Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-105061
Tsiviilasi
M N hagi J Bi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 3451,32 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja M N (isikukood xxxx, xxxx; tel: xxxx; e-post: xxxx); esindajad Kostja: J B (isikukood xxxx, xxxx; tel: xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Natalja Bakunova (Läänemere tee 274, 13913 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt J Bilt (isikukood xxxx) hageja M Ni (isikukood xxxx) kasuks välja kahju hüvitis 2480,59 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend eurot ja 59 senti) eurot, millest 24 eurot on gaasipaigaldise auditi kulu, 48 eurot on manuaalse aknaklapi paigaldamise kulu ja 2408,59 eurot on ehitus- ja viimistlustööde kulu.
3.Mõista kostjalt J Bilt (isikukood xxxx) hageja M Ni (isikukood xxxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 09.03.2018 kahju hüvitise summalt 2480,59 eurolt kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.Jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda.
2.Mõista kostjalt J Bilt (isikukood xxxx) hageja M Ni (isikukood xxxx) kasuks menetluskuluna välja tasutud riigilõivust 234 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3182,29 eurot ja aasta eest sissenõutavaks muutunud viivise 254,58 eurot ehk kokku 3436,87 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja xxxx korteriomandi müügilepingu 24.01.2017. Peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid korteril varjatud puudused. Müügiese ei vastanud lepingutingimustele ja kostja poolt lubatule. Korteri varjatud puudusteks oli nõuetele mittevastavalt tehtud gaasipaigaldiste rekonstrueerimine, suures kontsentratsioonis gaasi lekkimine gaasipaigaldisest, nõuetekohaselt mittetöötav ja lubatule mittevastav vee gaasikütja, mis lõpetas töö 08.12.2017 ja ebakorrektne tapeetimine elutoas ja magamistoas (kappide tagused olid ilma tapeedita).
3.Hageja esitas kostjale e-posti teel teatise ja kahju hüvitamise nõude varjatud puuduste osas 30.11.2018. Kiirema lahenduse leidmise eesmärgil loobus hageja magamistoa tapeetimisega seotud kahju nõudest.
4.Hageja nõue sisaldab kassi terviseuuringuid ja ravikulusid. Kassil ilmnesid stress ja käitumisprobleemid koheselt peale xxxx korterisse kolimist. Kassi käitumisprobleemide põhjuse väljaselgitamine toimus Xxxx, millega kaasnesid rahalised kulud. Gaasilekke avastamisel sai ilmseks, et gaas oli kassi käitumisprobleemide ja stressi põhjuseks, kuna muus osas kassi eluolu ei halvenenud.
5.Kostja esindaja nõustus hagejaga kohtuma 09.12.2017. Kostja esindaja eitas varjatud puuduste olemasolu ja/või oma süüd ning esitas suulised väited enda kaitseks. Kostja suulised väited kontrollimisel kinnitust ei leidnud. Kostja tõendeid ei esitanud.
6.Korteri viimiseks elamisväärsesse, ohutusse ja nõuetele vastavasse seisukorda teostas hageja parendustööd, mis tekitasid hagejale lisakulutusi. Kui hageja oleks müügilepingu sõlmimise eel olnud teadlik kulutuse ja ajamahukate lisatööde vajadusest, ei oleks ta sellistel tingimustel soovinud antud korterit soetada, kuna hagejal puudusid antud hetkel vastavad rahalised vahendid, oskused ja teadmised.
7.Gaasipaigaldiste puuduste kõrvaldamisel lähtus hageja Xxxx OÜ ettekirjutusest. Peale gaasipaigaldiste puuduste kõrvaldamist hindas Xxxx OÜ gaasipaigaldise seisukorda uuesti ning kinnitas, et peale parenduste tegemist vastas uus seisukord nõuetele.
8.Hageja nõue 3182,29 eurot koosneb järgmistest kuludest. Kassi terviseuuringutele, ravimitele ja kassi tekitatud varakahjude vähendamisele kulus 100,70 eurot. Eluruumi gaasipaigaldise auditile kulus 24 eurot. Uuele gaasiveesoojendile ja selle vahetusele kulus 601 eurot. Gaasipaigaldise parandusele ja sellega seonduvatele toimingutele kulus 1416 eurot. Elutoa seina ja tapeedi korrigeerimisele kulus 606 eurot. Ehitaja muud halduskulud olid 386,59 eurot. Manuaalse aknaklapi paigaldusele kulud 48 eurot.
9.Hageja leidis, et üldjuhul vastutab müüja müügilepingust tulenevate varjatud puuduste eest. Müügilepingu sõlmimise järel pärast müügieseme ülevõtmist tulid ilmsiks puudused, mida tavapärase ülevaatluse käigus ei saanud märgata. Puudustest ei teavitanud müüja ostjat enne tehingu tegemist. Seega on tegu lepingu rikkumisega, mille suhtes ostja saab kasutada müügilepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
11.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3182,29 eurot ja aastase arvestuslik viivise põhinõudelt 254,58 eurot ehk kokku võlgnevus summas 3436,87 eurot. Viivise seaduses sätestatud määras palus hageja välja mõista alates võlanõude esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 09.03.2018.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole välja toonud viivise arvestust. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud seadusjärgsest viivise määrast. Nõude esitamisel tugines hageja kostjaga sõlmitud müügilepingule.
13.Hageja ei nõustunud, et ta ei ole tõendanud korteris gaasipaigaldise rekonstrueerimist. Hageja ja kostja kohtusid 09.12.2018 ning kostja tunnistas, et korteris on gaasipaigaldise rekonstrueerimise töid tehtud. Kohtumisel kostja esitatud väited on hageja kirja pannud oma ekirjades kostjale. Kostja ei eitanud e-kirjade vahetuses, et need hageja kirja pandud väited oleksid olnud valed. Gaasipaigaldiseks loetakse kogu gaasiga seotud süsteemi korteris.
