EstHus OÜ hagi AS Saku Metall Uksetehas vastu kulude hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
89 726,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EstHus OÜ (endine ärinimi Puitpaneel OÜ, registrikood 11572900), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristjan Tamm ja vandeadvokaat Andrus Kattel (e-post [email protected]) Kostja AS Saku Metall Uksetehas (registrikood 12318492), lepingulised esindajad vandeadvokaat KalleKaspar Sepper ja vandeadvokaat Kristel Viru (e-post [email protected]) Kohtuistungil 29.05.2017
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt AS Saku Metall Uksetehas hageja EstHus OÜ kasuks kahjuhüvitis summas 61 329,43 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 9113,72 eurot.
3.Välja mõista kostjalt AS Saku Metall Uksetehas hageja EstHus OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2018 põhivõlgnevuselt (61 329,43 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud
1.EstHus OÜ (endine ärinimi Puitpaneel OÜ (edaspidi hageja; tellija) palub AS-ilt Saku Metall Uksetehas (edaspidi kostja; töövõtja) välja mõista kahju 82 195,45 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 954,81 eurot ja alates 06.04.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju täieliku tasumiseni.
2.19.05.2014 tüüptingimustel sõlmitud töövõtulepingu nr 161147 alusel pidi kostja valmistama hagejale xxxx püstitavate moodulelamute II ehitusetapi välisuste komplektid ehk metallavatäited MU 1 (38 tk), MU 2 (38 tk), MU 3 (4 tk) ning MU 4 (4 tk). Kostja tarnis uksed tähtaegselt 10.0627.06.2014 ja hageja tasus uste eest tähtaegselt. Moodulelamud andis hageja lõpptellijale üle 06.10.2014.
3.Suvel 2015 pöördus lõpptellija hageja poole lepingu alusel tarnitud uste veetiheduse probleemiga. Majade sisse välisuste piirkonda tekkis niiskus ning sajuse ja tuulise ilmaga kogunes vesi, mis rikkus konstruktsioone ja viimistlust. 09.07.2015 tegi hageja kostjale reklamatsiooni, pidades põhjuseks ukse metallkonstruktsioonide siseses soones asuvat perforeeringut. 10.07.2015 kinnitas kostja, et uksekonstruktsiooni metall-lehed on augustatud, augustuse peaks katma tihend ja soovitas hagejal kontrollida uksetihendi paigaldust või paigaldada paksem tihend. Alates 13.07.2015 toimunud hageja ja kostja vahelises suhtluses pakkus kostja välja uksepakkude augustuse katmise metallist liistuga ja täiendava tihendiga. Kostja keeldus andmast tarnitud uste nõuetele vastavust tõendavaid dokumente. Lõpptellija keeldus pakutud parandusviisist, kuna välisuste teised augustatud osad oleks endiselt jäänud vett läbilaskvaks. Kostja pöördus hageja poole veel 02.10 ja 09.11.2015. 08.01.2015 teatas kostja, et keeldub pretensiooni rahuldamisest. Kostja väitis, et tegemist võib olla paigaldusveaga ning tarnitud uksed vastavad standardile ja tootespetsiifikale ning katseprotokollile nr 156SŠF/13 VOA. Hageja pöördus veel kostja poole vandeadvokaadi vahendusel ning edastas kostjale spetsialistide arvamused, kuid vaatamata sellele probleemile lahendust ei saadud. 22.01.2016 andis hageja kostjale tähtaja kuni 01.06.2016 puudustega uste asendamiseks lepingutingimustele vastavate toodetega. Kostja keeldus. Hageja asendas omal kulul kostja toodetud uksed nõuetekohastega ja kandis kulusid 74 735,83 eurot. Lisaks tegi hageja kulusid puuduste põhjuste kindlakstegemisele 3889,48 eurot, õigusabile 2590 eurot ja valuutakursi vahest tingitud kulud 980,11 eurot. Kokku kulu 82 195,42 eurot, millele lisandub viivis.
4.Kostja ei tarninud hagejale lepingule vastava kvaliteediga uksekonstruktsioone. Uksed ei sobi kasutamiseks eluruumi välisustena. Riiklikult tunnustatud ehitusekspert P P on tuvastanud 19.04.2016 arvamuses, et metallvälisuste lengid ning lävepakud ei ole nõuetekohased veepidavuse ning õhu läbilaskvuse osas. Lisaks on osa ukselehti kaardunud või viltused ning 20-l uksel on praod ülemise hinge piirkonnas. Arvamusega selgus ka, et kostja on võrreldes 2011 tarnitud uksekomplektidega muutnud avatäidete konstruktsiooni. 2014 müüdud uste lengid ja lävepakud on kostja tihendi aluses soones nn perforeerinud ehk augustanud. Varjatud augustus võimaldab veel ja niiskusel pääsu läbi väliperimeetri hoone konstruktsioonidesse.
5.Veebruaris 2017 teostatud testide ning katsetega TÜV Eesti OÜ keskkonnakaitselaboris tuvastati, et uksed ei ole vettpidavad. Vee sattudes ukselengi välispinnale liigub vesi ka ilma katsetuste teostamiseks ettenähtud surveta läbi lengi hoone konstruktsioonidesse, kahjustades neid. Selle peamiseks põhjuseks on: vett läbilaskvad pilud lengi ja hingede vahel; luku vastuse korpus on auke täis, kust vesi satub lengi konstruktsiooni; lengi horisontaal ning vertikaalosade vahelised liited ei ole veetihedad; lengi ja lävepaku konstruktsioon, so perforeering ehk augustus. TÜV Eesti OÜ ekspert K P selgitas, et MED073 tüüpi välisuksed ei sobi välisuksena kasutamiseks, sest sõltumata paigaldamise korrektsusest ei kaitse uste konstruktsioonid hoone sisemust välitingimustes esineva niiskuse ja vee eest. Ekspert tuvastas, et kostja on MED073 tüüpi välisustel tootmises kasutanud tehnilisi lahendusi, mille kohaselt ustel on „vett läbi laskev leng“ ning perforeeritud tihendisoon kui tavatu tehniline lahendus tekitab välisukse tavapärasel
kasutamisel väga suure veelekke riski. Uste õhuläbilaskvus on 10m3/h, mis ületab kahekordselt kostja poolt kohtueelses suhtluses väidetud omadusi. Sellise konstruktsiooniga uste lengides puudub vee äravool ja seetõttu ei tohiks selliseid uksi kasutada asukohtades, kus leng võib märjaks saada. Ekspert tuvastas katsetuste käigus 8 leket.
6.Kostja teadis, milleks hageja uksi vajab. Kostja tarnis 2011 hagejale sama objekti tarbeks 81 metallvälisuste komplekti, millised uksed ei olnud perforeeritud, kuid olid veepidavusklassiga 4A ehk väiksem kui augustatud lengikonstruktsiooniga välisustel. TÜV Eesti OÜ viitab, et välistingimustes ettenähtud ja veepidavaks mõeldud konstruktsiooni varjatult läbiv augustamine tekitab veelekkevõimaluse, mille realiseerib välisukse kasutamine: igakordne ukse avaminesulgemine „pumpab“ tihenditele sattunud vee edasi hoone sisemusse ja seda sõltumata sellest, kuidas uks on paigaldatud. Kostja tarnitud välisuks oma varjatud omaduste tõttu ei takista ukse tavalisel kasutamisel välise niiskuse sattumist elamusse. Rikkumine kujutab endast lepingu rikkumist võlaõigusseadus (VÕS) § 77 lg 1 ja § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Kostja ei teavitanud hagejat potentsiaalsest puudusest, mis on rikkumine VÕS § 14 lg 2 kui ka lepingu punkti 4 tähenduses. Puuduse kõrvaldamata jätmisega rikkus kostja lepingu punktis 10 endale võetud puuduste omal kulul kõrvaldamise kohustust. Kostja on rikkunud lepingut, mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju uste väljavahetamise, niiskuskahjustuste likvideerimise ja sellega kaasnenud kulude näol. Tekkinud kahju on otseselt tingitud lepingu rikkumisest.
7.Seoses kostja vastusega märgib hageja, et kostja deklareeris müügilepingu sõlmimisel vaidlusaluse 76 ukse omadustena, et need on CE-märgisega välisuksed, kasutamiseks elu- ja ärihoonetel ning välisuste veepidavusklass on 5A (klassifitseerimisstandard EN 12208). EL Ehitustoodete määruse 305/2011 art 4 p 3 ning art 8 p 2 järgi lisatakse CE-märgis nendele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni, millega tootja (kostja) ühtlasi võtab endale täieliku ainuvastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele ning ka kõikidele määruses ja seaduses esitatud nõuetele. Ka vaidlusaluste välisuste toimivusdeklaratsioon on välja antud kostja ainuvastutusel. CE-märgis kostja tarnitud välisuste toimivusdeklaratsioonil ja tootespetsifikatsioonil näitab, et antud tüüpi välisuksi võib kasutada kogu Euroopa Liidus, sh ka xxxx.
8.TÜV Eesti OÜ katseprotokolli ja uste keskkonnakatsete katseeksperdi K P arvamustega on tõendatud, et ustel puudub üldse kostja tootespetsifikaadis ja toimivusdeklaratsioonis lubatud ja deklareeritud veepidavusklass. Katsestandardis EN1027 lekkena defineeritud vee läbitungimine toimub ilma igasuguse välise mõjurita juba pritsmete sattumisel ukselehele. Põhjuseks on uste konstruktsiooni kostja kavandamis- ja tootmisprotsessis jäetud tehnoloogilised varjatud avad, mis lasevad uste kaudu vee standardis keelatud pindadele, kust ainus võimalik äravool on hoone seinaja põrandakonstruktsiooni sisse. Veepidavusklass 5A tähendab kostja tootespetsifikaadil viidatud standardi EN 1027 järgi, et antud tüüpi uks peab säilitama veekindluse otsese vee peale pihustamise olukorras vähemalt 35 minuti kestel rõhu kuni 250Pa juures, st selle rõhu juures ei tohi lubamatud ukse pinnad (näiteks lengi siseruumi poolne osa ega ka lengi ja lävepaku sisemus) märguda. Vesi lekib läbi uste nende endi varjatud puuduste tõttu ja seda sõltumata paigaldusest. TÜV Eesti OÜ protokolliga on tõendatud, et kostja toodetud tüüpuks ei pidanud vett isegi 0 rõhu juures ehk olukorras, kus mingit rõhku uksele katse käigus ei rakendatud. Seega vastutus lasub kostjal.
9.Kostja ei ole tõendanud, et ustel on paigaldusvead. Kostja ekspert Ü L on oma arvamuses välja toonud mitmeid kostja enda sisedokumentidega lubatud-keelatud tolerantse, millele uste paigaldus väidetavalt ei vasta. Mitmed kostja ekspert Ü L poolt tuginetud dokumendid, millega kostja väidetavalt on reguleerinud oma toodangu kasutamist, on hagejale edastatud esmakordselt alles Ü L arvamusega, so välisuste konstruktsiooni ja paigaldusnõudeid käsitlev info. Isegi, kui kostja väited uste ebaõigest paigaldamisest vastaksid tõele, siis vastutab kostja ka väidetavast ebaõigest paigaldusest tingitud tagajärgede eest. Uste paigaldust ning kasutust käsitlevate dokumentide üle andmata jätmine on kostja poolt lepingu oluline rikkumine ning hagejapoolseks paigaldusveaks ei ole kostja poolt teadmata ajal koostatud sisestes dokumentides toodud andmete väidetav eiramine.
