Avalikult teatavakstegemine
27.detsember 2018 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-18-14055; Eesti Vabariigi hagi X.X. ja X.X. vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilasja hind 400 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja 1 Kostja 2 Asja lahendamine
Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu (aadress Roheline 64, 80010 Pärnu; e-post: [email protected]) Annika Kruus (e-post: [email protected]) X.X.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxx xxxx xxxxxx, xxxxxxxxx; e-post) X.X.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxxx xxxx xxxxx, xxxxxxxx; e-post: ) lihtmenetluses
3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt 20.10.2016 teostasid X.X.(kostja 1) ja X.X.(kostja II) ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikku jahti, mille käigus hukkas kostja II kostjale I kuuluva ja temalt saadud vintraudse jahirelvaga CZ 550 1 (ühe) metskitse Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Kibeküla külas MTÜ Viiratsi Jahiseltsi jahipiirkonnas Suure-Kibe maaüksusel. Kostjatel puudus MTÜ Viiratsi Jahiseltsi poolt väljastatud suuruluki jahiluba. Ebaseadusliku jahiga tekitasid kostjad keskkonnale kahju kokku 400 eurot. Väärteoasjas nr 4-17-2370 (menetluse nr 940016001217) on Tartu Maakohtu poolt 5.01.2018 kohtuotsusega (jõustus 7.05.2018 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega) tuvastatud, et kostjad teostasid 20.10.2016 ebaseaduslikku jahti Suure-Kibe maaüksusel, mille käigus kostja II, saades kostjalt I kostjale I kuuluva jahirelva CZ 550, hukkas 1 metskitse omamata selleks suuruluki jahiluba. Kostjatele ei olnud jahipiirkonna kasutaja MTÜ Viiratsi Jahiseltsi poolt väljastatud suuruluki jahiluba. Kostja I ja II, omamata suuruluki jahiluba, küttides 20.11.2016 ühiselt ja kooskõlastatult metskitse, tekitasid keskkonnale kahju summas 400 eurot. Kostjate kahjustava tegevuse (ebaseaduslik jahipidamine) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Keskkonnainspektsioon esitas 7.03.2017 kostjatele ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Käesoleva ajani ei ole kostjad asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Hageja taotleb välja mõista X.X.ja X.X. solidaarselt tekitatud keskkonnakahju summas 400 eurot. Kostjate põhjendused Kostjad vaidlevad hagile vastu ja väidavad, et nemad ei ole väärtegu toime pannud ja keskkonnakahju tekitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjate väited, et nemad ei ole väärtegu toime pannud, on ümberlükatud jõustunud Tartu Maakohtu 05. jaanuari 2018 otsusega (tl 6-8). Hagi rahuldamata jätmist ei tingi ükski kostjate väide. Keskkonnakahju on tekkinud ebaseaduslikult kütitud metskitse surmamise tagajärjel. MTÜ-le Viiratsi Jahiselts metskitse korjuse üleandmine ei välista hagi rahuldamist. Samuti ei tingi kostjate väidete arvesse võtmist asjaolu, mille kohaselt MTÜ Viiratsi Jahiselts arvestas ebaseaduslikult kütitud metskitse jahiulukite ressursiarvestuses märkega „muud põhjused“.
VÕS § 133 lg 1 kohaselt keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Jahiseaduse (JahiS) § 48 lg 1 kohaselt uluki ebaseadusliku hukkamise ning uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad uluki liikide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades, et: 1) uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 2000 eurot ja alammäär 3 eurot; 2) uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 96 eurot. Keskkonnakahju suurus tuleneb järgmisest aktist – VV Määrus nr 79 (23.05.2013) Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks 400 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja esindaja ei ole menetluskulusid esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.