Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-6547
Tsiviilasi
Fasty OÜ hagi PRinterior OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1423,38 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Fasty OÜ (registrikood xxx, Järveotsa tee 27-56, Tallinn 13520); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Xxx Smelov (Õigusbüroo Companion, Ahtri 8, Tallinn 10151; tel: 5559 8691; e-post: [email protected]); Kostja: PRinterior OÜ (registrikood xxx, Sära tee 1, Rae vald 75312); Kostja lepinguline esindaja: Riho Sillar (Õigusbüroo Riho Sillar OÜ, Endla tn 4, 10142 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 03.12.2019 vastuväide.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt PRinterior OÜ-lt (registrikood xxx) hageja Fasty OÜ (registrikood xxx) kasuks välja 1371,94 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend üks eurot ja 94 senti), millest 1106,40 eurot on põhinõue ja 265,54 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks (26.04.2018) sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt PRinterior OÜ-lt (registrikood xxx) hageja Fasty OÜ (registrikood xxx) kasuks menetluskuludena 1235 (üks tuhat kakssada kolmkümmend viis) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 200 eurot ja hageja õigusabikulud on 1035 eurot.
3.Mõista kostjalt PRinterior OÜ-lt (registrikood xxx) hageja Fasty OÜ (registrikood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1235 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 03.01.2017 töövõtuleping nr P17010301. Lepingust tulenevalt kohustus hageja teostama punktis 1.1 nimetatud töö ning kostja kohustus hagejale selle töö eest õigeaegselt tasuma esitatud arve alusel. Hageja leidis, et ta teostas töö vastavalt lepingule ja esitas kostjale selle eest arved. Üks arve nr 17001001, mis esitati 10.10.2017, jäi tasumata summas 1106,40 eurot. Kostjal puudus õiguslik alus arve maksmata jätta. Kostja rikkus tasu maksmise kohustust. Enne kohtusse pöördumist saatis hageja kostjale pretensiooni.
2.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1. Kostja on VÕS § 638 alusel töö vastu võtnud. Kostjal oli kohustus tasuda 1106,40 eurot hiljemalt 17.10.2017. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda viivist, sest kostja on arve tasumisega viivitanud. Lepingu punktis 2.2.4 olid pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis viivist alates 18.10.2017. Hagiavalduse esitamise ajaks 26.04.2018 oli sissenõutavaks muutunud viivis 316,98 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 1423,38 eurot, millest 1106,40 eurot oli põhivõlgnevus ja 316,98 eurot oli sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et leping sõlmiti tüüptingimustel. Kostjal oli võimalik muuta lepingu tingimusi, kuid kostja ei soovinud seda teha. Järelikult oli leping sõlmitud mõlemale poolele sobivatel tingimustel.
4.Vaatamata üleandmise akti puudumisele on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ja kostja vahel olid pikaajalised lepingulised suhted. Pooled ei ole kunagi tööde üleandmisevastuvõtmise akte vormistatud. Selleks puudus vajadus ja kohustus, kuna seaduse ega lepinguga ei olnud akti koostamist ette nähtud. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest vastavalt töövõtulepingu punktile 2.2.3. Tasumine tehtud tööde eest toimus arvete alusel, mida hageja esitas igakuiselt. Kõik muud arved tasus kostja ilma aktide koostamisega. Kostja ei ole varem tööde vastuvõtmise-üleandmise akti puudumisele tuginenud.
5.Hageja koostatud arve oli varasemas praktikas teade selle kohta, et tööd olid vastavas mahus tehtud. Arve esitamisega teatas hageja kostjale, et tööd on tehtud ja nende eest tuleb tasuda. Kui
tööde ja tasu osas oleks kostjal olnud vastuväiteid või pretensioone, oleks kostja saanud neid avaldada mõistliku tähtaja jooksul.