Hagejale heidetakse ette 2-3 mm erinevusi ukselehe kumeruses. Samas on vaidlusaluse lepingu punktis 3.5 lubatud ukselehtede ja lengide vahelised kumerused ehk õhuvahed 3-6 mm 500 mm kohta (so terve 2100 mm kõrguse ukselehe ulatuses koguni 12-24mm). Ekspert P P arvamus tõendab, et paigaldatud uksed järgisid lepingu punktis 3.5 kostja kehtestatud tolerantse. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et kõik 76 ust olid valesti paigaldatud või valesti, so kasutusviisile lubamatult kasutatud. Kostja poolt viidatakse viie ukse lengi vertikaalsusele ja uksepaku ja lengi vahedele, kuid lävepakud ühendas lengidega kostja oma tehases, mitte hageja; lengi vertikaalsusest ei sõltu vee liikumine seintesse ja põrandaparketi alla: vesi liigub uksekonstruktsioonide sisemusse kostja poolt lengi või lävepakku tootmises tehtud, veel/niiskusel puudub väljapääs mujale, kui varjatult hoone konstruktsioonidesse. Valdav osa kostja vastuväidetest, mis puudutab paigaldust, ei ole asjakohased. Oluline ei ole vaielda selle üle, millest tingituna lekkis ustega ühendatud hoone sisekonstruktsioonidesse vesi, vaid tuvastada tuleb, kas ustel olid kokku lepitud omadused. Kokku lepitud omadused puudusid. Välisuksed ei sobinud otstarbeks, milleks hageja neid vajas, samuti ei sobinud need otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ja nimetatud välisuksed ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile, mida eluruumi välisukselt oodatakse: need ei paku eluruumile kaitset ilmastikunähtuste nagu vihm ja tuul eest. Kõik lekkeallikad olid varjatult uste sees ja pärit tootmisprotsessist. Paigaldusega ei ole ustele ühtegi avaust võrreldes tehasepoolsetega juurde tehtud.
10.Hageja informeeris kostjat puudustest koheselt, kui selle kohta laekus lõpptellijalt vastav pretensioon. Niiskuskahjustuste iseloomust võis järeldada, et need on pärit puudulikust ukse konstruktsioonist. Hageja on teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kostja vastutab igal juhul sõltumata puudustest teavitamise ajast, sest kostja oli uste puudustest (avadest lengi- ja lävepakukonstruktsioonis) teadlik, kuid ei teavitanud neist hagejat, ning selliste vett läbilaskvate avade tegemist ukse konstruktsiooni tuleb pidada kostja poolt tehtuks vähemalt ka raskest hooletusest.
11.Vaidlusalused lekked on oma olemuselt varjatud defektid, mis on põhjustatud kostja poolt toote ja tootmisprotsessi kavandamisel tehtud tehnoloogilistest valikutest. Ekspert P P arvamusega on tõendatud, et kostja ustel puudusid ka kogenud ehitaja jaoks välised lekkeohu tundemärgid. Ilmnenud niiskuskahjustused olid olemuselt varjatud. Seinte-põrandasisese niiskuse allika selgitas välja alles TÜV Eesti OÜ katse. Hageja teavitas kostjat koheselt, kui sai teada, et korterites ilmnenud niiskuskahjustused võivad olla tingitud ustest, mitte muudest teguritest. Kostja ei väitnud siis, et hageja on teatamisega hilinenud ja pidanuks kostjalt täielikult komplekteeritud uksekomplektide vastuvõtmisel leidma avaused, rakendades selleks spetsiifilist surveveega kontrolli „nagu katselabor.“ Kostja kohustus on igal ajahetkel tingimusteta tagada, et tema deklareeritud omadused on kõikidel tarnitavatel ustel. Paraku vastavad vormilistele nõuetele üksnes kostja koostatud paberid.
12.Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) ei ole uste endi vastavust deklareeritud väärtusele 5A kontrollinud. Samuti on oluline märkida, et TJA teate koostamise hetkeks ei olnud TÜV Eesti OÜ vaidlusaluste uste veepidavust katselaboris veel testinud. Ustel ei olnud hageja silmis ühtegi lekkeohu tundemärki ja ka kostja ei viidanud lepingu sõlmimisel lekkeohule. Kostja etteheited rajanevad vääral eeldusel, justkui oleks hageja uksekonstruktsioonide kavandaja ning tootjana pidanud juba kostja poolt komplekteeritud uksekomplektide saamisel nägema läbi terasprofiilist konstruktsioonide. Uksed komplekteeriti ja lengid ning lävepakud paigaldati ja kinnitati kostja tehases kostja poolt, mitte hageja poolt. Uste veepidamatus ei ilmnenud kohe pärast paigaldamist. Niiskuskahjustuste ilmnemiseks on vaja vastavaid ilmaolusid ning aega: vajalik on sademete sattumine ukselehele (seejuures paigaldas hageja uksed väikeste varikatuste alla, otsese tuulevihma eest kaitstult) ning aega, et niiskus avalduks hoone sisestes ehituskonstruktsioonides. Niiskuse liikumine läbi uksekonstruktsioonide eeldab spetsiifilisi varjatud tootmistehnoloogilisi „omadusi“, mis tuvastati alles uste standardijärgsel testimisel spetsiaalses katselaboris. Puudused olid olemas uksekomplektide tarnimise hetkel. Uste valdkonna asjatundlikkuses ei saa hagejat kostjaga võrdsustada, lisaks ei oleks mõeldav, et hageja pidanuks kahtlema, et 5A
veepidavusklassiga ja CE-märgisega uksed on kuidagi halvemad, kui kostja poolt sama objekti I etapi elamutele tarnitud 4A veepidavusklassiga välisuksed. Tulenevalt välisuste keskkonnatingimustele vastavuse tagamise nõuetest ei ole asjakohased kostja tihendite- ja uksepaku katteliistude teemalised ettekäänded: ust hoone ehituskonstruktsioonidega ühendava lengi ja lävepaku teraskonstruktsioonide ülesanne on kaitsta hoonet mh väliskeskkonnast pärit niiskuse eest. Uksekomplekti toimivuse vastavalt toimivusdeklaratsioonile ja tootespetsifikaadile peab tagama tootja, kellel on kõige rohkem informatsiooni oma toote tegelike omaduste ja võimalike riskide kohta. Ükski ekspert ei ole tuvastanud, et lekkivad ukselengid oleks tihenditega lõhutud. Terasprofiilist ukselengi ei saagi kummitihendiga katki teha. Eriteadmiste ja spetsiifilise info valdajana vastutab seega kostja suhtes hagejaga tarnitud uste varjatud puuduste eest.
13.Välja mõeldud ning faktidele mitterajanevad on kostja väited liigniiskusest või korterite väändumisest transpordi käigus või paigaldusega lõhutud terasprofiilist. Hageja ehitas moodulid koos sisemusega valmis Eestis. Kõik korterimoodulid komplekteeriti hageja poolt täielikult Eestis kõige kasutamiseks vajalikuga: alustades kostja tarnitud välisustest ning teiste tarnijate akendest, lõpetades siseuste ja siseviimistlusega. Nt duširuumide põrandad-seinad-peeglid ning aknad ja siseuksed ei „väändunud“, kuigi need ei ole terasprofiilist, nagu kostja tarnitud uksekomplektid, vaid puidust ja klaasist. Seega ei ole usutav, et transpordi ja paigalduse käigus väändusid või mulgustusid mingil teadmata põhjusel vaid korterite eelduslikult kõige tugevamad, terasprofiilist detailid: kostja tarnitud terasprofiilist uksekomplektid. Tegemist on korteritega, mille välisuste ees on õhuvahedega puitterrass ja mille välisuste kohal on varikatus: kostja peaks tõendama, et kõikides korterites jäeti ühtmoodi uksed lahti ning tassiti kuidagi üle terrassi jalgadega vett tuppa, või et niiske õhu eemaldamiseks sundventilatsiooniga korteritesse tekitasid liigniiskuse elanikud, mitte aga vett läbilaskvad uksekonstruktsioonid või teadmata mõõtmisvahendi ja –metoodikaga katsetanud kostja. P P arvamusega on tõendatud, et moodulmajade asukohas Jönköpingison tavapärased ilmaolud.
14.Välisuste suhtes kehtestatud Euroopa harmoniseeritud standardi järgse katsetusega on tõendatud, et kostja tarnitud uksekonstruktsioonidel on tootmises jäetud spetsiifilised veeleket võimaldavavad avad, millest vesi jooksis läbi ilma igasugust rõhku avaldamata. Katsetus on läbi viidud vastavalt välisuste veepidavuse katsete jaoks kehtestatud Euroopa Liidu reeglitele, milles on määratud nii katsetingimused kui ka lekke definitsioonid. Hageja eeldaski ebaõigesti, et lekked toimuvad üksnes läbi lävepaku: tegelikkuses on kogu ukselehte ümbritsev uksekonstruktsioon lekkekohtadega, kuid selleks pidi katselabor uksekonstruktsiooni tervikuna katsetama ja hindama konstruktsiooni spetsiifiliste, avatäidete veepidavuskatsete teostamiseks vajalike eriteadmiste alusel. TÜV Eesti OÜ tuvastas, et kostja toodetud uksekonstruktsioonis toimuvad lekked ning lekked toimuvad üksnes tootmisprotsessis jäetud tehnoloogiliste avade kaudu. Ustel puuduvad paigaldus- vm defektid ning lekked toimuvad üksnes tootja, so kostja poolt konstruktsioonidesse jäetud tehnoloogilistest avadest. Uksed olid kahjustusteta. Ustel on tootmisprotsessist pärit kahjustamata värvkate, kuid värvkate ei hoia teraskonstruktsioone koos ega kata tehnoloogilisi avasid. Katselaboris vaadeldud ustel olid identsed konstruktsioonid (ja identsed „iseärasused“, so lekkekohad), mis ei ole omased hoolimatule ehitustööle. Kostja tarnis hagejale uksed, millel on 4 probleemset kohta, kõik on tehtud tehases, mitte käepäraste vahenditega kusagil ehitusobjektil: Katseprotokolli veelekete kohtade kirjelduse ja fotode järgi olid probleemseteks kohtadeks (1) perforeeritud tihendisoon, (2) lenginurkade ühendus, (3) hingede ja lengi ühendus ning (4) lukuvastuse pesa. Hageja ei ole ustele võrreldes kostja toodetuga uusi auke teinud.
