Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määrata Riina Tekko ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), millest xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Sisulised asjaolud 19.11.2018 esitas füüsilisest isikust võlgnik Riina Tekko kohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja tema pankrot. Võlgnik täiendas avaldust 03.12.2018. 04.12.2018 määrusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotiavalduses on võlgnik avaldanud, et ta ajal, mil ta viibis lapsehoolduspuhkusel sõlmis ta kaaslaenuvõtjana eluaseme laenulepingu AS-ga SEB Pank. Kokkuleppel elukaaslasega

2-18-17512 Margus Jõelehtiga pidi laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma elukaaslane. Kuna elukaaslane ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, siis ütles pank lepingu üles. Laenu tagatiseks olnud korteriomand müüdi täitemenetluse raames, kuid saadud tulem ja katnud kõiki kohustusi, mille tõttu pöördus pank kohtusse. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli võlgniku kohustuste suurus AS-i SEB Pank ees 59 285,26 eurot (täitemenetluse registri väljavõtte kohaselt on võlgnevuse suurus 54 812,46 eurot, täituri tasu suurus kokku 5610,03 eurot ja täitekulu suurus 1,44 eurot), mis on kohtulahendiga tunnustatud. Võlgniku elukaaslane ja teine laenuvõtja on võlgnikule teadaolevalt samuti taotlenud pankroti väljakuulutamist. Lisaks kohustustele AS-i SEB Pank ees on võlgnikul kohustused veel Pärnu Linnavalitsuse ees summas 7,67 eurot, millele lisanduvad täituri tasu ning täitekulu kokku summas 19,56 eurot; samuti kohtulahendiga nr 2-10-40869 tunnustatud nõuded OÜ Julianus Inkasso ees kokku summas 776,37 eurot, millele lisanduvad täituri tasu ja täitekulu kokku summas 262,04 eurot; samuti kohtulahendiga nr 2-10-33974 tunnustatud nõuded OÜ Julianus Inkasso ees kokku summas 824,90 eurot, millele lisanduvad täituri tasu ja täitekulu kokku summas 262,04 eurot; samuti kohtulahendiga nr 2-11-55203 tunnustatud nõuded PharmaInvest OÜ ees summas 798,17 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitekulu. Võlgniku väitel on vähemalt osa kohustusi tekkinud põhjusel, et võlgniku elukaaslane kasutas ebaseaduslikult võlgniku isikuandmeid. Võlgniku ainus sissetulek on tema töötas AS-st Xxxxxxxxxxx, mille suurus perioodil november 2017 – oktoober 2018 on olnud kokku xxxxxxxxxxx eurot (bruto). Võlgnik kasvatab üksinda alaealist last ja saadavast töötasust on võimalik tasuda vaid elamiseks hädavajalikke kulutusi. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. 18.12.2018 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt summas 79 656,28 eurot. Võlgniku ainsaks varaks ja sissetulekuks on käesoleval ajal töötasu keskmiselt xxxxxxxxxxx eurot kuus neto, millele lisandub peretoetus. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnikul igasugune vara, millele saaks pöörata sissenõuet, teadaolevalt puudub. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud suutmatusest täita oma laenukohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumisest tingituna. Maksejõuetus tekkis hiljemalt mais 2011, kui SEB Pank AS kasuks mõisteti kohtuotsusega välja kokku 51 297,32 eurot. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri aruandest ei nähtu, et esineks võlgniku vara tagasivõitmise aluseid. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on aruandes seisukohal, et Riina Tekko suhtes tuleks pankrot välja kuulutada. 20.12.2018 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuse suurusega. Võlgnik jäi ka kohustustest vabastamise avalduse juurde. Ajutine haldur toetas võlgniku avaldust ning selgitas, et võlgniku puhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Ajutine pankrotihaldur palub tasu ajutise halduri ülesannete täitmise eest maksta Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu seisukoht

2-18-17512

Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Riina Tekko pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 79 656,28 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Muud vara võlgnikule ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus pankroti välja kuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus täita oma kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumise tõttu. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxxx tundi, mille eest xxxxxxxxxxx tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja

2-18-17512 mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.