Hagihind Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20. detsember 2018 nr 2-18-5122 AB “Lietuvos draudimas“ hagi L A vastu kahju hüvitamise nõudes 1839,61 eurot Silvi Maiste AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; aadress Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond) Arvi Luhakooder (4PS OÜ; e-post [email protected]) L.A.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxx) vandeadvokaat Risto Sidok (Pohla & Hallmägi; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 1248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot.
4.Välja mõista hagejalt riigituludesse tunnistaja A T (T) hüvitatud sõidukulu summas 9,90 (üheksa eurot ja üheksakümmend senti), milline summa tasuda hagejal vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole.
5.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele Selgitada:
TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
6.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
6.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
6.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxxx xxxxx xx x x. Hageja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1638554105. Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013.
29.11.2017 sai hageja teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris nr 9. Kahjuteate esitas hagejale kindlustusvõtja A.T.e-postiga Kahjuteate kohaselt: „Olen teie klient. Mu korterit uputati, mida teha? Juhtum oli eile hommikul.“ A T esitas hagejale toimunud kahju kohta varakahju avalduse. Hageja tegi korteriühistule selgitustaotluse kahju tekkepõhjuse kohta ja korteriühistu akti kohaselt põhjustas veekahju Xxxxx xxxxx xx x xxkorteris lõhkenud WC survevoolik Hageja vaatas kahjustada saanud korteri üle ja koostas korteri skeemi, millele märkis kahjustada saanud ruumid. Kahjustada on saanud koridor, WC ja vannituba. Korteri nr 9 remondiks tegi hinnapakkumise Redwood OÜ summas 2841,41 eurot Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele ja oli mõistlik. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist rahas, siis jõudsid hageja ja kindlustusvõtja kokkuleppele, et hageja hüvitab kahju summas 1700 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Hagi õiguslik põhjendus on VÕS § 492 lg 1, KOS § 11 lg 1 p 1 KOS § 11 lg 3. VÕS § 492 lg 1 Kannatanud korteriomanik (hageja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (kostja) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15. ). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju summas 1700 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 04.04.2018 summas 3,72 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 05.04.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; hageja menetluskulu; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kostja vastus Kostja korter (xxxxxx xx x-xx) paikneb elamu 5. korrusel, kahjustatud isiku A T korter (xxxxxx xx x-x) paikneb 3. korrusel. Nende vahel 4. korruse korteris (xxxxx x-xx) elab V L, kes on varem korduvalt kinnitanud ja kinnitab ka praegu, et tema korteris veekahjustusi ei ole tekkinud. Hageja kinnitab hagiavalduses, et ta vaatas kahjustada saanud korteri üle ja koostas skeemi, millele märkis kahjustada saanud ruumid (hagiavalduse p. 1.5.). Kuid korteri ülevaatuse teostamise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi dokumenti (ülevaatuse akti vm.). Skeemi (hagiavalduse lisa 9) ei saa pidada hageja ametlikuks dokumendiks, kuna sellelt ei nähtu, kes ja millal on selle koostanud, samuti ei sisalda see mingeid andmeid kahju kohta. Seetõttu ei ole arusaadav, kas ja kuidas on hageja kui kindlustusandja hinnanud kahju suurust. VÕS § 489 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Hagiavalduse p.-s 1.7. viidatud Redwood OÜ hinnapakkumine (hagiavalduse lisa 10) on koostatud alles 05.01.2018, so enam kui kuu aega peale kahju tekkimist. Ei saa olla kindel, et kahjustatud korter on püsinud muutumatuna kogu vahepealse aja alates kahjustuse tekkimisest kuni hinnapakkumise koostamiseni. Samuti on selgusetu, milline oli A T korteri tegelik seisund ja kulumisaste vahetult enne veekahjustuste tekkimist. Kindlustuse eesmärk on hüvitada kahjustatud isikule üksnes kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, mille vastu vara on kindlustatud, muud kahjud või amortisatsioon hüvitamisele ei kuulu. Asjaolusid arvestades näib kostjale, et käesoleval juhul on A T veeavarii toimumise fakti ära kasutades lasknud põhjalikult remontida oma wc, vannitoa ja koridori osaliselt hageja kulul. See aga ei tähenda, et hagejal oleks tekkinud nõudeõigus kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel ja et kostja peab need kulud hagejale hüvitama. Veeavarii toimumise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p. 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui kohus rahuldab hagi, palub kostja vähendada väljamõistetavat kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna leiab, et asjaolusid arvestades oleks hageja poolt nõutava kahjuhüvitise täies ulatuses kostjalt väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hagi rahuldamise korral palub kostja
juhindudes TsMS § 445 lg 1 ajatada kohtuotsuse täitmine 3-aastase ajavahemiku peale, kuna kostja ainuke sissetulek on tema vanaduspension. Kostja palub jätta AB „Lietuvos draudimas“ hagi rahuldamata., jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
1.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Vaidlust ei ole asjaolus, et kostjale kuuluvas xxxx x-xx korteris oli veeavarii. Kostja kinnitusel ja hageja esitatud akti järgi toimus see 27.11.2017.
