanikuga liitumistasude maksmisel ning kogu ehitusprojekti oleks ähvardanud nurjumine. Menetluse lõppfaasis on kostja koostanud ka eelnevalt korduvalt mainitud lepingu Lisa 1 ehk korrigeeritud liitumistasu arvestuse (III kd tl 39). See on koostatud seisuga 30.01.2009 ehk ehitise ülevaatuse akti (III kd tl 40) kostja poolt allkirjastamise kuupäeva seisuga. Arvestusest on välja jäetud Laki 8, sest tema teatavasti ei liitunud ja temaga lepingut ei sõlmitud. Arvestus tugineb kinnistute ja hoonete pindalade suurusele sama kuupäeva seisuga. Kinnistute pindalad on saadud kinnistusraamatust ja hoonete pindalad ehitusregistrist. Teistest allikatest saadavate pindalade kasutamine ei kohtle kostja hinnangul kinnistuomanikke võrdselt. Arvestuse aluseks olevad tõendid (kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljavõtted) on kohtule varasemalt esitatud, sh kostja 28.09.2018 menetlusdokumendi lisadena. Kostja esitas tõendi hageja kinnistul 2009. alguseks olemas oleva hoone kohta, mille pindala suuruseks on 186,1 m2 (III kd tl 41-42). Reoveekanalisatsiooni tabelis on ehituslõikude nimetused ja summad samad, mis hankedokumendis, v.a see, et lõigule 1 on lisatud elektriliitumise kulu, mis on vajalik reoveepumpla tööks. Reoveepumpla koos survetoruga on vajalik kõigile liitujatele, sest reovesi ilma pumpamata ei voola ära (kõikidest ehitatud kanalisatsioonitorustiku lõikudest). Tabelist nähtub, milline kinnistu millise lõigu ehitamises osales. Lõigus 4 osales ainult Papiniidu 7, kuna Laki 8 ei sõlminud lepingut. Lisaks arvestustabelile pdf.faili kujul on lisatud sama tabel ka Exceli failina (III kd tl 543-45), millest on võimalik jälgida ka arvestuskäiku. Tänavate taastamise kulud on jagatud samal põhimõttel. Lõikude nimetused ja summad tulenevad hankedokumendist. Tabelist on muuhulgas näha, millised kinnistud osalesid milliste lõikude taastamisel. Kokkuvõtvas tabelis on lisatud ka veevarustuse ja 23 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 sademeveekanalisatsiooni kulud. Kuna Papiniidu 7 ei osalenud nende kulude jagamisel, siis neid kulusid temale ei lange ja vastavat kulude jaotust esitatud ei ole. Projekteerimise kulu on jagatud suhtarvuna ehituskuludele. Arvutuse kohaselt on korrigeeritud summa, mille hageja pidanuks liitumistasuna maksma, 480 482.20 EEK, mis on enam kui 2 korda rohkem kui tegelikult tasutu. Seega ei ole hageja õigusi mingil moel rikutud. Kostja on esitanud ka arvutused 17.04.2007 kuupäeva ehk pooltevahelise liitumislepingu allkirjastamise kuupäeva seisuga (III kd tl 77). Selle järgi pidanuks hageja liitumistasu olema 478 662.56 EEK, mis on samuti 2 korda enam kui tegelikult kokkulepitud liitumistasu.

Tsiviilasi nr 2-16-16684

Tsiviilasi nr 2-16-16684 selles osalema ei pidanuks. Sama kehtib ka elektripaigaldisega liitumise kohta, mis oli pumpla enda funktsioneerimiseks vajalik. Arusaamatu on hageja käsitlus tänavate taastamise osa väljajätmiseks projekteerimiskulude jaotusest, sest sellisel juhul pidanuks tänavate taastamise kulud üldse kostja ise kandma, mis teeb mõttetuks vee-ettevõtja tulukuse osa ja põhimõtte, et kogu ehitusmaksumuse peaksid kandma liitujad. Tänavate taastamise kulude jaotust teenuste liikide kaupa ei tulene kehtinud eeskirjast, kohtu hinnangul tuli tänavad taastada sõltumata sellest, millised ja mitu trassi kellelegi liitujatest selle alla ehitati (tänavate taastamise maksumus sellest ei muutu, vähemalt ei ole keegi seda esile toonud). Seega leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ühelgi alusel ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole hageja õigusi liitumistasu arvutamisel rikkunud.

Arve kuupäev 17.11.2016.a 15.12.2016.a 20.12.2017.a. Kokku

Arve summa käibemaksu) 2070,2070,4800,8940,-

(sisaldab Summa käibemaksuta 1725,1725,4000,7450,-

Eeltoodust nähtuvalt on kostja kandnud käesolevas menetluses menetluskulusid kokku summas 8940 eurot (sisaldab käibemaksu), mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt osutatava õigusteenuse tunni maksumus on 120 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Tegemist on kohtupraktikas põhjendatuks peetud tasumääraga (vt nt RKTKm 3-2-1-92-13, p 14). Lepingutasu on makstud seega kokku 74,5 tunni eest. AB Järve, Otti ja Partnerid poolt AS-le Pärnu Vesi osutatud õigusabiteenuse täpne spetsifikatsioon (konkreetsete tööde loetelu koos täpse ajaarvestusega) on esitatud alljärgnevas tabelis.

