Guttormsen Transport OÜ hagi Silyngrow Hrce OÜ (end. K Frakt OÜ) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
14 643,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Guttormsen Transport OÜ (registrikood xxx), asukoht Sära 10, 75312 Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju Kutsar, e-post: [email protected] Kostja: Silyngrow Hrce OÜ (registrikood xxx, endise nimega K Frakt OÜ), asukoht Rävala pst 8-C241, 10143 Tallinn
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Guttormsen Transport OÜ hagi Silyngrow Hrce OÜ (end. K Frakt OÜ) vastu osaliselt.
Välja mõista Silyngrow Hrce OÜ-lt Guttormsen Transport OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 3 479,76 eurot.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 23,8% ulatuses kostja ja 76,2% ulatuses hageja kanda.
Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 249,90 eurot.
Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 804,37 eurot.
Tasaarvestada Guttormsen Transport OÜ ja Silyngrow Hrce OÜ vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Guttormsen Transport OÜ-lt Silyngrow Hrce OÜ kasuks välja menetluskulud summas 554,47 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Guttormsen Transport OÜ tasuda Silyngrow Hrce OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (554,47 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Guttormsen Transport OÜ ja VGFS Financial Services Estonia OÜ 11.07.2016.a kapitalirendilepingud nr 1555235-1; 1555235-2; 1555235-3 ja 1555236-1, mille alusel sai hageja enda kasutusse kolm veoautot Volvo FH 23T 540 ning ühe veoauto Volvo FH 540 6x2. Sõidukite registreerimisel väljastati neile vastavalt registreerimisnumbrid xxx; xxx; xxx ja xxx.
2.2017.a veebruaris leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja saab enda kasutusse neli veoautot (reg nr xxx XXX; xxx XXX; xxx XXX ja xxx XXX) ning neli haagist (xxx XXX, xxx XXX, xxx XXX ja xxx XXX) ja kannab kõik vara kasutamisega seotud kulutused. Kostja alustas veoautoga registrinumbriga xxx XXX ning haagisega registrinumbriga xxx XXX vedusid 15.02.2017.a, ülejäänud autode ja haagistega alates 01.03.2017.a.
3.19.04.2017.a lõpetas hageja liisinguandjaga lepingu ning tagastas autod VGFS Financial Services Estonia OÜ-le.
4.03.03.2017.a alates esitas hageja kostjale arveid veokite kasutamisega seotud kulutuste eest (liisingumaksed, kütus, teemaksud, kaskokindlustus, jahutusvedelikud), samuti koos autodega üle antud haagiste kasutamise eest. Kostja tasus esitatud arveid osaliselt ning mingeid pretensioone ei esitanud.
5.2017.a aprillikuu eest esitas hageja kostjale arved kulutuste eest, mis olid tehtud kindlustuse ja maksude tasumisega seoses. Veokite kasutamise eest enam tasu ei küsitud. Samas kasutas kostja jätkuvalt haagiseid ning hageja esitas selle eest arve lähtudes nende tegeliku kasutamise
ajast. 2017.a aprillist alates lõpetas kostja talle esitatud arvete tasumise. Kokku võlgnes kostja hagejale hagi esitamise seisuga 14 643,92 eurot.
6.Alates 03.03.2017.a esitas hageja kostjale arveid vara kasutamisega seotud kulutuste eest, kostja mingeid vastuväiteid ei esitanud ning tasus hagejale kulutuste hüvitamiseks alljärgnevad arved: arve nr 170037 - 03.03.2017.a ettemaks kütuse eest summas 2 400 eurot; arve nr 170039 06.03.2017.a haagiste rendi eest summas 4 468,08 eurot; arve nr 170046 - 07.03.2017.a haagiste kaskokindlustuse kompenseerimiseks summas 220,27 eurot; arve nr 70047 - 08.03.2017.a ettemaks kütuse eest summas 3 600 eurot; arve nr 170051 - 10.03.2017.a jahutusvedeliku eest summas 27,42 eurot; arve nr 170054 - 14.03.2017.a ettemaks kütuse eest summas 3 240 eurot; arve nr 170055 - 17.03.2017.a kütuse ja teemaksude eest summas 972,29 eurot; arve nr 170056 17.03.2017.a kütuse eest summas 2 012,40 eurot; arve nr 170059 - 20.03.2017.a jahutusvedeliku eest summas 97,20 eurot; arve nr 170064 - 30.03.2017.a kütuse ja teemaksu eest summas 1 706,87 eurot; 06.03.2017.a veokite rendi eest esitatud arvest nr 170042 summas 12 574,80 eurot tasus kostja vaid 5 000 eurot.