15.Kostja ei ole tõendanud, et vesi tungis korteritesse läbi uksetihendite. Kostja enda saatetud kirjad seda ei tõenda. Ka tihendid on kostja toodang ning nende eest (sh väidetava vale paigalduse eest) –vastutab kostja, kui ta ei ole paigaldajat piisavalt arusaadavalt ja õigeaegselt informeerinud võimalike niiskuskahjustuste eest. Pärast uste üleandmist esitatud ettekäänded kostjat vastutusest lepingule mittevastava asja eest ei vähenda. Kostja vastavad ettekäänded tihendite ebakvaliteetsusele ja sellega seotud arvamused, et kostja tihenditega seotud problemaatika eest ei vastuta, on seda kummalisemad, et kostja enda tüüplepingu punkti 3.5 kohaselt lubab kostja tema
toodetud ukselehtede ja lengide vahel kumerusi ehk õhuvahesid 3-6 mm 500 mm kohta (so terve 2100 mm kõrguse ukselehe ulatuses koguni 12-24mm). Selliste õhuvahede lubamise korral ei ole võimalik väita, et hageja on olnud süüdi vajaduses paigaldada paksemad tihendid.
16.Kostja eiras kõiki hageja teateid ja pöördumisi. Veeleke ukselengist ilma igasuguse rõhuta läbi tootja protsessidest pärinevate avade on konkreetne ning kontrollitud-mõõdetud fakt. Selliseid avasid ei tohi uksel olla, kuid sellise äratundmiseni jõudis hageja alles TÜV Eesti OÜ katseprotokolli ja K P selgituste saamisel veebruaris 2017. Kostja eiras tuvastatud fakte. Selliseid ukselenge ei saa parandada. Seega hageja valitud õiguskaitsevahend on kohane ja kostja kui tootja kohustusi ning kohtuvälist käitumist arvestades proportsionaalne. Hageja nõudis kostjalt puuduste parandamist, kostja keeldus. Hageja korraldas hanke paranduslahenduste saamiseks, saates kutse osalemiseks lisaks kaheksale muule uksetootjale ka kostjale. Kostja oli seega teadlik, et hageja kavatseb uksed välja vahetada ning vastavad uksed ning tööd tellida. Kosja vastuse lisas 1 esitatud e-kirjadest järeldub nende võrdlemisel TÜV Eesti OÜ katselabori katseprotokolli ning K P, P P ning Ü L arvamustega, et kostja võinuks juba alates 2014 septembrist oma spetsiifiliste uksetootmise ja -hooldamise ning -remondi kutseoskuste ja ning veepidavuse alaste eriteadmiste rakendamisega vältida hageja kulude tekkimist ja suurenemist. Ehitustoodete määruse järgi peab kostja sarnane tootja tagama katkematult toodetud uksekomplektide vastavuse deklareeritud omadustele. EL ehitusmääruse 305/2011 mõte ja eesmärk on, et toote kasutusala ja funktsioneerimise, toimivuse lubadusega kaasneb tootjatele kõrgendatud vastutus tagada, et kõik tooted kogu tootmisprotsessi vältel väljuvad tootmisest deklareeritud toimivusomadustega (mitte ainult üks näidis- või testeksemplar). Hageja on valinud kohase õiguskaitsevahendi. Ka siin tuleb ehitustoodete määrusest tulenevalt eelistada hagejat kostjale, kelle kavandatud tüüptootel (selle konstruktsioonis) on varjatud tüüpvead. Üldtuntud on nt autotootjate poolt kogu tootepartii väljavahetamine, kui ilmneb mõni sarnaste joontega puudus. Teraskonstruktsioonist uksekomplekte ei ole hagejal võimalik kuidagi ehitusobjektil parandada (selleks puuduvad hagejal tootmisliinid, lisaks peaks paranduslahendused ja nende teostamisprotsess olema kontrollitud ehitusmäärusest tulenevalt vastavas katselaboris – mis tähendaks, et kortereid ei saaks selleks kuluval ajal kasutada), vaid avatäidete komplektid tuleb tootja kulul välja vahetada selliste vastu, mis ka tegelikult välisuksena toimivad ja vett peavad, mitte ainult kostja koostatud paberite järgi.
17.TÜV Eesti OÜ on teavitatud asutus EL Ehitustoodete määruse 305/2011 (EL määrus) artikkel 43 tähenduses. Seda tõendavad märge vaidlusaluste uste katseprotokollil „Notified Body 1526“ (ehk „teavitatud asutus 1526“) koos vastava registreeringuga Euroopa Liidu „Nando“ andmebaasis. K P on tunnustatud ja kogenud välisuste veepidavuskatsete teostamise alaste eriteadmistega isik, mida tõendab Baltikumi suurima metalluste tootja xxxx OÜ vastav selgitus, kes on nii K P kui ka TÜV Eesti OÜ-ga pikalt koostööd teinud. TÜV Eesti OÜ on toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (TNVS) § 4 lg 1 p 12-13 tähenduses vastavushindamisasutus, mis on pädev teostama välisuste vastavushindamist. Tegemist on menetlusega, mille eesmärk on tõendada toote vastavust määratletud nõuetele. Vastavushindamisasutuse toiminguks on ka välisuste keskkonnakatsete tegemine. Seda tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse antud TÜV Eesti OÜ akrediteerimistunnistus nr 20. EL Määruse art 43 lg 4 sätestab, et Teavitatud asutus tagab, et tema filiaalide või allhankijate tegevus ei mõjuta tema hindamis- ja/või kontrollitegevuse konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. Seega ei sõltu katsetulemused ja nende tõendikõlblikkus EL määruse (ega ka TsMS-i) järgi sellest, kas katseekspert on TÜV Eesti OÜ esindaja, töötaja või allhankija. TÜV Eesti OÜ katseprotokoll (hagi lisa 10) 002-17KP-1027 vastab katsestanardi nõuetele ning selles on vastavushindamisasutus ja teavitatud asutus kajastanud objektiivselt andmed, mis ukse katsetamise käigus ilmnesid: nimelt uksel puudub deklareeritud veepidavuse klass. Järelikult kostja uksed ei vasta hagejaga kokkulepitud omadusele: veepidavusklass 5A, mida tõendabki TÜV Eesti OÜ katseprotokolli 002-17KP-1027 märge veepidavuse osas: „no classification“ (ehk: veepidavusklass puudub). Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusprotsessi uurimisrühma lektor T T 08.01.2018 arvamusega on tõendatud, et K P on pädev arvamust andma.
18.Kas toode vastab tootja/müüja lubatud omadustele, selgub toote reaalse kasutamise käigus ning kasutajale peab olema tagatud õigus esitada ka tõendeid toote tegelike omaduste kohta. EL määruse art 11 p 7 paneb juhul, kui toote suhtes on alust arvata omaduste muutumist, just tootjale/müüjale kohustuse välja selgitada konkreetse kaebuse aluseks oleva toote tegelikud omadused (Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et nende poolt turule lastud ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse ehitustoote vastavusse viimiseks või turult kõrvaldamiseks või vajaduse korral tagasivõtmiseks.). Kostja seda käesoleval juhul ei teinud. Kostja ei peaks oma tegevusetusest saama eeliseid, kuivõrd ainuvastutus välisuste toimivuse eest lasub tootjana kostjal, kes määras ise uste toimivusomadused ja pidi tagama, et need säiliksid kogu uste kasutusaja. Hageja ei pea kohtuvaidluse lõpuni hoidma 78 korteri ees vihmasajuga lekkivaid uksi ainuüksi seepärast, et kostja mõtleb välja järjest uusi vastuväiteid. See oleks ebamõistlik.
19.Kaunase KTU raport on koostatud 27.11.2013 ning selles esitatud andmed kehtivad raporti järgi vaid selleks esitatud katseukse kohta. Kostja poolt hagejale alles juunis 2014 valmistama hakatud uksi üheski vastavushindamiseks pädevas laboris reaalselt testitud ei ole. Protokollidest ei nähtu Kaunases katsetatud lengi nurgaliidete tüüp, keevisliidete tüüp ega luku vastuse konstruktsioon.
20.Inspecta Estonia OÜ ei saanud 15.02.2013 kontrollida uksi, mida kostja alles hagejaga 19.05.2014 lepingu sõlmimise ja ettemaksu tasumise järel juunis 2014 tootma hakkas. See, et ühte kostja ukse näidiseksemplari 2013 testiti, ei tõenda, et kostja tootmisest 2014 juunis tulnud ja hagejale tarnitud uksed oleks tegelikult nõuetekohased ja vastaksid varem testitud uste andmetele. EL määruse preambuli lõike 15 kohaselt Ehitustoote toimivuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka tervise- ja ohutusaspekte, mis on seotud toote kasutamisega kogu selle olelusringi kestel. Ehitustoodete määruse art 2 lg 1 järgi: „ehitustoode” – toode või komplekt, mis on toodetud ja turule lastud püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osadesse ja mille toimivus mõjutab ehitise toimivust ehitisele esitatavate põhinõuete seisukohalt. Vaidlust ei ole selles, et välisuks on ehitustoode. Välisuks võib saada märjaks, kuna tegu on ilmanähtustele, sh sademetele avatud ehitustootega. Kui välisuks ei pea vett, võivad ehitise teised osad või pinnad niiskuda. Vett läbilaskev välisuks ei võimalda täita ehitisele esitatud põhinõuet kaitsta ehitist ilmastikumõjude ees.
21.Toimivusdeklaratsioon on selle andmete järgi pärit vaidlusaluste uste tootmise eelsest ajast ega tõenda kostja väiteid. Vaidluse sisuks ongi hageja etteheide, et kostja deklareeritud toimivusomadused hagejale tarnitud ustel puudusid (v.a. neli tuletõkke välisust, millel on teistest erinev konstruktsioon ja mille veepidavusega probleeme ei ole). Kostja esitatud toimivusdeklaratsioonis esitatud andmed on ümber lükatud pädeva, akrediteeritud asutuse TÜV Eesti OÜ katseprotokollis 002-17KP-1027 kajastatud katsestandardi nõuetele vastavalt teostatud veepidavuskatse käigus fikseeritud objektiivsete andmetega. TÜV Eesti OÜ keskkonnakatsete laboris katsestandardi nõuete kohaselt testiti konkreetset ust.
22.19.05.2014 sõlmitud leping on kostja tüüptingimustel. Lepingu punki 10.3 kohaselt katkeb garantii ainult juhul, kui hageja jätab uste hinna tasumata. Kui kostja kui uksetootmise ja paigaldamise professionaal pakkus ukselehe kõverustest tingitud vahede sulgemiseks kostja enda valikul suurema tihendi ega hoiatanud, et sellest võivad tekkida niiskuskahjustused, siis see on kostjapoolseks lepingu rikkumiseks ja vastutuse aluseks. Uks ei hakanud lekkima tihendite vahelt, vaid läbi lengi konstruktsiooni.
23.Kostja ei andnud hagejale uste paigaldusjuhendit enne uste paigaldamist ja kasutusse võtmist. Ka poolte vahe sõlmitud lepingus ei ole viidet kasutus- ega paigaldusjuhendile. Hageja paigaldas uksed kooskõlas kostja tarne tüüptingimuste punktides 3.2 ja 3.5 lubatud tolerantsidega. Kostja vastus
24.Kostja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
25.Poolte vahel 19.05.2014 sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud, kuhu metallavatäited hiljem paigaldatakse. Puudus viide ning hageja ei teavitanud kostjat, et uksed paigaldatakse xxxx püstitavatele moodulelamutele, kus nende tingimused kasutamisel on erinevad. Lepingu kohaselt asus objekt xxxx ja kostja pidi tooted tarnima xxxx. Vajalikku ja kokkulepitud projektdokumentatsiooni hageja kostjale üle ei andnud. Kostja täitis lepingulise kohustuse 1027.07.2014. Pretensioone valmistatud ja tarnitud toodete kvaliteedi kohta ei esitatud. Kostjale teadaolevalt on hageja uksed moodulelamute moodulelementidele paigaldanud xxxx ja sealt valmis elemendid tarninud xxxx. Hageja tellis üksnes uksed, kuid paigaldas uksed ise.
