Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

sotsiaalmaks, ja pankrotimenetluse teenindamise kulude kulude katteks 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni, milliste summade hüvitamine toimub pankrotivara arvelt.

Edasikaebe kord Pankrotimäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkon Ringkonnakohtule konnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu. Ärakiri määrusest saata: 1) avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile 2) teadmiseks Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele, Viru Maakohtu registriosakonnale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 19.10.2010 esitas I T võlgnikuna Viru Maakohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avaldajal on tekkinud makseraskused 2007/2008 aasta talvest alates ning seda põhiliselt Danske Bank A/S Eesti filiaali ees esineva laenukohustuse tõttu. Laenu igakuise tagasimakse suuruseks on üle 15 000 krooni ning selle tasumiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on Xxxx (reg.-kood xxxx) xxxx miinimumpalk ja projektipõhine lisatasu keskmiselt 3500 krooni kuus. Olemasolevaks varaks on võlgnikul xxxx asuv kinnistu (registriosa nr xxxx), millele on seatud Danske Bank A/S –i kasuks hüpoteek summas 3 796 000 krooni. Võlgnik omab ka osalust xxxx (reg.-kood xxxx). Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last, kellele võlgnik maksab elatist 4500 krooni kuus. Võlgnik leiab, et tema maksejõuetus on alalise iseloomuga ning pankrot kuulub väljakuulutamisele.

Kohtumenetluse käik 26.10.2010 korraldava määrusega võttis Viru Maakohus pankrotiavalduse menetlusse. Võlgniku varalise seisukorra täpsustamiseks pidas kohus vajalikuks võlgniku ärakuulamist. 09.11.2010 toimunud eelistungil jäi I T pankrotiavalduses toodud asjaolude juurde. Vastavalt täpsustatud võlanimekirjale on sissenõutavaks muutunud kohustuste summaks 1 178 621 krooni, millest Danske Bank A/S (endine Sampo Pank) ees sissenõutav osa moodustab 160 000 krooni; võlgnevus Fortum Elekter AS ́ile - 5000 krooni; Ragn-Sells AS-ile - ca 3000 krooni; R T summas 1 000 000 krooni (16.08.2006 sõlmitud abieluvaraleping, mis on tagatud xxxx asuvale kinnistule seatud hüpoteegiga); kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel kriminaalasjas nr 10240100937 summas 7500 krooni, Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-i sissenõutav summa 3121 krooni. Avaldaja seletuse kohaselt on ta omanud osalust xxxx kaudu OÜ-s Wiru Ehitus Grupp (reg.kood 11047690), mis oli tema põhiline töökoht ja ka sissetulekuallikas ning mille arvel maksis laenumakseid ja täitis muid kohustusi. Ehitusturul tekkinud keerulistest oludest tingituna OÜ Wiru Ehitus Grupp majanduslik olukord halvenes, ka investori leidmine firmat ei päästnud ja seetõttu lõppes võlgniku töösuhe nimetatud äriühinguga. OÜ Wiru Ehitus Grupp suhtes on välja kuulutatud pankrot. xxxx võlgniku väitel ei tegutse. Võlgnik leiab, et juba ainuüksi laenu teenindamiseks tal sissetulek puudub, rääkimata muudest kohustustest. Olemasoleva vara realiseerimise kaudu on võimalik võlgasid vähendada, kuid mitte kõiki võlgu katta. Maja väärtuseks hindab võlgnik ca 2,5 miljonit krooni. Maja on müügis, kuid seni ei ole soovitud hinnaga ostjaid leidunud. 12.11.2010 kohtumäärusega määras kohus I T`i pankrotiavalduse menetlemisel ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman`i.

Kohtuistungil 03.12.2010 jäi võlgnik pankrotiavalduses toodud taotluse ja asjaolude juurde. Võlgnikuna soovib ta esitada PankrS § 170 alusel avaldust võlgniku kohustustest vabastamiseks, samuti taotleb kohtult luba ärikeelu kohaldamata jätmiseks, et säilitada xxxx xxxx jätkamisel saadav tasu, et säilitada vahendid tema enda ja tema pere ülalpidamiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne. PankrS § 22 sätestatud ülesannete täitmiseks on ajutine haldur nõudnud andmeid võlgniku varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta viimase 2 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile ülevaate oma varalise olukorra kohta ajutise halduri nimetamise seisuga 29.11.2010. Samuti on ajutine haldur kogunud võlgniku vara ja kohustuste kohta informatsiooni kolmandatelt isikutelt ja registritest.

