Hageja: X (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Lilia Kožina
Asja läbivaatamise viis
06.05.2025 kohtuistungil.
RESOLUTSIOON
Rahuldada X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
Välja mõista Ylt (isikukood XXX) X (isikukood XXX) kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot.
Jätta menetluskulud kostja Y kanda.
Määrata kindlaks hageja menetluskulud ja mõista Ylt X kasuks välja menetluskulude hüvitis 396 eurot.
Asendada lahendi avalikustamisel poolte nimed ja isikukoodid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
2-25-2323 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 11.02.2025 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju 2000 eurot või kahju kohtu äranägemisel.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja teinud hageja nimel erinevatesse tutvumisportaalidesse kontod, kus suhtles hageja nimel erinevate meestega ning edastas neile hageja eraelu puudutavat informatsiooni ja fotosid. Samuti on kostja lisanud bussipeatusesse hageja kontaktandmetega paberkuulutused, milles on märgitud, et hageja otsib meest. Kuulutusse oli lisatud hageja tööandja telefoninumber. Kostja on teinud postitusi voodi.ee lehel hageja nimel. Eeltoodud tegevusega tekitas kostja hagejale mainekahju.
3.Hageja tundis hirmu enda ja lapse elu pärast. Hageja reputatsioon oli rikutud, tekkis suur oht kaotada tööd, kuna kuulutuses kasutati hageja töönumber ja pildid Facebookist. Kuritegija pani korduvalt internetis hageja nimega ja piltidega tutvumiseks kuulutusi, andis võõrastele välja hageja töö telefoninumbrit, isikuandmeid elukoha ja laste kohta. See ohustas mitte ainult hageja, vaid ka lapsi. Viimases seksuaalteenuste kuulutuses oli ka hageja töötelefon ja pilt. Kõikides kuulutustes kasutati hageja fotosid Facebookist. Hageja töönumbrile helistasid ja kirjutasid võõrad mehed. Hageja ei saanud magada ja teha tööd, hageja ei teadnud kes tema järgi jälgib ja kes tegeleb selle kuriteoga. Hageja tundis ja tunnen ennast väga halvasti selle juhtumi pärast.
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Oma 27.02.2025 vastuses märgib kostja, et hageja süüdistab kostjat alusetult mainekahju tekitamises ja kuulutuses ei ole ühtegi viidet mainekahjule vaid kuulutuse sisu viitab pigem püüdlusele parandada hageja perekondlikku olukorda. Kostja on seisukohal, et hageja eesmärgiks ei ole rikutud õiguste taastamine, vaid kostja arvelt majandusliku kasu saamisele.
5.Kostja ei eita postituste tegemist, kuid märgib, et ta ei olnud rahul, et tema hinnangul oli tema elukaaslasel Sil ja hagejal flirdisuhe, kostja oli emotsionaalses seisundis, kui tegi postitusi, ja arvas, et hageja kohta selliseid postitusi võib teha. Kostja peab ennast samuti kannatajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. 2 (6)
2-25-2323
7.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus kuulas menetlusosalised ära 06.05.2025 kohtuistungil.
8.Pooled ei vaidle, et kostja on avaldanud dtl 5 asuva postituse/kuulutuse justkui otsiks hageja armukest ja pakuks intiimteenuseid, kuulutuses on hageja foto ja hageja kasutuses olev telefoninumber. Kriminaalmenetluses 23267050239 on tuvastatud, et vastava postituse tegi kostja 12.05.2023 kell 09:58 (dtl 58). Kriminaalmenetluses on leidnud tuvastamist ka see, et kostja tegi esimesed katsed analoogse postituse tegemiseks juba 28.04.2023, kui kolm katset, vastavalt kell 10:30, 10:50 ja 10:57 luhtusid. Kostja selgitas istungil, et 28.04.2023 kui ta kuulutust tahtis avaldada, telefon hakkis ja 28.04 postitus ei läinud üles (06.05.2025 kohtuistung, ajamärge 00:33:08, dtl 105) ning et kostja tuli 12.05.2023 teema juurde tagasi, sest tegemist oli kinnisideega (ajamärge 00:34:35, dtl 105).
9.Hageja on väidetena toonud esile ka varasemad postitused, kuid selgitas kohtuistungil, et mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tugineb hageja voodi.ee portaalis tehtud kuulutusele (06.05.2025 istung, ajamärge 00:44:58, dtl 105).
10.Kostja poolt hageja andmetega 12.05.2025 voodi.ee kuulutuse avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (RKTKo 3-2-1-166-12, p 13). VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
11.Avaldatud kuulutus kahjustab oluliselt hageja isiklikke õigusi, kuivõrd kostja on õigustamatult kasutanud hageja fotot ehk kujutist ja sekkunud hageja eraellu ning loonud hagejast mulje kui intiimteenuse pakkujast. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel.
12.Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1046 lg 1 alusel. Andmete avaldamisega on kostja realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele. Sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele.
