Eesti Vabariigi nimel Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16684
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Osaühingu Sarrus Sisustus hagi aktsiaseltsi PÄRNU VESI vastu 7911 euro 33 sendi ja viivise saamiseks Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2018 otsus 6762 eurot 73 senti
Osaühingu Sarrus Sisustus apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) osaühing Sarrus Sisustus (registrikood 10500330), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja (vastustaja) aktsiaselts PÄRNU VESI (registrikood 10120395), esindaja vandeadvokaat Teet Veer
Istungi toimumise aeg
19. september 2019
Istungil osalenud isikud
Apellandi esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar ning vastustaja esindaja vandeadvokaat Teet Veer
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2018 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja, Osaühingu Sarrus Sisustus kanda.
4.Rahuldada aktsiaseltsi PÄRNU VESI taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata Osaühingu Sarrus Sisustus poolt aktsiaseltsile PÄRNU VESI hüvitatavate apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista Osaühingult Sarrus Sisustus aktsiaseltsi PÄRNU VESI kasuks välja 2900 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Sarrus Sisustus tasuda aktsiaseltsile PÄRNU VESI viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Osaühing Sarrus Sisutus (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 5. novembril 2016 hagiavalduse aktsiaseltsi PÄRNU VESI (kostja) vastu, milles hilisemad muudatusi ja täpsustusi arvestades palus kostjalt välja mõista põhivõla 7911 eurot 33 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 709 eurot 45 senti ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõude (7911 eurot 33 senti) jäägilt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja Pärnu linnas aadressil Papiniidu 7 asuva kinnistu omanik. 17. aprillil 2007 sõlmisid hageja (kui liituja) ja kostja (kui vee-ettevõtja) liitumislepingu nr 108/07 (liitumisleping). Vastavalt lepingule finantseeris hageja koos Laki 1, Laki 2 ja Papiniidu 5 kinnistute omanikega reovee kanalisatsioonitorustiku rajamist piki Lao ja Laki tänavat alates pumplast kuni kaevudeni LK 4 ja LK 5 ning alates kaevust K 10 kuni kaevuni LK 1 (kaasa arvatud). Viies soovija – Laki 8 kinnistu omanik – ehitamises osalemisest loobus. Liitumislepingu punktis 5 fikseeriti hagejale arvestatud liitumistasu suuruseks 222 942 krooni 60 senti (14 248 eurot 63 senti), mis sisaldas järgmisi kulutusi: projekteerimine 9663 krooni (617 eurot 58 senti), trassi rajamine 161 656 krooni 40 senti (10 331 eurot 73 senti), kokku 171 319 krooni 40 senti (10 949 eurot 31 senti), millele 2(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 lisandus, vee-ettevõtja tulukus 10%, s.o 17 131 krooni 90 senti (1094 eurot 93 senti), käibemaks 18 %, s.o 33 921 krooni 20 senti (2167 eurot 96 senti) ning riigilõiv 570 krooni10 senti (36 eurot 44 senti). Hageja tasus kostja arvete nr 2818053 ja nr 2818085 alusel vastavalt 111 000 krooni ja 111 942 krooni 60 senti. Vajalikud trassid ehitati 2008. a-l välja, neile väljastati 13. aprillil 2009 kasutusluba ja anti üle kostja omandisse. Hageja leiab, et temaga liitumislepingu sõlmimisel kasutati teadvalt ebaõigeid arvutusi, mille tõttu kohustati hagejat maksma ehituskulusid oluliselt rohkem. Hagejaga sõlmitud liitumislepingu p 2.4 kohaselt pidi kostja liitumistasu korrigeerima pärast rajatiste valmimist, kuid kostja ei ole seda teinud. Tegemist oli leping p 5.1 järgi esialgse liitumistasuga ning lepingu lisades ei olnud liitumistasu arvestust kõikide esialgsete liitujate vahel, mistõttu ei olnud võimalik arvestuse õigsust lepingu sõlmimisel kontrollida. Hageja leiab, et liitumistasu esialgsel arvestusel lähtuti viiest liitujast (tegelikult oli liitujaid neli); jaotati tasu ehitusetappide kohta ebaõigesti; kasutati ebaõigeid kinnistute ja hoonestuse pindalasid; määrati tööde hulka tänavate taastamise töid, mida pole teostatud; jaotati hagejale tööde maksumus, mis ei olnud hageja ega teiste liitujatega seotud (liitumisest loobunud Laki 8 kinnistu juurde ehitatud trassilõik) ning jaotati liitujate vahel tasumiseks kogu ehituskulud 99 042 eurot 58 senti, kuid tegelikuks kuluks oli 92 344 eurot 10 senti. Hageja hinnangul tuleb arvutuste kujundamisel lähtuda eelkõige kõigi esialgsete liitujatega sõlmitud lepingutest. Hageja väitel ei ole ta lepingule alla kirjutanud 17. aprillil 2007 ega sellele järgnenud 2007. a-l arveid tasunud, kuna 29. oktoobril 2007 esitas hageja kostjale avalduse, et soovib sõlmida lepingu märtsis 2008 ja ühineda ühiskanalisatsiooniga hiljemalt
30.juunil 2008. Asjaolu, et kokkulepe sõlmiti hiljem (leping allkirjastati juulis 2008), kinnitavad ka hagejale väljastatud arvete kuupäevad – 11. juuli 2008 (neljanda lõigu ehitamise alustamine) ja 21. oktoober 2008 (ehitamise lõpetamine). Hageja leiab samuti, et poolte vahel sõlmitud liitumislepingus ei ole kokku lepitud pumpla rajamist koos survetoru ja elektriga. Seega pidi hageja osalema vaid reoveekanalisatsiooni ehituskulu kandmises summas 388 870 krooni 34 senti. Hageja arvestuste kohaselt peaks Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu olema 82 535 krooni 24 senti ning kujunema järgmiselt: reoveekanalisatsiooni ehitus ja tänavate taastamine 59 685 krooni 33 senti ja projekteerimiskulu 3734 krooni 73 senti, kokku 63 420 krooni 6 senti; nimetatule lisandub vee-ettevõtja tulukus 6342 krooni 1 sent (s.o 10% 63 420 kroonist 6 sendist), käibemaks 12 557 krooni 17 senti ning riigilõiv 216 krooni. Liitumislepingu alusel on hageja (Papiniidu 7 kinnistu omanik) tasunud 222 942 krooni 60 senti, seega 140 407 krooni 36 senti (8973 eurot 67 senti) ettenähtust rohkem. Hagejale on sellest hüvitatud 1062 eurot 34 senti, hüvitamata on 7911 eurot 33 senti. Kostja poolt alles kohtumenetluses esitatud liitumislepingu lisa 1 ei vasta tegelikkusele ning ebaõige on kostja väide, et hageja liitumistasu pidi olema oluliselt suurem.
KOSTJA VASTUVÄITED
3(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas hageja nõuetele ka aegumise vastuväite, mille maakohus lahendas 6. aprilli 2017 vaheotsusega (vt ka käesoleva otsuse p 3). Hageja nõue põhineb väitel, et trassi ehitamisel arvestati liitujalt suurem liitumistasu ja liitumislepingu sõlmimisel (17. aprillil 2007) kasutati ebaõigeid arvutusi, mille tõttu kohustati liitujat maksma ehituskulusid oluliselt rohkem. Kostja leiab, et pooled on saavutanud liitumise tingimustes kokkuleppe ning allkirjastanud liitumislepingu. Leping jõustus allkirjastamisega. Seega on hageja aktsepteerinud kõiki liitumislepingu tingimusi, sh nõustus tasuma liitumise eest kokkulepitud rahasumma. Hageja kinnitas veelkordselt oma nõustumust liitumistasu suurusega selle maksmisega kostjale. Hageja menetluses esitatud väide, et tegelikult sõlmiti liitumisleping hiljem, on tõendamata. Eesmärgiga ehitada kompleksselt välja aktiivse arenduspiirkonna ühisveevärk jakanalisatsioon ning luua võimalused sel perioodil kiirelt laieneva ettevõtluse arendamiseks viis kostja oktoobris-novembris 2006 läbi küsitluse piirkonnas tegutseda soovijate ning kinnistuid omavate isikute hulgas. Küsitluse tulemusena avaldasid soovi liitumiseks ja nõusoleku vastavate kulutuste finantseerimiseks järgmised isikud: OÜ Lao Investeeringud Papiniidu 5 kinnistu liitumiseks vee, reovee ja sademevee torustikega; Lukoil Eesti AS Laki 8 kinnistu liitumiseks reoveetorustikega; Note Pärnu OÜ Laki 2 ja Laki 1 kinnistute liitumiseks vee, reovee ja sademevee torustikega; Sulev Saar Papiniidu 7 kinnistu liitumiseks reoveetorustikega.