26.09.09.2014 saatis hageja kostjale e-kirja, kus teavitas, et kui uksed on suletud asendis, siis tihend ei sulge vahet ja valgus paistab ning leidis, et kasutatud on vale läbimõõduga tihendit. Samuti märkis hageja esindaja, et uste lehed on lengist väljas kuni 4 mm, mõned uste lehed on 2-3 mm lengi sees. Kostja esindaja selgitas, et tootmises stenditi igat ust ning, et uste paigaldamisel on ilmselgelt tehtud olulisi vigu, näiteks ei ole kasutatud kiile. 18.09.2014 teavitas kostja hagejat veelkord kirjalikult, et uksed on valesti paigaldatud ehk lengid on loodist välja keeratud. Lahendus oleks uste reguleerimine või uuesti paigaldamine või suurema tihendi ostmine. Uksi kontrolliti loodiga, uste osas lõpptellijal pretensioone ei olnud. Pooled leppisid kokku, et hageja kulul paigaldatakse suuremad tihendid ehk algsed tihendid asendatakse teistega, pooled said aru, et tegemist ei ole garantiitöödega ning kostja ei vastuta ustel esinevate puuduste eest. 19.09.2014 edastas kostja hagejale uute tihendite ettemaksu teatise. Kostja informeeris hagejat, et tihendite asendamine ei lahenda tegelikult probleemi ja kõige õigem oleks paigaldada uksed õigesti ette. Kostja hoiatas, et kui tihendid ustel vahetatakse, siis kaotavad uksed sertifikaadile märgitud tulemused. Tihendi asendamine oli üksnes ajutine probleemi lahendus, mille puhul võis juba eelnevalt eeldada, et see pikaajaliselt ei toimi, kuid hageja otsustas seda siiski teha. Septembris 2014 ei märkinud hageja kordagi, et uksed lasevad vett läbi. Alles suvel 2015 tõi hageja esile selle, et uksed lasevad vett läbi. 09.07.2015 edastas hageja kostjale pretensiooni, milles tõi esile, et lävepakud on tihendi tagant perforeeritud ning vihmaga tungib vesi läbi lävepaku hoone sisemusse ja paluti lävepakk välja vahetada. 12.07.2015 teavitas kostja, et probleem ei saa olla testitud ja nõuetele vastavates ustes, vaid selles, et tihend ei ole korralikult soonde paigaldatud ja uks ei ulatu vastu tihendit. Kui tihend oleks õiges asendis, siis ulatuks uks vastu tihendit ja vesi ei pääseks läbi. Seega põhjustas probleemi ka seekord uste vale paigaldus, mitte kvaliteet. Kui ukse vahelt paistab valgus, siis tuleb sellest vahest läbi ka vesi, mis võib imbuda seinakonstruktsiooni, põrandale jne. Seega ei saanud kostja enam vastutada puuduste eest, kuna uksed olid juba algselt valesti paigaldatud, hageja oli asendanud originaaltihendid uutega ning hageja jätkas valesti paigaldatud ja mitteoriginaaltihenditega uste kasutamist. Kostja pakkus lahenduseks suurema läbimõõduga tihendi paigaldamist ja ka uksepaku peale katteprofiili valmistamist, aga hageja lahendusi ei aktsepteerinud. 08.01.2016 kinnitas kostja hagejale, et uksed vastavad kvaliteedinõuetele ja kui uste kasutamisel on probleeme, siis tuleneb see asjaolus, et uksed on valesti paigaldatud. 22.01.2016 edastas hageja kostjale pretensiooni, kus heitis ette, et uste lävepakud on defektsed, kuna lävepakkudel olev tihend ei pea vett kinni ning ukse avamine ja sulgemine toimib pumbana, mis pumpab ukse lävepaku kaudu vett maja sisekonstruktsioonidesse. 01.02.2016 teavitas kostja, et uksed on kvaliteetsed ning probleem on uste paigaldamises. Pooltevaheline kirjavahetus jätkus. 21.04.2016 esitas hageja kosjale täiendatud nõudeavalduse koos eksperthinnanguga. 02.05.2015 teavitas kostja, et hageja on teadlikult eiranud kostja palvet viibida ekspertiisi läbiviimise juures ning selliselt on välistatud võimaluse olukord kahepoolselt fikseerida ning välja selgitada pretensioonide aluseks olevad tegelikud põhjused. 04.05.2016 teatas kostja, et ei nõustu P P koostatud välisuste auditiga. Kostja tellis ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt Ü L, kes oma 30.06.2016 auditis tuvastas, et uksepaigaldustööd on olnud mittenõuetekohased. Samuti on auditis viidatud mitmele hageja tellitud auditis esinenud puudusele, mistõttu ei ole hageja tellitud audit usaldusväärne. Vaidlusaluste uste suhtes on põhjaliku kontrollmenetluse läbi viinud ka Tehnilise
Järelevalve Amet 21.10.2016, milles leidis, et järelevalvemenetlus tuleb lõpetada, kuna kostja poolt toodetud metallvälisuste RYA vastavus nõuetele on kontrollitud täies ulatuse.
27.Hageja ei ole tõendanud puuduse olemasolu ning, et lepingutingimusele mittevastavus oli olemas juba uste hagejale üleandmise ajal. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagis toodud asjaolude vahel. Selleks, et tuvastada, kas hageja rikkus lepingut ja, kas uksed olid nõuetekohased, tuleb vaadelda uksi sellises seisundis nagu need olid hagejale üleandmisel.
28.Hageja on ebaõigesti tõlgendanud P P 19.04.2016 koostatud auditit. Aktis on vaadeldud enam kui poolteist aastat kasutatud, deformeerunud, korduvalt paigaldatud uksi, millel ei olnud selliseid omadusi nagu kostja poolt müügilepingu täitmisel. Uste ühenduskohad olid väändunud ja nende peal puudus värvkate, mis omakorda takistas vee läbijooksu. Auditi läbiviimisel on lähtutud eeldusest, et lävepakkudest tuleb vesi läbi, kuid samas ei ole seda fakti kontrollitud, puuduvad tõendid, et vesi tegelikkuses ka läbi tuli. Auditi lähte ülesandeks peaks olema tuvastada, kas ja millisel põhjusel on vesi või liigniiskus sattunud moodulmajadesse. Arvestada tuleks ka seda, et uksed on paigaldatud ehitistele, mis asuvad suure järve kõrgel kaldal, mis tähendab, et antud piirkonnas on tavapärasest enam niiskust ja sadu. Tõendamata on, et vesi ei pääsenud moodulmajadesse uste kõrvalt konstruktsiooni vahelt, seda ei ole ekspert kontrollinud. Kontrollitud ega tõestatud ei ole, et Tartus toodetud moodulmajad ei saanud vigastusi/väändumisi Eestist xxxx transpordi või kohapeal paigalduse käigus. Märkimisväärne on, et auditis on märgitud, et alusdokumendina on kasutatud tootespetsiifikat MED 067, kuid selliseid uksi ei ole kostja hagejale müünud. Uksed müüdi spetsiifikaga MED073 ja MED015. Auditis ei ole kirjeldatud iga konkreetse ukse puudusi ja on tehtud üldistusi. Auditis on viidatud, et defektsed on 20 ust, s.t puudusi kõikidel ustel ei tuvastatud. Jälgitav ei ole, millised uksed olid puudustega ja, milliste puudustega. Usutav ei ole, et kõikidel ustel olid identsed puudused. Selliselt koostatud üldistav eksperdiarvamus ei ole usaldusväärne. Auditis keskendub ekspert toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolli väidetavatele formaalsetele puudustele, jättes tahaplaanile, kas vaidlusalused uksed on nõuetekohased või mitte. Veepidavusklass 5A viitab ilmselgelt sellele, et uksed on vettpidavad. Auditis on ekspert oletanud, et katseprotokollis kirjeldatud hingede kinnitusplaadid arvatavasti puuduvad või need on teistlaadsed kui katseprotokolli joonistel või on olemasolev kinnitus aladimensioneeritud. Tõendid puuduvad. Ekspert on jätnud tuvastamata, kas hagejale müüdud uksed olid üleandmise hetkel puudustega või mitte. Ekspert on leidnud, et uste toimivusdeklaratsioon ning katseprotokoll ei ole omavahel seotavad ja pole tõendatud, et toimivusdeklaratsioon on väljastatud katseprotokolli alusel ning samuti ei saa nõustuda sellega, et puudub info, mis võimaldaks konkreetset välisust tuvastada ja et käsitletavad välisuksed on varem valmistatud välisustest kvaliteedi osas halvemad. Metallist välisuste RYA MED073 20.05.2014 toimivusdeklaratsioonis on märgitud, et tunnustatud asutusena on nimetatud uksetüüpi katsetanud Kaunase Arhitektuuri ja Ehituse Instituut, Ehitusliku Tehnilise Füüsika Laboratoorium. Katsetaja on seejuures 28.11.2013 koostanud katseprotokolli nr 156SŠF/13 VOA en, milles on märgitud, et katsetatud on metallust R52-RYA, ehk uksetüüpi, milline tarniti hageja poolt kostjale. Kuna 2013 hakati metallist välisuksi tootma tüübina R52-RYA, milles on kasutusele võetud perforeeritud lengide ja lävepakuga variant, mille juures ukselehe ja hingede osas muudatusi ei tehtud, siis kehtivad selles osas endised tüübikatsetused. Seega omavad kostja tarnitud uksed vajalikke toimivusdeklaratsioone ning kokku on uksetüüpi katsetatud 11-le eri omadusele, sh. veepidavusele, õhu läbilaskvusele, vastupanu korduvale avamisele ja sulgemisele, mehaanilisele tugevusele jne. Kõik toodetud ukse komplektid markeeritakse tootmisprotsessis kostja poolt ukse tootmistellimuse numbri viimase viie numbriga. Numbrid lüüakse numbriraudadega ülemisele hingele ja lengi pinnale ülemise hinge juures. Iga konkreetse ukse toomistellimuse number on seotud lepingus määratud tellimuse numbriga ja tellimuse kinnituses oleva ukse seerianumbriga. Sellega on iga uks objektil tuvastatav ja lepinguga seotav, mida kinnitas ka ekspert. Ebaõiged on eksperdi järeldused, et metallist välisuste lengid on vertikaalsed, lävepakud horisontaalsed ning lengide ja lävepakkude läbipainet ei esine, lengide nurgad on täisnurksed. Õige on OÜ Park Projekt auditis märgitu, et osa ukselehti on lengis viltu, ukselehe ja lengi vahel on vahe, mille
tulemusel pääseb kontrollimatu õhuvool siseruumidesse. Selle tulemusel tekib ukselehe nurkades veeks kondenseerunud õhuniiskus. Uste paigaldusnõuete kohaselt lengi ja ukselehe vahelised pilud peavad olema võrdsed ja pinnad paralleelsed. Mõõtmised näitasid, et moodulmajadesse paigaldatud ustel nimetatud pilud ei ole võrdsed ja pinnad ei ole paralleelsed. Uste monteerimisel tehases moodulitesse ei ole kinni peetud nende paigaldusnõuetest ja töö on teostatud ebaprofessionaalselt. Oluliseks teguriks täiendava õhuvoolu pääsemisel siseruumidesse on sulguri/-te mittenõuetekohane paigaldamine ustele, mis on tekitanud paigaldatud metallustele mittelubatud deformatsioone ja võimalust täiendava õhuvoolu pääsemiseks moodulmajadesse. Kõik see koos ruumide sisekliima (õhuniiskus ja -vahetus) kõrvalekalletega tekitab võimaluse kondensvee tekkeks ukse pindadel. Ustele on kostja poolt paigaldatud vahetatavad tihendid, milliste veepidavust ja õhu läbilaskvust ning nõuetele vastavust on katsetatud. P P poolt koostatud auditis on märgitud, et tihendiga kaetud lävepakust pääseb vesi siseruumidesse ja konstruktsioonidesse, põhjustades hallituse. OÜ Ehitusekspert ekspertarvamus lükkab selle ümber. Vesi ei satu moodulmajade konstruktsioonidesse väidetavate uste valmistamis- ja konstruktsioonivigade tõttu, vaid põhjusel, et uksed ja sulgurid on mittenõuetekohaselt paigaldatud. Samal ajal on P P koostatud auditis esitatud märkused uste kvaliteedi kohta üldsõnalised ja sidumata konkreetse ruumiga või uksega, seetõttu puudub võimalus esitatu kontrollimiseks ning nende väidete õigust ei ole võimalik eeldada. Lisaks ei ole P P tuvastanud, kas vee pääsemine lävepakule on tingitud ukse konstruktsiooni- või paigaldusveast.