14.Probleem ei seisne selles, kui suures ulatuses on gaasipaigaldist rekonstrueeritud, vaid selles, et kostja müüs korteri eluohtliku varjatud puudusega. Poolte e-kirjade vahetusest nähtub, et hageja palus kostjal 30.12.2017 esitada dokumendid seoses kostja tehtud gaasipaigaldise rekonstrueerimise õiguspärasuse ja nõuetele vastavusega korteris. Kostja vastas sellele 04.01.2018, et dokumendid on tal läinud kaduma. See viitab otseselt faktile, et kostja on läbirääkimiste alguses tunnistanud gaasipaigaldisega tehtud töid, kuid hiljem muutnud oma väiteid.
15.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et korteri üleandmisel oli gaasiboiler töökorras, hageja hilines puudusest teavitamisel ja tegu ei olnud varjatud puudusega. Korrektselt mittetöötav vee gaasisoojendi on puudus, mis ilmnes aja jooksul. Lisaks on ostjal seadusejärgne õigus varjatud puudustest teavitada müüjat kuni 2 aasta jooksul alates ostu sooritamise hetkest. Kostja väitis korteri müümisel, et selles saab koheselt elama asuda ja korteris on tehtud kvaliteetne remont, mis tähendas, et see ei eeldanud koheselt suuremaid investeeringuid.
16.Gaasikütja vanuse ja kvaliteedi kohta on kostja esitanud olulisi valeväiteid. Gaasikütja lõpetas töötamise 08.12.2017, mis oli tingitud seadme kõrgest vanusest tulenevast kulumisest ja võimaliku iga-aastase hoolduse tegemata jätmisest. Ebaõige on kostja väide, et viimane teavitas teda elutoas ja magamistoas kapi taga tapeedi puudumisest. Hageja ei oleks sellistel tingimustel soovinud korterit osta, sest korteri koduna kasutamine oleks eeldanud suuremaid investeeringuid, milleks hagejal puudusid ressursid ja teadmised. Kui pooled pidasid kohtueelselt läbirääkimisi, nõustus kostja tapeetimise uuesti tegema, millest tulenevalt tunnistas kostja algselt süüd antud puuduse osas.
17.Kostja maakleri N M kirjalikku kinnitust ei saa lugeda kandvaks tõendusmaterjaliks, sest see on vormistatud teadmata ajal ning allkirjastatud ühepoolselt. Selleks, et kostja oleks vabanenud müüjana vastutusest, oleks puudused tulnud märkida ostu-müügi lepingusse. Varjatud puuduste osas ei ole lepingusse kandeid tehtud.
18.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kassi käitumisprobleemide ja gaasilekke vahel puudus põhjuslik seos. Kass on ka varasemalt kolinud, kui käitumisprobleeme pole olnud. Kass on 8 aastane ning omab registrit loomakliinikus, kust peaks saama teha väljavõtte tema tervise ajaloo kohta.
19.Ebaõige on kostja väide, et hageja suhtles temaga agressiivses ja käskivas stiilis. Kostja ei olnud kohtuvälistes läbirääkimistes konstruktiivne ja adekvaatne. Pooled leppisid ostu-müügi lepingus kokku, et korterit saab kohe kasutada elamiseks ja seal ei pea hakkama remonti tegema, kuid sellistele nõuetele müügiese ei vastanud.
20.16.10.2018 selgitas hageja, et ta palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 182,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 01.02.2017 kuni 08.03.2018 eest summas 25,11 eurot, samuti sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates 09.03.2018 kuni võlgnevuse kohase tasumiseni.
21.Hageja sai gaasilekkest teada 2017. aasta septembris, kui kogu majas gaasikontrolli teinud ekspert käis hageja korterit kontrollimas. Järgneva kolme kuu jooksul selgitas hageja koostöös erinevate ekspertidega välja probleemi olemuse, võimaliku lahenduse ja parandustööde võimaliku maksumuse. Lisaks sellele võttis aega, et valmistada ette korrektne teavitus varjatud puuduste osas kostjale. Hageja andis endast maksimaalse, et protsessiga kiiresti edasi minna.
22.Ebakorrektselt tehtud tapeetimise avastamise konkreetset päeva ei osanud hageja välja tuua. Puudus ilmnes enne gaasilekke avastamist, kuid gaasilekke avastamisel oli selge, et mõistlik oli kostjat teavitada kõikidest puudustest ühe korraga.
23.Tõendamaks kassi käitumisprobleemide seost gaasilekkega esitas hageja väljavõtte Xxxx, kust ilmneb, et varasemalt ei olnud kassil esinenud kordagi käitumisprobleeme. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega pöördus hageja kohtusse 09.03.2018 ning 09.05.2018 anti avaldus üle hagimenetlusse.
KOSTJA VASTUVÄITED
24.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole põhistanud, millisel alusel ta nõuab kostjalt aastast arvestuslikku viivist 254,58 eurot. Viivise arvestust ei ole esitatud.
25.Xxxx OÜ gaasipaigaldise ja gaasiseadme tehnilise kontrolli hinnang 06.10.2017 ei tõenda, et korteris on gaasipaigaldis rekonstrueeritud. Hageja väide on paljasõnaline. Poolte vahel 24.01.2017 sõlmitud lepingu punkti 10.7 kohaselt pidi hageja teavitama kostjat avastatud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja puudusest teada sai või pidi teada saama. Kostja viitas ka VÕS § 218 lõikele 1.
26.Korteri valduse üleandmisel gaasiboiler oli korras ning töötas. Gaasiboileri katki minekust teatas hageja kostjale 9 kuud pärast korteri valduse üleandmist. 9 kuu jooksul kasutas hageja gaasiboilerit, millest järeldub, et korteri valduse üleandmisel oli gaasiboileriga kõik korras. Kostja leidis, et gaasiboileri katki minekut ei saa lugeda varjatud puuduseks.
27.Kostja viitas VÕS § 218 lõikele 4. Enne müügilepingu sõlmimist käis hageja korterit vaatamas koos kinnisvaramaakleri N Miga. Korteri ülevaatamisel öeldi hagejale mitmel korral, et elutoas ja magamistoas puudub kapi taga tapeet. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja kinnisvara maakleri N Mi kirjaliku kinnituse. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole tapeedi osas põhjendatud ja seda ei saa lugeda varjatud puuduseks.
