Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt edastati hagejale 04.05.2015 võlateatis Julianus Inkasso OÜ poolt, mille kohaselt on Julianus Inkasso OÜ volitatud sisse nõudma tasumata arveid Eesti Keskkonnateenused OÜ nimel. Võlateatise kohaselt on hagejal tasumata arveteks RKVO8896 summas 1,84 eurot tasumise tähtajaga 30.09.2011 ning arve RKVO4736 summas 1,84 eurot tasumise tähtajaga 30.06.2011, milliste arvete olemasolust hagejat varem teavitatud ei ole. Hageja ei ole saanud nõude loovutamise kohta mistahes dokumente. Nõude alusena toodud tasumata arved aegusid 31.12.2014, seega mistahes nõuete esitamine 2018 juulis on õiguslikult põhjendamatu ning käsitletav hagejale kahju tekitamisena. Hageja on maksehäireregistris võlgnikuna üles riputatud 30-65 euro suuruse nõudega. Kostja keeldub maksehäireregistris andmete avaldamise lõpetamiseks avalduse esitamisest. Hageja leiab, et tal ei ole võlgnevust kostja ees, mistõttu on kostja tema suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid. Hageja ei ole tahtlikult jätnud oma kohustusi täitmata, kuivõrd tal puudus mistahes informatsioon võlgnevuse tekkimise ja olemasolu kohta pikema aja vältel. Hageja suhtes kunstlikult suure võlgnevuse näitamine ja selle avaldamine kahjustab ülemääraselt hageja huve. Hageja palub kohustada kostjat esitama taotlus CREDITREFORM EESTI AS hallatavale maksehäireregistrile A P andmete, et A P on CREDITREFORM EESTI OÜ-le võlgu, avaldamise lõpetamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt teavitas kostja hagejat võlgnevusest ja nõude loovutamisest 13.01.2016. a e-posti teel. Kostja nõustub, et nõue on aegunud kohtupidamise mõistes. Eelnev ei tähenda, et kostja ei või nõuda kohustuse täitmist kohtuväliselt. Hageja on tarbija ning võlausaldajal on õigus nõuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning inkassomenetluses on hagejalt võlgnevuse sissenõudmise käigus saadetud hagejale meeldetuletuskirju. Seega on olemas põhjuslik seos hagejapoolse kohustuse rikkumise ja kahju (sissenõudmiskulu) vahel. Hagejal on arvetest tulenev täitmata kohustus summas 3,68 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 2,06 eurot, mis annab aluse avaldada maksehäire maksehäireregistris. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2012, siis kustuvad hageja andmed maksehäireregistrist 13 aasta möödumisel nõude aegumisest, s.o. 01.01.2025. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Tuvastatud on, et 04.05.2015 edastati hagejale võlateatis, milles kohaselt on hagejal tasumata tema ja Eesti Keskkonnateenused AS vahel sõlmitud lepingu L25322409 alusel koostatud 30.09.2011 arvest RKVO8896 tulenev summa 1,84 euro tasumise tähtajaga 20.10.2011 ning 30.06.2011 arvest RKVO4736 tulenev summa 1,84 euro tasumise tähtajaga 20.07.2011 (t.l. 6, 28). Pooled ei vaidle, et arvest RKVO8896 ning arvest RKVO4736 tulenevate nõuete aegumistähtaeg lõppes 31.12.2014 kell 24:00. Hageja ei ole arvetest tulenevat võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem tasunud. Samuti ei vaidle pooled, et CREDITINFO EESTI AS poolt hallatavas maksehäireregistris on avaldatud andmed selle kohta, et hagejal on 30-65 euro suurune võlgnevus CREDITREFORM EESTI OÜ ees (t.l. 14). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõue hageja vastu, mille kohta kostja on avaldanud hageja andmeid maksehäireregistris. Võlaõigusseadus (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Tuvastatud on, et hagejat on peale arvete RKVO8896 ja RKVO4736 tulenevate nõuete aegumist, s.o. 04.05.2015 teavitatud, et hageja ja Eesti Keskkonnateenused AS vahel sõlmitud lepingust L2532409 tulenevate hagejale saadetud arvete RKVO8896 ja RKVO4736 mittetasumisest tuleneva võlgnevuse summas 3, 68 eurot on Eesti Keskkonnateenused AS loovutanud koos kõrvalnõuetega summas 1,08 eurot Julianus Inkasso OÜ-le ning 13.01.2016 teavitatud nõude 41,61 euro loovutamisest kostjale (t.l. 6, 24). Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt nr Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27). Kuna hagejat on teavitatud nõue loovutamistest, siis ei ole põhjust kahelda, et nõude loovutamised on toimunud. Asjaolu, et hageja kohta on maksehäireregistris avaldatud maksehäire väidetavalt juba 20.07.2011 ei luba kohtul iseenesest seada kahtluse alla nagu nõudeid polekski kunagi loovutatud (t.l. 14). Eesti Keskkonnateenuste AS 02.01.2018 kinnitusega nõude loovutamise kohta on tõendatud, et Eesti Keskkonnateenuste AS on 04.09.2015 loovutanud oma nõude A P vastu (t.l. 25-26). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt CREDITINFO EESTI AS poolt hallatavale maksehäireregistrile avaldatud andmed hageja maksehäire kohta peale nõuete aegumistähtaja lõppemist, kuid enne 13 aasta möödumist, kahjustavad ülemääraselt hageja õigustatud huve või mitte. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 6 kohaselt isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi ning isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi, kontrollinud edastatavate andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse. IKS § 11 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole lubatud, kui: 1) tegemist on delikaatsete isikuandmetega; 2) see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve; 3) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva; 4) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Hageja on seisukohal, et kuivõrd maksehäireregistris avaldatud maksehäire aluseks olevad nõuded on aegunud, avaldab kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid ning kostjat tuleb kohustada esitama CREDITINFO EESTI AS-ile taotlus ebaõigete andmete, et hagejal on kostja ees võlgnevus, avalduse lõpetamiseks. Hageja leiab, et võlgnevuse avalikustamine on ülemäärane ning vastuolus võlasuhtest tuleneva teise poole huvide arvestamise kaitsekohustusega. Hageja on seisukohal, et peale nõuete aegumistähtaja lõppemist andmete edastamine surveabinõuna riivab ülemääraselt hageja põhiõigusi (ennekõike eraelu puutumatust). Kostja on seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu 12.12.2011 otsusest nr 3-3-1-70-11 punktist 23 säilib olukorras, kus hageja võlgnevust ei tasu, Ametlikku Maksehäireregistrisse kantud info 13 aastat. Andmed maksehäirete kohta kustutatakse 13 aasta möödumisel ajast, mil algas nõude aegumine. Riigikohtu 12.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-3-1-70-11 on selgitatud, et IKS § 11 lg 6 ja lg 7 p 2 sätestatud alus sisaldab kohtu kaalutlusruumi. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive. Riigikohus on selgitanud, et nõude

aegumist on võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS § 11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Pooled ei vaidle, et CREDITINFO EESTI AS poolt hallatava Ametlikule Maksehäireregistri kande aluseks on arvetest RKVO8896 ja RKVO4736 tulenev nõue on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse üldosa seadus (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi tahtlikult. Hageja väitel sai ta esmakordselt arvetest RKVO8896 ja RKVO4736 tulenevast nõudest teada 04.05.2015 võlateatises, s.o. peale nõude aegumist. Kostja ei ole väitnud, et hageja oli võlgnevusest teadlik varasemalt ning oleks rikkunud teadlikult oma lepingulisi kohustusi. Seega käesolevalt vaidluse all olevad arvetest RKVO8896 ja RKVO4736 tuleneva nõude aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt 1.jaanuaril 2012 kell 00:00 ning aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31. detsembril 2014 kell 24:00. Seega erinevalt Riigikohtu lahendis 3-3-1-70-11 käsitletavatest asjaoludest ei ole käesolevas tsiviilasjas nõude aegumistähtajaks TsÜS § 146 lg 4 kohaselt 10 aastat, vaid nõude aegumistähtajaks on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlausaldaja soovinud või suutnud üldise tehingulise aegumistähtaja jooksul võlgnikult võlgnevust sisse nõuda. Võlausaldaja nõuded on muutunud mittetäielikuks kohustuseks VÕS § 4 mõttes, mis on vaatamata aegumisele jätkuvalt kehtivad, kuid mida võlausaldajal ei ole võimalik enam sundkorras täita. Kohus leiab, et käesolevalt ei täida kolmandatele isikutele hageja maksekäitumisest avaldatud andmed IKS § 11 lg-s 6 sätestatud eesmärki. Arvestades ka seda, et VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlgnik ja võlausaldaja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, asub kohus seisukohale, et hageja isikuandmete avaldamine maksehäireregistris kauem kui TsÜS § 146 lg-s 1 ja täiendavalt IKS§ 11 lg 7 p-s 4 sätestatud tähtaja möödumist, ei ole põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et IKS § 11 lg 7 p 2 kohaselt ei ole kostjal IKS § 11 lg-s 6 sätestatud eesmärkidel lubatud andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine, kuivõrd see kahjustab ülemääraselt hageja kui andmesubjekti õigustatud huve. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja isikuandmete avaldamine käesoleval ajal maksehäireregistris nõuete osas, mille aegumistähtaeg lõppes 31. detsembril 2014 kell 24:00 on vastuolus hea usu põhimõttega ning riivab ülemääraselt hageja õigust eraelu puutumatusele. Vaidlust ei ole, et kohtuväliselt ei ole kostja nõustunud hageja andmeid maksehäireregistrist kustutama (t.l. 7-13). Seega rahuldab kohus hagiavalduse ning kohustab kostjat esitama CREDITINFO EESTI AS poolt hallatavale maksehäireregistrile taotlus hageja isikuandmete, mille kohaselt on A P CREDITREFORM EESTI OÜ-le võlgu, avaldamise lõpetamiseks. Kohus ei hinda poolte väiteid kas maksehäireregistris kande alguseks märgitud kuupäev 20.07.2011 ja maksehäireregistris avaldatud kanne hageja võlgnevuse suuruse kohta (30-65 eurot) on tõesed, sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust (t.l. 14, 27, 39-47). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määras käesolevas tsiviilasjas pooltele 06.11.2018 kohtumäärusega tähtaja 20.11.2018 täienduste, tõendite ning taotluste (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks. Hageja ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot (t.l. 15). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 3 500 eurot ning nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 300 eurot riigilõivu. Hageja on hagi esitamiselt õigesti tasunud 300 eurot. Kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud muid menetluskulusid, loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.