3.Vaidlus on asjaolus, kas üldse ja kui palju veeavarii läbi sai kahjustada xxxxxx x-x korter ning kui suur oli selle tõttu tekkinud kahju suurus.
4.Kohtuistungil 14.11.2018 kostja esindaja selgitas ( tl 77 ), et on arutanud kostjaga kompromissi võimalust. Kostja oleks nõus hüvitama 500-600 eurot. Kui antud asi oleks faktiliselt üheselt mõistetav ja selge, siis tuleks kompromiss lihtsalt. Siiani on kostjale jäänud üles mõned küsimused seoses kahju suuruse tõendamisega. Kostjale on oluline selgeks saada, et mis kahju, kellele, kui suures ulatuses reaalselt on tekkinud, mille hüvitamist hagejal regressikorras oleks õigus temalt nõuda.
5.Hageja kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Kahju suurus oli veelgi suurem, kui kindlustusandja oma kliendile hüvitas. Kindlustusandja ja tema klient leppisid kokku summa, mille kindlustusselts hüvitas.
6.Hageja esindaja kohtuistungil nimetas tõendid: hagiavalduse lisa 4, Kodukindlustuse poliis nr 1638554105 (kt lk 8-9); hagiavalduse lisa 5, kodukindlustuse tingimused (kt lk 10- 14); hagiavalduse lisa nr 6, A.T e-kiri (kt lk 15); hagiavalduse lisa nr 7, varakahju avaldus (kt lk 16-17); kuna hageja füüsiliselt asub Tallinnas, hageja ei tea, mis veekahju põhjustas, siis kindlustusselts teeb korteriühistule järelpärimise. Korteriühistu vastas ja korteriühistu vastus on hagiavalduse lisa 8 (kt lk 18). Vastusest selgub, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist nr 15, Kalevi tn 4. Kirjeldus oli täpne, et katki läks WC survevoolik, mis hageja hinnangul on koretriomandi reaalosa vana seaduse järgi. Kahju oli siis eelmine aasta, kui kehtis veel korteriomandi seadus. Sel põhjusel esitas hageja kahjunõude kostjale. Kuna kostja korter oli kindlustatud, siis hageja pidi kindlaks tegema kahju ulatuse korterile. Kahju ulatust saab hageja hinnangul määrata remondikalkulatsiooniga, mille on hageja esitanud hagiavalduse lisana nr 10 (kt lk 20). Korteriremondiks on kalkulatsiooni koostanud OÜ RedWood ja kalkulatsiooni järgi remondi maksumus koos käibemaksuga on 2841,41 eurot. Hageja soovis rahalist hüvitist, mille puhul klassikaliselt kindlustusselts vähendas hüvitist kuna seal jäävad ära ehitusettevõtte kulud jne. Lepiti kokku, et kindlustusandja hüvitab 1700 eurot kindlustusvõtjale. Hageja on selle hüvitanud ja esitanud selle kohta hagiavalduse lisana 11 (kt lk 21), maksekorralduse. Maksekorraldus on kinnitus, et kindlustusandja on kandnud kahjuhüvitise kindlustusvõtjale. Kuna kahju sai alguse sama maja korterist number 15, siis kinnistusregistri andmetel on selle korteriomandi omanik on kostja. Hagiavalduse lisa 12 (kt lk 22), kinnistusregistri väljavõte.. Hageja püüdis kostjaga kohtuväliselt suhelda saatis talle kahjunõude 08.03.18, hagiavalduse lisa 13 (kt lk 23-24). Kahjunõudele kostja üldse ei reageerinud ega esitanud vastuväidet. Rikutud normiks on KOS § 11, kuna kostja korteris toimus veekahju. Kohustuse rikkumisel saab nõuda kahjuhüvitamist VÕS § 111 lg 1.
