2.Jätta Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud Hooneühistu Majakas pangakonto väljavõte perioodi kohta 1. november 2002–30. november 2002.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest menetluskulud Andres Nõmme kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel
on
õigus
esitada
määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Andres Nõmme (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale vastuväite Hooneühistu Majakas (puudutatud isik) liikmete nimekirja õigsuse kohta. Vastuväite kohaselt on äriregistris ebaõigesti sisse kantud hooneühistu liikmesuse number 1 omanik ning õige omanikuna tuleks sisse kanda avaldaja.
2.Registripidaja kandis 30. juulil 2024 vastuväite liikmesuse number 1 omaniku andmete õigsuse osas hooneühistu registrikaardile ja andis registriasja äriregistri seaduse (ÄRS) § 71 lg 2 alusel üle kohtunikule.
3.Tartu Maakohus andis 27. augustil 2024 hooneühistule tähtaja vastuväite osas seisukoha esitamiseks. Hooneühistu juhatuse liige Tatiana Smirnova esitas puudutatud isiku nimel seisukoha, milles leidis, et registrisse kandmisel oli tehtud viga ning garaažiboks kuulub avaldajale. Hooneühistu juhatuse liikmed Pavel Jurjev, Dmitri Kusnerov ja Renat Husjainov esitasid hooneühistu nimel seisukoha, milles leidsid, et selle garaažiboksi osas tekkis juhatuse liikmete vahel arusaamatus ning on suured kahtlused müügilepingu osas.
4.Avaldaja esitas 30. oktoobril 2024 seisukoha, milles selgitas, et tema käest laenati sularaha ning garaažiboks number 1 jäeti tagatiseks, edaspidi välja ostmisega. Laenu tagasi ei makstud ning boks pidi jääma avaldajale. Avaldaja nägi viga liikmete nimekirjas alles hiljem, kui oli valitud hooneühistu juhatusse.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus tegi 24. jaanuaril 2025 määruse, millega võttis avalduse menetlusse ja jättis selle rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 6 lg 1 kohaselt peetakse liikmete nimekirja äriregistris ja liikmete andmed kantakse hooneühistu registrikaardile. Hooneühistu liikmete nimekirja pidamisele kohaldatakse äriregistris osanike nimekirja pidamise regulatsiooni hooneühistuseadusest tulenevate erisustega. HÜS § 5 lg 3 alusel registreeritakse liikmeks saamine äriregistris. Selleks esitab huvitatud isik notarile seadusega sätestatud omandiõigust tõendavad dokumendid ning notar edastab äriregistrile andmete muudatused. HÜS § 8 lg 1 järgi tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama liikmesust, peab olema notariaalselt tõestatud. 2
ÄRS § 71 lg 1 kohaselt võib ÄRS §-s 14 nimetatud osanike andmete õiguse kohta puudutatud isik kuni 2024. a 31. augustini esitada põhistatud vastuväite. Registripidaja kannab puudutatud isiku esitatud vastuväite registrikaardile osaniku andmete juurde ja annab asja lahendamiseks üle kohtunikule (ÄRS § 71 lg 2). Äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) seletuskirjas on selgitatud, et äriregistrisse registripidaja peetava osanike nimekirja loomisega saavad osanike andmed senisest erineva tähenduse. Seni olid osaühingu osanike andmed äriregistri äritoimikus ning neil oli üksnes informatiivne tähendus. Hooneühistu liikmete nimekirja äriregistris registrikaardi andmetena pidamisega tagatakse suurem õigusselgus ja tsiviilkäibekindlus. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole avaldaja esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja on hooneühistu liikmesuse number 1 omanik. Käesoleval juhul on tegemist registriasjaga, mis tähendab, et kohus lähtub vastuväitest ja esitatud tõenditest. Registriasjas ei saa kohus asuda lahendama omandivaidlust. Kuivõrd andmed äriregistris on saanud senisest erineva tähenduse, annab ÄRS § 71 lg 1 võimaluse osanikele (hooneühistu puhul liikmetele) esitada vastuväide selle kohta, kui registrikaardile on liige valesti sissekantud. See tähendab eelkõige seda, et tegemist on eksitusega/arusaamatusega ja/või kande tegemisel on tekkinud viga ning vastuväite lahendamisega saab kohus põhjendatud avalduse korral selle vea parandada. Avaldaja esitatud asjaoludest nähtub kohtule, et tegemist on vaidlusega omandi üle, mida kohus vastuväite menetluses lahendada ei saa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja vastuväide on põhjendamatu ning vastuväite avaldus tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja taotleb, et registripidaja muudaks teda garaažiboksi omanikuks. Tegemist on veaga ning avaldaja on garaažiboksi omanik. Võimalik, et juhatuse liikmetel P. Jurjevil, D. Kusnerovil, R. Husjainovil on isiklik huvi garaažiboksi vastu. Nad ei teadnud hooneühistu liikmeid ja ei olnud juhatuse liikmed tol ajal. Nad esitasid dokumendid salaja juhatuse esimehest T. Smirnovast ja teistest juhatuse liikmetest, kes tol ajal olid garaažikooperatiivi liikmed ja kes teadsid olukorrast. 2002. aastal ei sõlmitud notariaalset lepingut, Hooneühistuseadus jõustus alles 1. jaanuaril 2005.
