X hagi Poordi 3 OÜ vastu varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Poordi 3 OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6434 eurot 64 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kostja (apellant) Poordi 3 OÜ (registrikood 12646405), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Poordi 3 OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. aprilli 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Poordi 3 OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja; ostja) esitas 20.04.2020 Harju Maakohtule Poordi 3 OÜ (kostja; müüja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja Tallinnas aadressil Poordi tn 3–45 asuva korteriomandi 25.08.2017. a müügi- ja asjaõiguslepingu (25.08.2017. a korteriomandi müügileping) rikkumisega tekitatud varalise kahju 5958 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kahjuhüvitise välja kohtu siseveendumuse kohaselt. Lisaks palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.08.2017 korteriomandi müügilepingu. Hageja kui ostja teavitas kostjat kui müüjat 2018. a kevadel Poordi tn 3–45 korteriomandi müraprobleemidest (naaberkorterite helid kostuvad liiga tugevasti läbi) ehk lepingueseme varjatud puudustest. Akukon OY Eesti filiaali 2018. a ja 2019. a heliisolatsiooni mõõtmisdokumendid tõendasid, et hageja eluruum nr 45 ei vastanud õhu- ja löögimüra isolatsiooninõuetele. Pooled ei vaielnud, et kostja rikkus 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingut. Hageja palus, et müüja kõrvaldaks müraprobleemid võimalikult ruttu. Hageja (hiljem hageja lepinguline esindaja) ja kostja pidasid pikka aega läbirääkimisi müraprobleemide kui lepingueseme puuduse kõrvaldamise viisi osas. Hagi esitamise ajaks (2020. a veebruaris) kõrvaldas kostja hageja korteri puuduse.
1.2.Kuna kostja rikkus oluliselt 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingut ega kõrvaldanud pika aja jooksul lepinguesemel puudust, tekkis hagejal varaline kahju õigusabikulude näol ning täidetud olid VÕS §-des 115, 127 ja 128 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja kasutas alates 2019. a juulist kuni hagi esitamiseni kostjaga läbirääkimistel õigusabi.
1.2.1.Hageja vajas lepingulist esindajat, kuna tal ei õnnestunud enam kui aasta jooksul asjakohast dokumentatsiooni analüüsides, iseseisvalt kostja ja elamu ehitajaga e- kirjavahetust pidades ning helistades probleemi lahendada. Helimüra osas teostasid elamu ehitaja eksperdid ehituslahendi, kuid mõõtmistulemuste kohaselt ei tagatud sellega miinimumnormide täitmist. Elamu ehitaja õigusteadmistega jurist 28.06.2019. a märkis e-kirjas, et hagejal on valida, kas leppida normidest mõningal määral väiksema müraisolatsiooniga korterite vahel ja võita õhema seina ehituse arvelt „tasuta“ saadud suurem põrandapind või võimaldada kostjal ja elamu ehitajal seinakonstruktsioone muuta, et tagada normikohane müraisolatsioon kahe korteri vahel.
1.2.2.Hageja lepingulise esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud ning hageja tasus õigusteenuse eest 15.07.2019–17.03.2020 väljastatud arved. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu 170 eurot (km-ta) oli mõistlik ja kooskõlas senise kohtupraktikaga. Hagejale osutatud õigusabi koosnes hageja lepingulise esindaja kirjavahetusest hageja ja kostjaga, hageja lepingulise esindaja poolt dokumentide läbitöötamisest, asjaolude ja olukorra analüüsimisest ning õigusdokumentide koostamisest ja esitamisest. Kostja kõrvaldas lõpuks korteri puudused hagejale sobival viisil ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi oligi sellele suunatud. Hageja vajas eesmärgi saavutamiseks kestvalt lepingulise esindaja abi. Mh esitas hageja lepinguline esindaja 18.07.2019 kostjale korduva 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu nõuetekohase täitmise nõude (18.07.2019. a korduv nõue). Hageja lepinguline esindaja nõudis, et kostja teeks mõistliku aja jooksul vajalikud toimingud, et eluruumide nr 44 ja nr 45 vaheline seinakonstruktsioon vastaks kehtivatele õhu- ja löögimüra isolatsiooni nõuetele, ning tagaks, et eluruumi nr 45 üldpindalaks jääks 42 m2. Kostja lepinguline esindaja vastas 18.07.2019. a korduvale nõudele 06.09.2019.