7.Alates 30.03.2017.a jättis kostja tasumata järgmised arved: arve nr 170066 - 30.04.2017.a kütuse ja teemaksu eest summas 3623,38 eurot; arve nr 170093 - 17.04.2017.a kindlustuste tasumise eest summas 347,93 eurot; arve nr 170094 - 17.04.2017.a haagise xxx XXX rendi eest summas 620,40 eurot; arve nr 170095 - 17.04.2017.a raskeveokimaksu tasumise eest summas 223,60 eurot; arve nr 170100 - 20.04.2017.a haagise xxx XXX rendi eest summas 685,08 eurot; arve nr 170102 - 20.04.2017.a haagise xxx XXX tagatule klaasi eest summas 27 eurot; arve nr 170104 - 20.04.2017.a ummikumaksu tasumise eest summas 22,70 eurot; arve nr 170117 24.04.2017.a haagise xxx XXX rendi eest summas 1 075,36 eurot; arve nr 170122 - 27.04.2017.a teemaksu eest summas 283,02 eurot; arve nr 170240 - 06.04.2017.a ummikumaksu tasumise eest summas 11,68 eurot. Lisaks eeltoodule jättis kostja tasumata ka 17.03.2017.a esitatud kaskokindlustuse arve nr 170058 summas 148,97 eurot.
Kõike eeltoodut arvestades palub hageja kostjalt välja mõista 14 643,92 eurot.
Kostja vastus
9.Kostja vaidleb täielikult vastu kõigile hagis esitatud väidetele, nõuet ei tunnista ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kostja on seisukohal, et kõik hageja poolt esitatud arved, mida kostja pole tasunud, on esitatud alusetult. Kostjal puudub mistahes õiguslik kohustus esitatud arvete tasumiseks. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks kostjal sellise kohustuse olemasolu.
11.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja ja hageja vahel on eelnevalt olnud kokkulepe veokite ja haagiste kasutamiseks, kuid selle kokkuleppe põhjal esitatud arved on kostja juba kuludokumentide alusel tasunud. Hageja esitatud arved, mille tasumist ka hagiavalduses nõutakse, ei põhine eelkirjeldatud kokkuleppel, mistõttu on need alusetud.
12.Kui hageja arvates on kostjal õiguslik kohustus esitatud arvete tasumiseks, tuleks hagejal tõendada vähemalt seda, et: 1) kostja on soovinud tellida hagejalt teenust, mille sisuks on veokite ja haagiste kasutamine; 2) pooled on leppinud kokku teenuse osutamise hinnas ja sellega seotud kulude ning kahju hüvitamises; 3) hageja on kostjale faktiliselt teenuseid osutanud, sh arvel kajastatud ajal ning mahus; 4) hagejale on tekkinud kulud, millede hüvitamist kostjalt nõutakse ning kulude suurus ning liik vastab poolte vahel sõlmitud kokkuleppes märgitule; 5) hagejale on
tekkinud kahju, mille hüvitamist kostjalt nõutakse ning kahju suurus ning liik vastab poolte vahel sõlmitud kokkuleppes märgitule.
13.Kostja on tasunud hagejale üksnes perioodi eest, mil reaalselt hageja veokeid ning haagiseid kasutati. See aga ei tähenda, et eelnevate arvete tasumisega oleks kostja tunnistanud tasumata arvete osas mingi kokkuleppe olemasolu, kuivõrd tasumata arvetelt nähtuval perioodil kostja hageja veokeid ning haagiseid ei kasutanud.
14.Ka ei tõenda hageja ja kostja vahelist kokkulepet või reaalset kostjapoolset teenuse tarbimist hageja poolt esitatud liisingulepingud, kuivõrd need on sõlmitud hageja ja liisinguandja vahel ning kostjat kuidagi ei puuduta.