6.Vaidlusalune arve esitati kostjale e-posti teel aadressile xxx 18. oktoobril 2017. Kostja ei ole seoses arvega pretensioone hagejale esitanud. Kuna kostja arvet ei tasunud, edastas hageja kostjale samale meeldetuletusi arve tasumise kohta. 29.01.2018 esitas kostja juba pretensiooni, milles mainis, et nõuab viivist vastavalt lepingule. Kostja vastas pretensioonile ja lubas, et võlgnevus kustutakse veebruaris. Kostja ei esitanud pretensioone töö kohta.
7.20.02.2018 teatas hageja kostjale e-posti teel, et kostja ei ole võlgnevust tasunud. Kostja vastas, et „sellel ning järgmisel nädalal planeerime“. Taas ei esitanud kostja pretensioone tööde kohta. Kostja ei esitanud pretensioone mõistliku aja jooksul, kuigi lepingu punkti 4.1 alusel oli kostjal õigus kontrollida hageja kohustuste täitmist ja teha talle ettekirjutusi mittekohase täitmise osas. Kostja ei ole esitanud hageja vastu konkreetseid nõudeid ja kostja etteheited on paljasõnalised.
8.15.10.2018 seisukohtades leidis hageja jätkuvalt, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Poolte vahel olid pikaajalised suhted ning akte ei vormistatud. Kostja ei ole varem aktide puudumisele tuginenud. Hageja esitas arved nr P16092201 ja P160801502, mis olid väljastatud ilma tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamiseta. Need arved on tasutud, mida tõendab pangakonto väljavõte. Seega oli poolte vahel kujunenud praktika kohaselt hageja arve teade selle kohta, et vastavad tööd ja vastavas mahus on tehtud. Kostjale oli alati teada sellest, millisel objektil ja millega seoses teostas hageja töid. Arve esitamisega teatas hageja kostjale, et tööd on tehtud ja nende eest tuleb tasuda. Arves oli märgitud töö sisu, töö tegemise päev ja töö summa. Järelikult antud juhul on arve võrdsustatav tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
9.Kostja nõustus, et tema esindajaks töö kvaliteedi kontrollimisel, tööde vastuvõtmisel ja akti kinnitamisel oli seaduslik esindaja, kelle e-posti aadressiks on xxx. Vaidlusalune arve saadeti samale e-posti aadressile 18.10.2017. Kuna kostja arvet ei tasunud, saatis hageja meeldetuletusi ja 29.01.2018 pretensiooni. Pretensioonile vastates lubas kostja võlgnevuse tasuda. Pretensioone kostja ei esitanud.
10.Lõplikes seisukohtades jäi hageja nõude juurde. Algsetes vastustes hagile tugines kostja üksnes sellele, et koostatud ei olnud akti. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta esitas hagejale tellimused ja töö oli tehtud. Kostja vastustest ei selgu, millega täpselt kostja ei nõustu. Selge on, et poolte vahel puudub vaidlus 03.01.2017 töövõtulepingu sõlmimise üle ja selle üle, et kostja sai arve kätte hiljemalt 29.01.2018. Kostja vastuväited hageja nõudele on otsitud.
11.Kostjale esitatud arves oli märgitud töö sisu, töö tegemise aeg ja hind. Kostjal oli võimalik esitada arve kättesaamisel hagejale konkreetsed vastuväited, mida kostja ei teinud. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostja vastuväited on deklaratiivsed. Viimases menetlusdokumendis asus kostja väitma, et ta ei ole hagejale tellimust esitanud ning hageja ei ole tööd teostanud. Hageja esitas kohtule fotod arves märgitud tööde kohta. Fotode metaandmetest on näha, millal ja kus on fotod tehtud. Samuti esitas hageja kohtule e-kirjad kostja tellimuste kohta. Kõik tellimused on seotud töödega, mille suhtes on hageja väljastanud kostjale arve nr 17001001.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Asja materjalidega tutvumisele, analüüsile ja konsultatsioonile kulus 1 tund. Hagiavalduse koostamisele 2, 5 tundi. Kostja vastusega tutvumisele ja 30.07.2018 seisukohtade koostamisele kulus 3,5 tundi. 15.10.2018 seisukohtade koostamisele kulus 2,5 tundi. Kostja 12.11.2018 seisukohaga tutvumisele ning vastuse koostamisele kulus 2 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 11,5 tundi. Kokku on hageja
õigusabikulud 1035 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 200 eurot. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1235 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema ja hageja vahel oli töövõtuleping. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kuna leping oli hageja poolt eelnevalt välja töötatud ning lepingu tingimused ei olnud poolte vahel eraldi läbi räägitud (välja arvatud olulised tingimused nagu hind), tuleb lepingut käsitleda tüüptingimustega lepinguna, kusjuures tüüptingimuste kasutajaks on hageja.