2-20-5835 Kuna hageja kannatas müraprobleemide tõttu, tegutses tema lepinguline esindaja intensiivselt. Hageja lepinguline esindaja põhjendas korduvalt, et kostja seisukohad on valed või ebaselged, palus tagasisidet ja hageja nõude täitmist (mh 2019. a oktoobris, novembris ja detsembris). Kuna kostja soovis müraprobleeme kõrvaldada hageja eluruumi kaudu, pidi hageja lepinguline esindaja selgitama, et seeläbi tekiks uus 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumine (hageja korteri pind oleks kokkulepitust väiksem) ja muud probleemid (hageja korteri koridor muutuks kasutamiseks liiga kitsaks) ning hagejal ei ole kohustust sellega nõustuda. Kostja soov kõrvaldada müraprobleemid hageja korteri kaudu tingis 20.09.2019 kostjale 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu kokkuleppel lõpetamise ettepaneku (20.09.2019. a ettepanek) esitamise. Kui kostja teatas 24.09.2019, et seina paksendamine on võimalik teha naaberkorteri poolt 2020. a jaanuaris, palus hageja lepinguline esindaja täpsustada, miks peab hageja taluma lepingueseme puudusi veel mitu kuud. Lisaks palus hageja lepinguline esindaja tõendada, et pärast kostja pakutud parendustööde naaberkorteri kaudu tegemist on tagatud, et hageja eluruum vastab õhu- ja löögimüra isolatsiooni nõuetele. Kui alates 2020. a jaanuarist väitis kostja, et puuduse kõrvaldamine on naaberkorteri kaudu oluliselt kallim ning seetõttu ei saa kostja tasuda hagejale hüvitist, palus hageja lepinguline esindaja selgitada, miks oleks naaberkorteri kaudu parandustööde tegemine kallim ja heliisolatsiooni tulemus kehvem. Lisaks rõhutas hageja lepinguline esindaja, et nimetatu ei anna alust jätta hagejale 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamata. Kostja viitas 2020. a jaanuaris, et hageja on pidanud kaua ootama.
1.2.3.Hageja luges 2020. a märtsis müraprobleemid lahendatuks ning esitas kostja vastu nõude varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning pooled pidasid läbirääkimisi. Kostja hinnangul ei olnud õigusabi hageja kasutatud mahus põhjendatud, kuna tegemist ei olnud õigusvaidlusega ja probleemi oleks saanud lahendada juristide abita. Kostja hinnangul oli õigusabi vajalik ulatuses, milles see hõlmas hageja õiguste ja menetluslike valikute väljaselgitamist. Kostja nõustus varalise kahju kompromissipakkumisena hüvitama 2000 euro ulatuses.
1.3.Hageja 11.05.2020. a seisukoha järgi olid kostja vastuväited üldsõnalised ja tõendamata. Õigusnormid nõuavad advokaadilt õigusteenuse osutamisel põhjalikkust, operatiivsust, asjakohase igakülgset uurimist ja aktiivset suhtlust kliendiga. Kostja ei selgitanud, milline õigusabiarvete spetsifikatsioonidel kajastatud toiming oli hageja õiguste realiseerimiseks ebavajalik ja põhjendamatu. Kostja ei esitanud võrdlusmaterjali, et teine lepinguline esindaja oleks sama tulemi saavutanud väiksema ajakulu või muude toimingutega. Kostja lepingulise esindaja toimingud ja nende maht oleksid olnud analoogsed, kui ta oleks pidanud hageja õigusi ja huve kaitsma. Ka kostja lepinguline esindaja suhtles pidevalt oma kliendiga. Kostja ei selgitanud, kuidas oleks hageja 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu nõuetekohase täitmise saavutanud, kui tema lepinguline esindaja ei oleks vaidlusaluseid toiminguid (mh sellises mahus) teinud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.1.Kostja vastuse kohaselt ei olnud õigusabi kasutamine (vaidlusaluses mahus) vajalik. Kostja ei eitanud korteri puuduseid ning pooltel ei olnud õiguslikku vaidlust. Pooled suhtlesid üksnes puuduste kõrvaldamise tehniliste ja olmeliste aspektide teemal. Hageja lepingulise esindaja suhtlus ei aidanud probleemi lahendada. Küsimus ei olnud õiguslikult ja tehniliselt keeruline, kuid hageja lepinguline esindaja saatis kostjale mitmekümneleheküljelisi kirju, mis sisaldasid
2-20-5835 tarbetuid ümberkirjutusi varasemast suhtlusest ja vaidlustamata küsimuste õiguslikku analüüsi. Hageja lepingulise esindaja poolt teabe vahendamine, probleemi kostjale meenutamine ja puuduste kõrvaldamise nõudmine olid vajalikud. Sellega oleks aga ka hageja hakkama saanud. Seega ei olnud õigusabi vajalik ja õigusabikulud hageja kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
2.2.Selline kahju ei olnud 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu sõlmimisel ettenähtav ega ole hõlmatud rikutud sätte kaitse-eesmärgiga. Korteri ostja peab arvestama, et ehitise valmimisjärgsetel aastatel võib ilmneda puudusi, mille lahendamiseks tuleb suhelda korteri müüja ja elamu ehitajaga. Selline suhtlus ei eelda keskmise ostja puhul reeglina vahendaja (advokaadi) abi. Õigusabikulud ei ole hõlmatud korteri kvaliteedinõuete kokkuleppe kaitseeesmärgiga (v.a juhul, kui puuduste üle tekib tõsine vaidlus).