15.Hageja poolt esitatud saldoteatiselt nähtuv allkiri ei kuulu kummalegi kostja juhatuse liikmele. Huvitav on ka see, et saldoteatisel olevasse lahtrisse „nimi, ametikoht“ on märgitud üksnes „juhatuse liige“, küll aga puudub sellelt igasugune informatsioon selle kohta, mis on juhatuse liikme nimi, kes väidetavalt saldoteatise allkirjastas. Ka pole hageja hagiavalduses täpsustanud, kellele kostja juhatuse liikmetest peaks saldoteatiselt nähtuv allkiri kuuluma. Kui esitatud saldoteatis tõesti oleks allkirjastatud mõne kostja juhatuse liikme poolt, peaks hageja teadma ka seda, milline konkreetne kostja juhatuse liige selle allkirjastas. Hetkel jääb kostjale aga mulje, et tegemist on hageja enda loodud tõendiga.
16.Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et tal puudub õiguslik kohustus hageja poolt hagiavalduses nimetatud arvete tasumiseks, mistõttu on hageja nõue tervikuna alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
Poolte vahel on olnud leping veoautode ja haagiste kasutamiseks, mille alusel on kostja hageja vara kasutanud. Kostja on varasemalt tasunud nii vara kasutamise eest, kui ka varaga kaasnevate kulude eest.
Hageja on esitanud alates 03.03.2017.a kostjale arveid ja kostja tasus hagejale järgmiste arvete alusel: arve nr 170037 - 03.03.2017.a ettemaks kütuse eest summas 2400 eurot; arve nr 170039 - 06.03.2017.a haagiste rendi eest summas 4468,08 eurot; arve nr 170046 - 07.03.2017.a haagiste kaskokindlustuse kompenseerimiseks summas 220,27 eurot; arve nr 170047 08.03.2017.a ettemaks kütuse eest summas 3600 eurot; arve nr 170051 - 10.03.2017.a jahutusvedeliku eest summas 27,42 eurot; arve nr 170054 - 14.03.2017.a ettemaks kütuse eest summas 3240 eurot; arve nr 170055 - 17.03.2017.a kütuse ja teemaksude eest summas 972,29 eurot; arve nr 170056 - 17.03.2017.a kütuse eest summas 2012,40 eurot; arve nr 170059 20.03.2017.a jahutusvedeliku eest summas 97,20 eurot; arve nr 170064 - 30.03.2017.a kütuse ja teemaksu eest summas 1706,87 eurot; 06.03.2017.a veokite rendi eest esitatud arvest nr 170042 summas 12 574,80 eurot tasus kostja vaid 5000 eurot. Kostja jättis tasumata järgmised arved: arve nr 170066 - 30.04.2017.a kütuse ja teemaksu eest summas 3623,38 eurot; arve nr 170093 - 17.04.2017.a kindlustuste tasumise eest summas 347,93 eurot; arve nr 170094 - 17.04.2017.a haagise xxx XXX rendi eest summas 620,40 eurot; arve nr 170095 - 17.04.2017.a raskeveokimaksu tasumise eest summas 223,60 eurot; arve nr 170100 - 20.04.2017.a haagise xxx XXX rendi eest summas 685,08 eurot; arve nr 170102 - 20.04.2017.a haagise xxx XXX tagatule klaasi eest summas 27 eurot; arve nr 170104 - 20.04.2017.a ummikumaksu tasumise eest summas 22,70 eurot; arve nr 170117 24.04.2017.a haagise xxx XXX rendi eest summas 1075,36 eurot; arve nr 170122 27.04.2017.a teemaksu eest summas 283,02 eurot; arve nr 170240 - 06.04.2017.a ummikumaksu tasumise eest summas 11,68 eurot. Lisaks eeltoodule jättis kostja tasumata ka 17.03.2017.a esitatud kaskokindlustuse arve nr 170058 summas 148,97 eurot.
21.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda arvete nr 170058, 170066, 170093, 170094, 170095, 170100, 170102, 170104, 170117, 170122, 170240 eest ja osaliselt tasutud arve nr 170042 eest veel 7 574,80 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas eelnimetatud arvetel märgitud nõuded on esitatud vastavalt pooltevahelisele lepingule ja kas kostja on rikkunud kohustust arved tasuda.
22.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi. I Hageja ja kostja vaheline leping
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi saab võlasuhe tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et pooled on sõlminud suulise lepingu.