13.Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja vastuse punktis 8 toodud vastuväidet, et kuulutuse sisu viitab pigem püüdlusele parandada hageja perekondlikku olukorda, peab kohus küüniliseks. Ainus eesmärk, mida kostja soovis kuulutusega saavutada, oli hageja õiguste ulatuslik ja intensiivne kahjustamine kättemaksuks selle eest, et kostja hinnangul flirtis hageja kostja mehega. Tegemist ei ole aga olukorraga, mis mahuks VÕS § 1046 lg 2 õigusvastasust välistavate kriteeriumite alla.
14.Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel tegutses kostja kahju tekitamisel otsese tahtlusega (VÕS § 104 lg 5), kostja enda kinnitusel oli tegemist kinnisideega. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.
15.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. 3 (6)
2-25-2323
16.Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustava postituse voodi.ee portaalis. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.
17.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
18.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
19.Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Kohtu väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 22 ja 23).
20.Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud hüvitist summas 2000 eurot või TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel.
21.Kohtu väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
22.Kostja vastuväidet, et hageja ei soovi kaitsta oma õigusi, vaid kostja arvelt rikastuda, ei pea kohus põhjendatuks. Olukorras, kus kostja on oma tegevusega hagejale selgelt kahju tekitanud, sekkudes niivõrd intensiivselt ja alandavalt hageja eraellu ja seostades hagejat raha eest intiimteenuse pakkumisega, on kahtlusteta selge, et hageja kaitseb oma rikutud õigusi. Riigikohus on lahendis 2-15-16007 selgitanud, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma.
2-25-2323 − kostja on tekitanud hagejale kahju üleriigilise levikuga intiimteenuste portaalis postituse avaldamisega, seega jõudis avaldatu piiramatu isikute hulgani, postituses oli hageja foto ja kontaktnumber ning eesnimi. − kostja tegevus on kinnisidee, kostja ei loobunud plaanist postitus avaldada pärast 28.04.2023 ebaõnnestunud kolme katset ja avaldas postituse 12.05.2023; − oma vastuses hagile leidis kostja, et ta püüdis postitusega hoopis hageja perekondlikku olukorda parandada; − kostja poolt avaldatud kuulutus on hageja mainet intensiivselt kahjustav; − kostja on pannud toime hageja isikliku õiguse rikkumise otsese tahtlusega; − kostja ei ole mõistnud oma tegevuse lubamatust ja kohatus, esitledes ennast kohtuistungil hoopis kannatanuna ja avaldades, et muud võimalust väidetava konflikti lahendamiseks, mis tekkis kostja ettekujutusest, et hageja flirdib kostja elukaaslasega, kostja ei näinud; − kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust. Kostja jätkas kohtumenetluse ajal oma tegevuse õigustamist, leides, et hageja on hoopis kostja õigusi kahjustanud. Kostja ei ole vabandanud. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta küll kahetseb, aga mitte hageja õiguste rikkumist, vaid seda, et tegemist on õppetunniga kogu eluks. Kostja leidis istungil jätkuvalt, et oli sunnitud käituma nii nagu ta käitus.
24.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot. Kostja ei ole mõistnud, või vähemalt ei ole kohtule väljendanud, et ta oleks mõistnud oma tegude kohatust ja lubamatust.
25.Hüvitise suuruse arvestamisel arvestab kohus ka sellega, et pooled olid kohtuistungil hüvitise suuruse osas kompromissi korras ühel nõul, kuid ei saavutanud kokkulepet maksegraafiku ehk hüvitise tasumise kestvuse osas.
26.Vastuseks kostja väidetele tema kehva majandusliku olukorra kohta ning asjaolu kohta, et 2000 eurot on suur summa selgitab kohus, et mittevaralise kahju hüvitis ei saa ega tohi olla sümboolne mistõttu on möödapääsmatu, et teise isiku õiguste rikkumise tagajärjel tekivad rahalised kohustused. Kostja avaldas, et tema sissetulek on 1300 eurot kätte ja temal ei ole ülalpeetavaid. Arvestades kostja sissetulekut ei ole 2000 euro suurune mittevaraline hüvitis ebamõistlikult suur ning kostja on võimeline hüvitist tasuma. Andmete avaldamine
27.TsMS § 462 lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
28.Arvestades vaidluse delikaatset sisu ning hageja õiguste ulatuslikku riivet kohus asendab käesoleva otsuse avalikustamisel poolte nimed ja isikukoodid tähemärkidega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. 5 (6)
2-25-2323
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
31.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv ja sõidukulud.
32.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 315 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
33.TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks sõidu- ja muud sellesarnased kulud. Hageja on sõidukuludeks nimetanud 81 eurot, mis on arvestatud kohtuistungil osalemisega marsruudil Pärnu-Tallinn-Pärnu (hageja elukoht on Pärnus) 270 km ulatuses hinnaga 0,30 eurot kilomeeter. Kostja ei ole sõidukulule vastuväiteid esitanud. Kulu on põhjendatud.
34.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 396 eurot (315 + 81), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.