2.3.Alternatiivselt ei olnud õigusabikulude suurus mõistlik. Ajakulu 33,1 tundi tekkis, kuna hageja lepinguline esindaja kirjutas põhjendamatult pikalt ja põhjalikult ebaolulisest. Sama eesmärki oli võimalik saavutada oluliselt väiksema ajakuluga. Kostja lepingulisel esindajal kulus samas protsessis vaid 9,25 tundi ja sedagi ainult põhjusel, et ta pidi tutvuma vastaspoole põhjendamatult pikkade dokumentidega. Õiguslikule analüüsile ja sisulisele suhtlusele oleks kulunud 3-4 tundi. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 15.04..2021. a otsusega hageja hagi kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõudes, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 5958 eurot ja edasiulatuva viivise 5958 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle. Pooled sõlmisid 25.08.2017 Tallinnas aadressil Poordi tn 3–45 asuva korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu. Korteri heliisolatsioon ei vastanud nõuetele ning hageja pidas pikka aega läbirääkimisi (esmalt maja ehitajaga, siis kostjaga), et leppida kokku puuduste kõrvaldamise viisis. Hagi esitamise ajaks olid puudused kõrvaldatud. Hageja kasutas läbirääkimistel lepingulist esindajat.
3.2.Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128); lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).
3.3.Maakohus tuvastas, et kostja vastutab 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumise eest. Akukon OY Eesti filiaali 2018. a ja 2019. a heliisolatsiooni mõõtmisdokumendid tõendasid, et hageja eluruum ei vastanud õhu- ja löögimüra isolatsiooni nõuetele. Kostja tunnistas 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingueseme puudusi, kuna kõrvaldas need. Asjaoludest ei nähtunud, et kostja lepingu rikkumine oli vabandatav. Maakohus tuvastas hageja lepingulise esindaja õigusabiarvete nr 20190918, nr 20190927, nr 20191172, nr 20191630, nr 20200189 ja nr 20200296 alusel, et hagejale tekkis 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumisest kahju. Kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hõlmab ka kulusid kahju tekitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja õigusabiteenuse saamine oli
2-20-5835 tingitud kostja lepingu rikkumisest, seega oli lepingu rikkumise ja hageja otsese varalise kahju vahel põhjuslik seos. Kostja, ehitades korterite vaheseinad mittenõuetekohaselt, pidi lepingu rikkumise tõttu tekkinud hageja eeldatavat kahju mõistlikult ette nägema. Kostja pidi aru saama, et kui lepinguese ei vasta 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu tingimustele, võib varjatud puudustega korteri ostnud ostja võtta lepingulise esindaja, kes teeb lepingueseme puuduste kõrvaldamise vaidluses hageja eest õigus- ja muid vajalikke toiminguid. Seega olid täidetud VÕS §-de 115, 127, 128 eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ning maakohus mõistis hageja õigusabikulud kostjalt kahjuhüvitisena välja.