29.Uste paigalduses on olnud olulisi puudujääke. Uste esmakordsel paigaldamisel on hageja lisaks ukselengid tõmmanud ehitusavasse kõveraks nii, et pilud lengi ja lehe vahel on liiga suureks läinud. Hageja ei ole uste paigaldamisel veendunud lengi ja ukselehe pilude võrdsuses ja pindade paralleelsuses, mis on toonud kaasa ebaõige paigalduse ja hilisemad tagajärjed. Nimetatud on kinnitanud riiklikult tunnustatud ekspert Ü L. Lisaks tuvastas ekspert vead lävepakkude paigaldusel, ukselehtede ja –lengide vahelistes piludes ja paralleelsuses. Suurimaks veaks on metallist välisuste juures neile sulgurite paigaldamisel tehtud vead. Sulguri vars peab ukse suletud asendis olema risti ukselehe pinnaga, kuid antud juhul see nii ei ole. Sulgurite mittenõuetekohase asetuse tõttu tekitab sulguri vars ukse maksimaalse avatuse juures ukse konstruktsioonis mittelubatavaid ja -ettenähtud deformatsioone, mis põhjustavad uste kattepleki purunemise ning kogu ukselehe kuju muutuse. Olgugi, et uksed asuvad tugevate tuulte vallas, puuduvad uste välimised piirajad kui olulised elemendid vähendamaks tuule mõju ukselehele tema avatud asendis. Paigaldatud sulgurid ei saa asendada piiraja funktsiooni.
30.TÜV Eesti OÜ raportiga ei ole tõendatud, et kostja poolt hagejale müüdud uksed olid ebakvaliteetsed hagejale üleandmisel. TÜV Eesti OÜ on teostanud testi 01.02.2017 ehk ligi 2,5 aastat pärast uste üleandmist hagejale. Ebamõistlik on testida üle kahe aasta tagasi valesti paigaldatud ja selliselt kasutatud uksi ja nende veepidavust ning teha selle põhjal järeldusi uste kvaliteedi kohta nende üleandmisel. Hageja on lisanud hagile Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistuse TÜV Maardus asuva labori kohta, katsetus on tehtud xxxx. Eksperdiarvamuse koostamisel on eraisik K P tuginenud TÜV katsetustele, kuid K P ei ole TÜV töötaja. K P ei saa anda arvamust TÜV nimel. K P ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Hageja ei ole tõendanud, et K Pl on pädevus anda arvamust eksperdina. K P arvamus põhineb kahel veekahjustust saanud uksel. Arvesse on võetud ka nõudekirju ja hageja tellitud auditit. Ü L arvamust K Ple ei tutvustatud. Kahe juba kahjustada saanud ukse testimise põhjal ei saa teha järeldusi kostja poolt hagejale tarnitud 76 ukse kohta. Tõendamata on, et OÜ Park Projekt poolt katsetatud uksed olid uutega samaväärsed. K P arvamus ei ole usaldusväärne. Lisaks on Ü L 27.11.2017 ümber lükanud OÜ Park Projekt tuvastatud asjaolud.
31.Kostja on vaidlusaluseid uksi ka eelnevalt hagejale müünud ning 2014 hagejale tarnitud uste osas pretensioonid puudusid. Vaidlusalused uksed on hageja tellinud 20.05.2014 tellimuse alusel. Samas 14.02.2014 tellimuse alusel MED073 tüüpi uksi tellinud kokku 16 ning mitte ühegi uksega seoses hagejal pretensiooni ei ole. Riiklikult tunnustatud ekspert Ü L vaatas üle kõik uksed, vaatluse juures viibis ka hageja esindaja Üllar Soom, millest detailsemalt vaadeldi 21 ust 76-st.
Ekspert on tuvastanud, et hageja ei ole kostjal uste tellimisel esitanud konkreetseid nõudeid ning tingimusi, mistõttu ekspert on viidanud standardile EVS-EN 12400:2003, millest kostja juhindus. Standard annab üldised juhised, milliseid toimivusklasse vastavata kasutuskategooriate puhul kasutada ja esitab akende ning välisuste avamise liigituse vastavalt nende toimimisele, kuid neel allutatakse korduvale avamisele ja sulgemisele. Ekspert, kontrollides nii uksi, kui ka uste piirkonnas olevaid ehituslikke konstruktsioone, tuvastas vead paigaldusel: 1) uste lengi lubamatud vertikaalsed hälbed 1,5-3 mm; 2) ukselehe alumise ääre ja lävepaku lubatud vahet 5+/-2 ei oldud järgitud, ei oldud tagatud, et lävepakk ei vajuks läbi; 3) lävepakkude ühendussõlm moodulmaja põhikonstruktsiooniga ei olnud kohati õhu- ja veetihe; 4) paigaldatud ukselehtede ja –lengide vahelised pilud ei olnud võrdsed ning pinnad paralleelsed; 5) ukselehtede katteplekid olid kahjustunud; ukselehes olevate sisepingete ja tekkinud deformatsioonide tõttu kahjustus ukselehe välis- ja küljeplekk poole hinge ulatuses, st piirkonnas, kus uksehing kinnitub ukselehe külge; 6) hageja on paigaldanud omal soovil ustele uksesulgurid, mis on valesti paigaldatud, mistõttu mõjusid ukse maksimaalse lubatud avanemise puhul ukselehele ja hingedele suured jõud ning kogu ukselehes kui konstruktsioonilises terviklikus elemendis tekkisid suured deformatsioonid, mis ülemise uksehinge juures purustas ukselehe metallist kattepleki; 7) informeerimata, et uksed paigaldatakse äärmiselt tugevate tuultega piirkonda; 8) kuna uksed paigaldatud mittenõuetekohaselt ja pilud uste elementide vahel kohati lubatust suuremad ning ka sulgurid on valesti paigaldatud, või ustel olla sel põhjusel kohatine väiksem õhupidavus; 9) kondensvesi ukselehe sisepinnal tekkis metallist välisuste paigaldusvigade ning mittenõuetekohase sisekliima tõttu, kuivõrd ruumides oli liigniiskus.
32.Hageja on esitanud pretensiooni hilinenult. Pretensiooni esitas hageja kostjale alles juulis 2015. Hagejat oli informeeritud, et pärast uste tihendite vahetamist 2014 septembrikuus ei ole enam võimalik kostjal tagada uste ettenähtud kvaliteeti ja toimimist. Teiseks on oluline see, et hagejal ei olnud septembris 2014 pretensioone uste kvaliteedi osas ja need ilmnesid alles hiljem, s.t pärast seda, kui hageja oli ise asendanud uste tihendid ebastandardsetega ning uksi oli kasutatud üle poole aasta. Kolmandaks on märkimisväärne seegi, et uksi kasutati 2014 sügisel, talvel ja 2015 kevadel. Üldteada, et sügisel ja talvel on sademeid tavapärasest rohkem. Seega, kui eeldada hageja väidete õigsust, siis on ilmne, et puudused oleks pidanud olemas olema kohe, hiljemalt 2014 sügisel oleks need ka avaldunud, kuid hageja on kostjat puudustest informeerinud alles 2015 juulis.
33.Arusaamatuks jääb, miks hageja nõuab kõigi uste osas kahju hüvitamist. P P auditis käsitatakse puuduseid 20-l uksel ning TÜV Eesti OÜ ja K P vaatlesid ühte objektilt toodud ust. Hageja peab tõendama igal uksel puhul, milline puudus esines. Hageja ei ole põhjuslikku seost kahju ja tegevuse vahel tõendanud 76-l uksel. Tõendamata on, et niiskuskahjustus oli 76 ruumis. Hageja ei ole põhjendanud, miks on nõutud asja asendamise kulu, mitte parandamise kulu. Uste asendamine ei ole proportsionaalne meede olukorras, kus hageja väidab, et ukselengid ja lävepakud lasevad vett läbi. Sellised puudused oleks saanud kõrvaldada oluliselt lihtsamalt ja odavamalt. Tõendamata on kõikide uste väljavahetamise vajadus. Hageja ei ole viidanud, kus on kostja toodetud ja moodulmajadelt eemaldatud uksed. Hageja ei ole uksi kostjale tagastanud. Tõendamata on, et hageja oleks võtnud erinevaud hinnapakkumisi. Hageja on eelistanud kõige koormavamat õiguskaitsevahendit.
34.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetavalt ebakvaliteetsete uste ja niiskuskahjustuste vahel. Kostja esitatud ekspertarvamuses on ekspert hinnanud viie ruumi õhutemperatuuri ja õhuniiskust ning tuvastanud, et õhuniiskus on ruumides liialt kõrge, mis toob kaasa veeauru kondenseerumist konstruktsioonidel ning põhjustab niiskuskahjustusi ja mikroorganismide kasvu. Kuivõrd moodulmajades on mittenõuetekohane sisekliima, siis ruumides olevad niiskuskahjustused sellest ilmselt ka tulenevad. Kuna moodulmajad asuvad väga niiske kliimaga piirkonnas, siis võib ka see põhjustada ebasobiva ehitise ja vee kondenseerumise korral liigniiskuse ja niiskuskahjustused. Kostja müüs hagejale 76 MED073 tüüpi uksed hinnaga 18 028,06 + käibemaks + kaubaaluse maksumus 150 eurot + transport 960 eurot. Asjaolu, et
hageja tellis asemele oluliselt kallimad uksed kui need, mis hageja kostjalt tellis, oli hageja vaba valik ja kostja selle eest ei vastuta. Enamgi veel, kostja on tõendanud, et moodulmajade sisekliima oli nõuetele mittevastav ja see ei ole kuidagi seotud kostja poolt tellitud ustega. Samuti ei ole hageja tõendanud millised niiskuskahjustused väidetavalt esinesid ning ei ole tõendatud põhjuslikku seost kostja poolt müüdud uste ja väidetavate niiskuskahjustuste vahel. Seetõttu ei saa ka moodulmajade sisekliima tõttu tekkinud niiskuskahjustuste hüvitamist kostjalt nõuda, kuivõrd tegemist ei ole kostja poolt hagejale põhjustatud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses, kuivõrd hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja kostja tegevuse vahel.