26 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 Tabel 2. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt AS-le Pärnu Vesi esindamisel tsiviilasjas nr 216-16684 osutatud õigusteenuse sisu ja maht Pärnu Maakohtus kuni 06.04.2017.a. tehtud kohtuotsuseni (vaheotsus). Osutatud õigusteenuse sisu

Õigusteenuse maht (tundi) Hagimaterjalidega tutvumine, õiguslik analüüs 5t Konsultatsioonid kliendi esindajaga seonduvalt hagis ja lisades esitatud 4 t faktiväidetega Kaasuse põhiselt kohtupraktikaga tutvumine (sh aegumine) 3,5 t Hagivastuse koostamine 9t Hageja seisukoha, hagi täpsustusega ja lisadega tutvumine, sh õiguslik 4,5 t analüüs Vastavalt 30.01.2017.a. kohtunõudele seisukoha koostamine aegumise 4 t küsimuses Seisuga 13.02.2017 kokku 30 t

Tabel 3. AB Järve, Otti ja Partnerid poolt AS-le Pärnu Vesi esindamisel tsiviilasja apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse sisu ja maht alljärgnevas tabelis. Osutatud õigusteenuse sisu

Õigusteenuse maht (tundi) Apellatsioonkaebuse koostamine (sh maakohtu otsuse ja asja materjalide 8 t täiendav analüüs, konsultatsioon kliendiga) Vastustaja apellatsioonivastusega tutvumine, analüüs 0,5 t Apellatsioonimenetluses seisuga 28.09.2017 kokku 8,5 t Kuigi apellandi/kostja lepingulise esindaja poolt osutatud tegelik õigusteenuse ajaline maht on apellatsioonimenetluses olnud 8,5 tundi, saab apellant taotleda menetluskulu väljamõistmist asja apellatsioonimenetluses vaid summas 450 eurot (4,5 tunni eest) – s.t vaid osas, mis ületab õigusteenuse mahtu (30 tundi) maakohtu menetluses. Tabel 4. AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt AS-le Pärnu Vesi esindamisel tsiviilasjas nr 216-16684 osutatud õigusteenuse sisu ja maht Pärnu Maakohtus alates 19.01.2018.a. kuni 07.12.2018.a. Osutatud õigusteenuse sisu

Õigusteenuse maht (tundi) 19.01.2018.a. Vastuväite koostamine, esitamine kohtu tegevusele. 1t 26.01.2018.a. Taotluse koostamine, esitamine tõendite esitamise tähtaja 0,5 t muutmiseks. Hageja 29.01.2018.a. seisukohaga, maakohtu 22.02.2018.a. määrusega 0,5 t tutvumine. 05.03.2018.a. Hageja taotletud tõenditega tutvumine, kaaskirja koostamine, 1 t esitamine kohtule. 12.03.2018.a. kohtueelistungiks ettevalmistamine, sh konsultatsioonid 4,5 t kliendiga, materjalidega tutvumine. 13.03.2018.a. eelistungil esindamine. 1t 27 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684 20.03.2018.a. eelistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 26.03.2018.a. konsultatsioon kliendiga seonduvalt kohtu poolt täiendavate dokumentide esitamise nõudmisega, täiendavate tõenditega tutvumine, kaaskirja koostamine, esitamine koos tõenditega kohtule 28.03.2018.a. Hageja 16.04.2018.a. seisukoha ja taotlustega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. Maakohtu 20.04.2018.a. ja 04.05.2018.a. kirjade ja 08.05.2018.a. kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 25.05.2018.a. kostja seisukoha koostamine, esitamine. Hageja 31.05.2018.a. seisukoha, nõude täpsustusega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. Ettevalmistus 07.06.2018.a. eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga 07.06.2018.a. eelistungil esindamine. Eelistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 27.06.2018.a. konsultatsioon kliendi seadusliku esindaja ja töötajatega seonduvalt 06.07.2018.a. kostja seisukoha esitamisega. 06.07.2018.a. kostja seisukoha koostamine, esitamine. Hageja 23.08.2018.a. seisukoha ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. Ettevalmistus 31.08.2018.a. eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga 31.08.2018.a. eelistungil esindamine. Eelistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon kliendiga. 28.09.2018.a. kostja seisukoha koostamine, esitamine, kliendi poolt esitatud tõendite analüüs, konsultatsioon kliendiga. Hageja 22.10.2018.a. seisukohtade ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga. 31.10.2018.a. kostja seisukoha koostamine, täiendavate tõendite esitamine, kliendi esitatud tõendite analüüs. Ettevalmistus 02.11.2018.a. eelistungiks. 02.11.2018.a. eelistungil esindamine. Eelistungi protokolliga tutvumine, helisalvestise kuulamine. 07.12.2018.a. kostja lõplike seisukohtade koostamine, esitamine. Maakohtus 19.01.2018.a. kuni 07.12.2018.a. kokku

