OÜ Ökopesa hagi Otepää valla (Otepää Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7508 eurot 28 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ökopesa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. detsember 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Ökopesa (registrikood 11375499), lepinguline esindaja Reimo Mets Vastustaja (kostja): Otepää vald (Otepää Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75001566), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 14. mai 2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Ökopesa kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Ökopesa (hageja) esitas 7. veebruaril 2017 Tartu Maakohtule hagi Otepää valla (Otepää Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 14 859 eurot 60 senti, kahjuhüvitise 240 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 490 eurot 36 senti ja viivise lepingus sätestatud määras 0,15% päevas alates
8.veebruarist 2017 kuni põhinõude (14 859 eurot 60 senti) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4457 eurot 88 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
13.märtsi 2018 menetlusdokumendis suurendas hageja kõrvalnõuet ja palus mõista kostjalt enda kasuks välja viivise lepingus sätestatud määras 0,15% päevas alates 17. jaanuarist 2017 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude (14 859 eurot 60 senti) suuruses. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise 17. jaanuarist 2017 kuni
5.augustini 2017 summas 4457 eurot ning alates 6. augustist 2017 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja hanke, mille eesmärgiks oli Otepää Linnamäe puistu sanitaarraie. Pooled sõlmisid nimetatud tööde tegemiseks 28. juulil 2016 töövõtulepingu. Lepingu p 5.2 järgi pidi töö valmima 1. detsembriks 2016. Kostja 6. detsembri 2016 eksperthinnangu järgi olid selleks kuupäevaks kõik tööd tehtud. Lepingu p 5.4 järgi oli kostja kohustatud töö 14 kalendripäeva jooksul üle vaatama. 15. detsembril 2016 saatis hageja e-kirjaga tehtud tööde akti müüdud metsamaterjali ja virnastatud okste mahu kohta (ca 427 tm). 19. detsembril 2016 teavitas hageja täiendavalt e-kirjaga, et tööd objektil on lõpetatud ning mahud on teada, ja palus väljastada üleandmise-vastuvõtmise akti. 27. detsembril 2016 vaatas kostja esindaja vallavanem K. Laul isiklikult objekti üle. Hageja selgitas, et võrreldes esialgse raiemahuga tellis kostja hankedokumentidest erinevalt oluliselt töid juurde. Kostja saatis 4. jaanuaril 2017 hagejale pretensiooni. Sellega on kostja rikkunud lepingu p-st 5.8 tulenevat pretensioonide esitamise tähtaega. Hageja ei nõustunud kostja pretensiooniga. Hageja edastas kostjale 6. jaanuaril 2017 arve nr 102232 summas 14 859 eurot 80 senti, mis tuli tasuda
13.jaanuariks 2017. Kostja ei ole arvet tasunud.
Hageja luges tööd üle antuks ja vastu võetuks 20. detsembril 2016. Isegi kui kostja leiab, et ta ei ole töid vastu võtnud, siis lepingu p 5.2 ja VÕS § 638 teise lause alusel saab lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel 240 euro suuruse kahju hüvitamist (kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu). Hageja esitas nõude viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 alusel. Lepingu p-s 7.4 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,15% kalendripäevas kuni 30% lepingu mahust ehk 4457 eurot 88 senti.