28.Hageja esitatud loomakliiniku kirjast tuleneb vaid see, et kassil olid stress ja käitumisprobleemid. Loomakliiniku kirjast ei tulene, et stress ja käitumisprobleemid olid seotud gaasilekkega, milles on süüdi kostja. Kostja eeldas, et kassi stress võis olla tingitud kolimisest, mille eest kostja ei vastuta.
29.Kostja osundas, et kõik hagiavaldusele lisatud tõendid ei ole asjakohased ja hageja ei ole põhistanud, mida ta tõenditega tõendada soovib. Hageja esitas kostjale teate korteri lepingule mittevastavusest 30.11.2017, kui valduse üleandmisest oli möödunud 9 kuud. Koos teatega esitas hageja nõude hinna alandamiseks või kulude hüvitamiseks summas 3284,07 eurot. Pärast tulemusetud e-kirjade vahetust saatis kostja hagejale 20.01.2018 vastuse, milles ta hageja nõuetega ei nõustunud ja soovitas hagejal võtta korteri plaan Linnaarhiivist, et tuvastada, kas korteris on toimunud rekonstrueerimine või mitte. Hageja oli e-kirjades kostja suhtes agressiivne.
30.26.11.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja on loobunud nõudest seoses magamistoa ebakorrektse tapeetimisega. Enne korteri müüki kontrollis ja hooldas kostja perioodiliselt selle gaasisüsteemi, s.h veesoojendit. 13.04.2010 ja 18.12.2012 puhastas Xxxx OÜ, kes omab vastavat tegevusluba, veesoojendit ning kontrollis põlengu käiku, gaasileket ja hüdraulikaleket.
31.26.04.2016 on Xxxx OÜ teinud xxxx elamus järgmisi töid: ventilatsiooni ja gaasi põhilõõride puhastus harjastega katuselt kuni korterite ja keldrini, ventilatsioonikanalite/lõõripõhjade puhastamine korteritest ja keldritest, ventilatsiooni väljatõmbehulkade kontroll korteritest ja keldritest ning gaasilõõride puhastamine ja tõmbe kontroll korteritest. Xxxx OÜ koostas teostatud tööde akti 4, millest nähtuvalt oli korteri gaasisüsteem ja ventilatsioon täiesti korras, sest vastupidisel juhul oleks puudused olnud aktis märgitud.
32.Kostja pidas paljasõnaliseks hageja väidet, et viimane sai gaasilekkest teada 2017. aasta septembris. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit sellel ajal tehtud gaasikontrolli kohta. Hageja on esitanud L L 11.12.2017 vastuse, mille kohaselt ei vastanud veesoojendi euronõuetele, sest sellel puudus tõmbeandur. L L soovitas seadme välja vahetada. Kostja leidis, et järelikult töötas veesoojendi siiski tehniliselt korrektselt, sest vastasel korral oleksid hageja ja tema kass saanud vingumürgituse.
33.Hageja esitatud Xxxx OÜ 06.10.2017 tehnilise hinnangu järgi oli gaasileke tingitud gaasivooliku tavapärasest kulumisest. Hinnangus puuduvad märkused selle kohta, et veesoojendi oli katki või oli tehniliselt mittevastav. Hinnangus oli märgitud, et veesoojendi eelne sulgeseade oli varjatud, mis vastas tõele. Korterisse oli tehtud täiendav õhujuurdevooluava, mis läks köögist otse õue. Esteetilistel põhjustel oli see peidetud kipsplaadi taha. Antud asjaolu ei tõenda, et veesoojendi ei töötanud või ei olnud tehniliselt korras. Lisaks oleks taoline puudus ilmnenud kasutamisel kiiresti, mitte 9 kuud hiljem.
34.Kostja viitas VÕS § 218 lõikele 1. Korteri valduse üleandmisel oli gaasiboiler korras ning töötas. Gaasiboileri katki minekust teatas hageja 9 kuud hiljem. Järelikult kasutas hageja boilerit 9 kuud. Gaasipliidi eelse sulgeseade vooliku katkiminekut ei saanud kostja hinnangul lugeda varjatud puuduseks.
35.Hageja ei ole tõendanud, et tema kassi käitumine on tingitud 2017. a oktoobris toimunud gaasilekkest. Peaaegu kõik hageja poolt esitatud tõendid loomakliinikust on dateeritud enne
2017. a oktoobrit. Xxxx AS väidab, et Eestis kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, mistõttu gaasiseadme leke ei saanud mürgitust põhjustada.
36.16.10.2018 täpsustatud nõude kohaselt arvestab hageja viiviseid alates 01.02.2018. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta alates sellest ajast viivist nõuab. Hageja peab tõendama asjaolusid, millele tuginedes ta kostja vastu nõude esitab. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk gaasiseadme võimaliku rikke olemasolu, sest korteri üleandmisel oli kõik töökorras. Võimalikud varjatud puudused oleksid ilmnenud kiiremini kui 9 kuu jooksul. Ajal, mil hageja oli korteri omanik, oli korteris tehtud rekonstrueerimistöid korterisiseses torustikus. Paigaldati uus torustik alates arvestist kuni veesoojendajani. Rekonstrueerimisele eelnenud olukorda ei fikseeritud.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
38.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 24.01.2017 müügilepingu, mille alusel kostja müüs ja hageja ostis xxxx korteriomandi; 2) hageja edastas kostjale 30.11.2018 e-posti teel teatise ja nõude seoses korteri varjatud puudustega.
39.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kahju seoses korteriomandi varjatud puudustega ning kas hageja teavitas kostjat korteris ilmnenud puudustest õigeaegselt.
40.Hageja nõudis kostjalt 100,70 euro välja mõistmist, millest 64,30 eurot olid kassi terviseuuringute ja ravimite kulud ning 36,40 eurot oli kassi uriini neutraliseerijate kulu. Hageja nõudis kostjalt 24 euro väljamõistmist eluruumide gaasipaigaldise auditi eest. Hageja palus 601 eurot kostjalt välja mõista uue veesoojendi ja selle paigalduse eest ning 48 eurot manuaalse aknaklapi paigalduse eest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 2408,59 eurot remonditööde eest. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 3182,29 eurot.