14.Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise kohta sätestab VÕS § 637. Tasunõude automaatne sissenõutavaks muutumine on erand, kuna reeglina peab tellija töö vastu võtma. Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise peab tõendama töövõtja. Kuna kostja ei ole akti allkirjastanud, ei ole ta tööd vastu võtnud.
15.Lepingu punkti 2.2.2 järgi oli tellija volitatud esindajaks töö kvaliteedi kontrollimisel, tööde vastuvõtmisel ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamisel kostja seaduslik esindaja, kelle e-posti aadressiks on [email protected]. Akti koostamise ja allkirjastamise vajadusele viitas lepingu punkt 1.2. Seega tuli eelviidatud lepingu punktide ja VÕS § 637 lg 4 alusel allkirjastada akt. Sellele viitas ka lepingu punkt 2.2.3. Akt pidi olema mõlema poole poolt allkirjastatud.
16.Hageja tasunõue muutus lepingu punktide 2.2.2, 2.2.3, 2.2.5 a 1.2 järgi sissenõutavaks, kui akt oli allkirjastatud. Lisaks pidi olema hageja saatnud arve ja arve pidi olema kostja poolt kättesaadud. Kostja leidis, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutnud, sest puudub arves nr P17101001 kajastatud tööde allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja ei ole aktiga pakkunud kostjale tööde vastuvõtmist ning kostja ei ole töid vastu võtnud. Kuna leping nägi ette akti koostamise, pidi hageja pakkuma kostjale tööd vastuvõtmist aktiga. Hageja ei ole akti esitamist tõendanud. Hageja ei ole pakkunud kostjale tööde vastuvõtmist ega andnud selleks täiendavat aega. Töid ei saa lugeda vastuvõetuteks. Lepingus kokku lepitu muutmine oli punkti
4.3.kohaselt võimalik vaid kirjalikus vormis. Kostja on akti puudumisele korduvalt viidanud, sealhulgas 31.03.2017 e-kirjas.
17.Hageja e-kirjadega ei ole tõendatud nende kättesaamine kostja poolt. Kostja sai hagile lisatud arve olemasolust teada alles 29.01.2018. Varasemat kättesaamist peab tõendama hageja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai arve kätte selles märgitud kuupäeval. Kuna hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, on viivisenõue alusetu. Alternatiivselt taotles kostja viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel.
18.30.08.2018 seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja on nõustunud, et tema valmistas ette lepingu tingimused. Kui lepingu tingimused on mitmeti mõistetavad, jääb selle risk hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli võimalik lepingu tingimusi muuta. Tööde vastuvõtmist puudutavaid lepingulisi kohustusi tuleb tuvastada VÕS § 23 lg 1 p 2 alusel. Hageja väited, et akte kunagi ei vormistatud, on eksitavad. Kostja esitas lepingu täitmisel korduvalt kasutatud üleandmise-vastuvõtmise aktide mõned koopiad.