7.Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Asi läheb keeruliseks selles, et kellele, millal, kui suures ulatuses kahju tekitati. Kõikide nende asjaolude tõendamiskohustus asub hagejal. Esiteks kindlustus juhtumi kuupäev - hagiavalduses varakahju avalduses on juhtumi kuupäevaks märgitud 30. november 2017. Samas hagiavalduses lisatud aktist nähtub, et kahjujuhtum on tekkinud 27. november 2017. Kostja kinnitab, et toruleke tema korteris toimus, aga see toimus 27. novembril, mitte 30 novembril, mis on varakahju avalduses märgitud. Teiseks tekitab kostjale küsimusi, kuidas kindlustusandja on täitnud oma seadusest tulenevat kohusust teha kindlaks kahjuulatust. Hageja kindlustusandjana viitas hagiavalduses viidatud aktile nagu see tõendaks kahju tekkimise fakti ja ulatust. Akti on koostanud T K, aktist ei nähtu hageja väide, et T K näol oleks tegemist xxxxxx xx x korteriühistu, majahalduri või juhatuse liikmega. Aktist ei nähtu, et T K oleks kahjuhüvitise kindlakstegemise pädevus. RedWood OÜ kalkulatsioonist nähtub, et see on tehtud korter 12 kohta. Kindlustusvõtja hr. T
korter on number 9, millel väidetav kahju tekkis. Kostjale jääb arusaamatuks, millises ulatuses kahju korter number 9 omanik reaalselt kandis. Hagiavaldusest nähtuvate materjalide andmetel on näha, et hüvitis on makstud välja, kas see kahju ikka nii suur oli, seda kostja ei tea. See muudab eluliselt väheustuavaks väite, et korteri 9 kahjustused said olla niivõrd suured, kui hageja on hagiavalduses välja toonud. Lisaks täiendavalt kostja on viidanud seadussätetele, millele tuginedes on võimalik väljamõistetavat kahjuhüvitist tulenevalt kostja majanduslikust seisundist kohtu poolt vähendada mõistliku ulatuseni. Kostja jääb selle taotluse juurde. Kostja oli valmis ca 500 euro ulatuses kompromissi sõlmima ja juhul kui kohus peaks hagiavalduses märgitud kahjuhüvitist vähendama kostja poolt väljatoodud objektiivsetel asjaoludel selle suurusjärguni, siis palub kostja jätta kostja menetluskuud hageja kanda.
8.Kohtule esitatud tõendite järgi toimus korteris 15 veeavarii 27.11.2017 kell 7.00 ( tl 18 ). Tunnistaja T K, kes selle akti on koostanud, kohtuistungil kuupäeva ei mäletanud.
