Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

Tsiviilasi nr 2-18-5845

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõudeks on 118,32 euro suurune võlg. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 118,32 €, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata ning põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist ei vaja, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma 2(8)

Tsiviilasi nr 2-18-5845

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõue tuleneb AÜ-s METŠTA AIAD kostja liikmesusest ja AÜ METŠTA AIAD liikmete üldkoosolekutel vastu võetud otsustega määratud liikmemaksete aastail 2015, 2016 ja 2017 osaliselt summas kokku 113,32 € tasumata jätmisest ja sihtmakse summas 5 € täielikult tasumata jätmisest. Kostja hagi ei tunnista (tl 39-41, 87, 105-106), kuna üldkoosolekute otsused liikmemaksu suurendamise kohta on tühised MTÜS § 20 lg 2, lg 6 ja § 241 lg 1 ning hageja põhikirja punktiga 7.8 vastuolu tõttu. 28.06.2014. a üldkoosoleku kokkukutsumise teates ega üldkoosoleku protokollis ei olnud päevakorra küsimust liikmemaksude suuruse tõstmise kohta. Küsimus hinna kinnitamisest m2-lt 3 eurosenti ka jäi 27.06.2015. a üldkoosoleku päevakorda märkimata ja seda läbi vaadati päevakorra väliselt – pärast küsimust 2015. a plaani kinnitamise kohta. Sama minetus nähtub 7.08.2016. a üldkoosoleku protokollist, mille kohaselt on saabunud A P ettepanek ... suurendada sissemaksete kuni 4 eurosentini ruutmeetri eest. Otsustused on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja nõustus omal ajal hooldama ja korras hoidma naaberkrunti, mille 1990-ndatel aastatel suvitajad Peterburist maha jätsid. Üldine arvamus oli, et liikmemaksu ei pea suurendama sellistele a/ü liikmetele, kes on likvideerinud mahajäetud ja hooletusse jäänud krundi (vt lisa nr 3, 4, 5 ja 6). Seepärast on 20 aasta möödudes otsus arvestada liikmemaksu lähtuvalt 1 m2-st, on sellistele aiapidajatele nagu kostja äärmiselt ebaõiglane. Peale selle ei nõua kahekordne maatükk suuremat teenindamist ühistu poolt (raamatupidamis- ja haldusteenused). Kostja põhikiri mingeid liikmemakseid ette ei näe. Hageja pole kostja vastuväidetega nõus (tl 63-64, 89-90). Hageja leiab, et kõik üldkoosolekute otsused on kehtivad, kuna neid ei vaidlustatud MTÜS § 24 lg 1 alusel, seega seaduslikud ja kuuluvad täitmisele iga ühistu liikme poolt. Kostja ostis teist krundi endiselt omanikult. Liikmetasu tasumise kohustus tuleneb kostja põhikirja p-st 6.1. Vaatamata kohtu selgitustele (tl 82-83) ja kostja vastuväide täpsustusele (tl 87) viitab hageja, et tema otsused on seaduslikud ja kehtivad, kuna jäid MTÜS § 24 lg 1 alusel vaidlustamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on AIANDUSÜHISTU METŠTA AIAD liige ja aadressil x, Narva linn asuva kahekordse maatükki, mis asub aiandusühistu territooriumil, omanik (tl 27, 91, 92). Samuti puudub vaidlus, et AIANDUSÜHISTU METŠTA AIAD üldkoosolekud toimusid 28.06.2014, 04.10.2014, 27.06.2015 ja 07.08.2016. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi lühend MTÜS) § 12 lg 4 kohaselt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja (tl 18-25) p 5.2. (tl 21) kohaselt on ühistu liige kohustatud muuhulgas täitma põhikirja nõudeid ja ühistu liimete üldkoosoleku, samuti ka juhatuse ja revisjonikomisjoni poolt vastuvõetud otsuseid; tasuma õigeaegselt üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja ulatuses sissemaksed. Põhikirja p 6.1., 6.3., 6.6. ja 6.7. kohaselt (tl 22) tekib ühistu vara tema liikmete osa-, sihtotstarbelistest- ja muudest maksetest, vara kasutamisest ja ühistu tegevusest 3(8)