dokumendid
vormistati
käsitsi.
Avaldaja ostis 2002. aastal garaaži ja tõi 2002. aasta novembris sularahas aasta liikmemaksu. Juhatuse liige T. Smirnova viis liikmemaksu panka ning kandis hooneühistu arvele 29. novembril 2002. Edasi maksis liikmemaksu rentnik. Makse selgitusse märgiti vana omaniku nimi. Võimalik, et sellepärast tekkis arusaamatus ja hiljem viga kande tegemisel. Viga ei pandud tähele, kuni Tartu Maakohtu registriosakond palus 22. augusti 2023. a määrusega nr Ä10037018 esitada garaažibokside nimekirjad. Juhatuse liikmetele oli avatud hooneühistu liikmete nimekiri, et üle vaadata andmete õigsus ning tuli välja viga garaažiboksi nr 1 ja 68 suhtes. Garaažiboksi nr 68 osas leiti samuti viga, et omanik on teine isik. 2007. aastal oli vormistatud juba hooneühistu ja boksi nr 68 omaniku vahetuse osas oli koostatud notariaalne akt. Boksi nr 68 osas parandati viga ja tehti muudatus registrikaardil. Endine juhatuse liige T. Smirnova saab tõendada, et tegemist on eksitusega nimekirjas ning olemas on konto väljavõte, mis tõendab, et summa oli makstud avaldaja poolt ja kantud garaažiboksi nr 1 eest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
3
7.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Juhatusele ei ole esitatud piisavalt tõendeid garaažiboksi nr 1 omaniku vahetuseks. Avaldaja oli juhatuse liige 2005. aastast ja avaldaja osales üldkoosolekutel. Avaldaja maksis panga kaudu ainult oma garaažiboksi nr 24 eest. Avaldaja ei käitunud kui garaažiboksi nr 1 omanik, ei hääletanud ega maksnud arveid. Avaldaja ei teadnud, kes maksis garaažiboksi nr 1 arveid. Puudub selge vastus, miks ei viidud ümbervormistamist lõpuni. Avaldaja pidi olema teadlik, et ta pole märgitud liikmete nimekirjas kui garaažiboksi nr 1 omanik. Avaldaja oli enda ütluste järgi andnud väidetavalt laenu boksi nr 1 omanikule Igor Braunile, mille tagatiseks olevat olnud garaažiboks nr 1. Väidetavalt pidi avaldaja saama tagatise endale, kuid selle kohta puuduvad tõendid. Avaldajal oli üle 10 aasta võimalus notaris garaažiboks enda nimele võtta ja kui garaažiboks nr 1 oleks olnud laenu tagatis, siis oleks läbi kohtu olnud võimalik see enda nimele võtta. Rahvastikuregistri järgi suri garaažiboksi omanik 26. veebruaril 2019. Olukorra selgitamiseks toimus konsultatsioon notar Annika Kuimetiga (24. märtsil 2025 kell 11:00). Selgus, et I. Braunil on pärijad (2–3 järjekord). Notarisse oli toodud ostu-müügi lepingu koopia, mitte originaal, kuigi avaldaja väitis, et originaal on tema käes. Pavel Jurjev on näinud ostu-müügilepingu originaali, kuid tegemata on ekspertiis nii dokumendi vanuse kui ka muude asjaolude osas. Puudutatud isiku hinnangul on leping ilmselt võltsitud ja vajab ekspertiisi. Puudutatud isik palub kohtul välja selgitada garaažiboksi omanik ja jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata. Kui I. Braunil on pärijad, siis palub puudutatud isik algatada pärimise protsess.