9.Hagiavalduse järgi sai hageja teate 29.11.2017 kahjujuhtumist kindlustatud korteris nr 9. Kahjuteate esitas hagejale kindlustusvõtja A.T.e-postiga Kahjuteate kohaselt: „Olen teie klient. Mu korterit uputati, mida teha? Juhtum oli eile hommikul.“
10.A T on esitanud 30.11.2017 hagejale toimunud kahju kohta varakahju avalduse ( tl 16 ), mille kirjeldab toimunud sündmust järgnevalt: „Hommikul tööle minnes kuulsin alumise naabri kutset, et tal jookseb vesi mööda seinu ja lage alla. Reageerisin juhtumile koheselt ja jooksin oma korterisse. Nägin ka endal ohtralt vett igalt poolt jooksmas, suurest ehmatusest tirisin wc seina lahti, et veenduda ja vajadusel likvideerida leke. Kui märkasin et vesi hakkas valgusti avast jooksma tõttasin ülesse korrustele, et saada aru kust see algab. Viiendal korrusel jooksis vastu mulle vanem naisterahvas täiesti šokis ja näitas vannitoa poole. Vett oli terve kiht maas, õnneks sain kraanid tal kinni keeratud ja vulin lakkas. Kuna olin tööle hiljaks jäämas siis lahkusin sealt ja sain sellest suminast aru, et santehnik on juba kutsutud.“.
11.Hagiavalduse järgi hageja tegi korteriühistule selgitustaotluse kahju tekkepõhjuse kohta ja korteriühistu akti kohaselt põhjustas veekahju Xxxxx xxxxx xx x xxkorteris lõhkenud WC survevoolik (lisa 8 – KÜ akt; tl 18).
12.Hagiavalduse kohaselt hageja vaatas kahjustada saanud korteri üle ja koostas korteri skeemi, millele märkis kahjustada saanud ruumid (lisa 9 – skeem; tl 19). Kahjustada on saanud koridor, WC ja vannituba.
13.Kohus leiab, et eelnimetatud hageja väide on põhjendamata ja on vastuolus teiste tõenditega. Tunnistaja A T kohtuistungil antud ütluste järgi kindlustusandja esindaja tema korterit vaatamas ja kahju tuvastamas ei käinud. RedWood OÜ esindaja käis kohapeal ja tegi remondikalkulatsiooni tunduvalt hiljem, see võis olla 06.jaanuaril 2018 nagu on kirjas rewmondikalkulatsioonil. Skeemile on märgitud ristid, aga skeemist ei nähtu, milles kahjustused seisnevad. Skeemist ei nähtu, millal see on koostatud ja kelle poolt.
14.Kohtule on esitatud tõendina fotod ( tl 25-36). Fotodelt ei ole näha, kes need on teinud, millal need on tehtud ja kus need on tehtud. Tunnistaja A T ütluste järgi tegi need fotod RedWood OÜ esindaja, kui käis tema korterit vaatamas.
15.VÕS § 489 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse.
16.Kohus leiab, et p 6 nimetatud skeem ei tõenda tekkinud kahjustuse ulatust ega tekkinud kahju suurust. Mingeid muid tõendeid hageja poolt kindlakstehtud kahjustuse ulatuse ja kahju suuruse kohta kohtule esitatud ei ole.
17.Kohtule on esitatud remondikalkulatsioon, mille on koostanud RedWood OÜ 05.01.2018 korteri xxxxxx x-xx kohta ( tl 20). Hageja väitel on see tehtud korteri nr 9 kohta summas 2841,41 eurot. Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele ja oli mõistlik.
18.Pooled on ühisel seisukohal, et nimetatud remondikalkulatsioon ei ole koostatud krt 12 kohta. Kostja on esitanud kohtule krt 12 omaniku V L kinnituse, et tema korteris ei ole ei 27.11.2017 ega hiljem mingeid veekahjustusi esinenud ( tl 52). Hageja väitel on koostatud krt 9 kohta.