13.märtsi 2018 menetlusdokumendis tugines hageja viivisenõude osas VÕS § 97 lg-le 4. Hageja jaoks on lepingu täitmata jätmisega olukord muutunud. Sellises olukorras ei oleks hageja sõlminud lepingut, kus kostja vastutus on piiratud. Alternatiivselt leidis hageja, et tema lepingujärgne viivisenõue täitus 5. augustil 2017. Alates 6. augustist 2017 on hagejal õigus rakendada seadusjärgset viivist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutnud, kuna töös esinevate puuduste tõttu ei ole kostja tööd vastu võtnud. Hageja tehtud töö ei vasta hankedokumendis kirjeldatud tööde tingimustele. Kostja vaatas 27. detsembril 2016 hageja tehtud töö üle ning teavitas hagejat, et töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja andis 4. jaanuari 2017 pretensioonis hagejale teada, et enamik kände on kõrgemad kui 10 cm ja lõikepind ei ole maapinnaga paralleelne, ning palus viia kännud hankelepingus sätestatud tingimustega kooskõlla. Samuti tõi kostja välja, et raieala on koristamata ning raiejäätmed utiliseerimata. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Hageja tehtud tööd ei valminud ka õigeks ajaks (1. detsembriks 2016). Kostja leidis, et puidu kogus, mille hageja on võtnud aluseks tasunõude esitamisel, on tõendamata ja vastuolus lepingu tingimustega. Töö mahu tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja enda arvutuste kohaselt on selleks 209 tm. Tõendatud ei ole hageja väited selle kohta, et kostja tellis töid juurde. Pooled ei ole muutnud lepinguga ette nähtud raiemahtu. Täiendavas mahus sai kokku leppida vaid kirjalikult (lepingu p 11.2). Tegemist on hankelepinguga, mille muutmisele kehtib eriregulatsioon. Hageja 11. juuni 2016 koostatud pakkumise maksumuse esildise p-st 5 tulenevalt on pakkumuse hind 9084 eurot (koos käibemaksuga). Hagejal ei ole õigust nõuda rohkem kui 9084 eurot. Kostjal on tekkinud 2000 euro suurune kahjunõue hageja vastu, mis tuleneb hageja tehtud töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kulutustest. Lepingu p 7.2 alusel on kostjal õigus nõuda 1384 euro 14 sendi suurust leppetrahvi. Juhul, kui hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, tasaarvestab kostja hageja nõude nimetatud nõuetega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. mai 2018 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõlgnevuse 9084 eurot, tekitatud varalise kahju 240 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 299 eurot 77 senti ja viivise lepingus sätestatud määras 0,15% kalendripäevas alates 8. veebruarist 2017 kuni põhinõude (9084 eurot) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2725 eurot 20 senti. Hageja menetluskuludest jäi 61% kostja ja 39% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäid kostja enda kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt saab õigusabikulusid, mis on kantud enne kohtusse pöördumist, kostjalt kahjuna välja mõista. Professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses tuleb praegusel juhul pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavaks. Kostjale pidi olema ettenähtav, et tekkinud õigusvaidluse lahendamiseks on hagejal õigus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ning hagejal tekib kohustus selle teenuse eest tasuda. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks kahju 240 eurot.
Arvestades seda, et hageja teavitas kostjat 19. detsembril 2016, et töö on tehtud ning kostja esindaja vaatas töö 27. detsembril 2016 üle ning töid ei võinud objektil enam pärast 30. detsembrist 2016 teha, luges kohus VÕS § 638 teise lause alusel, et kostja on töö vastu võtnud hiljemalt
1.jaanuaril 2017. Seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kohus leidis, et kostja on seaduse alusel tööd vastu võtnud 1. jaanuaril 2017 ning kostjal on tekkinud tasu maksmise kohustus, on tasu maksmise nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja töövõtjana on piisava veenvusega tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud tasu osas kokkulepe. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Küll on aga pooltel vaidlus, kui suurt tasu peab kostja hagejale tasuma. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ei saa nõuda rohkem, kui on märgitud hageja 11. juunil 2016 koostatud pakkumuse esildises. Nimetatud esildise p-st 5 tulenevalt on pakkumuse hind kokku ilma käibemaksuta 7540 eurot ja koos käibemaksuga 9084 eurot. Pooled ei ole muutnud lepinguga ette nähtud raiemahtu. Lähtuvalt hankedokumendis määratletud eeldatavast raiemahust ja lepingu p-st 3.2.4 sai maksimaalne raiemaht olla 312 tm. Täiendavas mahus said pooled kokku leppida siduvalt vaid kirjalikult (lepingu p 11.2). Kuivõrd pooled ei ole lepingut muutnud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt nõuetekohaselt tehtud tööde eest, juhul kui raiemaht on 260 tm või suurem, rohkem kui 9084 eurot. Maakohus nõustus kostjaga, et hagejal ei ole õigust nõuda tasu suurema tööde mahu eest, kui pooled kokku leppisid. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega siduvat õiguslikku põhjendust, mis jätaks talle õiguse jätta maksmata hageja tehtud tööde eest esitatud arve. Kostja on esitanud hagejale pretensiooni küll õigeaegselt (lepingu p 5.8), kuid selles märgitud väidetav oluline puudus tehtud töös (kostja tõi välja selle, et kännud ei ole lõigatud mäenõlvaga paralleelselt), ei tulene lepingus kokkulepitust. Kuna kostja käis korduvalt objektil ka tööde tegemise ajal, siis oleks kostja pidanud ja saigi juba esimeste puude lõikamise ajal ilmselgelt aru, milline on lõikepind ja kui see ei sobinud, siis oleks ta saanud hageja minetusele koheselt viidata. Visuaalses mõttes ei ole tähtis, kas känd on mäenõlval ristlõikes või vertikaalses lõikes, sest silmaga seda kauguses inimsilm ei erista. Maakohus leidis, et ta ei saa anda hinnangut, kui mitu kändu on kostja pidanud lepingu oluliseks puuduseks, mis on andnud kostja hinnangul talle aluse jätta täies ulatuses töö eest tasumata. Kuna pooled leppisid kokku raie-, mitte haljastustöödes, ei saa nõuda, et kõik oksad oleksid raiealalt kokku korjatud, nagu seda tehakse pargis või koduaias. Metsandusspetsialist J. Järvis on leidnud, et senise töö tehniline kvaliteet on suurepärane ning sarnast arvamust avaldasid ka teised kohal viibinud. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja tehtud töö puudustega, hageja on töö valmis saanud
6.detsembril 2016 ning sellekohase teate edastanud kostjale 19. detsembril 2016. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks 1. jaanuarist 2017. Maakohtu hinnangul ei ole hageja valmis töö lõpliku üleandmisega olnud viivituses. Lepingu järgi tulnuks tööd küll lõpetada 1. detsembril 2016, kuid hageja on soovinud üle anda tööd 19. detsembril 2016. Tööde lõpetamise ja tööde üleandmise ajaline vahe ei ole praeguses vaidluses määrava tähtsusega. Selliselt ei ole kostjal õigus nõuda leppetrahvi ning tasaarvestus leppetrahvi suuruses ei ole põhjendatud. Maakohus märkis, et lepingu p-s 7.4 on pooled kokku leppinud viivise ülempiiris, milleks on mitte rohkem kui 30% viivitatud summast. Selline lepingutingimus on pooltele siduv. VÕS § 97 lg-le 4 tuginemine ei võimalda seda muuta. Sissenõutavaks muutunud viivis alates 17. jaanuarist 2017 kuni 7. veebruarini 2017 on 299 eurot 77 senti. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on viivise suuruseks 6295 eurot 21 senti, kuid kuna pooled on lepingus seadnud viivisele ülemmäära, ei saa hageja kostjalt nõuda üle lepingus nimetatud ülemmäära, s.o 2725 eurot 20 senti.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses: 1. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja rahuldada hagi täielikult. 2. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1 ja mõista põhivõlgnevusena kostjalt välja 14 859 eurot 60 senti, millest 9084 eurot on tasutud. 3. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.3 ja mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 490 eurot 37 senti. 4. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.4 ning mõista kostjalt välja viivis lepingus sätestatud määras 0,15% kalendripäevas alates 8. veebruarist 2017 kuni põhinõude (14 859 eurot 60 senti) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4457 eurot 88 senti.
5.Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja: 1. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja rahuldada hagi täielikult. 2. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1 ja mõista põhivõlgnevusena kostjalt välja 5776 eurot 60 sendi käsundita asjaajamise eest. 3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
30.jaanuarist 2017 kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise käsundita asjaajamise eest 11 eurot 39 senti. 4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise seaduses sätestatud määras alates 8. veebruarist 2017 kuni põhivõlgnevuse (5775 eurot 60 senti) tasumiseni.