41.Hageja leidis, et korteri varjatud puuduseks oli gaasipaigaldise nõuetele mittevastavalt teostatud rekonstrueerimine, mille tõttu lekkis korteris gaasi. Samuti ei töötanud veesoojendaja, mis lõpetas töö 08.12.2017. Elutoas ja magamistoas oli tapeet paigaldatud nõuetele mittevastavalt, kuna kappide taga tapeet puudus. Gaasi lekke tõttu tekkisid hageja kassil käitumisprobleemid ja stress, mille tõttu ta vajas uuringuid. Kohtumenetlusele eelnenud e-kirjade vahetuses ei tunnistanud kostja, et hageja väited oleksid olnud ebaõiged. Kostja lubas parandada tapeetimisega seotud puudused. Hageja teavitas kostjat puudustest õigeaegselt, sest tal oli õigus teha seda kahe aasta jooksul. Gaasilekkest sai hageja teada 2017. aasta septembris ja probleemi olemuse väljaselgitamine võttis aega. Hageja pidas mõistlikuks teavitada kostjat kõigist puudustest korraga.
42.Kostja leidis, et hageja väited ei ole tõendatud. Hageja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul. Korteri üleandmise ajal oli veesoojendaja töökorras. Kuna hageja teatas puudusest 9 kuud hiljem, sai ta varem veesoojendajat kasutada ning tegu ei saanud olla varjatud puudusega. Xxxx OÜ 06.10.2017 hinnang ei tõenda, et gaasipaigaldis korteris oli rekonstrueeritud. Enne korteri ostmist käis hageja korterit vaatamas koos maakleriga, kes teatas talle, et kapi taga tapeeti ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et tema kassi stress ja käitumisprobleemid olid seotud gaasilekkega. Samuti viitas kostja, et 26.04.2016 teostas Xxxx OÜ korterelamus töid ja
vaidlusaluses korteris probleeme ei tuvastatud. Gaasipliidi eelse sulgeseade vooliku katkiminek ei ole varjatud puudus. Hageja ei ole põhistanud, miks ta nõuab kostjalt viivist alates 01.02.2018.
43.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Käesoleval juhul sõlmisid eraisikutest müüja ja ostja lepingu kinnisasja müümiseks, mistõttu ei saa hageja tugineda nendele seaduse sätetele, mis reguleerivad tarbijate õigusi.
44.VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1) või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2).
45.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Samuti näeb VÕS § 218 lg 2 ette, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kohus osundab, et kuna hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingulises suhtes tarbijaks, ei saa ta tugineda kostja vastutusele tulenevalt sellest, et puudused ilmnesid kahe aasta jooksul alates asja üleandmisest.
46.VÕS § 218 lg 3 järgi vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
47.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 näeb ette, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 p 2 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
48.VÕS § 222 lg 1 näeb ette, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 4 järgi peab müüja kandma asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
49.VÕS § 223 lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
50.Riigikohus on leidnud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud järgmised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, hagejale on tekkinud kahju, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju oli kostjale ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Müügilepingu tingimustele mittevastava müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-des 217-227 toodud erireeglid (RK TKo 3-2-1-5-12, p 27). Müüja vastutab müüdud eseme puuduste eest, kui puudus oli olemas riisiko üleandmise ajal ostjale, puudus ei tulenenud ostjast, ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma, sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet ning ostja on teatanud puudusest mõistliku aja jooksul, välja arvatud, kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma (RK TKo 3-2-1-131-05, p 11, 13, 3-2-1-71-07, p 14, 3-2-1-15711, p 19).
51.Riigikohus on ka osundanud, et müügilepingute puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudused on sellised mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temal eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Juba ainuüksi asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, saab järeldada, et tegu oli varjatud puudusega (RK TKo3-2-1-46-17, p 25, 3-2-1-100-15, p 31, 2-14-37663, p 13). Samuti on Riigikohus leidnud, et elamu kasutamise eelduseks on üldjuhul töökorras pliit ja vee kasutamise võimalus, sest tegu on elementaarsete tingimustega, millele peab elamiseks mõeldud lepinguese VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi vastama. Kui lepinguese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult puudusega ja müüja saab oma vastutuse välistada üksnes siis, kui ta oli puuduse enne lepingu sõlmimist ostjale avaldanud (RK TKo 3-2-1-129-12, p 23, 26, 3-2-1-5317, p 11). Samas võivad kasutatud esemel esineda tavapärast kulumist ja sellega kaasnevaid puudusi, mis ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust (RK TKo 3-2-1-13-10, p 12).
52.Kohus selgitas hagejale 24.09.2018 saadetud pöördumises (toimiku lk 136-137), et viimasel tuleb oma väiteid täiendavalt tõendada ja põhistada. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada põhjusliku seose olemasolu kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostjale selgita kohus samuti vajadust oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjale VÕS § 217 lg 1 ja lg 2, samuti VÕS § 218 lg 1.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 24.01.2017 korteriomandi müügilepingu (toimiku lk 53-60, lk 71-79). Lepingu esemeks oli xxxx asuv korter xxxx. Lepingu punkti 2.1.2 järgi kuulusid lepingu eseme koosseisu korteris olevad asjad ehk köögimööbel, külmik, sektsioonkapp ja kummut elutoas, arvutilaud ja kapp magamistoas ning pesumasin
vannitoas. Punktis 2.1.6 kinnitas kostja müüjana, et lepingu esemel ei ole müüjale teadaolevaid varjatud puuduseid, millest ta ei ole ostjaks olevat hagejat teavitanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse tegemisel. Seega ei sõlminud pooled lepingus müüja vastutust välistavaid või piiravaid kokkuleppeid. Lepingu ese müüdi hagejale selles elamiseks ning kohtu hinnangul pidi korter vastama elamiseks vajalikele minimaalsetele tingimustele, milliste hulka pidi kohtu hinnangul kuuluva võimalus kasutada ohutult gaasiseadmeid.