19.septembril 2006 koostas kostja arvutuse liitumiskulude ja selle jaotuse kohta, milles arvestati, et liituda soovib viis kinnistut, sh Laki 8 kinnistu reoveekanalisatsiooni ehituse ja tänavate taastamise osas (esialgne arvestus). Reoveekanalisatsiooni maksumuse kulude aluseks oli Osaühingu Vändra MP (Vändra MP) hinnapakkumine. Torustike maksumusele lisandus tänavate taastamise ja projekteerimise maksumus proportsionaalselt torustike rajamise kuludega. Hageja on oma väidetava osaluse protsendi leidmisel kasutanud ebaõigeid (ja tõendamata) alusandmeid hoonete pindalade osas ning on ebaõigesti asunud seisukohale, et tema liitumistasu suurus tuleb arvutada protsendi alusel (hageja kinnistu pindalade suhe kõikide kinnistute pindalasse) kogu reoveekanalisatsiooni ehitusmaksumusest. Hageja väidab, et hagile lisatud "Ehitustööde pakkumine(jaotus)" (hagi lisa 17-5) viimases reas on teekatete taastamise summa teisendatud eurodesse ebaõigesti. Tabeli viimases reas kolmandas veerus toodud tööde maksumus ilma käibemaksuta 13 314 eurot 42 senti on õige. Tabelisse on teekatete taastamise summa kroonides tabeli koostaja poolt ekslikult sisestatud ebaõige summa. Õige summa on 208 325 krooni 42 senti. Samas on viidatud tabel koostatud kostja töötaja poolt oma tarbeks aastal 2013, mistõttu see ei saa olla ega ole olnud aluseks liitumistasu arvestamisel liitumislepingu sõlmimisel hagejaga. Käesoleva vaidluse kontekstis on see tabel asjakohatu ja asjasse puutumatu ning tuleks kohtuotsuse tegemisel tähelepanuta jätta.
4(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 Liitumislepingute sõlmimise ajal kehtinud Eesti kroonides oli kogu ehitustööde pakkumine 2 551 960 krooni 17 senti, koos käibemaksuga 3 011 313 krooni, millest veevarustus moodustas 419 968 krooni 64 senti, reoveekanalisatsioon 525 750 krooni 85 senti, reoveepumpla 708 650 krooni, sademeveekanalisatsioon 689 265 krooni 25 senti ning teekatete taastamine 208 325 krooni 42 senti. Reoveekanalisatsiooni pumpla ja torustike ehitamisega seotud kulud moodustasid kokku 1 234 400 krooni 85 senti (käibemaksuta), millele lisandusid teekatete taastamise kulud. Liitumislepingute sõlmimise ajal oli kulude jaotamisel teekatete taastamise summa õige, s.o 208 325 krooni 42 senti (käibemaksuta). Liitumistasude arvestamisel ja lepingute sõlmimisel kasutas kostja 19. septembril 2006 koostatud tabelit, mis on lisatud ka hagile (lisa 17-6). Liitujate Laki 1, Laki 2, Papiniidu 5 (ja 5a) ning Papiniidu 7 liitumislepingute alusel tasuti kostjale kokku 3 545 037 krooni 80 senti (sh käibemaks), sh Lao investeeringud OÜ (Papiniidu 5) 1 842 176 krooni 10 senti, Note Pärnu OÜ (Laki 1 ja 2 ) 1 479 919 krooni 10 senti ning hageja (Papiniidu 7) 222 942 krooni 60 senti.
19.septembri 2006 arvutuse kohaselt oli Papiniidu 5 kinnistu liitumistasu seejuures 1 470 378 krooni 73 senti, kuid Papiniidu 5 kinnistu omanik maksis Laki 8 kinnistu liitumata jätmise tõttu faktiliselt rohkem liitumistasu kokku 371 797 euro 37 sendi ulatuses, milline summa oleks pidanud jagunema ka teiste liitujate vahel. Kuna kinnistule Laki 8 arvestatud liitumistasu maksis ainuisikuliselt kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik, siis kõikide ülejäänute (Papiniidu 7, Laki 1 ja Laki 2) liitumistasud jäid endiseks – nagu need oleksid olnud jagunemisel viie liituja korral ja nagu need fikseeriti liitumislepingutes. Kogu liitumistasust moodustas liitumislepingute alusel ehituskulu (mis sisaldab ka teekatete taastamise kulu ja elektri liitumise kulu) kokku 2 572 360 eurot 20 senti, projekteerimise kulu (osaühinguga Arcus Projekt sõlmitud lepingu alusel) 152 542 krooni 20 senti, veeettevõtja tulukus 272 490 eurot 20 senti, käibemaks 539 530 krooni 60 senti ning riigilõiv 8114 krooni 60 senti. Kõik kulud kokku olid seega 3 545 037 krooni 80 senti. Kinnistute osakaalude arvutamisel olid aluseks arvutuse hetkel (19. septembril 2006) ehitusregistris olevate hoonete netopindalad. Pärnu Linnavolikogu poolt määrusega nr 21
28.juunil 2001 kinnitatud "Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri" (edaspidi: liitumiseeskiri) nägi ette kasutada brutopindalasid, kuid registrist ei olnud võimalik neid saada ja selleks, et arvutus oleks kõikidele liitujatele ühesugune, kasutati kõikide liitumislepingute sõlmimisel alates esimesest liitumisest ehitusregistri netopindalasid ja kinnisturaamatus olevaid kinnistute pindalasid). Andmed Papiniidu 7 kinnistu hoonete netopindala kohta sai kostja samuti ehitisregistrist. Papiniidu 7 kinnistu pindala oli ja on 830 m2. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu kohaselt on hageja kinnistu hoonete suletud netopind 601,1 m2. Ebamõistlik on eeldada, et kinnistu omanik ei tea liitumislepingu sõlmimisel temale kuuluval kinnistul asuvate hoonete pindala. Hageja ei täpsusta, millise hetke seisuga oli kinnistu hoonete pindala 0m2, teatised kinnistul asuvate ehitiste likvideerimise kohta on esitatud 2008. a lõpus.