19.Tunnistaja A T andis kohtuistungil 03.12.2018 ütlusi, et ta elab xxxxx xxxx, xxxx x korter x. Tema korteris veekahju toimus 29. november, hommikul kell 07.00. Veekahju eelselt oli tema korter kahjustamata, tema korter on remondijärgus. Veekahju ta ise nägi, kui tööle hakkas minema. Tema alumine naaber teisel korrusel koridoris kukkus karjuma, et midagi jookseb seintest alla. Ta läks koju tagasi ja vaatas, et neil tuleb ka joana kõik alla mööda seina, elektrilühtri kohast ja vannitoast. Tuli välja, et leke tekkis viiendalt korruselt, seal elab vanem naisterahvas, kes üritas veekahju rätikutega kinni siduda. Naisterahval põrandal oli 45 cm vett. Tema ise likvideeris kahju ja keeras kraanid kinni. Kõikide seinte pealt jooksis vesi alla. Vannitoa kuubik on nagu eraldi ja ta ei saanudki kõigepealt lekkepõhjust aru. Ta nägi, et koridoris ka tilgub, ta lõpuks sai aru, et vesi peab kuskilt ülevalt poolt tulema. Ta jooksis täiesti viiendale välja, kuna neljanda naaber ei tulnud ukse peale. Viiendalt naisterahvas tuli ise välja ja ütles, et tema juurest tuleb, et tal nagu WC loputuskasti tuli kraan ja seal oli see ära murdunud. Ta sai torustiku kinni keerata. Viienda korruse korteri elaniku nimi on L, A, A või midagi taolist. Tl 20 hinnapakkumist konkreetselt ei ole näinud. Tl 19 skeemil on tema korter. Redwood esindaja võttis joonised ja asjad nagu. Fotod (tl 25-36) on tehtud tema korteris peale veekahju, et milline kahju konkreetselt on tekkinud. Need on Redwoodi esindaja tehtud pildid ja ta vaatas niiskuse anduriga. Vannitoas ja asju tal nagu plaadid on lahti tulnud tänu sellele. Siis oli põranda pea, et kobrutab seal kõik, need nagu laed ja seinad täpselt sama moodi. Mis on ka edasi läinud koridori. Seal on nagu põrand, ta tegi valu ja laagid asjad olid tal vahetatud, see kõik krigiseb. Praod sama moodi, tapeedil on mullitus jäljed ja kõik nagu kobrutab, alt on täiesti ära läinud. Rikutud oli parkett, mis ta maha pani. Parkett on koridoris vannitoa ees kuni välisukseni välja. Ta on tal ühes tükis tehtud ja otsad on lahti. Liistud ja asjad noh. Värvi kahjustused laes täpselt sama moodi. Elektrikahjustus oli, tänu sellele viskas korgid ja asjad välja, kui kahju oli tekkinud. Uksed on tänu niiskusele kõveraks läinud, kaasaarvatud liistud ja asjad. Ta ise ei ole kahju arvestanud. Redwoodi esindaja ütles, et kahju likvideerides tuleb paljud asjad ära teha. Näiteks tuleb vann välja võtta, et saada taastada seda, WC tuleb paigast ära võtta, aga ta ise ütles, et ta tahtis põrandad ühte panna, kuna vanad paneelmajad ei ole kõige sirgemad. Ja ta ei osanudki kahju nii hinnata, et palju seal läheks nagu. Ta oli nõus sularahaga, sest ta plaanis suvel remonti teha. Veekahjustused olid vannitoas, wc-s ja koridoris. Ta ei tahtnud, et nad vana taastavad, kuna ta ise tahtis remonti teha. OÜ Redwoodiga ühendust võttis ise. Kindlustusandja esindaja tema korterit vaatamas ja kahju tuvastamas ei käinud. Ta saatis neile pilte ja dokumente. Kindlustusandja ise ütles, et ta peab tegema kahjulepingu ja selgituse, kuidas asi toimus ja kes haldab korteri vee asju. Varakahju avalduses vist pani kuupäeva valesti kirja, ta kirjutas neile e- kirja järgmine päev peale kahju. Kahjusummaks märkis kriipsu, ta ei osanud ise seda arvestada. Korteri ülevaatamine Redwood OÜ poolt võis olla 06. jaanuar 2018. Veekahju said 5 kuni 1 korruseni välja. Tema koridor oli ka täiesti vee all, 2cm vett. Ta käis alumise naabri juures ja nägi vilksamis, et tal oli ka koridor vee all. Enda korterit, enda all olevat korterit ja viiendal korrusel korterit nägi. Kahju tekkimise hetkel KÜ ei olnuid. T K äkki ongi see Elko santehnik ja seaduslik esindaja. T on ta nimi, aga ta täpset nime ei mäleta. Tema kahjustada saanud korteris oli remont pooleli. Tal oli juba kõik tehtud. Tapeedi ja asjad oli ka juba värki. Tänu veekahjustusele on ka prussakad aktiveerunud.