3.4.Maakohus luges õigusabiteenuse arvete ja nende spetsifikatsioonide, e-kirjavahetuse ning muude hagi lisadega tõendatuks, et arvetel kajastatud õigusabiteenus oli vajalik 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumise kõrvaldamiseks. Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (RKTKo 14.10.2014, 3- 2- 1- 84- 14, p 24; RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 50).
3.5.Kostja rikkus oma kohustust ning hageja pöördus õigustatult kohtuväliselt kostja poole. Asjakohatu oli kostja väide, et hageja oleks pidanud probleemi lahendama lepingulise esindaja abita, kuna suhtlus puudutas üksnes puuduste kõrvaldamise tehnilisi ja olmelisi aspekte. Hageja kasutas põhjendatult 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumise kõrvaldamiseks esindajat, kes tagas esindatava huvid lepingu rikkumise kõrvaldamisel. Asja materjalide kohaselt pidas hageja lepinguline esindaja pikki kirjavahetusi puuduste korrektse ning hageja huve kõige enam arvestava tulemuse saavutamisel. See tagas lõpptulemusena korteri vastavuse 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingule. Praegune olukord ei erinenud olukorrast, mille puhul Riigikohus leidis, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29).
3.6.Maakohus kohaldas hageja lepingulise esindaja kahjuna tekkinud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut. Maakohus viitas, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (RKTKm 15.02.2012, 3-2-1-161-11, p 7). Maakohus kohaldas TsMS § 477 lg-d 5 ja 7 (RKTKm 03.06.2013, 3- 2- 1- 65-13, p 14) ning selgitas, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
3.7.Maakohus analüüsis hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega esitatud arvete ja nende spetsifikatsioonide alusel ning luges hageja põhinõude põhjendatuks 5958 euro ulatuses. Lepinguline esindaja esindas hagejat kohtuvälises vaidluses ca kaheksa kuud, enne kui hageja korteri puudused kõrvaldati ja selgus, et kostja ei täida hageja kahju hüvitamise nõuet vabatahtlikult. Maakohus pidas kohtule esitatud hulgalisele kirjavahetusele kulunud õigusabi ajakulu põhjendatuks ning leidis, et see pole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis oli kooskõlas kohtule esitatud tõenditega ning hageja lepinguline esindaja ei kulutanud aega põhjendamatult. Ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas.
2-20-5835
3.8.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 5958 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõista kostja menetluskulud hagejalt välja edaspidi esitatava menetluskulude nimekirja kohaselt.
4.1.Apellatsioonkaebuse järgi kohaldas maakohus vääralt kahju hüvitamise regulatsiooni. Täidetud ei ole kahju hüvitamise üldised eeldused – kahju olemasolu, põhjuslik seos, kahju ettenähtavus, rikutud normi kaitse-eesmärgiga hõlmatus (RKTKo 05.11.2018, 3-2-1-79-08, p 18; RKTKo 21.11.2018, 2-16-19282, p 13.1).
4.2.Kahjuna on käsitletavad ainult kahju tekitamisega seotud mõistlikud kulud (VÕS § 128 lg 3), mitte mugavusteenuse ja kasulikud kulud. Vajalikud on üksnes õigusabikulud, milleta kannatanu ei saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta (TlnRKo 07.12.2018, 2-17-2159, p 37; TlnRKo 04.10.2019, 2-17-5468, p 17.2). Õigusabi ei olnud (iseäranis vaidlusaluses mahus) vajalik ning õigusabikulud ei olnud seetõttu hageja kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kostja ei eitanud, et korteril olid puudused, ning pooltel ei olnud õiguslikku vaidlust. Poolte suhtlus puudutas puuduste kõrvaldamise tehnilisi ja olmelisi aspekte ning nende probleemide lahendamiseks ei vajanud hageja advokaadi abi. Hageja lepingulise esindaja suhtlus ei aidanud probleemi lahendada. Kuigi küsimus ei olnud õiguslikult ja tehniliselt keeruline, saatis hageja lepinguline esindaja kostjale mitmekümneleheküljelisi kirju, mis sisaldasid tarbetuid ümberkirjutusi varasemast suhtlusest ning vaidlustamata küsimuste õiguslikku analüüsi.
