Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

17.03.2016.a. esitas võlgnik Maksu- ja Tolliameti väljavõtted enda sissetulekute kohta. Võlausaldaja AS-i SEB Liising 22.03.2016.a. esitatud hinnangu kohaselt jääb selgusetuks, millest võlgnik elas kõik need aastad ja kas ta varjas sissetulekuid. Teadmata on, mida I T on teinud töö leidmiseks. Võlausaldaja seisukoht on, et I T tuleb jätta kohustustest vabastamata. 31.03.2016.a. on võlgnik avaldanud, et oli pikalt seoses vigastusega töövõimetu; 2011.a novembrist kuni suveni 2012. Aidanud on sõbrad ja pere. Pole hoidnud kõrvale maksudest. Laste elatisest on suutnud väga palju ära maksta. 15.11.2016.a. esitatud seisukohas on Maksu- ja Tolliamet märkinud, et 13.12.2010 seisuga oli I Til maksuvõlgnevus kokku 42,69 eurot. Kohustustest vabastamise perioodil on maksuhalduri nõue vähenenud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tekkinud ettemakse arvelt ning nõude jääk 15.11.2016 seisuga on 25,62 eurot. MTA on seisukohal, et kuna I Ti tunnustatud võlanõude jääk pankrotimenetluses on kohustustest vabastamise perioodil vähenenud, siis puuduvad MTA-l vastuväited võlgniku kohustustest vabastamiseks. 16.11.2016.a. esitatud seisukohas avaldas AS SEB Liising, et vaatamata järelevalve menetluses antud lubadustele võlausaldajale igakuiselt tasuma hakata, ei ole I T oma kohustust korrektselt täitnud. Viie aasta jooksul on laekunud viis makset. Mingit selgitust maksetes järjepidevuse puudumise kohta võlgnikult tulnud ei ole. Alles e-kirja saatmise peale võlgnikule laekus novembris 2016 taas makse. Kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul on laekunud kokku 250.- eurot. Aruandlus, koostöö usaldusisikuga ja selgitused töö otsimise ja sissetulekute kohta on olnud puudulikud. AS SEB Liisingu pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõue oli 11 224.00 eurot, 5 aasta jooksul on võlgnik suutnud rahuldada alla 3% nõudest. Võlausaldaja palus pikendada kohustustest vabastamise menetlust 2 aasta võrra. 24.11.2016.a. esitatud aruande kohaselt on võlgnik täitnud oma kohustusi, palju on teda aidanud abikaasa, kes on aidanud tasuda lastega seonduvaid kulusid. 24.11.2016.a. avaldas võlausaldaja Danske Bank A/S, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja AS Imatra Elekter esindaja leidis 25.11.2016.a., et võlgnik I T tuleb jätta pankrotimenetluses tasumata jäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole kogu menetluse kestel järginud seadusest tulenevaid kohustusi Võlausaldaja Tarvi Söömer avaldas 09.12.2016.a., et ei oma vastuväiteid, kui Indrek Treibstock vabastatakse võlgadest. 13.12.2016.a. teatas Telia Eesti AS, et neil ei ole vastuväiteid I T’i võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 03.02.2017.a. toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et on hüvitanud SEB Liisingule 300.- eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskusele 479,33 eurot. Rohkem ei ole midagi hüvitanud, kuna pole olnud võimalusi. Danske Pangalt on küsinud kontonumbreid, kuid pole saanud. 09.03.2017.a. määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kaks aastat kuni 20.10.2018.a. ning vabastati võlgnik I T usaldusisiku ülesannetest ning määrati uueks usaldusisikuks J T. 15.01.2018.a. saatis usaldusisik kohtule teate, milles andis teada, et I T viibib kinnipidamisasutuses alates augustist 2017 tähtajaga 2 aastat. Seosese sellega ei ole tal olnud võimalust tasuda makseid võlausaldajatele. Usaldusisik soovis ennast taandada I Ti usaldusisiku kohustustest seoses sellega, et ma ei ole temaga enam seotud ja ei soovi temaga seotud asjades vastust võtta. 01.03.2018.a. esitas võlausaldaja AS SEB Liising seisukoha, et võlgnikul on menetluse vältel tekkinud uusi võlgnevusi. Lisaks on võlgnik mitmel korral toime pannud varavastaseid kuritegusid ning viibib täna taas kinnipidamisasutuses. Võlgniku viimast kohtule saadetud kirja lugedes jääb