20.Tunnistaja T K kohtuistungil 14.11.2018 andis ütlusi, et pr. A ta tunneb. Tal ei ole selle majaga seost, ta teab seda maja ja kes seal elavad. Pr A helistas ühel hommikul, ta ei mäleta kahjuks kuupäeva. Ta oli paanikas ja ütles, et tal veetoru lõhkes, mis ta nüüd teeb. Esimese valuga ütles talle, et mine vaata, äkki seal saad mõne mehe kätte, kes külmaveekraani kinni keeraks. Ta elab sealt eemal, siis tal läks pool tundi või vähem, kui ta tema juurde jõudis. Ta arvab, et veerand tundi. Naabrimees oli vee kinni keeranud. Tl 18- tõend on tema koostatud. Selle palus koostada alumise korteri mees ehk korter xx, keda uputati. See oli T. Ise ta korter 12-nes ei käinud. Korteris xx, kus pr. A elab, ta käis sees. Tualettruumis oli survevoolik lõhkenud. Üks ots oli loputuskasti küljes ja teine sisuliselt maas. Purunenud voolik on peale veemõõtjat. Vesi oli korterisse põrandale voolanud, WC oli märg, aga esik ja mujal oli küllaltki vähe vett. Uputust, ujutust ei olnud, ta sai küllaltki kiirelt jaole. Sisuliselt see läbi
jooks ei olnud suur. Kraani kinnikeeramise aega ta ei tea, aga see kraani kinnikeeramine oli vahetult peale tema kõnet. Kui kaua enne temale helistamist oli vesi voolanud, ta ei tea. Ta ei ole seotud xxxx tn x majaga ei majandus-, kutsetegevuses ega maja haldamisega. Korteris oli nii, et lähed uksest sisse, esik on küllaltki suur ja seal hargneb tualetiruum jne. Vesi seal ei ujunud, ujus WC-s, aga mujal ei olnud vett. Kunagi ta tegi sanitaartehnilist tööd. Hetkel ta enam seda tööd ei tee ja vastustab xxxx katlamaja eest. Uputus toimus pr. A all pool korter
12.Tema alumine mees oligi, kes vee kinni keeras. Tunnistaja hinnangul sealt torust võis välja joosta umbes 60-70 l vett. Vesi ei jõudnud isegi šahtist alla. Kui peaks olema korter 9, kes kindlustust nõuab, siis L krt xx ei ole midagi viga. Tema ei ole seal käinud, käis ainult pr A juures.
21.Kohus leiab, et tunnistaja A T ütlused on vastuolulised. Algul andis ta ütlusi, et tema korter on remondijärgus. Peale veekahjustust ta ei tahtnud, et nad vana taastavad, kuna ta ise tahtis remonti teha. Ta oli nõus kindlustuse poolt makstava sularahaga, sest ta plaanis suvel remonti teha. Veel andis ta ütlusi, et tal oli juba remont kõik tehtud. Tapeedi ja asjad oli ka juba värki.
22.Vastuolulised on tunnistajate T K ja A T ütlused veekahjustuste ulatuse kohta. T K ütluste järgi vesi oli korterisse põrandale voolanud, WC oli märg, aga esik ja mujal oli küllaltki vähe vett. Uputust, ujutust ei olnud, ta sai küllaltki kiirelt jaole. Sisuliselt see läbi jooks ei olnud suur. Tunnistaja A T ütluste järgi tema korteris tuli joana kõik alla mööda seina, elektrilühtri kohast ja vannitoast.