35.Kostja ei pea põhjendatuks hageja kahju hüvitamise nõudele lisatud kohtueelse õigusabikulude hüvitamist 2590 eurot. Muu hulgas sisaldab nimetatud õigusteenus tõendite kogumist ja kostja vastuväidete kontrollimist, milline tegevus on käsitatav hagiavalduse koostamise ettevalmistava tegevusena ja on käsitatav menetluskuluna TsMS § 162 alusel kannab nimetatud kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning TsMS § 173 järgi jaotatakse sellised kulud kohtulahendis. Hagiavalduse koostamisega seotud kulude hüvitamine hagiavalduse põhinõudena ei ole põhjendatud. Lisaks lisatud advokaadibüroo arve selgituseks on suures osas märgitud: „Vaidlus Saku Metall Uksetehasega“. Avetest ei selgu, milliseid konkreetseid toiminguid on tehtud ja, kas need olid ka vajalikud. Hagiavaldusele on lisatud kaks advokaadibüroo nõudekirja, mille koostamiseks ei ole põhjendatud õigusteenuse kulu summas 2590 eurot.
36.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et Inspecta Estonia OÜ on 15.02.2013 väljastanud metallvälisuste vastavussertifikaadi, mis tõendab, et kostja metallvälisuksed R52 vastavad ettenähtud nõuetele. Inspecta Estonia OÜ on vastavussertifikaadis andnud kinnituse, et on teostanud toote esmased tüübikatsetused ning tehase esmaülevaatuse ja tootmisohje hindamise ning teostab pidevalt tootmisohje järelevalvet ja hindamist. Kostja on 20.05.2014 väljastanud toimivusdeklaratsiooni, mis kinnitab, et uste toimivus on kooskõlas deklareeritud toimivusega ning omavad veepidavusklassi 5A. KTU Institute of Architecture and Constructing on 28.11.2013 testinud kostja välisuksi ning testi raport 156 SŠF/13 VOA kinnitab, et ustel on standardist 1027/2004 lähtudes veepidavusklass 5A ning on kinnitanud 24.11.2017, et toote testimisel ei esinenud märgumist sisemisele pinnale või osadele, mis ei ole ette nähtud märguma olukorras, kus vesi voolas välispinnale ja vee rõhk oli 250 Pa. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (edaspidi määrus 305/2011) art 43(3) sätestab, et teavitatud asutus on kolmas isik, kes on sõltumatu organisatsioonist või ehitustootest, mida ta hindab. Teavitatud asutus ja selle personal täidavad kolmandate isikutena ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis lähtuvad isikutest või isikute rühmadest, kes on huvitatud nimetatud tegevuse tulemustest, ja mis võivad mõjutada nende otsuseid või hindamise ja/või kontrolli tulemust (määruse nr 305/2011 art 43(5)). Teavitatud asutuse poolt väljastatud hinnangut saaks ümber lükata vaid teine teavitatud asutus või samaväärne hindaja, kuid mitte eraisik K P. Asjaomane hinnang tuleb anda protseduurireegleid järgides, sealjuures, kui hinnangut soovitakse anda uste kohta, siis peavad need olema uued. Kasutatud uste testimine või vaatlemine ei anna usaldusväärseid tulemusi ja selline test võib anda ülevaate uste hetkeolukorrast. Määrus nr 305/2011 sätestab, et toimivusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele. Kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et tootja koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne (artikkel 4 p 3). Nimetatud sätteid järgides on vaidlusalustele ustele väljastatud toimivusdeklaratsioon. Käesoleval juhul puuduvad teavitatud asutuse poolt koostatud tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja poolt esitatud toote nõuetele vastavust kinnitavaid dokumente. Ehitustoodete määrus nr 305/2011 sätestab teavitatud asutusele kõrged nõudmised, mistõttu ei ole
vastavushindamisasutuse poolt väljastatud tõendi ümberlükkamiseks piisav eraisiku või riikliku eksperdi poolt koostatud arvamus.
37.Kostja ei nõustu, et TÜV Eesti OÜ katseprotokolliga on tõendatud, et vaidlusalustel ustel puudub veepidavusklass. TÜV Eesti OÜ on 18.09.2017 kirjalikult kinnitanud: „TÜV Eesti on kliendi tellimusel läbi viinud veepidavuskatsed ühele konkreetsele uksekomplektile, mida on kirjeldatud protokollis 002-17KP-ID. Kuna tegemist ei ole toote tüübikatsetustega, siis on katseprotokolli lisatud selgitus et katset ei tehta toote klassifitseerimise eesmärgil.“ Sellest järeldub vähemalt kaks olulist asjaolu: esiteks vaadeldi ainult ühte aastaid kasutuses olnud ust ning järeldused on kehtivad vaid konkreetse ukse osas ning teiseks ei saa nimetatud dokumendi põhjal teha järeldusi veepidavusklassi osas, sest klassifitseerimist ei tehtud. TÜV Eesti OÜ on märkinuid, et protokollis märgitud tulemused kehtivad vaid ühele tootele. TÜV Eesti OÜ ei ole kinnitanud, et kõik hagejale müüdud uksed ei olnud üleandmise hetkel veepidavusklassiga 5A. TÜV Eesti OÜ protokollist nähtub ka, et TÜV Eesti OÜ teostas toodud uste osas mitmeid toiminguid, muu hulgas kasutas uste testimisel tihendit, kuid ei ole teada, millist tihendit kasutati. Samuti on testi lisa 2 leheküljel 1 välja toodud praod ukse ülaservas, kuid TÜV Eesti OÜ ei ole andnud hinnangut selle kohta, kas praod võisid olla juba olemas tootmisejärgselt, kas need on tekkinud uste valest paigaldamisest või transportimisest vmt. Eeltoodu kehtib ka uksehingede kohta. Asjaolu, et mitu aastat pärast kasutamist on ukse ja hinge vahel pragu, ei tähenda automaatselt, et uks oli praoga ukse üleandmisel. Pragu võib tekkida ukse valest paigaldamisest, kasutamisest vmt. TÜV Eesti OÜ ei ole kinnitanud ega hinnanud seda, miks pidi uksi tihendama ja puudusi katma. Samuti ei ole TÜV Eesti OÜ raportis andnud hinnangut selle kohta, milline oli uste üleüldine seisund. TÜV Eesti OÜ on testiraportis kirjutanud, et mitmed riskid olid enne testimist vähendatud, kuid ei ole kinnitatud, et kõik ustel esinenud puudused oleksid kõrvaldatud. Samuti ei ole analüüsitud seda, et kuidas võis veetihedust mõjutada asjaolu, et uksed olid aastaid olnud kasutuses ja hageja väidete järgi oli nende kaudu vesi tuppa tunginud. Kostja hinnangul on usutav, et kui uks paigaldati ette valesti, selle ühenduskohtadest, lävepakust või lengist tuli vesi läbi ja sellist ust kasutati edasi, siis uks oli juba selliste kahjustustega, et selle testimine ei anna võrdväärseid tulemusi uue uksega.
38.K P avamust tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega. Vastuolude korral tuleb eelistada riiklikult tunnustatud eksperdi poolt esitatud seisukohti. K P ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ja tema pädevust esineda eksperdina või spetsialistina ei ole seetõttu kontrollitud. K P ei ole testinud kostja poolt antud ust seisundis nagu see oli üleandmise hetkel. K P on 21.08.2017 dokumendis märkinud: „Katsekehale jäid avatuks ainult sellised avad ja praod, mis täiesti kindlalt pärinesid tootja protsessidest ega olnud kindlasti tekkinud hiljem“. Tegemist on tõendamata ja hinnangulise väitega. K P annab täiesti kindlad seisukohad TÜV Eesti OÜ poolt teostatud katse osas, kuid K P ei ole TÜV Eesti OÜ esindaja. TÜV Eesti OÜ ei kinnita vastavaid asjaolusid, mistõttu on kostjal põhjendatud kahtlus K P selgituste usaldusväärsuses, samuti ka tema erialases pädevuses. Kui TÜV Eesti OÜ on teinud teste ja koostanud testide põhjal raporti, siis saaks asjaomast raportit selgitada ja testi läbiviimise asjaolusid kirjeldada TÜV Eesti OÜ. Kostja nõustub, et veepidavusklass 5A tähendab, et uks peab säilitama veekindluse otsese vee peale pihustamise olukorras teatud rõhul. TÜV Eesti katsetusega ei saa tõendada, millised olid uksed hagejale üleandmisel. Kostja ei kinnita probleemi olemasolu sellega, et kostja enam kõnealust tüüpi uksi ei tooda.
39.Hageja väited, et ta näeb esmakordselt mitmeid Ü L ekspertarvamuses toodud dokumente, võivad küll vastata tõele, kuid hagejal oli olemas uste paigaldusjuhend. Kui hageja oleks juhendit järginud, oleks hageja uksed õigesti paigaldanud ja ekspert Ü L ei oleks pidanud arvukaid puudusi tuvastama, tõendama ja kirjeldama. Kostja koostatud uste tolerantsid jm tehnilised dokumendid ei pidanudki olema hagejale üleantud. Paigaldusjuhendiga sai hageja tutvuda kostja veebilehel.