arusaamatuks usaldusisiku käitumine, kes võttis endale vastutuse võlausaldajatele väljamakseid teha. 28.02.2018 seisuga ei ole 2017 aasta eest AS-le SEB Liising laekunud mitte midagi. Kogu pea 6,5 aastat kestnud kohustuse vabastamise menetluse jooksul on võlausaldajale laekunud kokku 300 eurot. Võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kohtul on alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 08.03.2018.a. toimunud kohtuistungil märkis võlgnik, et laekumisi on olnud 2017. aastal 4000-5000 eurot. Võlgnik ei kontrollinud, kas ülekandeid on tehtud. Usaldusisik J T tegi uue konto selleks. Sealt pidi kandma võlausaldajatele peale seda, kui elatisest midagi üle jäi. 500-600.- euro ulatuses peab olema J käes raha. Võlgnik arvas, et vabaneb ennetähtaegselt maikuus, siis saab oma firmaga edasi minna. Vangistuse ajal võlgnik ei saa midagi teha. 14.11.2018.a. esitatud võlgniku aruande kohaselt ei ole olnud võlgnikul pika aja jooksul võimalik töötada ja töist sissetulekut saada erinevatel objektiivsetel põhjustel. Perioodil 05.08.2017.a. kuni 21.08.2018.a. viibis I T kinnipidamiskohas karistuse kandmisel. Olles 21.08.2018.a. tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud, võttis ta end töötuna Tööturuametis arvele, kuid töökohta ei ole veel leidnud. Lisaks juhtus tal 14.10.2018.a. õnnetus – ta kukkus 4 meetri kõrguselt rõdu äärelt alla ja tal tekkis roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd. Käesoleval ajal viibib I T kodus järelravil, tööle asumine on raskendatud, kuivõrd ta ei saa vähemalt poole aasta kestel tõsta raskusi, kummardada jm liigutusi teha, mis on seotud füüsilise tööga. Kõrgemat kvalifikatsiooni nõudva töökoha leidmine, mis ei nõuaks regulaarset füüsilist pingutust, ei ole aga lähema aja jooksul võimalik. Võlgniku esindaja palus lõpetada I Ti võlgadest vabastamise menetlus, vabastades ta enne pankrotimenetlust tekkinud ja pankrotihalduri aruandes loetletud võlgade tasumisest. Kohus andis võlausaldajatele 22.11.2018.a. seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisest seitsme aasta möödumisega tähtaja seisukohtade esitamiseks, kas võlgnik tuleks kohustusest vabastada või mitte. Samuti, millistes summades on võlgnik võlgnevusi tasunud ning milline on nõude jääk. RAGN-SELLS AS nõustus kohustustest vabastama võlgniku I T, seoses nõude aegumisega. Telia Eesti AS teatas, et I T 22.11.2018.a. seisuga võlausaldajale võlgnevust ei ole. 01.10.2013.a. on tasutud 79 eurot. Telial ei ole vastuväiteid kohustustest vabastamise osas. Maksu- ja Tolliamet märkis, et käesolevaks hetkeks on I Ti maksuvõlgnevus tasutud. Maksuhalduril puuduvad vastuväited I Ti kohustustest vabastamise osas. Imatra Elekter AS palus jätta võlgnik I T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Imatra Elekter AS on 28.01.2011.a. esitanud nõude pankrotimenetluses summas 474,45 eurot. Alates sellest hetkest kuni tänaseni laekumisi ei ole. Nõude jääk on endiselt 474,45 eurot. Võlausaldajal pole andmeid selle kohta, mis põhjusel pole võlgnik saanud tegeleda tulutoova tegevusega 7 aasta jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et kogu menetluse perioodi jooksul oli võlgnik töövõimetu või esines mõni muu mõjuv põhjus leida tulutoov tegevus ja võlga vähemalt mingiski ulatuses tasuda. E-toimikus olevate menetlusdokumentide põhjal on selgunud, mitmele võlausaldajale