19.Kostja oli nõus asendama lepingus kokku lepitud aktid hageja ja kostja kliendi vahel allkirjastatavate aktidega. Sellisel viisil ei pidanud kostja esindaja külastama tööde teostamise
kohta tööde ülevaatamiseks. Tööd vaatas üle kostja asemel tellija ja ülevaatus omistati kostjale. Selliseid akte kasutati pooltevahelises praktikas alates 2017. aasta algusest. Kostja ei välistanud, et pooltevahelist lepingut muudeti konkludentselt nii, et lepingu punktides 2.2.2., 2.2.3 ja 1.2. toodud aktid olid asendatud aktidega, mis olid koostatud ja allkirjastatud hageja (kostja esindajana) ja tellija (kostja kliendi) vahel. Selline kokkulepe võis olla uus kokkulepe tööde üleandmise-vastuvõtmise vormi ja viisi osas, aga mitte tasu sissenõutavaks muutumise eelduste osas.
20.Akti esitamine oli endisel tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks. Kostja esitatud aktidest ja hageja arvetest nähtub, et arve esitati alles pärast akti üleandmist ning tasuti pärast akti ja arve saamist.
21.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et poolte vahel välja kujunenud praktikas oli arve tööde vastuvõtmise eelduseks. Arvet ei saa pidada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiks. Arve koostamine ja esitamine on ühepoolne toiming. Tööde vastuvõtmise-üleandmise akt eeldab vähemalt kahe poole aktiivset tegevust ehk tegemist on kahepoolse (vastastikuse) tehinguga. Lisaks oli hageja alates 24.01.2007 käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1. Vastavalt KMS § 37 lg 7 p-le 7 peab käibemaksukohustuslase poolt väljastatavale arvele olema märgitud (muu hulgas) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus. Arve esitamine kannab maksuõiguslikke funktsioone ega asenda akti.
22.Hagiavaldus ei puuduta vaidlust teostatud tööde kvaliteedi- või muudele nõuetele vastavuse üle. Vaidlus käib hageja arvel nr P1710001 kajastatud nõude sissenõutavuse üle. Lisaks taotles kostja lepingu tõendina esitamist algdokumendina. Algdokumendina lepingu esitamine on vajalik selleks, et kostja saaks otsustada, kas on vajalik vaidlustada dokumendi ehtsust. Enne tõendi vahetut uurimist lähtub kostja eeldusest, et leping on ehtne ega esita selles osas võltsituse vastuväidet. Samas ei anna kostja nõusolekut tõendist loobumiseks.
23.12.11.2018 seisukohtades selgitas kostja, et hageja esitatud lepingu punkti 1.1. kohaselt oli töövõtulepingu esemeks fotoklaaside, LED klaaside, fototapeetide, fotoalumiiniumide transportimine ja paigaldus. Tegemist oli nn raamlepinguga, millega kehtestati teatud kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid (ühekordseid) kokkuleppeid reguleerivad tingimused. Lepingu tingimused olid osaks selle alusel eraldi sõlmitavatele töövõtulepingutele. Leping ei kajastanud arves loetletud tööde tellimist, vaid punktis 1.1. loetleb tööde liike, millele lepingu tingimused kohaldusid.
24.Hagejal tuli seega tõendada, et kostja tellis temalt arvelt märgitud tööd ja kohustus tasuma arvel kajastatud tasu. Hageja ei ole tõendanud tööde tellimist ja seega tööde teostamise (s.o teatud tulemuse saavutamise) ja kostjal tasumise kohustuste olemasolu. Hagiavaldusest ei selgu, mis tööde tegemises pooled kokku leppida. Kostjal ei olnud mõistlikku vajadust ega võimalust esitada vastuväiteid tööde kvaliteedi osas. Hagejal oli võimalik esitada täiendavaid tõendeid vaid kuni 15.10.2018. Isegi kui hageja oleks tõendanud tööde tellimist, ei ole ta tõendanud, et töid teostati ning millises mahus seda tehti.