40.Hageja poolt viidatud kostja tarne tüüptingimustele viidatud „metallukse ukselehe välis- ja sisekülje lubatud ühtlane pinna kumerus ukselehe vertikaal- ja horisontaalteljel“ ei iseloomusta ukselehe kontaktpinda tihendiga, mis asub ukselehe servadel. Ukselehe servade tasapinnalisust iseloomustab ukselehe üldtasapinnalisuse tolerants, mis on antud ukse tüübi korral 3 mm, nii nagu
on tüüptingimuses (ja ka standardis) kirjas. Kolmemillimeetrise tasapinnalisuse hälbega uksed on suletud olukorras vastu tihendit piisavalt surutud ja tihendid toimivad. Ei ole asjakohane tuletada uksepinna kumeruse tolerantsist paindes ukse ehk „propelleris“ ukse tolerantsi ja saada selle tulemusel meelevaldne tasapinnalisuse lubatud hälve. Metallukse paigaldusjuhendi p 15 näeb sõnaselgelt ette: „Peale ukselehe paigaldamist tuleb kontrollida lengi ja lehe vahelisi pilusid, mis peavad olema ühtlased. Samuti ukselehe ühtlast kokkupuudet tihenditega, vajadusel reguleeri.“
41.Kostja ei nõustu, et Kaunase AEI laboris ei hinnatud ukse lengi- ja lävepaku konstruktsiooni veepidavust, mida väidetavalt on kinnitanud ka labor. Kaunases asuv teavitatud asutus on testi 156/SŠF/13 VOA koostamisel viidanud toona kehtinud standardile EN 1027/2004. Oluline, et Kaunase Tehnikaülikooli labori juht ei väljastanud hagejale kostja ukse kohta koostatud protokolle, kuivõrd tegemist on kostja ärisaladusega, mida hagejale ei avaldata. Teiseks nähtub kirjavahetusest, et labor on testid teinud kõikide nõuete kohaselt, sealjuures järgides standardi EN 1027/2004 nõudeid. Nii varem kui ka täna kehtivas standardis on kirjas, et vesi ei tohi sattuda pinnale, mis pole ette nähtud märguma. Katseprotokollist nähtub, et tellijaks on kostja, kes on ka testitud ukse tootja ning testitud ukse tüüp on R52-RYA. Ukseraam (ukseleng) on M-R5-YS külmvaltsitud terasest paksusega 1,5 mm, uksraami lävi (lävepakk) on M-R52-YP35 külmvaltsitud terasest paksusega 1,5 mm ja lukuvastus on M-R52-L002.02 roostevabast terasest paksusega 1,0 mm. Katseprotokollis on mainitud, et testitud uks oli koos lengiga, millele viitab järgime tähis: „Ukseraam – M-R52-YS, külmvaltsitud teras 1,5 mm“. Sealjuures R52 on ukselehe paksus ning Y tähistab perforeeritud soonega lengi ja S tähistab seda, et leng paigaldatakse seina sisepinnast sügavamale. Täiendavalt nähtub, et ust testiti koos lävepakuga, millele viitab toote kirjelduse teine lause: „Ukseraami lävi M-R52-YP35 [..]“. Kostja poolt toodetud ust katsetati Leedu laboris 28. novembril 2013 ning katsetati täpselt samasuguseid uksi, nagu müüdi ka hagejale. Uksekonstruktsiooni (sealhulgas lukku, lävepakku või lengi) vahepeal ei muudetud. Kostja on tõendanud, et hagejale müüdud uksed on pädeva asutuse poolt testitud ja nende veepidavusklass on uuena ja õige paigalduse korral 5A. Kohtuotsuse põhjendused
42.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates ära tunnistajad, eksperdid ja pooled, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
43.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
44.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole:
1.Pooled sõlmisid 19.05.2014 lepingu nr 161147, mille kohaselt kostja pidi valmistama hagejale metallavatäited MU 1 (38 tk), MU 2 (38 tk), MU 3 (4 tk) ja MU 4 (4 tk), millede eest hageja pidi kostjale tasuma 21 237,18 eurot + käibemaks (I kd tl 9-10);
2.Lepingule kohaldusid kostja tüüptingimused (I kd tl 12-13);
3.Kostja pidi valmistama ja hagejale tarnima metallvälisuksed koos lengide, uksepakkude, lukkudega (I kd tl 11);
4.Metallvälisuksed pidid vastama veepidavusklassile 5A;
5.Kostja tarnis uksed tähtaegselt 10.06-27.06.2014 ja hageja tasus uste eest tähtaegselt;
6.Hageja poolt tarnitud metallvälisuksed paigutas hageja xxxx püstitatud moodulelamute II ehitusetapile;
7.Hageja andis moodulelamud xxxx Jönköpingis üle lõpptellijale 06.10.2014.
45.Pooled ei vaidle, et poolte vahel oli kehtiv leping, tööd on kostja poolt teostatud ja üle antud hagejale ning hageja on tööde eest tasunud.
46.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on rikkunud poolte vahel 19.05.2014 sõlmitud lepingut. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt kostjale müüdud tooted vastavad lepingutingimustele ning, kas hageja on kostjat puudustest teavitanud tähtaegselt. Samuti vaidlevad pooled, kas kostja oli teadlik, et uksed paigaldatakse xxxx.
47.Esmalt märgib kohus, et kuigi poolte vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud töövõtulepinguna, siis kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping võlaõigusseadus (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses ning käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele müügilepingule kohaldatavad sätted. Kohus on selgitanud nimetatut pooltele ka 30.11.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil. Pooled on kohtuga nõustunud.
48.VÕS 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
49.Eeltoodust tulenevalt on müüja põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud asja vastuvõtmise kohustus. Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 19.05.2014 lepingu ning 20.05.2015 tellimuse nr 161147-2 alusel valmistas kostja hagejale MU 1 metallvälisuksed RYA MED073 38 tk ja MU 2 metallvälisuksed RYA MED073 38 tk (I kd tl 9-11). Pooled ei vaidle, et uksed on valmistatud ja tarnitud tähtaegselt ning hageja on uste eest tasunud. Samuti ei vaidle pooled, et hageja on lõpptellijale mooduleelamud üle andnud 06.10.2014 xxxx.
50.Hageja on kohtule esitanud nõude poolte vahel 19.05.2014 sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja on seisukohal, et tarnitud uksed ei vastanud kokku lepitud lepingutingimustele, kuna uksed ei olnud algusest peale veepidavusklassiga 5A. Uksed ei sobi veepidamatuse ja õhu liigse läbilaskvuse tõttu kasutamiseks eluruumi välisustena. Uste metallkonstruktsioonide siseses soones asub perforeering ehk uksekonstruktsiooni metall-lehed on augustatud. Hingede piirkonnas esinesid pragunemised. Kostja on seisukohal, et uksed vastavad veepidavusklassile 5A ning kahjustused on tekkinud seoses uste valesti paigaldamisest.
51.Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:
1.kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
2.kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;
3.hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
4.kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
5.kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
6.rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
52.Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 lahend kohtuasjas 3-2-1-5-12, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1.puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);
2.puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);
3.ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);
4.sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2);
5.ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
53.VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Õiguskirjanduse kohaselt on müügilepingu mittekohase täitmisega tegemist siis, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste poolest, eelkõige kui müügilepingu täitmise kvaliteet ei vasta lepingust või seadusest tulenevatele nõuetele. Et toimunud „täitmist“ ei saaks üldse pidada pooltevahelise müügilepingu täitmiseks, peab üleantu seega lepingujärgselt võlgnetust erinema oluliselt nii tüübi, liigitunnuste kui ka omaduste poolest (Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2077, lk 31).
54.Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale üleantud uksed ei vastanud lepingutingimustele.
55.Puudub vaidlus, et hageja ostis kostjalt metallvälisuksed. Üldteada on, et välisust kasutatakse tavaliselt hoonesse sisenemiseks-väljumiseks ja samal ajal ka hoone sisekliima tagamiseks, sh eluruumi ja hoone osade kaitseks väliskeskkonnast pärit niiskuse, temperatuuri jm kahjuliku mõjutuste eest. Praegusel juhul ei ole pooled lepingus lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud. Samuti ei nähtu lepingust ega muudest tõenditest kokkuleppeid selle kohta, et uksed ei peaks mõnele elementaarsele tingimusele vastama. Vastavalt AS Saku Metalli tarne tüüptingimuste p 3.5 kohaselt töövõtja poolt kasutatud materjalide ja toodete kvaliteet vastab valmistajatehase toodete nõuetele. Toodete nõuded on täpsustatud tootjatehase „Avatäite toodete nõuetele mittevastavuse deklaratsioonis.“ Tõendamata on, et vastav deklaratsioon hagejale esitati. Vastavalt VÕS § 77 lg 1, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord” lisa 2 p 2 kohaselt välisustel (EVS-EN 14351-1 kohased tooted) tuleb
määrata ja deklareerida vähemalt järgmised omadused: a. veepidavus; b. vastupanu tuulekoormusele; c. soojusjuhtivus; d. õhuläbilaskvus.
56.Puudub vaidlus, et kostjal poolt hagejale tarnitud MED073 metallvälisuksed RYA pidid vastama veepidavusklassile 5A. Puudub vaidlus, et veepidavusklass 5A tähendab, et uks peab säilitama veekindluse (mitte laskma vett uksekonstruktsioonidesse ning hoone konstruktsioonidesse) otsese vee peale pihustamise olukorras vähemalt 35 minuti kestel rõhu kuni 250 paskali juures. Kostja on seisukohal, et tarnitud uksed vastavad standardile EN-14351 ja tootespetsifikaadile MED073 RYA. Kostja leiab, et asjaolu, et kostja poolt hagejale tarnitud MED073 metallvälisuksed RYA vastasid veepidavusklassile 5A, tõendab Kaunase Arhitektuuri ja Ehituse Instituudi 28.11.2013 katsearuanne nr 156 SŠF/13 VOA en (II kd lk 70-73, tõlge II kd lk 120-123). Hageja on kohtule esitanud TÜV Eesti OÜ katseprotokolli (I kd lk 49-51) koos katse läbiviimise videoga, Tallinna Tehnikaülikooli hinnangu (II kd lk 164), veepidavuskatse läbi viinud isiku K P arvamused (I kd lk 52-60, II kd lk 40-42) ja riiklikult tunnustatud eksperdi P P asjatundjaarvamused (I kd lk 28-34, II kd lk 35-38), mis hageja hinnangul tõendavad, et kostja poolt hagejale tarnitud uksed ei vastanud veepidavusklassile 5A. Kohus on seisukohal, et TÜV Eesti OÜ katseprotokollist, uste keskkonnakatsete kaitseekspert K P arvamustega ja kohtuistungil antud selgitustega ning riiklikult tunnustatud eksperdi P P asjatundjaarvamusega on tõendatud, et ustel puudub kostja tootespetsifikaadis ja toimivusdeklaratsioonis lubatud ja deklareeritud omadus ja toimivus ehk veepidavus, kuivõrd katsestandardis EN1027 lekkena defineeritud vee läbitungimine kostja toodetud uksest toimus TÜV Eesti OÜ poolt läbiviidud katsel juba ilma välise mõjurita (rõhu 0 paskalit juures) pritsmete sattumisel ukselehele ja lengile juba K P poolt läbiviidud katse 4. minutil. Lisaks on hageja poolt esitatud tõenditega tuvastatud, et uste hingede piirkonnas esinesid pragunemised. TÜV Eesti OÜ poolt koostatud katseprotokollis on tuvastatud 8 erinevat lekkekohta. Samuti on leitud, et nimetatud veelekked on ukse konstruktsiooni eripärast tulenevad, mitte paigaldusest tingitud. Kuivõrd kostja poolt tarnitud uste metallvälisuste lengid ning lävepakud ei ole nõuetekohased vettpidavuse osas (need ei pea vett, nt vihma ning õuest pärit niiskust, sademed satuvad metallkonstruktsioonides olevate tihendiga varjatud avade kaudu hoone konstruktsioonidesse) ning õhu läbilaskvuse osas (välisõhk pääseb suletud ukse vahelt sisse), siis ei sobi kostja poolt tarnitud uksed välisustena kasutamiseks, mistõttu ei vasta kostja poolt hagejale tarnitud uksed lepingutingimustele. Kohus leiab, et tõendamata on, et vaidlusalustel ustel tekkisid puudused mittenõuetekohase paigaldamise tõttu.