23.Kohus leiab, et fotode järgi ei ole võimalik hinnata kahju ulatust ja suurust. Kohus nõustub kostja väitega vastuses hagi kohta, et need fotod ei oma käesolevas asjas tõenduslikku tähtsust. Hagiavalduses ei ole märgitud ja ka fotodelt ei nähtu, millal need on tehtud, kas vahetult avarii toimumise järgselt või hiljem, näiteks Redwood OÜ poolt. Mitmelt fotolt ei nähtu üldse mingeid kahjustusi. Hagiavalduses ei ole viidatud, mida üks või teine foto konkreetselt tõendab.
24.Kostja esindaja esitas kohtuistungil taotluse, et tunnistaja A T avaldas uue asjaoluna fakti, et korterelamus xxxxx tn x kannatasid kahju mitmed korterid lisaks tunnistaja korterile. Kuivõrd tegemist on uue asjaoluga, siis kostja sooviks võimalusel selle koha esitada täiendavaid tõendeid. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna tunnistaja avaldas, et kahjustada sai ka tema all olev korter, kuid seda asjaolu on käsitletud juba hagiavalduses ( tl 1 pöördel). Seega tegemist ei ole uue asjaoluga.
25.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja korteris V korrusel lekkis WC loputuskasti survevoolik ja seetõttu jooksis vesi maha, ei tõenda kahju olemasolu ega kahju suurust korteris nr 9 III korrusel. VÕS § 489 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, seda aga hageja teinud ei ole. Selle kohta. et kindlustusandja on viivitamatult hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks teinud, ei ole esitatud kohtul ühtegi tõendit. Kohus leiab, et rohkem kui 1 kuu hiljem Redwood OÜ poolt koostatud remondikalkulatsiooni ei saa käsitleda tõendina, mis tõendaks, et hageja on viivitamatult hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks teinud.
26.Kohus märgib, et remondikalkulatsioon näitab, mida oleks vaja korteris teha, aga sellest ei nähtu, kus asusid ja millised olid kahjustused. Kuna muid tõendeid esitatud ei ole, ei ole võimalik hinnata, kas kõik kalkulatsioonis märgitud tööd on vajalikud tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks.
27.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid s.h. kahju suurust tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 16). Kui hageja ei ole tõendanud kahju ulatust ja suurust, ei ole ka kostjal objektiivselt võimalik vastu vaielda tema vastu esitatud ja väidetavalt tema poolt tekitatud kahju suurusele.
28.Hageja on hagiavalduses väitnud ( tl 3 ), et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on sellise asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud,
peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). Seejuures tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Hageja on tõendanud, et lekkis kostja korteris asunud WC loputuskasti survevoolik.
29.Kohus märgib veel kord, et vaidlust ei ole selles, et kostja korteris oli veeleke. Aga kuna hageja kindlustusandjana ei ole täitnud mitte mingilgi moel VÕS § 489 lg 1 tulenevat nõuet, mille järgi kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, siis hagi rahuldamine ainuüksi asjaolu alusel, et kostja korteris oli veeleke, mis võis põhjustada kahju korteris nr 9, ei ole põhjendatud. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 esimese lause kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
31.Arvestades, et kohus jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
32.TsMS 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33.Kostja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 92-93), nõudes õigusabikuluna kokku 1809,60 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist. Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud oma seisukohta kostja menetluskulude kohta.
34.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
35.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.
36.Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 156 (koos käibemaksuga) eurot aktsepteeritav. Kohus ei saa nõustuda selliste kuludega, mis on tekkinud asjaolude täpsustamistega, seaduste analüüsiga seoses, kommunikatsioonidega kliendiga jms. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku 8 tunni ulatuses, summas 1248 eurot (8 x 156), milline summa tuleb hagejalt välja mõista.
37.Menetluskuluks vastavalt TsMS § 143 p-le 1 ja TsMS § 156 lg-le 1 on tunnistaja A T sõidukulud summas 9,90 eurot, milline on tunnistajale hüvitatud vastavalt Tartu Maakohtu 04.12.2018 määrusele (tl 97). Nimetatud summa kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt riigituludesse väljamõistmisele.
38.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
39.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.