25.Hageja esitatud varasemad arved ja pangakonto väljavõtted ei ole relevantsed ega tõenda hagejal üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise ja allkirjastamiseks esitamise kohustuse puudumist. Hageja esitatud arved on kostjale kätte toimetatud 2016. aastal ja puudutavad 2016. aasta juulist kuni septembrini tehtud töid ja teenuseid. Hageja esitas kostja vastu nõude lepingulisel alusel. Leping sõlmiti 03.01.2017.
26.Kõik arvetes nr P16092201 ja nr P160801502 loetletud tööd olid teostatud kostja tellimisel ja arvel kostja klientidele, kes on tarbijad. Kostja vastutus tarbijast kliendi ees on vastavalt VÕS § 642 lg-le 2 ajaliselt piiratud kahe aastaga. Kostjal puudus mõistlik vajadus säilitada üleandmise-vastuvõtmise akte rohkem kui kaks aastat ning tavaliselt neid ei säilitata ega
arhiveerita. Hageja esitatud arvetes loetletud tööde eest võimaliku vastutuse kehtivuse kaheaastane periood möödus augustis ja septembris 2018 ehk enne käesolevas kohtumenetluses nimetatud arvete esitamist. Hageja konto väljavõte ei tõenda aktide koostamise kohustuse puudumist. Alusetu on hageja väide, et kostja ei ole varasemate arvete puhul aktide puudumisele tuginenud. Kostja ei ole sellele tuginenud, sest varasemate arvete puhul olid esitatud aktid.
27.Tarbijast kliendile klaasi paigaldamine toimub järgmiselt. Kostja sõlmis töövõtulepingu kliendi ehk tarbijaga, valmistas kliendile klaasi ning tellis tarbija elukohas klaasi paigaldamise töid alltöövõtu korras teistelt ettevõtjatelt, sealhulgas hagejalt. Hageja esitatud arve ei ole üleandmise-vastuvõtmise aktiks. Arve peab sisaldama täpset teavet osutatud teenuste või teostatud tööde kohta, kuid see on ühepoolne toiming. Ebaselge on, mille alusel leidis hageja, et tööde maksumus on 1106,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole tõendanud tööde tellimist, mahtu ja maksumust. Ebaselge on, millest tulenes arve tähtaeg. Leping tasumise tähtaega ette ei näinud ja VÕS § 821 lg 1 kohaselt oli tähtajaks 30 päeva.
28.Kostja sõlmis iga tellimuse kohta kaks lepingut. Esimene leping sõlmiti tarbijaga, kes tellis klaasi ja paigaldustööd. Teine leping sõlmiti alltöövõtjaga ning alltöövõtja pidi paigaldama tarbija elukohas kostja valmistatud klaasi. Kostja ise klaasi paigaldamisega ei tegelenud. Hageja ja kliendi vahel lepinguid ei olnud. Hageja tegutses kliendi suhtes kostja nimel ja arvel alltöövõtjana. Aktidele kirjutasid alla hageja esindaja ja klient.
29.Omavahelises praktikas võis hageja asendada lepingu järgse üleandmise-vastuvõtmise akti kirjaliku tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis on allkirjastatud hageja ja kostja kliendi vahel. Selliste aktide koostamine oli kostjale sobiv. Kostja ei pidanud ise tööde teostamise kohas käima ega töid üle vaatama. Kostja esitatud aktid tõendavad, et akti koostamine oli kohutuslik ja neid koostatud pooltevahelises praktikas. Seoses hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga teatas kostja, et ta ei saa tõendada ega põhistada lepingu sõlmimist tüüptingimustel.
30.Kostja esitas kohtule oma seadusliku esindaja kinnituse, milles viimane ei võtnud omaks väidet, et sai arve kätte 18.10.2017. Arve saatmise e-kirja hageja esitanud ei ole. Hageja esitas tuvastamata päritoluga faili .pdf laiendis. E-kiri oli saadetud hageja seadusjärgselt esindajalt lepingujärgsele esindajale. Selge ei ole, kas e-kirjaga koos saadeti arve. E-kirja saatmine ei tõenda e-kirja ja selle manuste kättesaamist.