1t 2,5 t

1t 1t 1,5 t 1,5 t 3,0 t 2t 0,5 t 3t 14 t 1,5 t 3t 1,5 t 0,5 t 5,5 t 1,5 t 3,5 t 2,5 t 1,5 t 2t 5t 67,5 t

Kuigi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud tegelik õigusteenuse ajaline maht on olnud kohtumenetluses kokku 106 tundi, saab kostja taotleda menetluskulu väljamõistmist vaid summas 7450 eurot (74,5 tunni eest) – s.t õigusteenuse eest tegelikult makstu ulatuses. Kuna AS Pärnu Vesi on käibemaksukohustuslane, nõuab kostja õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta summadelt. Tuginedes TsMS § 177 4. lõikele palub kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks ka viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-16-16684 11.10.2017 otsusega jäeti maakohtu otsus jõusse, s.t maakohus jätkas menetlusega. Menetluskulude jaotust pidi maakohus otsustama asjas tehtavas lõpplahendis. Hageja on seisukohal, et kuna vaheotsuse näol on tegemist iseenesest eraldi menetlust lõpetava lahendiga, siis menetluskulud, mida on pooled kandnud kuni vaheotsuse jõustumiseni, tuleb jaotada vastavalt vaheotsuse tulemusele. Kuna vaheotsusega jäeti kostja taotlus hagi rahuldamata jätmiseks nõude aegumise tõttu rahuldamata, siis menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetlusdokumendi tabeli 2 ja 3 järgi selle menetluse menetluskuluks kokku on 38,5 tundi, mida hageja ei pea põhjendatuks, välja arvates hagiavaldusega tutvumine, milleks põhjendatuks võiks lugeda 3,0 tundi, kuna hagiavalduse asjaolud olid kostja esindajale enne teada, kuna pooled pidasid pikad läbirääkimised enne kohtumenetluse algust (põhjendamata 35,5 t). Tabeli nr 4 osas märgib hageja: 19.01.2018.a. Vastuväite koostamine, esitamine kohtu tegevusele – 1,0 t; 26.01.2018.a. Taotluse koostamine, esitamine tõendite esitamise tähtaja muutmiseks – 0,5 t Hageja 29.01.2018.a. seisukohaga, maakohtu 22.02.2018.a. määrusega tutvumine – 0,5 t Kokku 2,0 t - ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna kohus jättis vastuväite rahuldamata ning sellele ei ole võimalik edasi kaevata. 12.03.2018.a. kohtueelistungiks ettevalmistamine, sh konsultatsioonid kliendiga, materjalidega tutvumine – 4,5 t – ei ole põhjendatud, kuna ei olnud midagi uut hageja poolt esitatud, kostja aga eelistungil ei osanud vastata mitme asjaolu kohta, mida ei oleks juhtunud, kui kostja oleks eelistungiks ette valmistunud. Põhjendatuks võib lugeda 1,0 t (põhjendamata 3,5 t). Ettevalmistus 07.06.2018 eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga – 3,0 t – ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja on alles tutvunud hageja 31.05.2018 menetlusdokumendiga (ajakulu 1,5 t), mis oli põhiliseks materjaliks, kuna sellele tuli eelistungil mingil määral vastata. Põhjendatud võiks olla 1,5 t (põhjendamata 1,5 t). Kostja 06.07.2018 seisukoha koostamine, esitamine – 14,0 t – ilmselgelt ebamõistlikult suur olukorras, kus kostjal pidid kõik arvutused ja algandmed olemas olema ja oma arvutustes ei ole kostja lükanud ümber hageja arvutusi, vaid tegi enda arvutused kostja pakutud valemi järgi. Põhjendatud võiks olla 2,5 t nagu hagejale 31.05.2018 menetlusdokumendi koostamisel (põhjendamata 11,5 t). Ettevalmistus 31.08.2018 eelistungiks, materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga – 3,0 t – ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja on alles tutvunud hageja 23.08.2018 menetlusdokumendiga (ajakulu 1,5 t), mis oli põhiliseks materjaliks. Põhjendatud võiks olla 1,5 t (põhjendamata 1,5 t). Ettevalmistus 02.11.2018.a. eelistungiks – 2,5 t – ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja on alles ise koostanud 31.10.2018 seisukoha (ajakulu 3,5 t), millele eelistungil on tuginetud. Põhjendatud oleks 1,0 t (põhjendamata 1,5 t). 07.12.2018.a. kostja lõplike seisukohtade koostamine, esitamine – 5,0 t – ei ole põhjendatud, kuna kostja lõplik seisukoht põhineb uutel vastuväidetel, mida esitada ei saa, samuti esitatakse uus tabel arvutusega, mille kohta ei ole hagejal enam võimalik seisukoha võtta. Põhjendatud oleks 3,0 t nagu hagejal (põhjendamata 2,0 t). 29 (30)

Tsiviilasi nr 2-16-16684

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

30 (30)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.