Liitumistasu arvutamisel arvestati tulenevalt eeskirja p-st 6.7 mh ehitusjärjekordadega (töölõikudega), sh sellega, millise kinnistuomaniku huvides konkreetne töölõik teostati. Ka 5(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684
19.septembri 2006 arvutuses olid lisaks kuludele ja osakaaludele välja toodud ka ehitusjärjekorrad. Pumpla ja survetoru rajamine (töölõik 1) oli vajalik kõikide kinnistuomanike jaoks (Laki 8 loobus liitumisest, kuid kõik tema kulud maksis kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik) ja ka 19. septembri 2006 tabelist nähtuvalt jagunevad selle lõigu kulud proportsionaalselt liituvate kinnistute vahel. Pumpla ja survetoru kulud jaotati seetõttu kinnistu ja hoonete netopindaladest lähtuvate osakaalude alusel kõikide arvestuses toodud kinnistute vahel (5 kinnistut). Papiniidu 7 kinnistu osakaal oli 3% ning liitumiskulu pumpla ja survetoru ehitusel vastavalt 21 259 krooni 50 senti (708 650*0,03). Asjakohatu on hageja viide, et kuna pumpla rajamist ei ole kirjas liitumislepingus, ei tule sellega seotud kulutusi hagejal ka tasuda. Ilma pumplata kanalisatsioon ei toimi. Töölõik 2 (torustik) oli vajalik ainult Papiniidu 5 kinnistu jaoks, mistõttu maksis selle lõigu kulud ainsana tervikuna Papiniidu 5 kinnistu omanik. Töölõik 3 (torustik pumplast Laki 1 ja Laki 2 kinnistuteni) oli vajalik kõikidele teistele kinnistutele peale Papiniidu 5 kinnistu, mistõttu jagunes selle ehituslõigu kulu proportsionaalselt nende kinnistute vahel. Töölõigu maksumus pakkumises oli 136 880 krooni 51 senti. Kulude jaotamiseks arvutati iga osaleja (Papiniidu 7 ning Laki 1, 2 ja 8 kinnistud) osakaal nelja osaleja pindalade summast. Kokku oli pindalade summa 17 750,1 m2. Papiniidu 7 kinnistu osakaal oli 8,1% ning liitumistasu suurus torustike ehitamisel lõigus 3 vastavalt 11 087 krooni 32 senti (0,081*136 880,51). Töölõik 4 (torustik Laki 1 ja Laki 2 kinnistutest Papiniidu 7 kinnistuni) oli vajalik ainult Papiniidu 7 ja Laki 8 kinnistutele. Kuna Laki 8 loobus liitumisest, oleks selle ehituse lõigu pidanud kinni maksma tervikuna Papiniidu 7 kinnistu omanik, mistõttu oleks kogu liitumine läinud hageja jaoks kordades kallimaks. Samas, nagu eespool märgitud, maksis Laki 8 kinnistu mitteliitumise tõttu tasumata jäänud osa kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik. Lõigu maksumus kokku oli arvutuses 296 864 krooni 41 senti. Lõigu maksumus on kostja ja Vändra MP vahelise lepingulise suhte küsimus, mida hageja ei saa vaidlustada. Ehituse ja selle osa maksumuse kalkuleerib ja pakub ehitaja. Lõik 4 kulude jaotamiseks arvutati kummagi osakaal kahe osaleja pindalade summast. Kokku oli pindalade summa 3653,1 m2, millest Papiniidu 7 kinnistu pindala 1431 m2 (osakaal 39,2%). Sellest lähtudes oli Papiniidu 7 liitumistasu suurus selles lõigus 116 370 krooni 85 senti (296 864,41* 0,392). Seega moodustas Papiniidu 7 kinnistu pumpla ja torustike ehituskulu (ilma teekatete taastamiseta) 148 717 krooni 67 senti (21 259,50+127 458,17). Teekatete taastamise kulu kokku oli 208 325 krooni 42 senti. Teekatete taastamise kulud on jagatud iga liituja ehituskulude osakaalu alusel kogu projekti piirkonna ehituskuludest (millest on maha arvatud taastamise summa). Kogu ehituskulu ilma teekatte taastamiseta moodustas 2 343 634 krooni 74 senti ning Papiniidu 7 kinnistu liitumiseks tehtud ehituskulud olid sellest 148 717 krooni 67 senti, seega oli Papiniidu 7 kinnistu osakaal 6,35%. Tänavate taastamise kulu Papiniidu 7 kinnistule langevas osas oli 13 219 krooni 50 senti (148 717,67 / 2 343 634,74*208 325,42). Seega kokku moodustasid Papiniidu 7 kinnistu liitumisega seotud ehituskulud koos teekatete taastamisega 161 937 krooni 17 senti (sh torustike ehitus 127 458 krooni 17 senti; pumpla ehitus 21 259 krooni 50 senti; teekatete taastamine 13 219 krooni 50 senti). Liitumislepingu järgi olid kulud 161 656 krooni 40 senti, seega on vahe 280 krooni 77 senti kostja kahjuks. 6(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 Kogu piirkonna projekteerimiskulu kokku oli 152 542 krooni 40 senti. Projekteerimiskulude arvutamisel teenusliikide lõikes lähtuti teenusliigi (konkreetsel juhul reoveekanalisatsiooni) osakaalust kogu ehitusmaksumusest ja selle osakaalu protsendiga arvutati kogu projekteerimisest reoveekanalisatsiooni torustike ja pumpla koos survetorustikuga projekteerimise osa. Reoveetorustiku ehituse osakaal kogu ehitusmaksumusest oli 20,6% (525 750,85/2 551 960,17*100). Seega moodustas kogu reoveekanalisatsiooni torustiku projekteerimine 31 426 krooni 55 senti ((92 005,93 + 136 880,51 + 296 864,41) / 2 551 960,17*152 542,40). Kogu reoveekanalisatsiooni torustiku projekteerimine moodustas arvutuste 42 359 krooni 27 senti (708 650,00 / 2 551 960,17*152 542,40). Papiniidu 7 kinnistule langev osa torustike ja pumpla projekteerimiskulude katmisel oli 6,35% (ehituskulud kokku olid 2 551 960 krooni 17 senti ning Papiniidu 7 kinnistu ehituskulud sellest olid 161 937 krooni 17 senti (parandatud arvutus). Papiniidu 7 kinnistu projekteerimise kulud olid seega 9 679 krooni 73 senti (161 937,17 / 2 551 960,17 *152 542,40). Liitumislepingu kohaselt pidi see olema 9663 krooni. Seega on vahe 16 krooni 73 senti kostja kahjuks. Riigilõivu kulu kokku oli 8999 krooni 99 senti, millest Papiniidu 7 kinnistule langes sarnaselt eelmise arvutusega 6,35% ehk 571 krooni 50 senti (161 937,17 / 2 551 960,17 * 8999,99). Kokkuvõttes kujuneks täpsustatud arvutuse kohaselt Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu 223 330 krooni 24 senti järgmiselt: pumpla ja torustike ehitus ja teekatete taastamine 161 937 krooni 17 senti, projekteerimiskulud 9679 krooni 73 senti, kokku 171 616 krooni 90 senti, millele lisandub vee-ettevõtja tulukus 17 161 krooni 69 senti (10% 171 616 kroonist 90 sendist) käibemaks (18%) 33 980 krooni 15 senti ning riigilõiv 571 krooni 50 senti. Liitumislepingu alusel tasus Papiniidu 7 kinnistu omanik 222 942 krooni 60 senti. Vahe kontrollarvutuse ja 2006. a-l koostatud arvutuse vahel on tingitud asjaolust, et arvutus ei ole säilinud Exceli formaadis, mistõttu täpseid valemeid 12 aastat hiljem ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodu põhjal väidab kostja, et liitumistasu on tema poolt arvestatud õigesti ja rajaneb õigetel faktilistel ning õiguslikel alustel. Liitumistasu arvestus on õige ja õiglane ning selle alusel nõutud (ja kokku lepitud) liitumistasu maksmisega ei ole rikutud hageja õigusi ega kahjustatud tema huve. Hageja on maksnud liitumistasu vähem, kui oleks pidanud. Koos 31. oktoober 2018 menetlusdokumendiga esitas kostja ka liitumislepingu lisa 1, s.o korrigeeritud liitumistasu arvestuse. See arvestus on koostatud seisuga 30. jaanuar 2009 ehk ehitise ülevaatuse akti kostja poolt allkirjastamise kuupäeva seisuga. Arvestusest on välja jäetud Laki 8 kinnistu, sest see ei liitunud ja temaga omanikuga lepingut ei sõlmitud. Arvutuse kohaselt on korrigeeritud summa, mille hageja pidanuks liitumistasuna maksma, 480 482 krooni 20 senti, mis on enam kui kaks korda rohkem kui tegelikult tasutu. Seega ei ole hageja õigusi rikutud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