31.Hageja poolt töövõtutasu nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud tööde tellimise fakti, sealhulgas tööde mahtu ja maksumust, tööde teostamise fakti, sealhulgas väidetavalt teostatud tööde mahtu ning tasunõude sissenõutavaks muutumist.
32.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja 02.12.2018 esitatud tõendite osas esitas kostja vastuväite. Hageja esitas tõendid hilinemisega ja hilinemiseks puudus mõjuv põhjus. Tähtaja pikendamist hageja ei taotlenud. Tõendite arvestamine tooks kaasa menetluse venimise ja täiendavad menetluskulud. Hageja on menetlusõigusi kuritarvitanud, sest kostja ei ole juba varem ühtegi hageja väidet omaks võtnud. 12.11.2018 ei toonud kostja esile uusi asjaolusid.
33.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 1 321,04 eurot. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt. Kostja palus kanda hagejalt välja mõistetud kulud kostja arveldusarvele nr XXX AS-s Swedbank AS. Kostja menetluskulud on ilma käibemaksuta. Kohtuotsuse põhjendused
34.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
35.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid 03.01.2017 kirjaliku töövõtulepingu nr P17010301, mille kohaselt pidi hageja teostama kostjale töid ning kostja pidi hagejale tööde eest tasuma arvete alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arve nr P17101001 alusel 1106,40 eurot ning viivise tulenevalt sellest, et ta arvet tähtaegselt ei tasunud.
36.Kohus määras 13.09.2018 kindlaks kirjaliku menetluse tähtajad ning andis hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 15.10.2018. Vaatamata kohtu antud tähtaja möödumisele esitas hageja täiendavaid tõendeid 02.12.2018. Kostja esitas hageja täiendavate tõendite osas vastuväite. Kostja leidis, et hageja esitas tõendid hilinemisega, ei taotlenud tõendite esitamiseks tähtaja pikendamist ega omanud mõjuvat põhjust tõendite hilisemaks esitamiseks. Tõendite esitamine toob kaasa menetluse venimise ja täiendavad menetluskulud. Kostja ei toonud 12.11.2018 esile uusi asjaolusid, sest kostja ei ole varasemalt ühtegi hageja väidet omaks võtnud.
37.Hageja leidis omakorda, et tal oli mõjuv põhjus tõendite hilinemisega esitamiseks, sest 12.11.2018 menetlusdokumendis esitas kostja esimest korda vastuväite sellele, kas arves kajastatud töid on üldse tellitud.
38.Kohus leiab, et kostja vastuväide tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 näeb ette, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras.
39.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
40.Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitas tõendid hilinenult ega taotlenud tähtaja pikendamist. Samas leiab kohus, et hagejal oli tõendite hilinemisega esitamiseks olemas mõjuv põhjus ning tõendite hiline esitamine ei too kaasa menetluse lahendamise viibimist. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja esitas alles 12.11.2018 vastuväite, et hageja ei ole tõendanud arves kajastatud tööde tellimist. Varasemates menetlusdokumentides nõustus kostja sellega, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik raamleping, mille kohaselt osutas hageja kostjale teenuseid. Tellimuste puudumise osas vastuväite esitamist ei saanud hageja järeldada kostja üldsõnalisest viitest, et ta ei nõustu mitte ühegi hageja väitega.
41.TsMS § 394 lg 2 p 3 kohaselt peab kostja juba esimeses vastuses hagile teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. Kuivõrd kostja esitas konkreetse vastuväite hilinemisega, oli hagejal mõjuv põhjus tõendite hilinemisega esitamiseks. Lisaks oli kostjal võimalik esitada hageja tõendite osas oma sisulised seisukohad. Kostja ei ole taotlenud tõenditele vastamiseks kohtult täiendavalt aega, mistõttu ei too tõendite vastuvõtmine kaasa menetluse venimist ega täiendavaid menetluskulusid. Eeltoodut kokku võttes tuleb kostja vastuväide jätta rahuldamata.