24.Hageja on vaidlusalust lepingut pidanud rendilepinguks. Kostja vastuses on kostja omaks võtnud, et poolte vahel oli kokkulepe veokite ja haagiste kasutamiseks (leides, et ta on kõik selle õigussuhtega seonduvad kohustused täitnud). Kohus nõustub, et poolte esitatud asjaoludest lähtudes vastab vaidlusalune leping VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
25.Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest
tegelikust tahtest. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt RKTKo nr 3-2-1-118-13). Seega tuleb kohtutel arvestada rendilepingu tõlgendamisel sellega, mis oli vaidlusaluse rendilepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt ka RKTKo nr 3-2-1-102-14, p 18).
26.Esmalt tuleb kohtul tuvastada, mil viisil ja millistel tingimustel poolte vahel leping sõlmiti (sh millises tasus ja milliste kulutuste hüvitamise kohustuses pooled kokku leppisid), millise perioodi jooksul kostja veokeid ja haagiseid kasutas ning millal veokid ja haagised hagejale tagastati.
27.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et neil on olnud suuline leping veoautode ja haagiste kasutamiseks, mille alusel on kostja hageja vara kasutanud. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja 2017.a veebruaris kokku, et kostja saab enda kasutusse neli veoautot (reg nr xxx XXX; xxx XXX; xxx XXX ja xxx XXX) ning neli haagist (xxx XXX, xxx XXX, xxx XXX ja xxx XXX) ja kannab kõik vara kasutamisega seotud kulutused. Kostja alustas veoautoga registrinumbriga xxx XXX ning haagisega registrinumbriga xxx XXX vedusid 15.02.2017.a, ülejäänud autode ja haagistega alates 01.03.2017.a. Kuivõrd kostja ei ole nimetatud asjaolude suhtes vastuväiteid esitanud, loeb kohus nimetatud väited TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt omaksvõetuks. Sealjuures on kostja möönnud, et ta on hageja arved osaliselt tasunudja toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on kostja kasutanud hageja vara veel ka aprillis 2017 (tl 95,96).
28.Hageja on avaldanud, et kostja kasutas veokeid kuni 12.04.2017.a. Hageja selgituste kohaselt lõppes 19.04.2017.a hageja liisinguleping hageja liisinguandjaga ja autod tagastati liisinguandjale. Kostja ei ole kohtule avaldanud, millal ja kuidas kostja hinnangul hagejale vara tagastamine toimus, ega esitanud sellekohaseid tõendeid. Kostja on üksnes asunud seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tasumata arvete osas oli hageja ja kostja vahel mingisugune kokkulepe või et kostja sõidukeid ja haagiseid arvetel näidatud perioodil kasutas. Kostja ei ole seega esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt esile toodud rendieseme tagastamise asjaolude osas, vaid on esitanud vaid menetluslikke vastuväiteid. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisadena koopiad liisingulepingutest ja sõidukite üleandmise aktist, millega hageja soovis tõendada, et ta liisis veoautosid registrinumbritega xxx XXX; xxx XXX; xxx XXX; xxx XXX kuni 19.04.2017.a (tl 11-39). Hageja on esitanud kohtule koopia lühisõnumite vahetusest kostja juhatuse liikme D K ja hageja töötaja M L vahel. Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et 12.04.2017.a teatas kostja hagejale, et ei saa haagist ei saa üle anda, kuna see ei ole veel Eestisse jõudnud. 23.04.2017.a teatas kostja, et hageja võib haagise reg nr xxx XXX saada kätte nädala lõpus Oslost (tl 95-96). Hageja poolt esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on veenvalt kohtule põhistanud ja tõendanud, et poolte lepingulised suhted jätkusid ka 2017.a aprillis. Kohtu hinnangul on ülalmärgituga tõendatud, et pooltevaheline leping lõppes seisuga aprill 2017.a.