Võlgniku üldandmed Võlgnik I T on xxxx ja saab xxxx palka 4500-5000 krooni, millele lisandub boonus 1000 - 3000 krooni kuus. Samuti on võlgnik juhatuse liige xxxx. Võlgnik on soovinud jätkata tegutsemist juhatuse liikmena, kuna see on tema ainus sissetuleku allikas. Võlgnik on abielus R T alates 1997.a.. Enne abiellumist soetatud vara ei ole ning abieluvaralepingu järgi on kogu võlgnikul olemasolev vara tema lahusvaraks. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat last – A T (xxxx) ja A T (xxxx) Võlgniku elukohaks käesoleval ajal on xxxx, kus ta üürib kinnistut koos elukaaslasega, kes kannab ka kulud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul võlgnikul vara kokku ca 2 000 000 krooni väärtuses (seisuga 12.11.2010). Rahalisi vahendeid on sularahas 450 krooni; pangaarvetel SEB Pank seisuga 12.10.2010 summas 437.48 krooni. Võlgniku kinnisvaraks on tema nimele registreeritud hoonestatud kinnistu xxxx (registriosa nr xxxx), millele on 1.järjekohal seatud hüpoteek Sampo Pank kasuks 3 796 000 krooni, ja 2.järjekohal seatud hüpoteek summas 1 000 000 krooni R T kasuks. Kinnistu on müügis olnud hinnaga 2,5 miljonit kooni, kuid ostjaid ei ole leidunud. Muutuvas turusituatsioonis tegelikku müügihinda on hetkel võimatu prognoosida; ajutise halduri hinnangul võib pessimistliku prognoosi kohaselt müügihinnaks kujuneda ca kuni 2 miljonit krooni. Võlgnikule kuuluvaks vallasvara vallasvaraks allasvaraks on tema isiklikud riideesemed, toidunõud, jalanõud, mööbliesemed, millisest varast põhiosale sissenõuet pöörata ei ole võimalik (TMS § 66). Võlgnik omab osalust xxxx (reg.kood 1100211) 40 000 krooni, millise äriühingu netovara on 2009.a. aastaaruande kohaselt negatiivne. Muude varade ja ka võlgnikul olevate nõuete kohta andmed puuduvad. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kohustusi seisuga 12.11.2010 kokku summas 4 039 359 krooni, krooni, sellest kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud ca 1 200 000 krooni ulatuses. Võlgniku võlausaldajateks on AS Fortum Elekter – kokku summas 7982.04 krooni; EMTA - 401 krooni (maamaks); Eesti Vabariik (nõuded trahvidest) - 19 500 krooni, kohtutäitur Tarvi Söömer` täituritasud - 4780 krooni, Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS - 3500 krooni, RagnSells AS - 3500 krooni; R T - 1 000 000 EEK (lisanduda võivad viivised; nõue on tagatud 2. järjekoha hüpoteegiga); Sampo Pank - seisuga 25.11.10 laenulepingu põhivõlgnevus summas 2 998 914.81 krooni, tasumata kindlustusmaksed 521 krooni (võivad lisanduda viivised, tagatud 1.järjekoha hüpoteegiga; edastatud on lepingu ülesütlemise hoiatus, kuid ülesütlemise teadet ei ole esitatud). Muude kohustuste olemasolu ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud. Kogu võlgniku varade-kohustuste näol on tegemist lahusvaraga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu: tema kohustused ületavad hetkel varasid ca summas 2 miljonit krooni, võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks ja puudub ka piisav sissetulek kohustuste täitmiseks lähitulevikus.