42.Hageja palus kostjalt põhinõudena 10.10.2017 koostatud arve nr P17101001 alusel välja mõista 1106,40 eurot. Kostja pidi arve tasuma hiljemalt 17.10.2017. Kostja on töö vastu võtnud, kuigi pooled ei ole allkirjastanud selle kohta akti. Hageja ja kostja vahel olid pikaajalised lepingulised suhted ja tööde üleandmise akte ei koostatud. Kostja on varem arveid tasunud ilma aktideta. Kostja ei ole varem aktide puudumisele tuginenud. Tööde sisu kohta kostja
pretensioone ei esitanud. 29.01.2018 saatis hageja kostjale pretensiooni. Kostja lubas pretensioonile vastates tasuda võlgnevuse veebruaris. 20.02.2018 e-kirjas lubas kostja tasuda võlgnevuse järgmisel nädalal.
43.Arve saadeti kostjale e-posti aadressile [email protected]. Lepingu punkti 2.2.4 alusel oli hagejal õigus nõuda viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt viivist alates 18.10.2017. Hageja palus kostjalt välja mõista 1423,38 eurot, millest 1106,40 eurot oli põhivõlgnevus ja 316,98 eurot oli sissenõutavaks muutunud viivis.
44.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Lepingu punktide 2.2.2, 2.2.3, 2.2.5 ja 1.2 alusel oli tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks kostja poolt akti allkirjastamine. Akti ei ole hageja kostjale esitanud. Akti puudumisele on kostja korduvalt viidanud, sealhulgas 31.03.2017 e-kirjas. Hageja e-kirjad ei tõenda, et kostja arve kätte sai, sest kostja sai arve olemasolust teada alles 29.01.2018. Poolte vahel oli kujunenud selline praktika, kus hageja klient allkirjastas akti tellijana ja kostja hageja esindajana. Hageja ei ole tõendanud tellimuste esitamist, töö tegemist, tasunõude sissenõutavaks muutumist ega tasu suuruse kohta kokkulepet.
45.Kuna hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, on viivisenõue alusetu. Alternatiivselt taotles kostja viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kuna leping ei näinud ette tasumise tähtaega, oleks arve tulnud VÕS § 821 lg 1 alusel tasuda 30 päeva jooksul.
46.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja tasunõue on tõendamata ega ole sissenõutavaks muutunud. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud kirjalik töövõtu leping.
47.VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
48.Poolte vahel sõlmitud kirjalikus lepingus ei olnud märgitud tööde eest makstava tasu suurust. VÕS § 637 lõikest 1 tuleneva esimese reegli kohaselt on sellisel juhul tasu suuruseks tavaline tasu ehk selline tasu, mida töövõtja lepingu objektiks oleva töö eest tavaliselt võtab. Tavaline tasu võib olla märgitud mõnes töövõtja koostatud dokumendis ning seda isegi juhul, kui andmeid tasu kohta ei ole varem tellijale avaldatud. Kostja on viidanud kokkuleppe puudumisele tasu suuruse osas, kuid ei ole esitanud ühtegi vastuväidet selle kohta, miks hageja esitatud arves sisalduv tasu ei võiks olla hageja tavaline tasu. Arvestades teisi hageja poolt kostjale esitatud arveid samalaadsete tööde eest, mis sisaldasid samalaadseid tasusid, saab kohtu hinnangul hageja nõutud tasu pidada tavaliseks tasuks.