5.Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus osaliselt ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks põhivõlgnevuse ja sellest tulenevate viiviste osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud analüüsimata, kas pooled võisid lepingut muuta teises vormis kui kirjalikult. Hageja viitab VÕS § 13 lg-le 3 ning Riigikohtu lahendi nr 2-15-5027/137 p-dele 11 ja 14. Ainuüksi asjaolu, et lepingu muudatusele ei ole antud kirjaliku vormi, ei tähenda, et lepingut ei ole muudetud. Vaja on analüüsida, kas praeguses asjas võib olla tegemist kaudse või vaikimisega antud tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 või lg 4 järgi. Samuti on ebaõige kostja seisukoht, et kuna tegemist on hankelepinguga, ei saa seda riigihanke seaduse (RHS) § 69 lg 3 järgi muuta. Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja töötaja U. Kuldmaa käis sisuliselt iga päev objektil. Täiendavalt hoidis hageja seaduslik esindaja teda tööde teostamisega kursis. TsÜS § 113 lg 1 alusel on U. Kuldmaa teadmised omistatavad kostjale. Kui kohtule jäid tunnistaja ütlused ebaselgeks, oli kohtul võimalik tunnistaja uuesti üle kuulata. Faktilisi asjaolusid on võimalik ka ringkonnakohtul tunnistaja täiendava ülekuulamisega tuvastada. Lisaks märgib hageja, et töö teostamise asukoht asus vallavalitsuse vahetuses läheduses. Seda on sisuliselt näha vallavalitsuse hoone akendest, millest tulenevalt ei saa jõuda loogilise järelduseni, et vallavalitsuse töötajad, sh vallavanem K. Laul, ei olnud teadlik, millises ulatuses töid teostati. Objektil käisid töid juhendamas vallavolikogu liikmed. Kuna U. Kuldmaa oli vallavalitsuse kontaktisik ning K. Laul on menetluse käigus korduvalt esitanud erinevates dokumentides erialast teadmist vajavaid seisukohti, on ebaõige, et nad ei olnud teadlikud, et raiet teostatakse suuremas ulatuses. Juba lähteülesande andmisel oli esitatud valesid andmeid. Lepingu järgi oli võimalik raiemahtu suurendada 312 tm-ni. Siiski ei välista see seda, et lepingut muudeti nii, et aktsepteeriti ka suuremat raiemahtu kui 312 tm. VÕS § 29 lg 4 järgi lepingutingimusi mõistliku isiku järgi tõlgendades ei saa jõuda järelduseni, et VÕS § 639 järgi oleks tegemist siduva eelarvega, kuna ainuüksi juba sätte sõnastuses on kasutatud sõna „eeldatav“. Tegemist on pelgalt indikatsiooniga, et raiemaht on minimaalselt 260 tm, kuid
tegelikkuses oli midagi muud ja isegi üle 312 tm. Tellija ei soovinud tööde peatamist, vaid soovis ka siis, kui raiemaht oli teada (üle 427 tm), endiselt veel täiendalalt tööde teostamist. Hageja viitab Riigikohtu lahendi nr 2-15-15662 p-le 18. Esitatud andmed 260 tm kohta on ilmselgelt valed. Selliste lähteandmetega ei olnud hagejal võimalik arvestada, milliseks kujuneb tööde lõplik maksumus. Sellist riski ei saa jätta hageja kanda. Eelarve ületamine ei olnud ka ettenähtav. Kuna hageja on esitanud seisukohad, mille järgi tuleks põhinõue suuremas osas rahuldada, on selge, et sellest tulevalt muutuks ka viivis. Lepingujärgseks viiviseks on 4457 eurot 88 senti. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas hageja nõue võis tuleneda lepinguvälisest võlasuhtest (käsundita asjaajamisest). Kostja ei saa tugineda VÕS § 1020 lg-le 1. VÕS § 1023 lg 2 saab hageja nõuda mõistlikku tasu. Ei ole alust kahelda, et 260 tm osas kokkulepitu ei oleks mõistlik tasu. Käsundita asjaajamise puhul saab kohaldada tasumäära 29 eurot/tm. Olukorras, kus kohus rahuldab alternatiivse nõude käsundita asjaajamise alusel, tuleb viivise kulgemist arvestada VÕS § 113 lg 2 järgi ajast, mil kostjat teavitati kohustuse olemasolust. Hageja on kostjat teavitanud 30. jaanuari 2017 kirjas. Viivise puhul ei kohaldu lepingujärgne viivise piirang. See ei ole hagi muutmine TsMS § 376 järgi, kuna maakohtu menetluses on esitatud alternatiivselt nõudena ka seadusjärgne viivis kuni põhikohustuse täitmiseni.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. mai 2018 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole edasi kaevatud osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude 240 eurot ning tuvastas, et hageja tehtud töö ei ole puudustega ja seetõttu puuduvad kostjal nõuded (leppetrahvi nõue, puuduste kõrvaldamise nõue), mida tasaarvestada hageja nõudega. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamise aluseks.
7.Maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse summas 9084 eurot väljamõistmiseks (rahuldamata jäi hagi põhivõlgnevuse summas 5775 eurot 60 senti väljamõistmiseks) ja tekitatud varalise kahju 240 eurot väljamõistmiseks ning mõistis välja viivised lähtudes põhivõlgnevuse rahuldatud osast (s.o lähtudes summast 9084 eurot). Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust 5775 euro 60 sendi väljamõistmata jätmises ning tulenevalt sellest ka viivise suurust (hageja väitel tuleb viiviseid arvestada põhivõlgnevuselt summas 14 859 eurot 60 senti).