4.3.Maakohus leidis valesti, et lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise (rikkumise) ja õigusabikulude tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kohus ei hinnanud, kas kostja lepingurikkumine tingis hageja õigusabi kasutamise, ega põhjendanud lahendit vastavas osas. Õigusabi kasutamine ei olnud vajalik ja oli hageja valik. Kostja ei pidanud kortereid müües ette nägema, et ostjal võivad lepinguesemel puuduste esinemisel tekkida õigusabikulud nõuete maksma panemisel, kui pooltel ei ole õiguslikku vaidlust. Vastaspoole õigusabikulude eest vastutamine peaks sõltuma tema nõudele vastuvaidlemisest. Kostjale ei tagatud võimalust vältida kahju tekkimist õigusvaidlusest loobumise kaudu. Kahju ei ole hõlmatud normi eesmärgiga. Lepingutingimustele vastava asja üleandmise kohustuse eesmärk hõlmab teise poole kaitsmist õigusabikulude eest üksnes siis, kui mittevastavuse üle tekib õiguslik vaidlus. Kahju tekkimine on omistatav hagejast tulenevale asjaolule (VÕS § 139 lg 1). Hageja otsustas õigusabi kasutada olukorras, kus selleks puudus vajadus.
4.4.Hageja õigusabikulude maht on ebamõistlik. Vajalike õigusabikulude puhul tuleb hinnata, kas nende suurus on mõistlik (TlnRKo 04.10.2019, 2-17-5468, p 17.2), arvestades mh asja keerukust (HMKo 28.06.2019, 2-18-7772, p 10). Hageja lepingulise esindaja suur ajakulu tekkis tema põhjendamatu töö tõttu. Maakohus ei arvestanud, et kostja lepingulise esindaja ajakulu oli oluliselt väiksem. Maakohus ei hinnanud, kas kirjavahetuse maht oli hageja huvides põhjendatud. Kuna pooltel ei olnud õiguslikku vaidlust, tuli kulude põhjendatuse hindamiseks hinnata ka koostatud dokumentide sisu ja eesmärgipärasust. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
2-20-5835
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Maakohus viitas asjakohaselt, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 50; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-77-16, p 26).
7.1.Kohtueelsete õigusabikulude kahjuna hüvitamiseks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24; RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). See tähendab, et kohus peab kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).
7.2.Seejuures peab õigusabiteenuse korral hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja VÕS § 139 lg 1 kontekstis tõendama, et kahju tekkimise põhjustas osaliselt hageja tegevus (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).
7.3.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus vääralt, et kohaldada tuleb TsMS-is menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut (mh hagita menetluse sätteid). Seega tuleb maakohtu põhjendused osas, milles maakohus kohaldas TsMS-is menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut (mh hagita menetluse sätteid), lahendist välja jätta.
8.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus asja materjalide alusel kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega lõppjäreldusena aga põhjendatult, et kostja peab hagejale kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel 5958 euro ulatuses kahjuna hüvitama.
9.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 mõttes maakohtu lahendi põhjendustega ega korda neid täielikult osas, milles maakohus leidis, et kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Maakohus on menetlusosaliste väiteid ja tõendeid kahju hüvitamise nõude üldiste eelduste täidetuse kontekstis põhjalikult käsitlenud.
10.Kostja läbiv vastuväide hageja kahju hüvitamise nõudele, mh kahju hüvitamise nõude üldiste eelduste täidetuse (sh kahju olemasolu, ettenähtavuse, normi eesmärgiga hõlmatuse ning rikkumise ja kahju vahelise põhjusliku seose) kontekstis, on see, et poolte vahel ei olnud õiguslikku vaidlust. Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu. Kuigi kostja ei eitanud, et korteril olid puudused, ei tähenda see, et pooltel ei olnud õiguslikku vaidlust. Hagi lisana esitatud kirjavahetusest (tl- d 31–32, 41, 47–49, 51–58) ja 20.09.2019. a ettepanekust (tl-d 42–46) nähtub, et nii enne kui ka pärast hageja lepingulise esindaja kaasamist soovis kostja hageja korteri puuduse kõrvaldada hageja korteri kaudu ning sellega oleks kaasnenud hageja korteri pinna vähenemine.