57.VÕS § 217 lg 5 kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. EL Ehitustoodete määrus nr 305/2011 artikkel 11 lg 6 sätestab, et tootjad peavad tagama ehitustoote turul kättesaadavaks tegemisel, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav. Kohus analüüsib kas vaidlusalused uksed ei vasta lepingutingimustel tulenevalt nende ebaõigest paigaldamisest. Kostja on leidnud, et ustel ilmnesid puudused, kuivõrd hageja ei järginud uste paigaldamisel paigaldusjuhendit. Hageja on 30.11.2017 toimunud kohtuistungil (II kd lk 88 pöördel) kinnitanud, et ei ole kostjalt enne uste paigaldamist uste paigaldusjuhendit saanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tarnis hagejale vaidlusalused uksed juuni 2014. Aivar Kase poolt saadetud ekirjast nähtuvalt on kostja edastanud hagejale uste paigaldusjuhendi alles 06.08.2015 (I kd lk 18). Kostja on väitnud, et hagejal oli võimalik tutvuda ukse paigaldusjuhendiga kostja veebilehel. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu tõendamata. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja veebilehel olev paigaldusjuhend loodud 2015 aastal (II kd lk 126), mistõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et uste paigaldusjuhend oli hagejale kättesaadav kostja veebilehel ka juuni 2014. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et isegi kui eeldada, et vaidlusalused uksed ei vastanud lepingutingimustele tulenevalt nende ebaõigest paigaldamisest, mida käesoleval juhul kohus ei ole tuvastanud, siis tuleb lähtuvalt VÕS § 215 lg-st 5 lugeda kostja poolt hagejale tarnitud uksed
lepingutingimustega mittevastavaks ka seetõttu, et kostja ei edastanud hagejale uste paigaldusjuhendit enne uste paigaldamist.
58.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on kostjat puudustest teavitanud tähtaegselt. VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lisaks nr 1 oleva AS Saku Metalli tarne tüüptingimused p 3.12 kohaselt kui tarnitud kaubal ilmnevad puudused, mida ei olnud võimalik kauba üleandmisel Tellijale tuvastada, on Tellija kohustatud sellest koheselt, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates kauba üleandmisest, Töövõtjat kirjalikult teavitama. Hageja on leidnud, et tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kuivõrd tüüptingimusega nähakse tellijale ette ebamõistlikult lühike tähtaeg kaubal ilmnevatest puudustest teavitamiseks. Käesoleval juhul on kostja tarninud uksed hagejale 10-27.06.2014. Hagiavalduse kohaselt sai hageja kostja poolt tarnitud ustel esinevatest puudustest teada suvel 2015, mil hageja poole pöördus lõpptellija, kes teatas, et majade sisse välisuste piirkonda tekkis niiskus ning sajuse ja tuulise ilmaga koguni vesi. Hageja informeeris kostjat puudustest koheselt, kui niiskuskahjustuste iseloomust võis järeldada, et need on pärit puudulikust ukse konstruktsioonist. Hageja on teinud kostjale sellekohase reklamatsiooni 09.07.2015 (I kd lk 14 pöördel ja 15). Kohus on seisukohal, et hageja on teatanud kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja on hagejale varasemalt tarninud samasuguseid uksi, mistõttu ei olnud hagejal põhjust eeldada, et kostja poolt 2014 aastal tarnitud uksed ei vastanud lepingutingimustele. Kuivõrd ustel esinenud puudused ei olnud sellised, mida võis uste ülevaatamisel koheselt avastada, siis on arvestatav, et nende ilmnemine võttis aega ning neid ei oleks olnud võimalik tuvastada 5 tööpäeva jooksul arvates kauba üleandmisest.
59.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja oli teadlik, et uksed paigaldatakse xxxx. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 2.1 sätestab, et lepingu objektiks on Tartu, rajamiseks tehtavad tööd, mis on määratletud Lepingu punkti 4. Kostja ekspert Ü L on oma 30.06.2016 Ehitise erakorralises auditis (I kd lk 141-163) märkinud, et hageja ei esitanud kostjale tööks vajalikku ja kokkulepitud projektdokumentatsiooni. Kostja poolt tarnitavate uste objektiks oli märgitud Tartu, kuid tegelikult on neid kasutatud moodulmajadesse paigaldatuna xxxx, kus tingimused nende kasutamisel (näiteks klimaatilised tingimused ja koormus tuulest) on Eestist erinevad. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei oma kostja poolt tarnitud uste kasutamise lõppsihtkoht tähtsust, kuivõrd vaidlusaluste uste toimivusdeklaratsiooni (I kd lk 35) kohaselt on ustel CE tähis. CE tähis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab Euroopa Liidu keskkonnakaitse-, tervise- ja ohutusnõuetele ning neid võib müüa Euroopa majanduspiirkonnas. CE-märgis kostja tarnitud välisuste toimivusdeklaratsioonil ja tootspetsifikatsioonil näitab, et antud tüüpi välisuksi võib kasutada kogu Euroopa Liidus, s.h ka xxxx, mistõttu ei ole asjakohane kostja väide, et hageja oleks pidanud kostjat uste lõppsihtkohast eraldi teavitama, kuivõrd xxxx on teised tingimused. Samuti ei ole kohtu hinnangul usutav kostja väide, et kostja ei olnud teadlik, et hageja transpordib vaidlusalused uksed xxxx, kuivõrd hageja oli varasemalt tellinud kostjalt samade moodulmajade I etapi tarbeks 81 metallvälisuste komplekti 2011. aastal.
60.Järgmisena analüüsib kohus millises ulatuses on hageja kahjunõue põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu
ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 3 ja 4 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
61.VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et on pöördunud korduvalt kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Kohtu hinnangul on uste väljavahetamise kulud (uued uksed ja uste vahetamine) otseses seoses asjaoluga, millel kostja vastutus põhineb. Hagejal oleks jäänud see kulu olemata, kui kostja poolt tarnitud uksed oleks vastanud lepingutingimustele, veepidavusklassile 5A. Kui uksed oleks vastanud lepingutingimustele, oleks puudunud vajadus nende väljavahetamiseks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud uste väljavahetamisega seotud kulud kogusummas 59 734,49 eurot (33 316,01+18326,72+8091,34 – hagiavalduse lisa 14 arved nr 16017, 16021 ja 16022 – I kd lk 67 pöördel ning lk 68 ja pöördel). Samuti on põhjendatud nimetatud arvetega seotud valuutakursikahjum arveldusest ostjate ja tarnijatega kogusummas 844,94 eurot (743,06+103,671,79 – I kd lk 79 pöördel ja 80). Kostja vastuväide, et uste väljavahetamise kulu on ebaproportsionaalselt suur võrreldes kostja poolt hagejale müüdud uste maksumusega ning hageja oleks saanud olemasolevad praod silikooniga täita, ei ole põhjendatud. Hageja on edastanud kostjale kutse osalemaks uste asendamise ja sellega seonduvate tööde teostamise hankel (II kd lk 52). Juhul, kui kostja oleks leidnud, et nimetatud töid oleks olnud võimalik teostada väiksemate kuludega, oleks kostja saanud antud hankel osaleda. Samuti on kostja leidnud, et ei ole põhjendatud kõikide uste väljavahetamine, kuna puudused on tuvastatud ainult 22-l ukse. Kohus on käesolevas lahendis tuvastanud, et kostja poolt tarnitud ustel puudus veepidavusklass 5A ning need ei sobinud kasutamiseks välisustena. Ü L ütlustega (III kd lk 29-42) on ka tõendatud, et uste plekikahjustused olid ajas jätkuvad ja progresseeruvad, mistõttu leiab kohus, et tuleb lugeda põhjendatuks hageja poolt kõikide uste väljavahetamine.
62.Kohus leiab, et tõendamata on hageja kulutused niiskuskahju likvideerimisele. Hageja on küll esitanud arve niiskuskahju likvideerimise kohta summas 15 001,76 eurot (I kd lk 69), kuid kohtu hinnangul on tõendamata, milles täpselt ning kus niiskuskahju esines. Hageja poolt kohtule esitatud piltidelt ei ole võimalik aru saada, millal ning kus on nimetatud fotod tehtud. Samuti pole aru saada mitmes ruumis ning kus täpsemalt niiskuskahju esines. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, milles täpselt niiskuskahju likvideerimine seisnes. Eeltoodust tulenevalt hageja nõue kostja vastu niiskuskahjude likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks kogusummas 15 001,76 eurot ja nimetatud arve tasumisest tingitud valuutakursikahjum arveldustest ostja ja tarnijaga summas 135,17 eurot rahuldamisele ei kuulu.
63.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja puuduste kindlakstegemisega seotud kulud summas 3889,48 eurot (I kd lk 70-73). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus hagejale tarnitud uste lepingutingimustele vastavuse osas ning kostja on keeldunud kohtueelses menetluses kahju
hüvitamisest, siis on hageja nõue puuduste kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamiseks põhjendatud.
64.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 2590 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulud on põhjendatud osaliselt. Kohtule esitatud advokaadibüroo arvete (I kd lk 73 pöördel – 79) selgituseks on suures osas märgitud „Vaidlus Saku Metall Uksetehasega“. Arvetest ei selgu, milliseid konkreetseid toiminguid on tehtud ja kas need olid ka vajalikud. Kohus nõustub kostja seisukohaga et hagiavaldusele lisatud kolme nõudekirja (I kd lk 21-27) koostamiseks, ei saa lugeda põhjendatuks õigusteenuse kulu summas 2 590 eurot. Kuivõrd kostja on kohtueelselt korduvalt keeldunud hageja nõude rahuldamisest, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja poolt kostjale kolme nõudeavalduse saatmine. Olukorras, kus vastaspool on keeldunud kahju hüvitamisest, suurendab korduvate nõudeavalduste saatmine üksnes menetlusosaliste kohtueelseid õigusabikulusid ning ei saa olla seega põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatuks tuleb lugeda hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 750 eurot. Kohus märgib, et muu hulgas sisaldab hagejale osutatud õigusteenus tõendite kogumist ja kostja vastuväidete kontrollimist, milline tegevus on käsitletav hagiavalduse koostamise ettevalmistava tegevusena ja on käsitletav menetluskuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes.
65.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on hageja kahjunõue summas 61 329,43 eurot (59 734,49+844,94+750).
66.TsMS § 442 lg 8 kohaselt kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus märgib, et käesoleval juhul kohus ei arvesta Aivar Kase poolt kohtuistungil antud selgitusi. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. TsMS § 260 lg 1 sätestab, et tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Käesolevas menetluses on Aivar Kask olnud esimesel kohtuistungil, s.o 30.11.2017, kostja volitatud esindaja, mistõttu leiab kohus, et Aivar Kase poolt menetluses antud selgitused tuleb jätta arvestamata.
67.Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise ja kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt viivise väljamõistmise nõude. VÕS § 113 lg 3 kohaselt kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
68.Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuselt 61 329,43 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.02.2017, ehk hageja poolt viimase uste puudusega seotud kulutuste kandmise järgsest päevast alates (Advokaadibüroo LMP arve 170099, mis tasuti hageja poolt 10.02.2017) kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 11.02.2017-20.12.2018 eest summas 9 113,72 eurot (Viivisekalkulaatori http://www.viivisekalkulaator.ee kohaselt on viivis alates 11.02.2017 kuni otsuse tegemise kuupäevani (20.12.2018) 9 113,72 eurot.) Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt (61 329,43 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
69.TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi
täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on seisukohal, et kuigi kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, tuleb 06.04.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus
70.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab osaliselt hagi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
71.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.