8.Asja materjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja hanke tulemusena 29. juulil 2017 töövõtulepingu (I kd tl 13-17). Lepingu p 1.2 järgi on lepingu lisadeks hankedokument (tööde iseloomustus ja tingimused, keskkonnanõuded metsatöödel) ja hageja hinnapakkumus ning lepingu p 1.3 kohaselt leping koos lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad, moodustavad ühtse ja tervikliku lepingu. Lepingu p 2.1. järgi kostja tellis ja hageja kohustus teostama Otepää
Linnamäe puistu sanitaarraie vastavalt Artes Terrae koostatud tööle „Otepää Linnamäe puude raieks märkimise aruanne. Otepää Linnamäe metsamajandamiskava“ (töö nr 1566HI2). Hankedokumendist (I kd tl 112-114) nähtub, et töövõtulepingu järgne eeldatav raiemaht oli 260 tm ning hageja pakkumuse kohaselt oli pakkumuse hinnaks kokku 9084 eurot (koos käibemaksuga) ning ühe tm maksumuseks 29 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaksuga 34 eurot 8 senti). Makstavas tasus on pooled kokku leppinud lepingu p-s 6.1, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale töö teostamise eest tasu 29 eurot/tm (ilma käibemaksuta). Lähtudes eeltoodust oli pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppinud raiemahus 260 tm ja tasus 9084 eurot (koos käibemaksuga).
9.Lepingu p 6.2 sätestas võimaluse, et töövõtjale makstavat tasu (s.o 9084 eurot) võib suureneda, kui tellija tellib lisatöid. Lepingu p 11.2 kohaselt kõik lepingu lisad või muudatused on kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult ning muudatused ja täiendused jõustuvad pärast allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Hageja seisukoha kohaselt kostja tellis lisatöid ning lepingut muudeti TsÜS § 68 lg 3 või lg 4 kohaste kaudsete või vaikimisega antud tahteavalduste vahetamise teel. Siinkohal tugineb hageja õigusliku alusena VÕS § 13 lg-le 3. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus ole ette nähtud, et lepingut muudetakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis Lepingu p 3.2.4 alusel oli kostjal õigus muuta kokkuleppel hagejaga tööde mahtu ± 20% ulatuses, kui see osutub tööde tegemise käigus vajalikuks. Lähtuvalt hankedokumendis määratletud eeldatavast raiemahust ja lepingu p-st 3.2.4 sai maksimaalne raiemaht olla 312 tihumeetri. Sellises täiendavas mahus said pooled kokku leppida kirjalikult (lepingu p 11.2) või siis muus vormis VÕS § 13 lg-s 3 sätestatud eelduste olemasolu korral. Antud juhul ei tugine hageja sellele, et lepingu muutmine oleks toimunud kirjalikus vormis. Hageja väite kohaselt toimus lepingus sätestatud raiemahu muutmine TsÜS § 68 lg 3 või lg 4 kohaselt.
10.TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sama paragrahvi lg 4 alusel loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav kostja selline tegu, millest võiks järeldada kostja tahet suurendada lepingus kokkulepitud raiemahtu (TsÜS § 68 lg 3), ega ka sellist kostja vaikimist või tegevusetust, mida saaks lugeda tahteavalduseks tulenevalt seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4). Ainuüksi asjaolu, et kostja töötaja U. Kuldmaa käis iga päev objektil, ei kinnita kostja tahet teha lepingu muutmiseks (raiemahu suurendamiseks) TsÜS § 68 lg 3 või lg 4 mõttes. Lepingu p 2.3 kohaselt oli U. Kuldmaa määratud tellija esindajaks ning seetõttu on igati mõistetav tema viibimine objektil, kuid nimetatud asjaolu ei kinnita kostja tahet suurendada lepingus kokkulepitud raiemahtu. U. Kuldmaa on tunnistajana üle kuulatud (II kd tl 9-10) ning tema ütlustest ei nähtu, et hageja oleks teda kui kontaktisikut informeerinud selles, et raiemaht suureneb oluliselt ning samuti ei ole U. Kuldmaa kostja esindajana kuidagi nõustunud raiemahu suurenemisega.