2-20-5835 Mh viitas elamu ehitaja õigusteadmistega jurist enne hageja lepingulise esindaja kaasamist 28.06.2019. a e-kirjas, et hagejal on valida, kas leppida normidest mõningal määral väiksema müraisolatsiooniga korterite vahel ja võita õhema seina ehituse arvelt „tasuta“ saadud suurem põrandapind või võimaldada kostjal ja elamu ehitajal seinakonstruktsioone muuta, et tagada normikohane müraisolatsioon kahe korteri vahel (tl 32). Eespool viidatud kirjavahetusest ja 20.09.2019. a ettepanekust nähtub, et korteri pinna vähenemine oleks hageja hinnangul olnud uus 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumine. Hageja soovis juba 05.07.2019 (st enne lepingulise esindaja kaasamist), et kostja teeks vajalikud toimingud, et hageja korter vastaks kehtivatele normidele, ning tagaks, et korteri üldpindalaks jääks 42 m2 (tl 31). Seega vaidlesid pooled (mh juba enne hageja lepingulise esindaja kaasamist) õigusliku küsimuse üle, millisel viisil peab kostja hageja korteri puuduse kõrvaldama, et 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu saaks lugeda kohaselt täidetuks.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et täidetud ei ole VÕS § 128 lg 3 kohaldamise eeldused ja kahju tekkimine on praegu VÕS § 139 lg 1 kohaselt omistatav hagejale, sest õigusabi kasutamiseks puudus vajadus ja see oli hageja valik.
11.1.Kostja ei taotlenud maakohtu menetluses kahjuhüvitise vähendamist sõnaselgelt VÕS § 139 lg 1 alusel, kuid tugines kostja vastuses sama sisuga vastuväitele, mille on esitanud apellatsioonkaebuses. Riigikohus on VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kontekstis selgitanud, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta. Kuna kostja tõi esile asjaolud, mis tema hinnangul andsid aluse kahjuhüvitist vähendada, on maakohus põhjendatult hinnanud, kas hageja poolt õigusabi kasutamine oli vajalik (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12).
11.2.Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu seisukohale, mille järgi võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29).
11.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal oli oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks vaja kasutada lepingulist esindajat (TsMS § 654 lg 6), sest nagu eespool märgitud, oli poolte vahel õiguslik vaidlus. Selleks, et kostja kõrvaldaks 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu rikkumise ja teeks seda hageja huve kõige enam arvestaval viisil (mõistliku aja jooksul ja hageja korteri üldpinnana 42 m2 säilitades), oli vajalik kaasata hageja lepinguline esindaja.
11.3.1.Hageja lepinguline esindaja selgitas kostjale korduvalt (mh 18.07.2019 (tl 28), 09.09.2019 (tl 41), 20.09.2019 (tl- d 43– 43 pöördel), 10.01.2020 (tl 54 pöördel), et selleks, et lugeda 25.08.2017. a korteriomandi müügileping kohaselt täidetuks, ei saa hageja korteri puuduseid kõrvaldada hageja korteri kaudu (korteri pind väheneks ning koridor muutuks liiga kitsaks).
11.3.2.Lisaks väljendas hageja lepinguline esindaja korduvalt kahtlust, kas kostja pakutavate parandustöödega hageja korteris müraprobleem lahendatakse ning palus kostjalt selle kohta selgitusi ja kinnitust (mh 09.09.2019 (tl 41), 27.09.2019 (tl 48), 03.10.2019 (tl 47), 10.01.2020 (tl 54 pöördel). Nimetatu oli asjakohane, kuna hageja korteri puudust oli juba enne hageja lepingulise esindaja kaasamist üritatud tulutult lahendada (tl-d 25, 32 pöördel).
11.3.3.Kui alates 2020. a jaanuarist väitis kostja, et puuduse kõrvaldamine on naaberkorteri kaudu oluliselt kallim ning seetõttu ei saa kosja tasuda hagejale hüvitist (tl 55), palus hageja lepinguline esindaja asjakohaselt selgitada, miks oleks naaberkorteri kaudu parandustööde tegemine kallim ja heliisolatsiooni tulemus kehvem (tl 54 pöördel). Lisaks rõhutas hageja
2-20-5835 lepinguline esindaja hageja huvidega kooskõlas põhjendatult, et puuduse kõrvaldamise alternatiivse lahenduse kallidus ei anna alust jätta hagejale 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamata (tl 54 pöördel).