29.Kostja on varasemalt tasunud nii vara kasutamise eest, kui ka varaga kaasnevate kulude eest. VÕS § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui rendilepingu peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 232 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 233 järgi kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja on esitanud kostjale arved rendi tasumiseks ja
kõrvalkulude ning maksude hüvitamiseks. Kuna kostja on varasemalt tasunud renditud veokite ja haagiste kõrvalkulude ja maksude eest (kostja on selle väite omaks võtnud), on ilmne, et hagejal ja kostjal oli kõrvalkulude ja maksude hüvitamise kokkulepe. II Kostja poolne raha tasumise kohustuse rikkumine
30.VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kohus on tuvastanud, et veokid olid kostja kuni 12.04.2017.a ja haagised kuni aprill 2017.a, seega on hageja täitnud oma lepingujärgsed kohustused. Hagiavalduse järgi on kostja rikkunud kohustust tasuda võlgnetav summa arvete nr: 170058, 170066, 170093, 170094, 170095, 170100, 170102, 170104, 170117, 170122, 170240 eest ja osaliselt tasutud arve nr 170042 eest. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et eelnimetatud arveid ei ole kostja hageja poolt viidatud mahus tasunud.
31.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg-s 1 on sätestatud, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust saab võlausaldaja nõuda selle täitmist.
32.Kostja leiab, et pooltevaheline leping on lõppenud ja hageja on esitanud arveid, mis ei põhine pooltevahelisel lepingul ning on seetõttu alusetud. Kostja on tasunud hagejale üksnes perioodi eest, mil reaalselt hageja veokeid ja haagiseid kasutati. Tasumata arvetel nähtuva perioodi eest ei ole hageja veokeid ning haagiseid kasutanud. Kohus märgib, et arved nr 170058, 170066, 170093, 170094, 170095, 170100, 170102, 170104, 170117, 170122 ja osaliselt tasutud arve nr 170042 on esitatud lepingu kehtivuse ajal. Isegi kui lähtuda asjaolust, et kostja ei ole teenust lepinguperioodil kasutanud, ei vabasta see teda tasu maksmise kohustusest, kui poolte vahel on kehtiv leping ja hageja on omapoolsed lepingulised kohustused täitnud. Kohus leiab, et VÕS § 6 hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas lepingu täitmisest hoidumine pelgalt selle tõttu, et pooled ei ole lepingu olemasolu korralikult dokumenteerinud.
33.Hageja on 14.12.2017.a esitanud kohtule täiendavad selgitused/tõendid (tl 65-97), millega hageja soovib tõendada, et kostjale adresseeritud vaidlusaluste arvete näol on tegemist kulutustega, mis on otseselt seotud rendieseme kasutusega. -
Hageja selgituste kohaselt sisaldab arve nr 170042 tasu veoki reg nr xxx XXX kasutamise eest perioodil 15.-28.02.2017.a summas 1109 eurot ning tasu kõigi nelja veoki kasutamise eest märtsis 2017.a summas 9370 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on tasunud 5 000 eurot, mis ei lange kokku ühegi arvel näidatud summaga. Eeltoodust tulenevalt on hagejale arusaamatu, millises osas ja millisel alusel vaidleb kostja nimetatud arve tasumisele vastu. Kohus pööras nimetatud asjaolule tähelepanu ka enda 27.11.2017.a selgituskirjas (tl 62) märkides, et kohtule jääb selgusetuks, millisel põhjusel on kostja tasunud 06.03.2017.a esitatud arvest nr 170042 5 000 eurot ja jätnud tasumata sellest arvest 7 574.80. Äriühingute vaheliste arvelduste puhul on tavapärane, et lepingupool, kellele esitatakse täielikult või osaliselt põhjendamatu arve, vaidleb sellele vastu, edastades enda vastuväite või täiendavad küsimused arve väljastajale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks tõstatanud kohtueelselt arvete sisu või suuruse osas küsimusi. Kostja on väitnud, et leping on lõppenud ja hageja on esitanud