Tsiviilasi nr 2-18-5845

saadavast tulust, juriidiliste ja füüsiliste isikute ainelisest abist ning annetustest ning muudest laekumistest; ühistu moodustab ühistu liikmete sissemaksetest osakapitali; ühistu sihtkapital moodustatakse sihtotstarbelistest sissemaksetest ja muudest allikatest, sihtotstarbelised sissemaksed võivad olla ainult rahalised; ühistu tegevuse jooksvate kulude katteks moodustatakse üldkoosoleku otsusel sihtotstarbelistest sissemaksetest jooksvate kulude fond. Fondi aastaeelarve määrab juhatus ning kinnitab ühistu liimete üldkoosolek. Maksete suurus otsustati hageja liikmete 28.06.2014 (tl 4-5, tõlge tl 6, 74-75), 04.10.2014 (tl 7-8, tõlge tl 9, 80-81), 27.06.2015 (tl 10-11, tõlge tl 12, 79) ja 07.08.2016 (tl 13-16, tõlge tl 17, 7678) üldkoosolekutel. MTÜS § 21 lg-st 1 tulenevalt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-le 2 on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. MTÜS § 20 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks (lg 6). Hageja põhikirja p 4.7. (tl 23) kohaselt kutsutakse korraline üldkoosolek kokku juhatuse poolt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Põhikirja p 7.7. (tl 23) kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata: üldkoosoleku toimumisaeg, -koht ning päevakord. Hoolimata kohtu selgitustest ja ettepanekust tõendite esitamiseks (tl 82-83, 94-95) hageja vaidlusaluste üldkoosolekute kokkukutsumise teateid ei esitanud. Hageja liikmete 28.06.2014. a üldkoosoleku protokolli (tl 4-5, tõlge tl 6, 74-75) kohaselt koosoleku päevakorras oli: aruanne juhatuse tehtud töö kohta ja finantsaruanne 2013. aasta eest; finantsaruanne; muu ehk 1. küsimus kraavide teenindamisest ja hooldusest, 2. liikmetasud, seejuures võib järeldada, et juhatuselt on tulnud ettepanek liikmetasude summa muutmiseks alles koosoleku käigus, 3. tee remont, 4. elektrienergia kulud ja arvete tasumine, 5. prügi väljavedu. Kostja poolt esitatud kuulutuses (teates) 28.06.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (tl 43), millele hageja vastuväiteid ei esitanud, puudub päevakord.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-18-5845

Eeltoodust lähtudes saab järeldada, et liikmetasude summa muutmise küsimus jäi 28.06.2014. a üldkoosoleku kokkukutsumisel avaldamata, mistõttu on hageja liikmete 28.06.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsus liikmetasude summa muutmiseks tühine. Samas võib üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja liikmete 28.06.2014. a üldkoosoleku protokolli (tl 4-5, tõlge tl 6, 74-75) kohaselt osales üldkoosolekul 31 liiget. Äriregistris, mis on avalik register, oleva hageja 2014. a majandusaastaaruande lisa 4 kohaselt oli aastal 2014 hageja liikmete arv 45. Kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik hageja liikmed, ei saa kokkukutsumise korra rikkumist kõrvaldatuks lugeda ja üldkoosolek ei olnud õigustatud liikmemaksu muutmise otsust vastu võtma. Hageja liikmete 04.10.2014. a üldkoosoleku protokolli (tl 7-8, tõlge tl 9, 80-81) kohaselt koosoleku päevakorra p-s 2 oli majandustegevuse plaan 2014-2015. aastaks. Osamaksu m2lt kinnitamine. Majandustegevuse plaani alusel esitati ettepanek kinnitada liikmemaksud 0,03 eurot ruutmeetrilt. Kostja väitel ei olnud osamaksu m2 lt kinnitamist 04.10.2014. a üldkoosoleku kokkukutsumisel teatatud. Vaatamata kohtu selgitustele ja ettepanekule tõendite esitamiseks (tl 82-83, 94-95) ei esitanud hageja vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Samas ei vaielnud kostja vastu, et 04.10.2014. a üldkoosoleku päevakorras oli majandustegevuse plaan 2014-2015. aastaks. Riigikohtu 13.02.2013. a otsuse nr 3-2-1-181-12, p-s 14 väljendatud seisukoha kohaselt tuleb selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kohus leiab, et majandustegevuse plaanis on kaks põhilist ülesannet: 1. informeerida ühistu liikmeid ühise kaasomandi eseme valitsemise kuludest (hageja põhikirja p 2.4.); 2. kehtestada liikmetele perioodilised maksed, mis on MTÜS § 12 lg-st 4 ja hageja põhikirjast tulenevalt liikmetele kohustuslikud. Kohus leiab, et osamaksu m2lt kinnitamine ja selle suuruse määramine polnud võimalik majandustegevuse plaani kinnitamisega. Vastavalt hageja põhikirja p 7.10. esimesele lausele on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool üldkoosolekul esindatud häältest. 04.10.2014. a üldkoosoleku protokolli kohaselt hääletati ettepaneku kinnitada osamaksu suurust m2 lt „poolt“ 23 liiget, „vastu“ 12 liiget. Seega ei saa lugeda otsust vastuvõetuks hageja põhikirja p-st 7.10. lähtudes. Samas võib üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja liikmete 04.10.2014. a üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 35 liiget. Protokollist ei tulene, et tegemist on korduva koosolekuga. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud äriregistrist, et 2014. aastal oli hageja liikmete arv 45. Kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik hageja liikmed, ei saa kokkukutsumise korra rikkumist kõrvaldatuks lugeda ja üldkoosolek ei olnud õigustatud osamaksu m2 lt kinnitamise ja selle suuruse määramise otsust vastu võtma. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-18-5845