on võlgnik võla täies ulatuses ära tasunud (Maksu- ja Tolliamet; Telia Eesti AS). Seetõttu ei saa võlausaldaja aru, mis põhjustel on võlgnik eelistanud ühte võlausaldajat teisele. Danske Bank A/S on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 14.11.2018. a aruande lisaks olevast Viru Maakohtu 15.08.2018. a kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1‐ 16‐ 7438 nähtub, et võlgnik on andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on tal töö osas leping Xxxx‐ iga, objektid juba ootavad, tööst tal puudust ei ole. Samas nähtub usaldusisiku aruandest, et võlgnik on end 27.09.2018. a töötuna arvele võtnud, kuid töökohta ei ole veel leidnud. Esitatud andmed on vastuolulised ning viitavad võlgniku poolsele sissetulekute varjamisele. Võlgnik pole tervelt seitsme

aasta vältel suutnud esitada korrektseid aruandeid ega tõendeid või selgitusi tema sissetulekute kohta, mis viitab asjaolule, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Samuti pole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et ta töötuna oldud perioodidel oleks tööd otsinud. Võlgnik ei ole siiani teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud üksnes võlgniku enda toime pandud kuritegudest ning ei saa olla PankrS §‐ st 173 tulenevate kohustuste täitmisest vabastavaks asjaoluks. Kuna võlgnikule on korduvalt tema kohustusi selgitatud, kuid ta on vaatamata sellele jätnud pikaajaliselt ja süstemaatiliselt need täitmata, on võlgnik tegutsenud tahtlikult ning teadlikult võlausaldajate huve kahjustavalt. Võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid teistele, seega kahjustanud sellega teiste võlausaldajate huve. Võlausaldaja nõude katteks pole siiani ühtegi makset tehtud. Võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud võlgniku tervisliku seisundiga, kuivõrd esitatud tõendite kohaselt on see ajutine. Asjaolu, et võlgnikul on raskendatud füüsilise töö tegemine järgmise poole aasta jooksul, ei taksita võlgnikul asuda tööle pärast seda. Väide, et kõrgemat kvalifikatsiooni nõudva töökoha leidmine, mis ei nõuaks regulaarset füüsilist pingutust, ei ole aga lähema aja jooksul võimalik, on paljasõnaline ja põhjendamata ning ei haaku Viru Maakohtu kriminaalasjas nr 1‐ 16‐ 7438 15.08.2018. a tehtud kohtumääruses märgituga, mille kohaselt on võlgnikul ehitusalane haridus, ta on selle eriala peal töötanud ning lõpetanud TTÜ. Lisaks on võlgnik avaldanud, et töötas OÜ‐ s Xxxx. Seega on võlgnikul olemas piisav kvalifikatsioon leidmaks töö, mis ei nõua regulaarset füüsilist pingutust. Riigi Tugiteenuste Keskus teatas, et nende nõue on täidetud ning neil puuduvad võlgniku osas nõuded. Kohtutäitur Tarvi Söömer avaldas, et temal ei ole võlgniku suhtes nõudeid. Peale pankroti väljakuulutamist sai võlgniku suhtes täitemenetlused ära lõpetatud. AS SEB Liising avaldas, et neile teadaolevalt on menetluse ajal tekkinud juurde kümneid kohustusi, mille osas käivad täitemenetlused. 03.12.2018 seisuga on 7 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale laekunud vaid 2016 aastal kokku 300 eurot. Tänaseni puudub põhjalik ülevaade iga aasta osas võlgniku sissetulekute, väljaminekute ja töö otsimiste kohta. Aruanded on lünklikud ning info puudulik. Arvestades menetluse käiku, on võlausaldaja AS SEB Liising seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kohtul on alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta vabastamata täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetlus algatati Viru Maakohtu 20.10.2011.a. määrusega. Seega on käesoleva määruse tegemise hetkeks menetlus kestnud seitse aastat. PankrS § 175 lg 1 ja lg 11 