3.6. aprillil 2017 tegi Pärnu Maakohus vaheotsuse aegumise kohaldamise osas, millega jättis taotluse aegumise kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas rahuldamata ning jätkas asja menetlust. Kostja esitas nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. oktoobri 2017 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja 7(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 maakohtu vaheotsus aegumise kohaldamise kohta muutmata. Ringkonnakohtu otsuse jõustus
17.novembril 2017.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis 31. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, määras hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 7250 eurot ning mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja. Nimetatud menetluskulude summalt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kohus kordas esmalt vaheotsuses sedastatut, mille kohaselt on hagi esitatud alusel, et poolte vahel sõlmitud liitumislepingus on hageja liitumistasu valesti arvutatud. Samas oli maakohtu hinnangul oluline, et kuigi lepingu punktis 5.1 kokkulepitud ja hageja poolt kahe arve alusel makstud liitumistasu 222 942 krooni 60 senti osas lepingu allkirjastamise hetkel vaidlus puudus, ei olnud tegemist lõpliku liitumistasuga, kuna lepingu p 5.1 nimetab kõnealust tasu esialgseks liitumistasuks ning lõplik liitumistasu pidi lepingu punktide 2.3– 2.4 kohaselt kujunema alles pärast rajatise (s.o lepingu p-s 1.2 märgitud reovee kanalisatsioon) valmimist. Siis pidi kostja saatma hagejale lepingu lisa 1 ehk liitumise täpsustatud (korrigeeritud) summa (lepingu p 2.3.1) kooskõlastamiseks selliselt, et hagejal (liitujal) tekkinuks võimalus summaga viie tööpäeva jooksul nõustuda või mitte nõustuda. Ülalnimetatud lepingu lisa 1 koostas ja esitas kostja alles menetluse lõppjärgus – täpsemalt oma 31. oktoobri 2018 menetlusdokumendi lisana. Nimetatud lisast nähtub, et hageja tegelik liitumistasu pidanuks tagantjärgi omandatud teadmiste (eelkõige Laki 8 kinnistu loobumine) tõttu olema oluliselt suurem. Kohus leidis, et kostja on mõistlikult ja õigusrahu hoidmise põhimõttest lähtuvalt jätnud liitumistasud hilisemalt korrigeerimata, arvestades ka asjaolu, et Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu liitumistasu eest, et kogu projekt seisma ei jääks. Eelnev aga ei tähendanud kohtu arvates, et kohus ei saaks liitumistasu õigsust kontrollida, hoopis teine on aga küsimus, millises ulatuses kohus seda teha saaks. Vastavalt liitumislepingu punktile 1.4. olid liituva kinnistu (st hageja Papiniidu 7 kinnistu) tehnilisteks näitajateks kinnistu pind 829,9 m2 ja hoonete suletud netopind 601,1 m2. Liituja taotles liitumislepingu p 4.1 järgi lepingu sõlmimist just punktis 1.4 toodud tehniliste näitajatega. Pooled on lepingu allkirjastanud ning hiljem on hageja 6. jaanuaril 2009 kostjaga teenuselepingu sõlmimisega vastavalt kehtinud liitumiseeskirja p 5.19 sätetele neid andmeid kinnitanud. Hageja väide, et liitumisleping on sõlmitud 2008. a-l, ei vastanud kohtu hinnangul tõele. Hageja enda esitatud 29. oktoobri 2007 kirjast nähtus, et taotleti juba sõlmitud lepingu lõpetamist ja uue sõlmimist (mida reaalselt aga ei tehtud). Kohtu hinnangul ei olnud mõistetav, millel põhineb hageja väide, et kostja kasutas hagejaga lepingu sõlmimisel teadvalt ebaõigeid arvutusi. Kohus rõhutas, et liitumislepingu p 2.2 järgi olid lepingu aluseks liitumiseeskiri, liituja (hageja) 20. veebruari 2006 taotlus, liitujale väljastatud eeltingimused (mida ei ole küll kohtumenetluses esitatud) ja Osaühingu Arcus Projekt töö nr 06053. Nende kõigi dokumentidega on liituja lepingu p 10.1 kohasel tutvunud ja nende sisust täielikult ja üheselt aru saanud. Lepingu eesmärgiks oli vastavalt selle punktile 3.1 mh kindlaks määrata 8(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 liitumiseks vajalike rajatiste ehitus ja liitumistasu suurus ning selle tasumise kord. Kohus oli ülalmärgitut kogumis hinnates veendumusel, et tagantjärele saaks liitumistasu suurust vaidlustada vaid juhul ja sellises osas, kui nt rajatise ehitusmaksumus oleks kujunenud teistsuguseks esialgselt planeerituga võrreldes või rajatise ehitamise ajal olnuks uusi liitujaid. Selliseid asjaolusid ei ole aga asja menetluses esile toodud. Kohus nõustus kostjaga, et kuivõrd kõigi potentsiaalsete liitujate (Laki 8 kinnistu langes ära) suhtes kohaldati ühesuguseid arvestuspõhimõtteid – kõigi liitujate pindalad võeti sama päeva seisuga, kõigiga sõlmiti sarnase sisuga lepingud, täpsustades igaühe puhul, milliseid rajatisi kellegi liitumiseks ehitada tuleb – siis ei saanud alusandmeid (nt pindalade või tööde etappide jagunemise osas) tagantjärele muutma hakata. Kohus pidas loogiliseks, et sedavõrd suuremahuline trasside ehitus kestab kuid, mille jooksul võivad liitujate kinnistutel asuvate ehitiste pinnad muutuda, ehitised saada lammutatud, uued ehitised ehitatud jpm. See ei saaks aga tingida tagantjärele uute ümberarvutuste tegemist algandmetes. Sellisel juhul ei oleks tagatud liitujate õigustatud ootus sellele, et nende poolt juba tasutud summade (mille arvel ehitus toimus) arvutamise põhiliseks aluseks on nende endi kinnistute kohta esitatud andmed. Asjaolu, et erinevalt kehtinud liitumiseeskirjast lähtuti andmete kättesaadavuse nappusel ehitiste neto-, mitte brutopindaladest, kohtu seisukohta ei muutnud, sest kõiki liitujaid koheldi ühetaoliselt. Pealegi sõlmiti kõigi liitujatega lepingud, kus liitujad ise allkirjadega andmete õigsust kinnitasid. VÕS §-s 76 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohus leidis, et kõigi liitujatega sõlmitud lepingutes sätestatud liitumistasu on kontrollitav, liitumistasu arvutamise aluseks on liitumiseeskiri. Liitujal oli võimalik enne lepingu sõlmimist sellega tutvuda ja esitada omapoolsed vastuväited liitumistasu kujunemise metoodikale. Kohtu hinnangul vastas rajatisi ehitanud Vändra MP tasutud summa kostja metoodikale liitumistasu arvutamisel, samuti ei tekkinud ehitamise käigus uusi liitujaid. Kohus märkis, et algandmed (dokumendid) on käesoleva menetluse käigus kostja poolt esitatud, samuti on kostja veenvalt põhjendanud, miks ja kuidas hageja liitumistasu on kujunenud. Hageja vastuväited erinevate ehituslõikude maksumuste teistsuguseks jagamiseks liitujate vahel või mingite tööde mittearvestamiseks olid kohtu hinnangul otsitud. Pumpla ehitus oli kogu kanalisatsiooni toimimiseks vajalik ja asjaolu, et seda selgesõnaliselt pooltevahelises lepingus ei märgita (kuigi pumpla ehitus sisaldub kanalisatsioonitrassi rajamise maksumuses), ei tähendanud kohtu arvates, et hageja selles osalema ei pidanuks. Samal seisukohal oli kohus ka pumpla funktsioneerimiseks vajaliku elektripaigaldisega liitumise osas. Kohtu jaoks oli arusaamatu hageja käsitlus tänavate taastamise osa väljajätmiseks projekteerimiskulude jaotusest, sest sellisel juhul pidanuks tänavate taastamise kulud üldse kostja ise kandma, mis teinuks mõttetuks vee-ettevõtja tulukuse osa ja põhimõtte, et kogu ehitusmaksumuse peaksid kandma liitujad. Samuti leidis kohus, et tänavate taastamise kulude jaotust teenuste liikide kaupa ei tulenenud kehtinud eeskirjast. Kohtu hinnangul tuli tänavad taastada sõltumata sellest, millised ja mitu trassi kellelegi liitujatest selle alla ehitati (tänavate taastamise maksumus sellest ei muutunud, vähemalt ei ole kumbki poolt seda esile toonud).
9(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et kostja ei ole hageja õigusi liitumistasu arvutamisel rikkunud.
APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE VASTUS
5.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse osaliselt tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi osaliselt, mõista kostjalt hageja kasuks välja 5604 eurot 89 senti, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 709 eurot 45 senti ning viivis alates hagi esitamisest põhinõudelt kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on hageja hinnangul rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lgtes 3 ja 4 sätestatut. Kostja esitas alles 31. oktoobri 2018 menetlusdokumendi lisas liitumistasu arvestuse liitumislepingu lisa 1 tähenduses (seisuga 30. jaanuar 2009). Samas selgitas kohus 2. novembri 2018 eelistungil, et lähtuda tuleks 2007. a-l sõlmitud liitumislepingust. Kohus jättis tähelepanuta kostja 31. oktoobril 2018 esitatud arvutused ega selgitanud hagejale vajadust esitada nimetatud dokumendi ja arvutuste osas oma arvamus või vastuväiteid. Seetõttu on üllatuslik maakohtu järeldus (otsuse p-s 20), et nimetatud lisast nähtuvalt pidanuks hageja tegelik liitumistasu tagantjärgi omandatud teadmiste tõttu olema oluliselt suurem. Lisaks asus maakohus õigustama kostjapoolset lepingu rikkumist (liitumiselepingu lisa 1 koostamata jätmist) sellega, et kostja on mõistlikult ja õigusrahu hoidmise põhimõttest lähtuvalt jätnud liitumistasud hilisemalt korrigeerimata. Maakohtu otsus sisaldab hageja arvates seetõttu järgmisi kohtu poolt aktsepteeritud asjaolusid, mida pooltel ei olnud võimalik arutada: kostja 31. oktoobril 2018 esitatud arvutuste järgi oles liitumistasu olnud suurem; kostja eest väljamõeldud põhjused lepingu lisa 1 koostamata jätmiseks (millele kostja ise ei tuginenud); Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu liitumistasu maksmisse. Maakohtu poolt esile toodud asjaolud on tuvastatud ebaõigesti. Maakohus ei ole kostja arvutusi hageja vastuväidete seisukohalt kontrollinud ega põhjendanud, miks ta hageja vastuväidetega ei nõustu (TsMS § 442 lg 8 rikkumine). Hageja nõustub maakohuga selles, et liitumistasu arvestamisel tuleb kasutada nelja liitujaga sõlmitud liitumislepingutes sisalduvad algandmed muutmata kujul. Sellest tulenevalt on hageja koostanud liitumistasu arvutuse, mille kohaselt hageja liitumistasu ei ole ikkagi lepingujärgsest suurem, vastupidi – see on jätkuvalt väiksem. Kostja poolt 31. oktoobril 2018 esitatud arvestuse (tabeli) sisulisel kontrollimisel oleks ka maakohus jõudnud samale järeldusele. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses (uue) arvestuse, mille kohaselt pidanuks Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu olema 118 623 krooni 10 senti (mitte 223 330 krooni 24 senti). Seega on hageja tasunud liitumislepingu alusel 104 319 krooni 50 senti (6667 eurot 23 senti) rohkem. Sellest on hagejale hüvitatud 1062 eurot 34 senti ning hüvitamata on 5604 eurot 89 senti. Seega tuli maakohtul hagi osaliselt rahuldada. Hageja leiab, et reoveekanalisatsiooni trasside ehitusosad hinnapakkumises (esialgne dokument) olid kinnistute alajaotuses vahetatud, st töölõigu 2 maksumuseks on 136 880
10(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 krooni 51 senti ja lõigu 3 maksumuseks 92 005 krooni 93 senti. Põhjus on hageja väitel see, et lõik 3 oli lõplikult ehitamata, see ehitati vaid kuni kaevuni K-10. Hageja liitumislepingus ei ole lepingu esemena märgitud pumpla ehitamist koos survetoruga ega täiendavat elektriga liitumist (s.o töölõik 1). Vaatamata sellele on maakohus on leidnud, et pumpla ehitus oli kogu kanalisatsiooni toimimiseks vajalik ja asjaolu, et seda selgesõnaliselt pooltevahelises lepingus ei märgita, ei tähenda, et hageja selles osalema ei pidanuks. Sama kehtib ka elektripaigaldisega liitumise kohta, mis oli pumpla enda funktsioneerimiseks vajalik. Hageja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule alusele tuginedes on ta sellisele järeldusele jõudnud. Hageja hinnangul on maakohtu otsus selles osas ka vastuoluline. Pumpla osas peab kohus õigustatuks kõrvalekaldeid lepingus kokkulepitust, mida aga kohus ei luba nt liitujate algandmete muutmise osas, tuginedes just allkirjastatud lepingule. Apellandi arvates tuleb jääda selles küsimuses samuti liitumislepingus kokkulepitu juurde. Tehnovõrgud koos pumplaga olid vajalikud eelkõige Papiniidu 5 kinnistule, kellega oli esimesena sõlmitud liitumisleping. Liitumislepingu järgi oli Papiniidu 5 kinnistu omanik nõus need kulud ka kandma (lepingu p 6.2.2). Papiniidu 5 liitumislepingus on lepingu esemeks mh selgesõnaliselt märgitud pumpla ehitus. Kuivõrd pumpla ehitamise maksumus ei kuulunud jagamisele hagejaga, siis kostja arvutused on ainuüksi selle tõttu juba ebaõiged. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tänavate taastamise kulude jaotus teenuseliikide kaupa (hageja väide) ei tulene kehtinud eeskirjast ning et kohtu hinnangul tuli tänavad taastada sõltumata sellest, millised ja mitu trassi kellelegi liitujatest selle alla ehitati. Hageja märgib, et maa-alused kanalisatsiooni-, vee-, sadevee- ja survetrass ehitati üheaegselt. Sõltumata sellest, kas kõik trassid pidid mahtuma ühte kaevikusse või tuli rajada rohkem kaevikuid, tuli kaevata ja taastada pinnast laiemalt kui üksnes ühe torustiku ehitamisel. Maakohus ei ole kontrollinud hageja väidet, et hageja Papiniidu 7 kinnistu (pindala kokku 1016,1 m2) projekteerimiskulu oli kostja tabelis suurem kui nt kui Laki 1 kinnistu (pindala kokku 4108 m2) oma, mis ei näita õiget proportsiooni. Hageja jääb ka selle juurde, et tänavate taastamise töid ei tulnud projekteerida. Ehitus kogumaksumusena tuli käsitleda maksumust ilma tänavate taastamiseta, st summas 2 343 634 krooni 75 senti (2 551 960,17 – 208 325,42). Lisaks tuli projekteerimiskulu jagada proportsioonis teenusliikide vahel, sest projekteerimiskulu ja maht on selle võrra suurem kui projekteeritakse mitu erinevat tehnovõrku. Hageja ei nõustu kostja ja maakohtu arvestustega ka riigilõivu suuruse osas. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu eest liitumistasu maksmisse. Sellise järelduse tegemisel ei ole maakohus tuginenud ühelegi tõendile, vaid üksnes kostja paljasõnalisele väitele. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Papiniidu 5 kinnistu omanik nõustus Laki 8 kinnistu liitumise kulu kandma juba 16. veebruaril 2007, kui Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmiti liitumisleping. Hagejaga ei olnud veel läbi räägitud ega lepingut sõlmitud. Kui liitumiskulu oleks olnud suurem, poleks hageja olnud nõus liitumislepingut sõlmima. Liitumislepingute järgi pidi töölõigus 4 osalema hageja arvates ka Laki 1 ja Laki 2 kinnistu. Kostja ei ole seda 11(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 oma arvutustes käsitlenud. Seega on ka Laki 8 kinnistu kulu jaotatud ebaõigesti. Kuna Laki 8 kinnistu omanik loobus liitumisest kohe alguses, tulnuks seda ka esialgse arvestuse tegemisel (tabeli koostamisel) arvestada. Viivise nõue tuli hageja hinnangul osaliselt rahuldada. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks viivise nõuet lahendanud, mis on TsMS § 438 lg 1 teises lauses sätestatu rikkumine. Hageja taotleb maakohtus kantud menetluskulude jaotamist vähemalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuna kostja hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest. Kostja jättis algandmed hagejale väljastamata ja moonutas andmeid oma kirjalikes vastustes, samuti viivitas kostja kohtumenetluses tõendite esitamisega. Kostja käitumine on olulises osas suurendanud hageja menetluskulusid.
Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
Kolleegium märgib esmalt, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja 22. oktoobril 2018 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (III kd, tl-d 2–11) põhinõuet vähendanud 5230 euro 18 sendini ning taotlenud sellega seoses riigilõivu osalist tagastamist. Maakohus ei ole palunud hagejal sellega seoses täpsustada, kas viimane soovib hagist osaliselt loobuda või hagi osaliselt tagasi võtta. Samas ei ole maakohus hageja viidatud menetlusliku avalduse põhjal asjas menetlust osaliselt lõpetanud ning hageja on menetluses hiljem põhinõuet uuesti suurendanud 7911 euro 33 sendini (III kd, tl-d 52–59). Maakohus on vaidlustatud otsusest nähtuvalt sellest viimasest põhinõude summast asja lahendamisel ka lähtunud.
Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu (tl-d 10–14) punkti 5.1 järgi oli esialgne liitumistasu 222 943 krooni 60 senti. Lepingu p 2.4 järgi pidi kostja koostama pärast kanalisatsioonitorustiku ja muude rajatiste valmimist lepingu lisaks 1 (p 2.3.1) oleva täpsustatud (korrigeeritud) liitumistasu arvestuse ning saatma selle aktsepteerimiseks hagejale. Kuigi kostja ei ole liitumislepingu p-st 2.4 tulenevat kohustust mõistliku aja jooksul pärast pumpla, trasside ehitust jm tööde valmimist teinud, ei ole see kolleegiumi hinnangul praegusel juhul rikkunud hageja subjektiivseid õigusi.
9.1.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Liitumislepingu punkti 3.1 järgi oli lepingu eesmärgiks ka liitumistasu suuruse ja selle tasumise korra kindlaksmääramine. Lepingu punkti 10.1 teises lauses sisaldub hageja kinnitus, et ta on tutvunud kõigi sama liitumislepingu punkti 2.2 alapunktides nimetatud algdokumentidega ning et ta on nende dokumentide sisust täielikult ning üheselt aru saanud. Lepingu punkti 2.2 alapunktides on lepingu algdokumendina nimetatud ka liitumise eeltingimusi.
9.2.Seetõttu leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et esialgse (st lepingu p-s 5.1 märgitud) liitumistasu ja selle arvestuse muutmiseks või korrigeerimiseks oleks kostjal liitumislepingu järgi kohustus juhul, kui rajatise ehitusmaksumus oleks 12(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 kujunenud teistsuguseks võrreldes esialgselt planeeritu või arvestatuga või kui rajatise ehitamise ajal olnuks uusi liitujaid. Maakohus on õigesti märkinud, et sellistele asjaoludele ei ole hageja oma nõude esitamisel tuginenud. Tinglikult võiks selleks lugeda üksnes hageja väiteid töölõikude 2 ja 3 maksumuse äravahetamise kohta (vt selle kohta täpsemalt otsuse põhjenduste p 10.6). Samuti ei võimalda poolte väiteid järeldada, et liitumisleping või osa sellest oleks seadusest tulenevalt tühine.
9.3.Kolleegium peab vajalikuks lisada maakohtu põhjendustele, et VÕS § 29 lgtes 1–3 sätestatud tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes (subjektiivse tõlgendamise põhimõte). Kui need reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (objektiivse tõlgendamise reegel). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1167-12, p 12; 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Poolte vahel sõlmitud lepingu tekstist otseselt ei tulene, millistest komponentidest liitumistasu koosneb ning milliste töölõikude kulude kandmises ja millises ulatuses peab hageja osalema (mh nt pumpla rajamise kulude osas). Samas oli liitumislepingute sõlmimise ajaks riigihange Lao ja Laki tänavate torustike rajamiseks lõppenud ning kostja sõlminud ehituse töövõtulepingu hanke võitnud Vändra MP-ga (I kd, tl-d 221–225; II kd, tl-d 147– 150, 151). Seega oli rajatiste ehituse kogukulu teada ning kostja oli teinud ka arvestused kulude jaotamise kohta kõigi liitujate (liituda soovijate) vahel vastavalt töölõikudele ja teenuste liikidele (I kd, tl 51). Viidatud kostja kalkulatsioon põhines töövõtja Vändra MP hinnapakkumisel (II kd, tl 85), kus oli iga töölõigu maksumus eraldi välja toodud. Vaadates nimetatud hinnapakkumist koos hankedokumentide lisaks oleva hinnapakkumiste tabeliga (II kd, tl 84), ilmneb, et reoveekanalisatsiooni rajamise töö osaks oli ka reoveepumpla koos survetoruga ning vastava töö kulu sisaldus (1. töölõigu) tööde maksumuses. Eelmärgitut arvestades said pooled liitumislepingut sõlmides tõenäoliselt ühte moodi aru sellest, millest hagejalt nõutav liitumistasu koosneb ning milliste kulude kandmises ja millises ulatuses hageja osaleb, või vähemalt pidi hageja sellest mõistlikult aru saama.
Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele.
10.1.Kolleegiumile arusaadavalt väidab hageja (mh apellatsioonkaebuses) eeskätt seda, et Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu oli liitumislepingus kostja poolt juba esialgselt ebaõigesti arvestatud. Nagu eelnevalt märgitud, ei annaks sellised väited (isegi kui need leiaksid tõendamist) ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul hagejale lepingust tulenevalt õigust juba tasutud liitumistasu tagasi nõuda. 13(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 Liitumistasu väidetav ebaõige arvestamine kostja poolt ei ole ka lepingurikkumine, mis annaks pidada võimalikku enamtasutud liitumistasu hageja kahjuks.
10.2.Taganemata eelmärgitust, lisab kolleegium, et asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal otsustades ei ole kostja liitumistasu hagejaga sõlmitud liitumislepingus ebaõigesti arvestanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolude, millega hageja seostab tasu väidetavalt ebaõiget arvestust, tõendamise koormus on TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi eeskätt hagejal endal. Kuivõrd liitumistasu arvestuse alusandmed ja -dokumendid on eelduslikult kostja valduses, on tõendamise koormus asjas osaliselt siiski jagatud.
10.3.Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et pumpla ja survetoru ehituse (töölõik 1) maksumus ei kuulunud jagamisele hagejaga. Hageja toob välja, et liitumislepingus ei ole lepingu esemena märgitud pumpla ehitamist ega täiendavat elektriga liitumist. Kolleegiumi hinnangul ei anna kaebuse väited alust asuda maakohtust erinevalt seisukohale. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu p 4.2 (ja p 6.1.1) sõnastus "torustik alates pumplast" on pumpla ja survetoru rajamise kui lepingu objekti osas mitmetimõistetav ning see sõnastus erineb Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmitud liitumislepingu (I kd, tl-d 211– 215) p-st 4.2. Samas oli liitumislepingu sõlmimise aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ja selle § 6 lg 1 alusel Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 21 kehtestatud liitumiseeskiri. Liitumislepingut tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada kooskõlas nende õigusaktidega. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 6 lg 2 redaktsiooni järgi võidi liitumistasuga tagada mitte ainult kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamist ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, vaid ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Ka liitumiseeskirja p-st 6.1 tulenevalt tagatakse liitumistasuga mh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele ning keskkonnakaitse tingimuste täitmine. Liitumiseeskirja p 7.2 järgi arvestatakse liitumistasu määrade ja suuruse arvutamisel kõigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise ning ehitamise ja ümberehitamisega seotud kuludega (sh tänavate sulgemise, transpordi ümbersuunamise, teekatte taastamise jms kulud) ja need kuuluvad vastavate ehitiste ehitamise maksumuse hulka. Vaidlusalune pumpla (koos selle tööks vajaliku elektripaigaldise ja survetoruga) oli maakohtu tuvastatu kohaselt vajalik kogu piirkonna ühiskanalisatsiooni toimimiseks, sh Papiniidu 7 kinnistu teenindamiseks. Hageja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses väitnud vastupidist. Ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pumpla ei oleks piirkonna ühiskanalisatsiooni (kui terviku) toimimiseks vajalik. Pumpla ehitus on kajastatud mh Vändra MP hinnapakkumises ja hinnapakkumiste tabelis (II kd, tl-d 85 ja 84). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust arvata, et kostja poolt hageja liitumiseks arvestatud liitumistasu ei tohtinud sisaldada hageja osa pumpla ja survetoru ehituse (töölõik 1) maksumusest, isegi kui vastavaid töid ei ole lepingus eraldi märgitud. Kui pooled soovinuks välistada hageja poolt kõnealuse töölõigu kulude kandmise, tulnuks selles lepingus sõnaselgelt kokku leppida.