54.Hageja esitas kohtule korteri müügikuulutuse portaalis City24.ee (toimiku lk 62-64, lk 8082). Kuulutuse kohaselt oli korter renoveeritud ja selles oli tehtud kvaliteetne remont. Korteri veesoojendaja või gaasiseadeldiste kohta kuulutuses teavet ei olnud. Kuulutusele lisatud fotodelt nähtuvalt oli korter remonditud. Fotodelt nähtub köögis paiknev veesoojendi, kuid fotolt ei ole tuvastatav selle mark. Kohtu hinnangul võib kuulutusest järeldada, et kostja avaldas enne müügilepingu sõlmimist hagejale, et korter on täielikult remonditud, sealhulgas on täielikult vahetatud tapeet.
55.Hageja esitas kohtule fotod (toimiku lk 61, lk 86), kus sektsioonkapp on seina äärest eemaldatud ning on näha, et kapi taga oli seinas teistsugune tapeet võrreldes ülejäänud seinaga. Kostja väitis, et hagejat teavitati enne müügilepingu sõlmimist maakleri vahendusel sellest, et kapi taga tapeet puudub ja selle kohta on kostjal esitada maakleri kirjalik tunnistus, kui kohtule kostjale vastavat tõendit ei esitanud. Kohtu hinnangul on kapi taga olevas seinas tapeedi vahetamata jätmise näol tegemist varjatud puudusega, mille eest kostja müüjana vastutas. Kuna hageja ostis korteri koos kappidega, ei eemaldatud korterist selle valduse üleandmisel mööblit ja puudus ei olnud tuvastatav tavalise ülevaatamisega.
56.Hageja ei ole kohtule avaldanud, millal ta tapeedi puudumisest kapi taga teada sai. Küll aga nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja teavitas kostjat antud puudusest 30.11.2017 pöördumises (toimiku lk 31-33, lk 87-89). 15.12.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 48, lk 105), milles kirjeldas tema ja kostja esindaja vahel toimunud kohtumist 09.12.2017 hageja korteris, kus kostja esindaja oli lubanud ise uuesti ära tapeetida elutoa seina. Edasises e-kirjade vahetuses (toimiku lk 49-50, lk 106-107) pooled kokkuleppele ei jõudnud, kuid e-kirjadest nähtub, et kostja pakkus tapeetimise puuduse kõrvaldamiseks oma spetsialisti abi. Seega ei väitnud kostja kohtueelsetes läbirääkimistes, et hagejat oleks varem puudusest teavitatud ning kostja seetõttu puuduse eest ei vastuta.
57.Alles 20.01.2018 saatis kostja hagejale kirja (toimiku lk 157-159 ), milles väitis, et enne lepingu sõlmimist käis hageja korterit üle vaatamas maakleri N M, kes avaldas hagejale, et kapi taga puudub tapeet. Antud väite tõendamiseks kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Eelviidatud tõendites kogumis leiab kohus, et kostjale pidi varjatud puudus ehk tapeedi puudumine kapi taga olema teada. Kostja ei ole tõendanud, et ta hagejat enne lepingu sõlmimist sellest puudusest teavitas. Seetõttu võib hageja puudusele tugineda VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel sõltumata sellest, et ta ei ole tõendanud, millal ta puuduse avastas ning kas ta teavitas kostjat sellest õigeaegselt.
58.Hageja esitas kohtule Xxxx OÜ akti 18.12.2017 (toimiku lk 85). Akti kohaselt ei töötanud gaasiveesoojendaja Neva, puudus juurdepääs gaasi peakraanile ja soojendile endale. Puudus juurdepääs kõigile gaasitorudele. Gaasikraanil oli gaasileke 500 PPM. Gaasipliidil oli kaks gaasi pehmet toru, aga vaja oli ühte.
59.Hageja esitas kohtule Xxxx OÜ gaasipaigaldise ja gaasiseadme tehnilise seisukorra hinnangu (toimiku lk 26, lk 83). Hinnangu järgi oli kontroll teostatud 06.10.2017 xxxx korteris. Gaasiseadmetest kontrolliti gaasipliiti ja veesoojendit. Veesoojendi Neva 3208 kohta on märgitud, et seade ei ole tehniliselt korras, kuid hinnangust ei nähtu, milles seisnes tehniline probleem. Hinnangus ei ole märgitud, et veesoojendaja ei töötaks. Märkuste osas on kirjas, et puudub ventilatsioon ehk õhu juurdevool korterisse.
60.Gaasipaigaldise osas on samuti märgitud, et see ei ole tehniliselt korras ning on märgitud, et puudub veesoojendaja eelne sulgeseade. Gaasipliidi voolik on olnud kahes osas ja voolikut jätkata ei tohtinud. Gaasiarvesti ühendused ja sulgeseade varjatud ning suitsutoru kontaktis tapeediga.
61.Xxxx OÜ saatis hagejale 11.12.2017 e-kirja (toimiku lk 46, lk 84), milles on leitud, et veesoojendajaid nimega Neva toodi Eestisse viimati 2004 kuni 2005. Samas on kirjas märgitud, et Venemaal on ka uuemaid mudeleid sama nime all. Kirjas on leitud, et korteris asuv veesoojendaja ei vasta euronõuetele, sest soojendajal puudub tõmbe andur. E-kirjas on veesoojendaja vanuseks peetud 12 aastat ja hagejale soovitati seade välja vahetada. E-kirjas on tehtud pakkumised uue seadme ja selle paigaldamiseks.
62.Eelviidatud tõenditest järeldab kohus, et korteris esines gaasileke, juurdepääs kõigile gaasitorudele puudus ning gaasipliidil oli ühe pehme toru asemel kaks, kuigi voolikut jätkata ei tohtinud. Gaasitoru sulgeseade oli varjatud ja suitsutoru kontaktis tapeediga, samuti puudus korteris õhu juurdevool. Kohtu hinnangul on kirjeldatud puuduste näol tegemist varjatud puudustega, mida hageja ei saanud tuvastada korteri tavalisel ülevaatamisel. Kostja vastupidised väited ei ole tõendatud. Puuduste tuvastamiseks on hagejal vaja olnud spetsialisti abi. Tegemist oli inimesele ohtlike puudustega.