arved peale lepingu lõppemist toimunud teenuse osas. Ülalviidatud arve on esitatud lepingu kehtivuse ajal st kuupäevaliselt on esitatud ühena esimestest arvetest ja sellest osa on kostja poolt ka tasutud - selles osas pooltel vaidlus puudub. Kostja ei ole esitanud kohtule eelnimetatud asjaolude osas täiendavaid selgitusi. Samas ei võimalda hetkel esitatud tõendid konkreetselt selgeks teha, millise hinnaga pooled renditeenuse osutamise kokku leppisid. Kohus on tõendamise vajadust põhjalikult selgitanud kohtu 27.11.2017.a selgituskirjas (tl 6163). Renditeenuse osutamisega seotud asjaolud (sh rendieseme kasutustasu suurus) on hageja tõendamiskoormis. Hageja ei ole kohtule esile toonud ega tõendanud, millises summas pooled rendieseme kasutustasus kokku leppisid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue sõidukite kasutamise eest arve nr 170042 alusel tuleb jätta rahuldamata. -
Hageja esitas kohtule koopiad xxx AS arvetest nr 2017079056 ja 2017079058 (tl 69-70), mille alusel tuli xxx OÜ-l tasuda haagiste kaskokindlustuse eest kokku 197,57 eurot. Tasutud maksete eest hüvitise saamiseks esitas hageja kostjale arve nr 170058. xxx AS arvetelt nr 2017079056 ja 2017079058 nähtub, et kindlustatud esemeteks olid xxxXXX KRONE SDR 27EL4-DS ja xxxXXX KRONE SDR 27EL4-DS, mis vastavad kostja kasutusse antud haagiste registrikoodidele. Kohtul puudub alus arvata, et kindlustuse eest arvetel kajastuvate summade tasumise kohustust hagejal ei tekkinud. Kohus on seisukohal, et tegemist on asja kasutamisega seotud kõrvalkuludega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
-
Hageja esitas kohtule koopiad tankimisaruannetest (tl 71-72), millest nähtuvad veokitele reg nr xxxXXX, xxxXXX ja xxxXXX 2017.a veebruaris tangitud kütuse kogused ja maksumus. Veoki reg nr xxx XXX puhul on kostjale esitatud arvel näidatud alates 15.02.2017.a tangitud kütuse maksumus, teiste veokite puhul 28.02.2017.a (s.o. vahetult enne kostja kasutusse andmist) tangitud kütuse maksumus. Nimetatud aruannete alusel on kostjale esitatud arve nr 17066 kütuse eest tasutud summade hüvitamiseks. Kostja on asunud seisukohale, et hageja on esitanud omakäeliselt koostatud tankimisaruanded, mille alusel on kostjale väidetavalt esitatud arve nr 17066. Kostja on seisukohal, et tarbitud kütuse kulu kajastav arve nr 17066 on talle esitatud alusetult. Hageja ei ole esitanud kohtule originaalarved ega muid tõendeid (näiteks maksekorraldusi), millest nähtuks kütuse eest tasumine. Kohus on seisukohal, et arve on raamatupidamisdokument ning hageja lasub tõendamiskoormis nõude olemasolu ja nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kohus on tõendamise vajadust põhjalikult selgitanud kohtu 27.11.2017.a selgituskirjas (tl 61-63). Tankimisaruannetes kajastuvad andmed ei tõenda kohtule veenvalt, et kütust kogust on tangitud just kostja kasutuses olnud sõidukitesse rendilepingu kehtivuse ajal. Tegemist on omakäeliselt koostatud ja allkirjastatud aruannetega, mille osas ei ole selge nende koostaja ja seos pooltevahelise rendilepinguga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kütuse kulu hüvitamiseks arve nr 17066 alusel rahuldamisele ei kuulu.
-
Hageja on esitanud kohtule koopia teemaksu arvestusest (tl 73-74), millest nähtuvalt tuli veoki reg nr xxx XXX sõitude eest 2017.a veebruaris tasuda teemaksu kokku 1933,4 Norra krooni ehk 83,72 eurot. Kuna veok oli kostja kasutuses alates 15.02.2017.a, siis esitas hageja kostjale arve nr 170066 teemaksu osaliseks hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et teemaksud on seostatavad rendilepingu eseme kasutamisega ning esitatud rendilepingu kehtivuse ajal, mistõttu kulutused tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
-