Ajutise halduri esmahinnangul tulenevad maksejõuetuse põhjused negatiivsetest muutustest turul. Võlgniku sissetulekud on saadud töö- ja teenistussuhetest erinevatest ehitusega seonduvatest äriühingutest. Võlgnikuga seotud äriühingutel (sh. peamiseks sissetuleku allikaks olnud OÜ Wiru Ehitus Grupp) tekkisid majandusraskused, mis omakorda ei võimaldanud võlgnikul saada piisava suurusega sissetulekut kõigi kohustuste teenindamiseks. Ehitusturu kõrgseisu momendil oli võlgnik võtnud eraisikuna suuri rahalisi kohutusi kinnisvara soetamiseks. Seoses ehitus-ja kinnisvaraturul toimunud negatiivsete muutustega kadus sissetuleku allikas, soetatud kinnisvara reaalväärtus muutus madalamaks kohustuste summast ning uut piisava suurusega sissetuleku allikat kõikide kohustuste teenindamiseks ei ole võlgnik leidnud. Tahtlikku maksejõuetuse tekitamist, samuti pankrotivara varjamist ei ole tuvastatud. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõitmiste ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi. Võlgniku varad katavad eeldatavaid pankrotimenetluse kulusid, mistõttu võlgniku püsivast maksejõuetusest tulenevalt teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku pankroti väljakuulutamiseks Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus, olles tutvunud asjas esitatud võlgniku pankrotiavaldusega ja selle lisadega, samuti ajutise pankrotihalduri aruandega ja selle lisadega ning hinnanud asjas tõenduslikku tähtsust omavaid dokumente, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub vara olemasolevate võlakohustuste tasumiseks ning, tema majanduslikku olukorda ja nõuete suurust arvestades, ei ole selline suutmatus ajutine. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku varalist olukorda ning esitanud oma seisukoha pankroti väljakuulutamiseks. Maksejõuetus on tekkinud ehitus- ja kinnisvaraturul muutuvas turusituatsioonis võlgniku poolt võetud laenukohustuste täitmise suutmatusest. Võlgnik on soovinud läbi pankrotimenetluse ka enda suhtes võlgade vabastamise menetluse algatamist ning asjaolusid (loetletud PankrS § 171 lg 2), mis nimetatud menetluse algatamist välistaksid, ajutine haldur ei ole tuvastanud.. Kuna võlgnikule kuulub vara, mille realiseerimisel on võimalik kanda ka pankrotimenetluse kulud, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2 ja § 31 lg 1 ja 4 kuulub võlgniku suhtes pankrot väljakuulutamisele. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 sätestatule ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus peab võimalikuks rahuldada võlgniku I T`i esitatud taotlus tema suhtes ärikeelu kohaldamata jätmiseks. Võlgnik on palunud lubada tal olla tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni äriühingu xxxx xxxx, sest tegemist on võlgniku ainsa töökohaga, kus ta saab sissetulekut enda ja oma pere toitmiseks. Taotluse rahuldamisel lähtub kohus nii võlgniku poolt esiletoodud vajadusest säilitada talle ainus olemasolev elatusvahendite saamise allikas kui ka ajutise pankrotihalduri poolt seni tuvastatud asjaoludest. Pankrotimenetluses ei ole seni tuvastatud kuriteo tunnustega tegu,

samuti ei ole võlgnik eraisikuna teinud olulisi majanduslikke väärotsuseid ega põhjustanud oma maksejõuetust tahtlikult. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on nii ajutise halduri kui kohtu hinnangul PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Kohtu poolt võlgnikule ettevõtlusega tegelemisel loa andmisel on tingimuseks, et võlgnik järgib vajaliku hoolsusega kõiki pankrotiseaduse 4.peatükis sätestatud võlgniku kohustusi. Vastav teave pankroti väljakuulutamise ja esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Pankroti väljakuulutamise korral on nõusoleku pankrotihalduriks määramiseks andnud seni ajutise halduri ülesandeid täitnud Tarmo Villman, kes on esitanud kohtule ka taotluse hüvitada ajutise halduri tasu ja tehtud kulud. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur Tarmo Villman on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: ta on selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti pankrotimenetluse jätkamise võimalustele. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Vastavalt ajutise halduri Tarmo Villman`i esitatud taotlusele on ta teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tööd 14,5 tunni ulatuses, tunnitasuga erinevate ülesannete täitmisel 500 – 1000 krooni tunni eest. Seega on taotletavaks ajutise halduri tasuks kokku summas 13 900 krooni, mis vastab PankrS § 23 lg 3 sätestatule ning on vastavuses ajutise halduri ülesannete mahule ja halduri Tarmo Villman`i kutseoskustele. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks. Põhjendatud on ka taotluses märgitud ajutise halduri kantud kulude (transport, side, bürookulud jne) hüvitamine kokku summas 2700 krooni. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad katmisele pankrotivara arvelt. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 04. jaanuaril jaanuaril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.