63.Samas ei saa järeldada asjas kogutud tõenditest, et veesoojendajal Neva oleks esinenud mõni selline puudus, mida ei saaks pidada kasutatud seadme vanusest ja kulumisest tingitud puuduseks. Spetsialistid on soovitanud hagejal seade ümber vahetada eelkõige seetõttu, et seade on vana ega vasta euronõuetele. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et veesoojendaja Neva ei oleks töötanud koheselt alates korteri üleandmisest. Veesoojendaja mittetöötamist saab järeldada alles 18.12.2017 koostatud Xxxx OÜ aktist. Veesoojendaja töö lõpetamise tuvastamine ei vaja kohtu hinnangul erispetsialisti abi, vaid sellest oleks hageja kasutamisel koheselt pidanud aru saama.
64.30.11.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 48, lk 105), millele oli lisatud tema teade kostjale, samuti Xxxx OÜ audit ja hinnang, Xxxx OÜ hinnapakkumine, Xxxx hinnapakkumine, müügikuulutus, fotod tapeetimisest ja Xxxx vastus.
65.Nagu märgitud, saatis hageja koos eelviidatud e-kirjaga 30.11.2017 kostjale teate müügilepingu eseme mittevastavuse kohta koos hinna alandamisest või alternatiivselt kahju hüvitamisest tuleneva nõudega (toimiku lk 31-33, lk 87-89). Pöördumises on hageja loetlenud müügieseme puudustena mittevastavalt tehtud gaasipaigaldise rekonstrueerimist, gaasi lekkimist nõuetele mittevastavate tööde tõttu, mittetöötavat gaasikütjat ja ebakorrektselt tehtud tapeetimist magamistoas ja elutoas. Kirjas on märgitud, et kui hageja korterisse elama asus, ilmnesid probleemid vee temperatuuriga ja sooja vett oli keeruline kraanist saada. Kirjas märgitu kohaselt tuvastas ekspert Xxxx OÜ, et tegemist on väga vana ja halva kvaliteediga gaasikütjaga ning hagejale soovitati hankida uus gaasikütja. Kirjast võib järeldada, et hageja hinnangul ilmnesid puudused veesoojendajaga koheselt, kui ta korterisse elama asus, kuid tegelikult teavitas hageja kostjat sellest puudusest alles 9 kuud hiljem. Muudest puudustest seoses gaasiseadmetega teavitas hageja kostjat kohtu hinnangul mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja ise spetsialistide abil puudustest teada sai. Hageja soovis kostjalt sisuliselt puuduste kõrvaldamist, sest hageja viitas puuduste kõrvaldamisest tulenevatele kuludele ja soovis selle kohta saada kostjalt tagasisidet.
66.15.12.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 48, lk 105), milles kirjeldas tema ja kostja esindaja vahel toimunud kohtumist 09.12.2017 hageja korteris. Hageja ei nõustunud kostja esindaja väitega, et veesoojendaja on 5 aastat vana ja tugines Xxxx OÜ e-kirjale. Samuti ei
nõustunud hageja teiste kostja väidetega. Edasises e-kirjade vahetuses (toimiku lk 49-50, lk 106107) pooled kokkuleppele ei jõudnud.
67.Kohus leiab, et hageja teavitas seega kostjat mõistliku aja jooksul ning nõuetekohaselt gaasilekkest ja selle põhjustest ehk korteri gaasiseadmete mittekorrasolekust. Tegemist oli varjatud puudusega, mille olemasolu ei saanud hageja korteri välisel ülevaatusel tuvastada. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt gaasilekke ja tapeetimisega seotud puuduste kõrvaldamist, sest kostja müüjana vastutas puuduste eest. Kostja e-kirjadest ei saa järeldada, et kostja oleks olnud nõus kõrvaldama muid puudusi peale tapeetimisega seonduva. 20.01.2018 e-kirjas keeldus kostja sisuliselt ka selle puuduse kõrvaldamisest.
68.Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et gaasilekkeni viinud puudusi gaasiseadmetes ei eksisteerinud ajal, mil korter hagejale üle anti. Hageja e-kirjadest Korteriühistu xxxx esindajaga (toimiku lk 47) nähtub, et korteriomanikel paluti teatada, kui nad soovivad gaasikontrolli. Hageja soovis seepeale 08.09.2017 e-kirjas teada, millal tehti tema korteris varem kontroll. Korteriühistu esindaja vastas, et seni on gaasikontrolle läbi viidud iga omaniku soovil. Seega ei olnud korteriühistu varasemalt tellinud kõigi gaasiseadeldiste korrasoleku kontrollimist korterites. Kostja ei ole tõendanud, et gaasiseadeldised korteris olid täielikult nõuetekohased enne korteri valduse üleandmist hagejale.
69.Kostja esitas kohtule Xxxx OÜ koostatud akti tööde teostamise kohta xxxx korterelamus ajavahemikul 25.04.2016 kuni 26.04.2016 (toimiku lk 163-165). Teostatud töödeks olid ventilatsiooni ja gaasi põhilõõride puhastus katuselt kuni korterite ja keldrini, ventilatsioonikanalite ja lõõripõhjade puhastus korteritest ja keldritest, samuti gaasilõõride puhastus ja tõmbe kontroll korteritest. Aktis puuduvad küll märkused korteri nr 27 osas, kuid aktist ei saa järeldada, et Xxxx OÜ oleks kontrollinud korteris nr xxxx gaasipliidi pehmete torude ühenduse nõuetele vastavust, ligipääsu gaasikraanidele, õhu juurdevoolu olemasolu korteris, sulgeseade ja suitsutoru nõuetekohast paigaldust, samuti gaasilekete puudumist. Xxxx OÜ ei ole kontrollinud korteri siseste gaasipaigaldiste vastavust nendele nõuetele, millised on märgitud Xxxx OÜ 18.12.2017 aktis ja Xxxx OÜ 06.10.2017 hinnangus. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et eelkirjeldatud puudused oleksid saanud tekkida korteris pärast selle valduse üleandmist hagejale.