10.4.Hageja peab ebaõigeks ja põhjendamatuks maakohtu järeldust, nagu Papiniidu 5 kinnistu omanik oleks panustanud vabatahtlikult Laki 8 kinnistu 14(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 liitumistasu maksmisse. Samuti leiab hageja, et Laki 8 kinnistu loobumisega liitumisest tulnuks juba esialgsete (19. septembri 2016) arvestuste (tabeli) koostamisel arvestada. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks hageja soovib jätkuvalt vaidlustada kostja väiteid ja maakohtu järeldusi, mille kohaselt on Papiniidu 5 kinnistu omanik tasunud liitumistasu ka Laki 8 kinnistu eest. Laki 8 kinnistu liitumisest loobumise tõttu oleks hageja liitumistasu teenuse liike ja ehitusjärjekordi (töölõike) arvestades osutunud ilmselgelt oluliselt suuremaks kui liitumislepingu järgne 222 943 krooni 60 senti. Ka Laki 8 kinnistu soovis liituda üksnes reoveekanalisatsiooniga (sarnaselt Papiniidu 7 kinnistuga) ning Laki 8 kinnistu omaniku loobumise tõttu liitumisest oleks ainuüksi töölõigu 4 maksumus (296 864 krooni 41 senti) pidanud langema täies ulatuses hagejale (vt ka I kd, tl 51; II kd, tl 114). Kuna Laki 8 kinnistu omaniku loobumise tõttu hageja algse liitumistasu arvestust ei muudetud, ei ole kolleegiumi arvates asja lahendamise seisukohalt tähtsust sellel, millistel tingimustel oli Papiniidu 5 kinnistu omanik nõus liitumistasu Laki 8 kinnistu eest tasuma ning kas ja millal on Papiniidu 5 kinnistu omanik selle liitumistasu tasunud. Juba eespool viidatud Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmitud liitumislepingu p 5.1 alusel kohustus selle kinnistu omanik maksma liitumistasu 1 842 176 krooni 10 senti, mis on 371 797 krooni 37 sendi võrra rohkem kui Papiniidu 5 kinnistu pidi tasuma 2006. a-l koostatud liitumistasu arvestuse (I kd, tl 51) järgi. Sama arvestuse kohaselt pidanuks Laki 8 kinnistu omanik tasuma liitumistasu kokku 346 204 krooni 23 senti. Pooled ei ole väitnud, et Laki 8 kinnistu omanik on kostjaga liitumislepingu sõlminud või liitumistasu tegelikult tasunud. Iseenesest võib kolleegiumi arvates nõustuda hageja seisukohaga, et Laki 8 kinnistu loobumise tõttu tulnuks viidatud 19. septembri 2006 arvestusi liitumislepingute sõlmimisel (2007. a esimeses pooles) muuta ja liitumistasud ümber arvestada. Seda möönab ka kostja. Samas oleks sellised ümberarvestused hageja liitumistasu kindlasti suurendanud. Kuigi Laki 8 kinnistu arvestusest välja jätmine oleks muutnud kulude kandmise proportsioone (suhtarve) kõikide töölõikude osas (v.a töölõik 2), oleks hageja sellise ümberarvestuse korral pidanud üksi kandma ülalmärgitud töölõigu 4 maksumuse (kui hageja oleks soovinud liituda).
10.5.Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et nõustub maakohtuga selles, et liitumistasu arvestamisel tuleb kasutada nelja liitujaga sõlmitud liitumislepingutes sisalduvaid algandmeid muutmata kujul. Ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuses hageja viidatud järeldust ei sisaldu. Maakohtu nõustumisest kostja arvestusega saab järeldada, et kohtu hinnangul oli õige lähtuda algsetest, 2006. a-l viie liitujaga (Papiniidu 5, Papiniidu 7, Laki 1, Laki 2, ja Laki 8 kinnistud) tehtud arvestustest (I kd, tl 51). Lisaks kasutab hageja ise oma arvestustes viie liituja andmeid, sh mitteliitunud Laki 8 kinnistu pindala. Kuivõrd Laki 8 kinnistu ei ole liitunud, ei saaks nimetatud kinnistu ja selle pindadega arvestada liitumistasu ümberarvestuse tegemisel.
10.6.Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et töölõikude 2 ja 3 maksumused on läinud vahetusse, sest lõiku 3 ei ehitatud välja mitte kaevuni LK-4, vaid kaevuni K-10. Sellest tuleneb hageja arvates kinnistute alajaotusi tehes hinna muudatus. Hageja lähtubki oma arvestuses sellest, et nimetatud ehituslõikude maksumused on 15(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 vahetuses. Sellest tuleneb üks peamisi erinevusi hageja ja kostja liitumistasu arvestustes. Kolleegiumi hinnangul töölõikude 2 ja 3 maksumuste äravahetamist asja materjalidest ei nähtu. Lähtudes Vändra MP hinnapakkumisest, hinnapakkumiste tabelist ja ehituslõikude plaanist (II kd, tl-d 85, 84 ja 114), pidi töölõik 2 hõlmama reoveetorustikku pumplast kaevuni LK 5 (mööda Lao tänavat) ja töölõik 3 torustikku pumplast kaevuni LK-4 (mööda Lao ja Laki tänavat). Ehituslõikude plaanist nähtuvalt on torustik lõigus 2 vajalik ainult Papiniidu 5 kinnistu jaoks ning lõigus 3 rajatud torustik Laki 1, Laki 2, ja Papiniidu 7 kinnitute jaoks, samuti põhimõtteliselt ka Laki 8 kinnistu jaoks. Segadust lõikude 2 ja 3 maksumustes võib ilmselt tekitada asjaolu, et lõigu 2 maksumus oli Vändra MP hinnapakkumise (II kd, tl 85) järgi 108 567 kooni (koos käibemaksuga) ja lõigu 3 maksumus 161 519 krooni (koos käibemaksuga). Hageja selgituste ja 2006. a arvutuste (I kd, tl 51) kohaselt on lõigu 2 maksumust hiljem suurendatud 36 801 krooni 39 sendi (145 368,39 – 108 567) võrra ja sama summa võrra on vähendatud lõigu 3 maksumust (161 519 – 124 717,61). Sellise ümberarvestuse põhjuste kohta ei ole kostja suutnud menetluse käigus küll seletust anda, kuid kuna arvestustes on vähendatud lõigu 3 maksumust, siis Papiniidu 7 kinnistu osa kulude kandmises selle muudatuse tagajärjel kokkuvõttes ei suurenenud. Asjaolul, et lõik 3 ehitati välja mitte kaevuni LK-4, vaid kaevuni K-10, ei ole kolleegiumi arvates tähtsust, sest viidatud ehituslõikude plaanist nähtuvalt paiknevad nimetatud kaevud vahetult teineteise kõrval. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu p-s 4.2 on lepingu objektina küll mh tähistatud torustikku pumplast kuni kaevuni LK 5 (mille rajamine seondub töölõiguga 2), kuid 2006. a arvestuste järgi ei ole hageja pidanud selle lõigu rajamise kuludes osalema.
10.7.Samuti väidab hageja apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et ehituskulude jaotamisel on kostja lähtunud ebaõigetest kinnistute ja nendel asuvate ehitiste pindaladest, ning et hageja osalus tänavate taastamise kuludes ja ehituse projekteerimiskuludes on arvestatud ebaõigesti. Nendes küsimustes hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu. Kuivõrd maakohus on neid hageja väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks nendele väidetele veelkord vastata. Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et kostja läbiviidud arenduse kestust ning Vändra MP-ga sõlmitud töövõtulepingu (I kd, tl-d 221–225) alusel teostatud ehitustööde mahtu arvestades, olnuks ebamõistlik asuda liitumislepingute alusandmeid (nt pindalade või tööde etappide jagunemise osas) tagantjärele muutma. Sellisel juhul ei oleks olnud tagatud liitujate õiguspärane ootus sellele, et nende poolt juba tasutud summade (mille arvel ehitus toimus) arvutamise põhiliseks aluseks on nende endi kinnistute kohta esitatud andmed. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et tänavad tuli taastada sõltumata sellest, mitu trassi ja milliste teenuste jaoks kellelegi liitujatest selle alla ehitati. Maakohus on õigesti märkinud, et asjas puuduvad ka tõendid selle kohta, kas üldse ja millisel määral võiks tänavate taastamise maksumus sõltuda selle all asuvate trasside arvust.