11.3.4.Pooled ei vaidle, et hageja teavitas kostjat müraprobleemidest 2018. a kevadel (tl 24 pöördel). Seejuures teostasid elamu ehitaja eksperdid enne, kui hageja pöördus lepingulise esindaja poole, ehituslahendi, kuid mõõtmistulemuste kohaselt ei tagatud sellega miinimumnormide täitmist (tl-d 25, 32 pöördel). Seega pidas hageja enne lepingulise esindaja poole pöördumist probleemi lahendamiseks iseseisvalt läbirääkimisi enam kui aasta jooksul, kuid see ei olnud tulemuslik. Sellises olukorras kaasas hageja põhjendatult lepingulise esindaja, et probleemi lahendada. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu ka apellatsioonkaebuse väide, et kostjal ei olnud võimalik vältida kahju õigusvaidlusest loobumise kaudu. Kui kostja oleks hageja iseseisvalt esitatud pöördumiste peale korteri puuduse nõuetekohaselt kõrvaldanud, oleks ta saanud kahju vältida.
11.3.5.Eelnevast nähtub selgelt, et õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik ning ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja tegevus tagas hageja huve kõige enam arvestava tulemuse saavutamise hageja korteri puuduste kõrvaldamisel. Paljasõnalised on apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei vajanud hageja probleemide lahendamiseks advokaadi abi, hageja lepingulise esindaja suhtlus ei aidanud probleemi lahendada ning õigusabi kasutamine oli üksnes hageja valik.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja esitatud arvete ja nende spetsifikatsioonide, poolte kirjavahetuse ja hageja kohtueelselt esitatud dokumentide alusel oli hageja põhinõue põhjendatud 5958 euro ulatuses.
12.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja poolt lepingulise esindaja poole pöördumine tervikuna põhjendamatu. Kostja viitas üldsõnaliselt, et hageja kirjad sisaldasid tarbetuid ümberkirjutusi ja vaidlustamata küsimuste õiguslikku analüüsi, kuid ei vaidlustanud hageja lepingulise esindaja konkreetseid toiminguid, nende ajakulu ja rahalist suurust. Asja materjalide kohaselt esitas hageja lepinguline esindaja kirjavahetuses ja dokumentides seisukohti eespool märgitud vaidluse all olnud (mh õiguslike) küsimuste kohta. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja lepinguline esindaja kirjutas põhjendamatult pikalt ja põhjalikult ebaolulisest. Seda, et hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi oli mõistliku suurusega, ei väära ka asjaolu, et kostja lepingulisel esindajal kulus samas protsessis vähem aega. Asja materjalide kohaselt tegid poolte lepingulised esindajad erinevas mahus toiminguid.
12.2.Hageja kantud õigusabikulud olid mõistliku suurusega, arvestades mh kohtueelse vaidluse keerukust ja seda, et lepinguline esindaja töötas läbi vaidlusega seotud varasema materjali, suhtles kliendiga, pidas kostjaga läbirääkimisi eespool nimetatud teemadel (mh analüüsis kostja parandustööde ettepanekuid) ning esitas vaidlusküsimustega seoses sisulisi (mh õiguslikke) vastuväiteid ja seisukohti.
12.3.Pooled ei vaidle ning maakohus on menetlusõiguse normidega kooskõlas tuvastanud, et lepinguline esindaja esindas hagejat kohtueelses vaidluses ca kaheksa kuu vältel, enne kui kostja hageja korteri puudused kõrvaldas ning 25.08.2017. a korteriomandi müügilepingu nõuetekohaselt täitis (tl-d 24, 59, 73 pöördel, 76). Nimetatu suurendas hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute mahtu. Seejuures nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kostja passiivsus tingis selle, et hageja lepinguline esindaja pidi korduvalt kostja poole pöörduma. Mh ei andnud kostja hageja lepingulisele esindajale tagasisidet enam kui kuu aja jooksul (tl-d 47, 51–51 pöördel) ning möönis 10.01.2020 ka ise, et hageja on pidanud kaua ootama (tl 54). Ka 18.07.2019. a korduvale nõudele vastas kostja alles 06.09.2019 (tl 41 pöördel).
2-20-5835
12.4.Eelnevast tulenevalt on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel praegu kahjuna 5958 euro ulatuses hüvitatavad.
13.Maakohus rahuldas põhjendatult hageja viivisenõude. Ka kostja ei viidanud apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks viivisenõude rahuldamisel kohaldanud vääralt materiaalõigust või rikkunud menetlusõiguse norme.
14.Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppejäreldustes muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.