70.Veesoojendaja Neva osas ei olnud aga kohtu hinnangul tegemist varjatud puudusega. Kui veesoojendaja ei töötanud algusest peale, oleks seadme mittetöötamine pidanud olema sõltumata seadme vanusest või nõuetele mittevastavusest olema hagejale arusaadav ilma erialaspetsialist arvamuseta. Ainuüksi seadme vanus ja selle kaasaegsetele nõuetele mittevastavus, mis tuvastati 9 kuud pärast korteriomandi üleandmist hagejale, ei kujuta endast aga sellist puudust, mis oleks hinnatav asja lepingutingimustele mittevastavusena. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et korterisse paigaldatud veesoojendaja on täiesti uus. Korteri ostmisel koos kasutatud seadmega pidi hageja mõistma ja eeldama, et kasutatud seadmel võivad esineda selle kulumisest tulenevad puudused.
71.Hageja on menetluse käigus asunud väitma, et veesoojendaja Neva puudused tulenesid selle varasemast nõuetele mittevastavast hooldusest kostja poolt, kuid viidatud hageja väited on tõendamata. Kostja esitas väljavõtte majandustegevuse registrist (toimiku lk 160), mille kohaselt omab OÜ Xxxx pädevust gaasitööde ja seadmete tööde, samuti gaasipaigaldiste ehitamiseks. Xxxx koostatud kirja kohaselt (toimiku lk 161, tõlge lk 162) on ettevõte teostanud xxxxx korteris kahel korral töid. Töid tehti 13.04.2010 ja 18.12.2012. Mõlemal korral tehti veesoojendi Neva teeninduse ehk hooldamise töid. Kirjas oli märgitud, milles hooldustööd seisnesid. Seega on kostja veesoojendajat hooldanud.
72.Kohus leiab, et veesoojendaja Neva osas on põhjendatud ka kostja väited, et antud seadmega esinenud puudusest teavitas hageja kostjat liiga hilja. 30.11.2018 pöördumises ei teavitanud hageja kostjat sellest, et seade ei tööta, vaid väitis, et seadmega esinevad probleemid ja see tuleb vanuse ning kulumise tõttu välja vahetada. Samas kirjas on hageja ise väitnud, et probleemid veesoojendajaga ilmnesid koheselt, kui ta korterisse elama asus. Kohus leiab, et 9 kuud hiljem nendest puudustest teatamisel oli hageja minetanud VÕS § 220 lg 3 alusel õiguse nendele puudustele tugineda. Hageja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mille esinemise tõttu oli teatamata jätmine mõistlikult vabandatav. Mõistlikult vabandatavaks ei saa pidada hageja soovi teatada kõigist puudustest korraga, sest ülejäänud puudused peale tapeete puudutava said hagejale teatavaks alles erialaspetsialistide abil, mistõttu ei saanud hageja koheselt pärast korterisse kolimist eeldada nende olemasolu.
73.63. 29.12.2017 saatis Xxxx OÜ hagejale arve summas 601 eurot (toimiku lk 51, lk 109) gaasiveesoojendi ja selle paigalduse, samuti eelmise soojendi utiliseerimise eest. Hageja tasus Xxxx OÜ-le 29.12.2017 tasus arve alusel 601 eurot (toimiku lk 43, lk 99). Seega on hageja tõendanud küll kulu tekkimise seoses veesoojendaja vahetusega, kuid kohtu hinnangul ei vastuta kostja veesoojendajaga seotud puuduste eest. Kostja ei vastuta puuduse eest eeskätt seetõttu, et hageja ei teatanud õigeaegselt veesoojendaja väidetavatest riketest ning veesoojendaja ümbervahetamise vajaduse näol ei ole tegemist korteri varjatud puudusega. Korteri ülevaatamisel oleks hageja koheselt saanud tuvastada, et tegemist on kasutatud ja mitte uue seadmega. Kasutatud seadme ostmisel koos korteriga ei saanud hageja eeldada, et kasutatud seade ei vaja tulevikus kunagi väljavahetamist või remontimist. Eeltoodu tõttu tuleb hageja nõue kostja suhtes 601 euro ulatuses jätta rahuldamata.
74.Muus osas on hageja nõue kostja vastu seoses gaasiseadmete rekonstrueerimise, sellega seotud remondi ja tapeedi vahetamise kulude hüvitamise osas põhjendatud. Tegemist oli korteri varjatud puudustega, milliste eest kostja vastutas. Puudused olid olemas riisiko üleandmise ajal hagejale ja puudused ei tulenenud hagejast, hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudustest. Tapeediga seotud puudusest kostja hagejat ei teavitanud. Hagejale tekkinud kahju seisnes puuduste kõrvaldamise kuludes ning need on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega.
75.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Xxxx OÜ esitas hagejale 25.10.2017 arve (toimiku lk 108) eluruumi gaasipaigaldise auditi eest summas 24 eurot. Xxxx OÜ-le tasus hageja 30.10.2017 24 eurot (toimiku lk 42, lk 98). Tegemist oli puuduste olemasolu tuvastamiseks vajaliku kuluga. VÕS § 128 lg 3 järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks vajalikud mõistlikud kulud. Antud summa osas kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele.
76.Xxxx OÜ on 02.02.2018 esitanud hagejale arve summas 96 eurot manuaalsete aknaklappide paigalduse eest (toimiku lk 27, lk 111). Xxxx OÜ-le tasus hageja 02.02.2018 96 eurot (toimiku lk 45, lk 101). Tegemist oli kuluga, mis oli vajalik köögis gaasiseadmetele vajaliku ventilatsiooni paigaldamiseks. Klappide paigaldamise vajalikkus tuleneb Xxxx OÜ 06.10.2017 hinnangust. Hageja palus klappide vahetusega seoses mõista kostjalt välja 48 eurot ning hageja nõue kuulub rahuldamisele.