11.Samuti ei saa välja lugeda kostja tahteavaldust lepingus kokkulepitud raiemahu suurendamiseks sellest, et töö teostamise asukoht asus vallavalitsuse vahetuses läheduses ning, et hageja väitel käisid objektil töid juhendamas vallavolikogu liikmed. Vaidluse lahendamise seisukohast ei ole asjakohane hageja väide, et lähteülesande andmisel oli esitatud valesid andmeid, sest kostja tellis sanitaarraie, kuid tegelikkuses oli vajalik lageraie. Lepingus kokkulepitud raiemaht ei sõltunud iseenesest raie liigist, sest hageja ei ole väitnud, et ta ei saanud teostada raiet lepingus ettenähtud mahus (kuna näit sanitaarraie seda ei võimaldanud). Hageja on tunduvalt ületanud kokkulepitud raiemahtu.
12.Hageja väitel ei saa VÕS § 29 lg 4 järgi lepingutingimusi mõistliku isiku järgi tõlgendades jõuda järelduseni, et antud juhul oleks pooled kokku leppinud VÕS § 639 järgi siduvas eelarves, kuna ainuüksi juba sätte sõnastuses on kasutatud sõna „eeldatav“. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga ning leiab, et antud juhul on tegemist siduva eelarvega. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku töö teostamise tasus ja raiemahus. Asjaolu, et lepingu p 6.2 alusel võib tasu suureneda, kui kostja tellib lisatööde tegemise (lepingu p-d 6.2 ja 3.2.4) või väheneda seoses töö mahu vähenemisega, ei muuda eelarvet mittesiduvaks. Kuna tegemist on siduva eelarvega, siis ei kohaldu VÕS § 639 lg 2, mille kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha; sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama; teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Isegi kui eeldada, et tegemist on mittesiduva eelarvega, ei ole hageja käitunud VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud viisil. Hageja ei ole kostjale teatanud, et ta raiub puid tunduvalt suuremas mahus, kui oli kokkulepitud raiemaht. Samas on hageja nõudnud kostjalt kokkulepitud raiemahtu ületavas osas (kokkulepitud raiemaht 260 tm, reaalselt raiutud 427 tm) tasu vastavalt töövõtulepingus sätestatule, mitte aga osas, milles kostja hageja väitel rikastus.
13.Ringkonnakohus märgib, et hageja vastava valdkonna professionaalina pidi aru saama, millal on lepingujärgne raiemaht 260 tm täidetud, ning informeerima sellest kostjat. Juhul, kui kostja oleks leidnud, et ta soovib lisatööde tegemist, oleks tal olnud lepingu p-de 3.2.4 ja 6.2 alusel võimalik tellida lisatööde tegemist, kuid hageja ei teatanud kostjale raiemahu ületamisest enne, kui see oli reaalselt juba toimunud.
14.Kuna ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude täiendavalt kostjalt põhivõlgnevuse 5775 euro 60 sendi väljamõistmiseks, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue lepingujärgse täiendava viivise väljamõistmiseks.
15.Hageja väitel ei selgitanud maakohus välja, kas nõue võis tuleneda lepinguvälisest võlasuhtest (käsundita asjaajamisest VÕS § 1018). VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatud kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumine on oluline avalikes huvides. Iseenesest võib käsundita asjaajamisega tegemist olla siis, kui poolte vahel on töövõtuleping, kuid tööd tehakse rohkem, kui kokku lepiti. Samas ei ole antud juhul täidetud käsundita asjaajamise eeldused juba seetõttu, et hageja, rikkudes töövõtulepingut ja ületades kokkulepitud raiemahtu, enda väitel ei saanud aru, et tal puudub raie tegemiseks tehingust tulenev alus, tal puudus tahe soodustada teist isikut ning ta ei saanud aru, et ta ajab võõrast asja. Samuti ei esine asjas ühtki VÕS § 1018 p-des 1-3 loetletud asjaoludest.
16.Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on täidetud vähemalt VÕS § 1018 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, sest vaidlusalusel objektil on hiljem teostatud täiendavaid töid ning saab eeldada, et kostja eesmärk on täiendavate raiete teostamine ja mäe puudest puhastamine. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega. Pooltevaheline töövõtuleping oli sõlmitud hankemenetluse tulemusena. Lähtudes hankemenetluse eesmärgist kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut, ei saa eeldada, et kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastaks olukord, kus hageja hankemenetluse tulemusena sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud raiemahtu oluliselt ületab ja nõuab tasu maksmist raie eest, mida ta tegi väljapoolt lepingut. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja käsundita asjaajamisest tulenev nõue rahuldamata (sh viivis käsundita asjaajamise järgi).
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.