10.8.Seonduvalt 30. jaanuari 2009 seisuga tehtud arvestustega (mille kostja esitas menetluses 31. oktoobril 2018) lisab kolleegium, et selles arvestuses ei peagi Laki 8 16(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 pindala kajastuma. Hageja soovitud nelja liitujaga (s.o Papiniidu 5, Papiniidu 7, Laki 1 ja Laki 2 kinnistud) liitumistasu arvutust, kus Laki 8 kinnistu pindala on siiski arvesse võetud, puuduks ÜVVKS-t ja liitumiseeskirjast lähtudes õiguslik alus. Liitumiseeskirja järgi sai liitumistasu nõudmise aluseks olla liitumisleping (vt nt eeskirja p-d 3.1, 5.1 ja 8.2). Seetõttu nõustub kolleegium kostjaga, et liitumistasu sai jagada tegelike liitujate (st liitumislepingu sõlminud kinnistute omanike) vahel, arvestades liituvate kinnistute pindaladega. Praegusel juhul Laki tn 8 kinnistu ei liitunud, mistõttu tegelikult mitteliitunud kinnistu andmetega liitumistasude korrigeeritud arvestuste tegemisel arvestada ei saaks.
10.9.Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide (sh TsMS § 436 lg-d 3 ja 4 ning § 442 lg 8) olulisi rikkumist ei ole kolleegium asja materjalide põhjal tuvastanud. Toimikust nähtuvalt esitas kostja koos 31. oktoobri 2018 menetlusdokumendiga liitumiskulude arvestused seisuga 30. jaanuar 2009 (III kd, tl-d 39; 43–45). Sellel hetkel ei olnud eelmenetlus maakohtus lõppenud. Hagejal oli võimalik maakohtu menetluses kostja
31.oktoobri 2018 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite osas oma seisukoht esitada ning hageja on toimikust nähtuvalt seda 7. detsembril 2018 ka teinud (III kd, tl-d 52–59). Lisaks ei olnud kostja poolt 31. oktoobril 2018 esitatud liitumiskulude arvestused maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt asja lahendamise seisukohalt keskse tähtsusega. Maakohus on neid arvestusi otsuses küll käsitlenud, kuid neil ei ole olnud kohtu jaoks määravat tähtsust. Hageja väidetele on maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 22 piisavas ulatuses vastanud. Nõustudes kostja poolt esitatud (tõenditele tugineva) arvestusega, ei pidanud kohus asuma otsuses eraldi ümber lükkama hageja arvestusi. Seetõttu ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kuivõrd maakohus leidis, et kostjal ei ole hageja ees liitumislepingust tulenevaid täitmata rahalisi kohustusi, ei olnud VÕS § 113 lg-st 1 lähtudes alust ka viivisenõude rahuldamiseks (isegi mitte osaliseks rahuldamiseks). Hageja vastupidine käsitlus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. See, et maakohus ei ole viivisenõude rahuldamata jätmist otsuses eraldi põhjendanud, ei ole eelmärgitut arvestades kolleegiumi hinnangul menetlusnormi oluline rikkumine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas. Hagi rahuldamata jätmisel võis maakohus jätta TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks võiks hagi rahuldamata jätmise korral anda aluse eelkõige TsMS § 162 lg 4, kuid selle normi rakendamist võimaldavaid erandlikke asjaolusid kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas ei esine.
12.Kuivõrd apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja (apellandi) kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 17(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
12.1.Kostja esindaja poolt 24. septembril 2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (III kd, tl-d 165–166) kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 4000 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Lepinguline esindaja vandeadvokaat T. Veer on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 40 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks) järgmiselt: maakohtu otsusega tutvumine, õiguslik analüüs ja nõupidamine kliendiga – kokku 2,5 t; apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga – kokku 5 tundi; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (sh maakohtu otsuse ja asja materjalide täiendav analüüs, konsultatsioon kliendiga) – kokku 18,5 tundi; hageja 7. juuni 2019 tõendite vastuvõtmise taotlusega tutvumine, õiguslik analüüs, esitatud tõenditega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, seisukoha koostamine apellandi taotluse osas – kokku 6 tundi; ringkonnakohtu 19. septembri 2019 kohtuistungiks ettevalmistumine (sh konsultatsioon kliendiga, toimiku materjalidega täiendav tutvumine) – kokku 6 tundi; osalemine ringkonnakohtu 19. septembri 2019 istungil ja istungi protokolliga tutvumine – kokku 2 tundi. Kostja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostja märgib, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
12.2.Hageja ei vaidle 26. septembril 2019 esitatud seisukohas vastu kostja esindaja tunnitasu määrale, kuid leiab, et apellatsiooniastmes ei olnud vastustaja esindaja kulud suures osas põhjendatud. Hageja märgib, et kostja on kuludokumendina esitanud advokaadibüroo 14. veebruari 2019 arve ja maksekorralduse arve tasumise kohta. Arvest nähtuvalt on esindajal olnud kostja esindamise eest apellatsioonimenetluses kokkuleppeline tasu. Kuna kostjalt nõutud ettemaksu summa prognoosimisel ei olnud teada tegeliku töö maht, on hageja hinnangul üritatud arvestada töö maht selliselt, et ettemaksu ei tuleks kliendile tagastada.
12.3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning kostja poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks kuluks mitte rohkem kui 20 tundi (see hõlmab ka maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi ning nõupidamisi kliendiga). Kuigi tsiviilasi on keskmisest mahukam ja eelkõige faktilisest küljest ka keerukas (detailirohke), on hageja apellatsioonkaebuses olulises osas korranud juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Samuti on kostja vastuses
18(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684 ulatuslikult korratud ka menetluses varem esitatud seisukohti. Vaidluse sisu oli kostja esindajale nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest teada juba maakohtu menetlusest. Põhjendatud ja vajalik ajakulu vastuse koostamisele hageja 7. juuni 2019 tõendite vastuvõtmise taotlusele (sh esindaja konsultatsioonid kliendiga) on nimetatud taotluse ja kostja vastuse sisu ning mahtu arvestades ringkonnakohtu hinnangul mitte rohkem kui 3 tundi. Kostja on vastuses esitanud tõendite vastuvõtmisele eelkõige menetluslikke (mitte sisulisi) vastuväiteid. Sisuliste vastuväidete esitamine polnud kolleegiumi hinnangul iseenesest ka vajalik. Samuti oli põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu ringkonnakohtu istungiks valmistumisele kolleegiumi arvates mitte rohkem kui 4 tundi. Vaidluse sisu oli kostja esindajale teada juba eelnevast menetlusest ning ettevalmistumise käigus tuli esindajal meelde tuletada eelkõige apellatsioonkaebuse ja sellel esitatud vastuse põhiseisukohad. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu seoses osalemisega ringkonnakohtu istungil ja istungi protokolliga tutvumisega (kokku 2 tundi) on ringkonnakohtu arvates täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (koos käibemaksuga) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
12.4.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 2900 eurot ((20 t + 3 t + 4 t + 2 t)*100) ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülalmärgitust johtuvalt iseseisvat tähtsust sellel, et kostja esitatud kuludokumentidest nähtuvalt (III kd, tl 168) oli tasu kostja esinduse eest apellatsioonimenetluses kokku lepitud ühekordse paušaalse summana. Esindaja kulude menetluse vastaspoolelt väljamõistmise aluseks on nende vajalikkus ja põhjendatus (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et kostjal on tekkinud kohustus kulud oma esindajale hüvitada. Hageja ei ole sellist hüvitamise kohustust ka vaidlustanud.
12.5.TsMS § 177 lg-st 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
19(20)
Tsiviilasi nr: 2-16-16684
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.