77.Xxxx OÜ esitas hagejale 24.01.2018 arve nr 537 erinevate viimistlus- ja ehitustööde eest (toimiku lk 28, lk 110). Köögi gaasitrassi osas on seintesse tehtud avad gaasitrasside vedamiseks, gaasitrassid on veetud, misjärel on avad kinni ehitatud ja viimistletud ning viidud läbi audit pärast tööde teostamist. Samuti on eemaldatud vana tapeet, viimistletud aluspind ja pind värvitud ning eemaldatud ja tagasi paigaldatud põrandaliistud. Lisakuludena on arvel märgitud juhtimine, varustamine, prahi utiliseerimine, keraamilised plaadid, nende ost ja tarnsport. Arve summa on 2 408,59 eurot. Hageja tasus arve 31.01.2018 (toimiku lk 44, lk 100). 06.02.2018 on Xxxx OÜ
koostanud gaasipaigaldise erakorralise auditi (toimiku lk 29-30, lk 112-113). Auditi kohaselt oli rekonstrueeritud korteri sisene torustik ja paigaldatud uus torustik. Auditi otsuse kohaselt vastasid seadmed nõuetele. Seega olid kulud vajalikud korteris nõuetekohase gaasitorustiku paigaldamiseks ja tapeetimisega seotud puuduse kõrvaldamiseks. Kahju, mida hageja kandis, oli põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava rikkumisega. Seetõttu kuulub hageja nõue rahuldamisele auditi kulu, klappide paigaldamise kulu ja ehitus- ning viimistlustööde kulude osas summas 24 eurot + 48 eurot + 2 408,59 eurot = 2480,59 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2480,59 eurot.
78.Kohus leiab, et hageja kassi ravimisega ja tema uriinilõhna neutraliseerimisega seotud kulude nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole tõendanud, et kahju oli tekkinud põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega ehk eluruumide varjatud puudustega. Hageja ei ole tõendanud, milles täpselt kulud seisnesid.
79.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.05.2017 saatis Xxxx hagejale e-kirja (toimiku lk 34, lk 90), milles teatati, et kassi uriinianalüüs oli korras ning hagejal tuleb käitumisprobleemide ning stressiga toimetulekuks mõeldud vahendeid. Hageja esitas kohtule ühtlasi kassi haigusloo väljavõtte (toimiku lk 144-145). Isane kass J viibis 02.05.2017 ja 18.05.2017 arsti vastuvõtul ning probleemiks oli igale poole urineerimine. Kassi uriiniproov oli leiuta. Varasemalt oli sama 2010. aastal sündinud kass käinud arsti vastuvõtul vaid kahel korral 2015. a ja 2016. a ning nimetatud vastuvõttude kohta tehtud sissekannetes puuduvad viited urineerimisprobleemile. Eeltoodud väljavõtetega ei ole siiski tõendatud, et kassi kevadel ilmnenud käitumisprobleemid ja urineerimine oli põhjustatud 18.12.2017 tuvastatud gaasilekkest.
80.Hageja konto väljavõte tõendab, et hageja tasus Xxxx 20.03.2017 4,90 eurot (toimiku lk 35, lk 91). Konto väljavõttest ei nähtu, mille eest hageja makse tegi. 28.03.2017 tegi hageja pangakonto väljavõtte kohaselt teise makse summas 4,90 eurot (toimiku lk 36, lk 92). 02.05.2017 tasus hageja Xxxx 38,30 eurot (toimiku lk 37, lk 93). Konto väljavõttest ei nähtu, mille eest oli makse tehtud. 17.05.2017 tasus hageja Xxxx 26,60 eurot (toimiku lk 38, lk 94). Makse sisu konto väljavõttest ei nähtu. 18.05.2017 tasus hageja Xxxx 11 eurot (toimiku lk 39, lk 95), 25.05.2017 samale kliinikule 7,50 eurot (toimiku lk 40, lk 96) ja 03.08.2017 veel 7,50 eurot (toimiku lk 41, lk 97). Maksete sisu kohta hageja kohtule tõendeid ei esitanud. Seega ei nähtu asjas kogutud tõenditest isegi seda, milliseid kulutusi pidi hageja tegema. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta rahuldamata hageja nõue summas 64,30 eurot kassi terviseuuringute ja ravimite eest ning 36,40 eurot aroomide neutraliseerijate eest.
81.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 01.02.2017 kuni 08.03.2018 eest summas 25,11 eurot, samuti sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 09.03.2018 kuni võlgnevuse kohase tasumiseni.
82.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast.
83.Kohus selgitas hagejale 24.09.2018 saadetud pöördumises (toimiku lk 136-137), et viimase viivisenõue ei ole selge ega mõistetav. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud hageja, miks ta nõuab kostjalt viivist alates 01.02.2017. Hageja ja kostja vaheline ostu-müügi leping sõlmiti 24.01.2017 ning korteri valdus anti hagejale üle alles 28.02.2017. Seisuga 01.02.2017 ei saanud hagejal olla kostja vastu sissenõutavaks muutunud rahalist kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole selgitanud, miks ta seob oma nõude sissenõutavaks muutumise 01.02.2017. Kohus ei saa hageja eest ise tuvastada, millal maksekäsu kiirmenetluse avaldusele eelneval ajal muutus nõue sissenõutavaks. Eeltoodust lähtudes ei saa kohus rahuldada hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet summas 25,11 eurot perioodi 01.02.2017 kuni 08.03.2018.
84.Kuna kohus on rahuldanud hageja põhinõude osaliselt ehk kokku summas 24 eurot + 48 eurot + 2408,59 eurot = 2480,59 euro ulatuses, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajas 09.03.2018. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates 09.03.2018 kahju hüvitise summalt 2480,59 eurot kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
85.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
86.Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude osaliselt ehk ligikaudu 78% ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning hageja menetluskuludest tuleb 78% jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on toimikust nähtuvalt riigilõiv. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 95,47 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 300 eurot. Hagiavalduses toodud hagi hinnale vastab riigilõivu määr 300 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista antud summast 78% ehk 234 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal võimalik esitata taotlus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.