Hageja on esitanud kohtule koopiad xxx OÜ arvetest nr 01222/MI/2017; 01223/MI2017; 01224/MI/2017 ja 01225/MI/2017 (tl 75-78), millest nähtuvalt oli hageja kohustatud tasuma veokite eest kindlustusmakseid kokku 889,40 eurot. Kuna kostja kasutas veokeid kuni
12.04.2017.a, siis esitas hageja kostjale arve nr 170093 paludes tasuda kindlustusmakseid kuni 12.04.2017.a summas 347,93 eurot. Lisaks on hageja esitanud koopia maksekorraldusest (tl 79), millest nähtuvalt on xxx OÜ arved nr 01222/MI/2017; 01223/MI2017; 01224/MI/2017 ja 01225/MI/2017 tasunud. Kohus on tuvastanud, et nimetatud arvetel kajastuvad sõidukite registreerimisnumbrid on vastavuses rendieseme registreerimisnumbritega ning et arved on esitatud rendilepingu kehtivuse ajal. Kohus on seisukohal, et kindlustusmaksed on seostatavad rendilepingu eseme kasutamisega ning kulutused tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. -
Hageja on esitanud kohtule koopia AS Nordea Finance Estonia arvest nr 14095001 (tl 80), mille kohaselt tuli hagejal tasuda haagise reg nr xxx XXX kasutamise eest 2017.a aprillis intressi 915,72 eurot. Nimetatud dokumendi alusel esitas hageja omakorda kostjale arve nr 170094 sama haagise kasutamise eest ajavahemikul 01.04.2017 – 15.04.2017.a. Hageja on esitanud kohtule ka koopia maksekorraldusest (tl 81), millest nähtuvalt on xxx OÜ talle esitatud arve nr 14095001 tasunud. Hageja on esitanud kohtule koopia AS xxxarvest nr 14095002 (tl 87), mille kohaselt tuli hagejal tasuda haagise reg nr xxx XXX kasutamise eest 2017.a aprillis intressi 915,72 eurot. Nimetatud dokumendi alusel esitas hageja omakorda kostjale arve nr 170117 sama haagise kasutamise eest. Hageja on esitanud kohtule ka koopia kreeditarvest nr 170121 (tl 88), millega vähenes arve nr 170117 järgi tasumisele kuuluv summa 165,44 euro võrra ja koopia maksekorraldusest, millest nähtuvalt on hageja arve nr 14095002 tasunud (tl 89). Kohus on seisukohal, et tegemist on asja kasutamisega seotud kõrvalkuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on tõendanud reaalsete kulude kandmise hageja poolt.
-
Hageja on kohtule esitanud väljatrüki e-maksuameti andmebaasist veokite reg nr xxx XXX, xxxXXXxxx XXX ja xxx XXX raskeveokimaksu arvestuse kohta (tl 82). Ajavahemikul 01.04.2017.a kuni 17.04.2017.a tuli nimetatud nelja auto eest raskeveokimaksu tasuda 223,60 eurot, millest lähtudes esitas hageja kostjale arve nr 170095 summas 223,60 eurot. Kohtul puudub alus arvata, et arvel kajastuvate summade tasumise kohustust hagejal ei tekkinud. Kohus on seisukohal, et tegemist on asja kasutamisega seotud kõrvalkuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
-
Hageja on esitanud kohtule koopia AS xxx arvest nr A1084963 (tl 83), mille alusel tuli hagejal tasuda liisinguandjale haagise reg nr xxxXXX eest aprillis 2017.a 1008,28 eurot. Hageja omakorda esitas selle alusel kostjale arve nr 170100 sama haagise kasutamise eest 01.04.2017.a kuni 18.04.2017.a summas 685,08 eurot. Hageja on esitanud kohtule ka koopia maksekorraldusest, millest nähtuvalt on hageja arve nr A1084963 tasunud (tl 84). Kohus on seisukohal, et tegemist on asja kasutamisega seotud kõrvalkuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on tõendanud kostja kohustuse täitmise hageja poolt.
-
Hageja on esitanud kohtule koopia arvest (tl 85), millest nähtuvalt on hageja ostnud 20.04.2017.a suunatule klaasi. Hageja soovib nimetatud dokumendiga tõendada, et tegi kulutuse kostja kasutuses olnud haagise suunatule vahetamiseks. Nimetatud kulutuse hüvitamiseks esitas hageja kostjale arve nr 170102. VÕS § 345 kohaselt peab rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. Pooled võisid ülalviidatud kohustustes lepingus ka seadusest erinevalt kokku leppida, kuid see eeldab lepingutingimuste tõendamist. Hageja ei ole kohtule sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud.