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 21 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Avaldaja esitas koos määruskaebusega hooneühistu pangakonto väljavõtte perioodi kohta 1. november 2002–30. november 2002. Avaldaja soovib sellega tõendada, et ta tasus 2002. a novembris sularahas aasta liikmemaksu. Hooneühistu esitas maakohtule oma pangakonto väljavõtte mh perioodi kohta 1. jaanuar 2002–1. jaanuar 2004 (dtl-d 47–51). Sellelt nähtub avaldaja viidatud 29. novembril 2002 T. Smirnova tehtud sularaha sissemakse (dtl 49). Seega puudus avaldajal vajadus pangakonto väljavõtte esitamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebusele lisatud pangakonto väljavõtte asja materjalide juurde võtmata.
10.Maakohus leidis õigesti, et avaldaja esitatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist vaidlusega omandi üle, mida kohus ei saa lahendada vastuväite menetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
11.Avaldaja tugineb sellele, et ta omandas garaažiboksi I. Braunilt 2002. aastal, s.o enne hooneühistuseaduse jõustumist. Sellega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Äriregistri andmetel asutati 1998. aastal mittetulundusühinguna Garaažiühistu Majakas. Garaažiühistu Majakas on vastavalt 1. jaanuaril 2005 jõustunud hooneühistuseaduse sätetele ümber kujundatud tulundusühistuks (Hooneühistuks Majakas). Enne 1. jaanuari 2005 kohaldus hooneühistule mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ja liikme mittetulundusühingust 4
välja arvamise juhatus, põhikirjaga võib ette näha, et liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Äriregistri andmetel ajavahemikul 22. detsember 1998– 18. oktoober 2007 kehtinud garaažiühistu põhikirja p 3.2 nägi ette, et liikmeks vastuvõtmine toimub füüsilise isiku kirjaliku avalduse alusel üldkoosoleku otsusega. Põhikirja p 3.4 kohaselt toimus ühistust lahkumine ühistu liikme kirjaliku avalduse alusel kuu aja jooksul üldkoosoleku otsusega. Avaldaja esitas foto 15. juuni 2002. a avaldusest garaažiühistu juhatusele (dtl 6), milles palus vormistada I. Brauni käest ostetud garaažiboks N1 enda nimele. Avaldaja esitas samuti foto I. Brauni 15. juuni 2002. a avaldusest (dtl 157), millest nähtuvalt ta palus end garaažiühistust välja arvata seoses garaažiboksi võõrandamisega A. Nõmmele. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja oli sel ajal garaažiühistu liige, avaldaja kasutuses oli garaažiboks nr 24. Asja materjalidest ei nähtu, et garaažiühistu oleks vastu võtnud üldkoosoleku otsuse, millega anti garaažiboks nr 1 avaldaja kasutusse. Samuti ei nähtu asja materjalidest, kas ja millal I. Brauni liikmelisus garaažiühistus lõppes. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et I. Braun osales hooneühistu liikmena üldkoosolekul 2005. ja 2011. aastal (dtl-d 25–28, 31, 43–45) ning garaažiboksi nr 1 eest tasus Aimur Valtin, viidates makse selgituses I. Braunile kuuluvale garaažiboksile nr 1 (dtl 47 jj). Ülaltoodut arvestades ei ole avaldaja tõendanud, et tegemist oleks arusaamatuse või veaga, mille saaks avaldaja vastuväite alusel parandada.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.