Lähtudes eeltoodust, hageja liikmete 04.10.2014. a üldkoosolekul vastuvõetud otsus osamaksu m2 lt kinnitamise ja selle suuruse määramise kohta on tühine. Hageja liikmete 27.06.2015. a üldkoosoleku protokolli (tl 10-11, tõlge tl 12, 79) kohaselt koosoleku päevakorra p-s 3 oli 2015. aastaks majandustegevuse plaani kinnitamine, otsustati kinnitada hinna m2-lt – 3 eurosenti, samuti otsustati tasuda liikmemaksud uute numbrite sihtotstarbeks 5 eurot krundilt. Kostja väitel ei olnud hinna m2-lt – 3 eurosenti, samuti liikmemakse uute numbrite sihtotstarbeks 5 eurot krundilt kinnitamist 27.06.2015. a üldkoosoleku kokkukutsumisel teatatud. Vaatamata kohtu selgitustele ja ettepanekule tõendite esitamiseks (tl 82-83, 94-95) ei esitanud hageja vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Samas ei vaielnud kostja vastu, et 27.06.2015. a üldkoosoleku päevakorras oli majandustegevuse plaan 2015. aastaks. Kohus on juba tuvastanud 4.10.2014. a üldkoosoleku puhul, et osamaksu (hinna) m2 lt kinnitamine ei olnud võimalik majandustegevuse plaani kinnitamisega. Kuna sama olukord on seoses 27.06.2015 toimunud koosolekuga, ei korda kohus oma põhjendusi. Samuti kohus leiab, et ka uute numbrite sihtotstarbeks liikmemaksude tasumise otsustamine ei olnud võimalik majandustegevuse plaani kinnitamisega. MTÜS § 21 lg 3 alusel võiks üldkoosolek sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja liikmete 27.06.2015. a üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 31 liiget. Hageja 2015. aasta majandusaastaaruanne lisa 4 kohaselt oli ka 2015. aastal hageja liikmete arv

6(8)

Tsiviilasi nr 2-18-5845

MTÜS § 21 lg 3 alusel võiks üldkoosolek sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja liikmete 07.08.2016. a üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 23 liiget. Hageja 2016. a majandusaastaaruanne lisa 4 kohaselt oli 2016. aastal hageja liikmete arv 45. Kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik hageja liikmed, ei saa kokkukutsumise korra rikkumist kõrvaldatuks lugeda ja üldkoosolek ei olnud õigustatud liikmetasu suurendamise otsust vastu võtma. Lähtudes eeltoodust, hageja liikmete 07.06.2016. a üldkoosolekul vastuvõetud otsus liikmetasu suurendamise kohta on tühine. Lähtudes eeltoodust, kuna kõik otsused maksete suuruse kohta on tühised, ei ole hagi põhjendatud ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et aastamakse arvutamine l m2-lt (nagu korteriühistutes) teeb materiaalsetes kohustustes ebavõrdseiks aiandusühistu liikmed: ühistu osutab võrdsel määral oma teenuseid mis tahes a/ü liikmele, sõltumata tema aiakrundi suurusest (erinevalt elamust, mis on KÜ liikmete ühisomandis). Aiaühistus on maatükid selle krundi valdaja (omaniku) ainuteeninduses, ja a/ü liikmed tasuvad aastamakseid haldamine, ühistu elektriseadmete ja ühistu teede korrashoiu eest sõltumata mingilgi määral oma isikliku maatüki suurusest. Kohtu arvates need saaks vaidlustada otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel, kuid kostja MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul seda ei teinud, mistõttu käesoleva asja lahendamisel ei saa kohus need vastuväited lahendada. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud kirjavahetus, teiste ühistu liikmete kirjalikud avaldused, maksekäsu menetluses tehtud määrus (tl 42, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 88), kuna leiab, et see ei oma käesoleva asja arutamisel tähtsust. Kostja sai esitada kohtule nt. tuvastushagi maksete tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks, samuti saaks ta lähtudes hageja põhikirja p-dest 7.5. ja 7.6. koosoleku kokku kutsuda. Kostja ei kasutanud ka õigust esitada hagi üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Kohus jättis hagi rahuldamata, on seega otsus tehtud hageja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad tema menetluskulud ja kostja menetluskulud. Kuna hageja menetluskulud jäeti tema enda kanda, ei ole hagejale hüvitatavaid kulusid. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus 7(8)

Tsiviilasi nr 2-18-5845

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.