Ühtlasi ei ole hageja tõendanud, et tagatule klaasi parandamise vajadus üldse esines ja see tekkis rendilepingu kehtivuse ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõue kulutuste hüvitamiseks arve nr 170102 alusel tuleb jätta rahuldamata. -
Hageja on esitanud kohtule koopia välismaksekorraldusest nr 1312 (tl 86), millest nähtuvalt on hageja tasunud 19.05.2017.a Rootsi Kuningriigis tehtud sõitude eest ajavahemikul 01.0131.03.2017.a ummikumaksu. Kuna hageja kasutas nimetatud perioodil veokeid vaid ühe kuu jooksul (veoauto registrinumbriga xxx XXX oli kostja kasutuses 1,5 kuud), siis esitas hageja kostjale arve nr 170104 summas 22,70 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud välismaksekorralduse nr 1312 koopiast ei ole võimalik tuvastada, millise kohustuse täitmiseks on makse teostatud. Seega ei ole nimetatud kulutuste kandmise seostatav ka pooltevahelise rendilepinguga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõue kulutuste hüvitamiseks arve nr 170104 alusel tuleb jätta rahuldamata.
-
Hageja on esitanud kohtule väljatrüki läbipääsupunktide ülevaatest (tl 90-91), mille alusel tuli hagejal tasuda Norra Kuningriigis makse 2017.a märtsis tehtud sõitude eest. Nimetatud dokumendi alusel esitas hageja kostjale arve nr 170122 summas 283,02 eurot. Kohus on seisukohal, et maksud on seostatavad rendilepingu eseme kasutamisega ning esitatud rendilepingu kehtivuse ajal, mistõttu kulutused tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
-
Hageja on esitanud kohtule koopiad ummikumaksu otsustest, mille alusel tuli hagejal tasuda Rootsi Kuningriigis tehtud sõitude eest ajavahemikul 01. – 18.04.2017.a. Nimetatud dokumendi alusel esitas hageja kostjale arve nr 170240 summas 11,68 eurot. Dokumendist nähtuvalt oli maksude tasumise tähtaeg 20.06.2017.a, mistõttu on ka arve nr 170240 kostjale esitatud 06.2017.a. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kõrvalkuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
34.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud rendilepingust tulenevaid kohustusi jättes tasumata renditud veokite ja haagiste kasutustasu (rendi) ning kõrvalkulude (sh maksude) eest.
35.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks 3 479,76 eurot (arve nr 170058 summas 148,97 eurot, arve nr 170066 summas 83,72 eurot, arve nr 170093 summas 347,93 eurot, arve nr 170094 summas 620,40 eurot, arve nr 170117 summas 1075,36 eurot, arve nr 170095 summas 223,60 eurot, arve nr 170100 summas 685,08 eurot, arve nr 170122 summas 283,02 eurot, arve nr 170240 summas 11,68 eurot. Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
39.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 23,8% ulatuses kostja ja 76,2% ulatuses hageja kanda (3 479,76 x 100 / 14 643,92).
40.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 125-126), millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 650 eurot ja lepingulise esindaja kulust summas 400 eurot (käibemaksuta).
41.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
42.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes kogusummas 400 eurot, õigusabi on osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Õigusabi osutamise käigus maakohtus on tehtud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 h; hageja kirjalike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 2 h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
43.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus, et vastavalt menetluskulude jaotusele on kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 249,90 eurot (1050 x 23,8 / 100).
44.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 127-128), millest nähtuvalt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulust summas 1 055,60 (koos käibemaksuga). Kostjale on osutatud õigusabi 6,46 h vältel, tunnihinnaga 130 eurot. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Õigusabi osutamise käigus maakohtus on tehtud järgmised toimingud: ekirjavahetus kliendiga ja kohtuga 4 min; hagi ja kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 45 min; e-kiri kliendile 14 min; e-kiri kliendile 3 min; e-kirjavahetus kliendiga 12 min; e-kiri kliendile 4 min; kostja vastuse koostamine 1 h 42 min; kostja vastuse täiendamine ja kohtule esitamine, e-kirjavahetus kliendiga 20 min; kohtunõudega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 16 min; vastaspoole vastuse ja lisadega tutvumine, e-kiri kliendile 57 min; kohtule seisukoha
koostamine 40 min; e-kirjavahetus kliendiga, kohtule seisukoha esitamine 9 min; vastaspoole seisukohaga tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 11 min; kohtumääruse ja kohtu kirjaga tutvumine, kohtule lõppseisukoha koostamine, ekirjavahetus kliendiga 1 h 9 min. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
45.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus, et vastavalt menetluskulude jaotusele on hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 804,37 eurot (1 055,60 x 76,2 / 100).
46.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 554,47 summas eurot (804,37-249,90 eurot).
47.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (554,47 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
49.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.