Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(3)

2-18-10244 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu nõudega kohustada kostjat kõrvaldada garantii raames tekkinud defektid mööblis vastavalt ostu-müügilepingule – asendada defektidega mööbel (diivan ja tugitool) uue vastu. Hagihinnaks nimetas hageja kauba eest tasutud summa 1980 eurot. Kostja kirjalikus vastuses leidis, et puudus alus hagi esitamiseks, kuna kostja ja hageja olid jõudnud kokkuleppele, et kostja oli nõus täitma hageja nõudeid. Kostja lubas vahetada diivani ja tugitooli nahkkatted. 14.11.2018 teatas kostja, et on täitnud kõik lepingu tingimused. Hageja 26.11.2018 esitas kohtule avalduse, milles keeldub tema poolt esitatud hagiavaldusest ja palub kohut lõpetada kohtumenetlus. Hageja teatab, et 30.10.2018 vahetas kostja hagejale diivani ja tugitoolid uute vastu. Seega rahuldas kostja hageja nõuded. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust 112,50 eurot. Et hageja poolt esitatud hagiavaldusest keeldumine on tingitud sellest, et kostja täitis vabatahtlikult tema vastu esitatud haginõuded, palub hageja TsMS § 168 lg 4 p 5 alusel mõista kostjalt välja pool makstud riigilõivust 112,50 eurot. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse osas. Kostja tugineb sellele, et polnud hagejal alust pöörduda kohtu poole. Kostja lubas vabatahtlikult täitma hageja nõudeid ja hagejat enne kohtusse pöördumist oli teatatud, et tehas valmistab vajalikke mööbli osad ja oli teatatud ka tähtaeg. Kuid hageja ikka pöördus kohtusse. Kostja ei ole nõus maksma menetluskulusid. Kostja kulutas rohkem kui hageja. Hageja kirjalikus seisukohas märgib, et tema oli sunnitud pöörduma kohtusse peale seda, kui olid ammendatud kõikvõimalikud vaidluse kohtuvälises korras reguleerimise variandid. Hageja ja kostja saavutasid enne kohtusse pöördumist kompromissi diivani ja tugitooli väljavahetamisega seotud küsimuses. Kuid seejärel keeldus kostja poolte vahel sõlmitud kokkuleppest ja keeldus garantiitingimustel diivanit ja tugitooli välja vahetamast. Hageja jääb oma menetluskulude väljamõistmise taotluse juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2(3)

2-18-10244 Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pöördus kohtusse enne poolte vahel mööbli defekti kõrvaldamise kokkulepitud tähtaja möödumist. Hageja nõude on aga kostja täitnud 30.10.2018, st peale hagi kohtusse esitamist. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt välja pool riigilõivu summas 112,50 eurot ja pool tasutud riigilõivu summas 112,50 eurot palub hageja tagastada talle seoses hagist loobumisega. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 225 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 sätestatud määrale. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle poole menetluses tasutud riigilõivust summaas 112,50 eurot. Riigilõivu pool summas 112,50 eurot on seega hageja kantud menetluskulu, mis kuulub hagejale hüvitamisele kostja poolt vastavalt TsMS § 168 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.