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Sama paragrahvi lõike 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Samas on võlgnik kohtu hinnangul süüliselt rikkunud §-is 173 sätestatud kohustusi. Võlgnik on küll teinud võlausaldajatele väljamakseid, kuid nähtuvalt võlausaldajate seisukohtadest ei ole väljamakseid tehtud vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Osade võlausaldajate nõuded on täielikult tasutud, kuid kahe võlausaldaja nõuete katteks ei ole võlgnik makseid üldse teinud. Seega ei ole võlgnik võlausaldajaid võrdselt kohelnud. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgnik on viibinud menetluse kestel vangistuses, ei vabasta teda kohustuste tasumisest. Kohus leiab, et võlgnik on ise oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus temale on mõistetud vanglakaristus ning tegemist ei ole objektiivse põhjusega, mis annaks alust võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on väitnud, et on maksnud lastele elatist. Kohus märgib, et võlgnik ei ole nimetatud väidet tõendanud. Lisaks on võlausaldaja AS SEB Liising toonud lõplikus seisukohas välja, et muu hulgas on võlgniku suhtes täitmisel elatise nõue summas 3325,95 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tekkinud põhjendatud kahtlus, kas võlgnik on elatise nõuet täitnud. Võlgnik on korduvalt lubanud asuda oma kohtusi täitma. Samas ei ole võlgnik regulaarselt ja võrdeliselt vastavalt jaotistele võlgnevusi tasunud. Menetluse kestel on võlgnik saanud töötasu, kuid vaatamata kohtu korduvatele nõuetele ei ole võlausaldaja esitanud korrapäraselt aruandeid, kust nähtuks, palju on võlgnik oma töötasust igakuiselt kohustuste katteks kõrvale pannud või iga-aastaselt välja maksnud. Perioodide kohta, mil võlgnik töötanud ei ole, pole ta esitanud tõendeid, et oleks tegelenud aktiivselt töö otsimisega. Võlgniku esindaja on küll 14.11.2018.a. esitanud tõendina töötuskindlustushüvitise määramise otsuse, millest nähtub, et võlgnik on töötuna arvele võetud 22.09.2018.a., s.o ca kuu aega enne menetluses seitsme aasta täitumist, kuid varasemate töötuna oldud perioodide kohta tõendeid esitatud ei ole. Ka kiirabikaart 14.10.2018.a. juhtunud õnnetuse kohta ei selgita, milline oli võlgniku tervislik seisund ülejäänud menetluse kestel ning miks on see raskendanud tulu teenimist. Kohus nõustub võlausaldaja Danske Bank Eesti filiaaliga ja leiab, et võlgniku väide nagu poleks ta saanud väljamakseid teha põhjusel, et võlausaldaja ei edastanud enda kontonumbrit, ei ole usutav. Kohus leiab, et seitse aastat kestnud menetluse vältel oli võlgnikul korduvalt võimalus vastavat infot võlausaldajalt küsida või paluda selle väljaselgitamiseks kohtu abi. Võlgniku kohustustest vabastamisega ei nõustu lisaks võlausaldaja Danske Bank Eesti filiaalile, kelle kinnitusel pole võlgnik võlausaldaja nõude katteks siiani ühtegi makset teinud, ka Imatra Elekter AS, kellele võlgnik pankrotimenetluses esitanud nõude 474,45 euro katteks samuti ühtegi makset pole teinud, ning AS SEB Liising, kellele on võlgnikult laekunud vaid 2016. aastal kokku 300 eurot.

Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kohustusest vabastamise menetlust on pikendatud kahe aasta võrra seitsme aastani, ei ole võlgnik piisavalt üles näidanud tahet enda kohustusi kõigi võlausaldajate ees vähendada. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 172 lg 7 kohaselt, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Menetlusosalistel ei ole tekkinud menetluskulusid. PankrS 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest. Kohus juhindus TsMS §-idest 463-466. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.