49.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
50.Kohtu hinnangul on iseenesest õige kostja väide, et tasunõude sissenõutavaks muutumiseks peab olema tõendatud töö teostamine. Kohus ei nõustu aga kostja väitega, et tasunõude sissenõutavaks muutumist sai hageja tõendada ainult kostja poolt allkirjastatud aktiga. Kostja väited selle kohta, milline oleks pidanud vastav akt olema, on menetluse käigus muutunud. Algses vastuses hagile leidis kostja, et tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks oleks olnud mõlema lepingu poole ehk hageja ja kostja esindajate poolt allkirjastatud akti olemasolu. 12.11.2018 menetlusdokumendis asus kostja väitma, et tegelikult selliseid akte pooltevahelises praktikas ei koostatudki, vaid tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks oleks olnud hageja kui kostja esindaja ja kostja kliendi kui tellija vahel allkirjastatud akti olemasolu.
51.Riigikohus on leidnud seoses töövõtuvaidlusi puudutavate aktidega, et töövõtja tahteavaldus anda töö kostjale kui tellijale üle võib olla kätte toimetatud ka kohtumenetluses (RK TKo 2-1461484, p 17). Töö vastuvõtmisel on aga tähendus eelkõige tõendamiskoormuse jaotuse aspektist, sest töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (RK TKo 2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 21). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kui puudub allkirjastatud akt, mis tõendab töö vastuvõtmist kostja poolt, on töövõtjal võimalik tõendada töö teostamist ja üleandmist teiste tõenditega, mida hageja kohtu hinnangul käesolevas asjas ka teinud on.
52.Kohus selgitas kostjale 13.09.2018 pöördumises (toimiku lk 71-72), et hageja soov töid üle anda ja selle eest tasu saada võis olla kostjale mõistetav ka saadetud arvest ning hagiavalduses toodud väidetest. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada, millist õiguskaitsevahendit viimane kasutab hageja nõudele vastu vaidlemisel ehk kas tööd on jäänud osaliselt või tervikuna tegemata või esines töödes mõni puudus. Vaatamata kohtu selgitustele jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja ei esitanud hageja nõudele teisi vastuväiteid peale selle, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 03.01.2017 kirjaliku töövõtulepingu nr P17010301 (toimiku lk 4-5). Lepingu punkti 1.1. kohaselt pidi kostja tellijana tellima ja hageja töövõtjana lepinguga kokku lepitud tingimustel ja korras tegema fotoklaaside, LED klaaside, fototapeetide ja fotoalumiiniumide transportimise ning paigalduse. Täpsemaid töid puudutavaid tingimusi ehk tööde teostamise aega, kogust või hinda lepingus kokku ei lepitud. Sisuliselt on mõlemad pooled nõustunud, et kostja tellimuste alusel paigaldas hageja fotoklaase, LED klaase, fototapeete ja fotoalumiiniume kostja klientidele.
54.Lepingu punkt 1.2. nägi ette, et töö juhusliku hävimise riisiko läheb üle üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisest. Lepingu punkti 2.1.1. järgi oli hageja kohustatud teostama tööd lepingus, selle lisades, seadustes ja muudes poolte jaoks kohustuslikes dokumentides sätestatud tingimustel, korras ja kvaliteediga, tagades tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise.
55.Lepingu punkti 2.2.2. järgi oli kostja kui tellija volitatud esindajaks hagejale vajaliku informatsiooni andmisel, tööde kvaliteedi kontrollimisel, tööde vastuvõtmisel ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamisel Xxx Xxx, kelle e-posti aadressina oli lepingus märgitud [email protected].
56.Lepingu punkt 2.2.3 nägi ette, et tasumine tehtud tööde eest käib arvete alusel, mida töövõtja esitab tellijale igakuiselt. Lepingu punkti 2.2.4 järgi oli tellija kohustatud tasuma hagejale viivist 0,15% iga tellija poolt töövõtjale tasude maksmisega viivitatud päeva eest. Samuti nägi punkt 2.2.5 ette, et tellija kohustub maksma arveid õigeaegselt. Lepingu punkti 4.3. järgi sai lepingut muuta ainult poolte kokkuleppel ning see tuli vormistada kirjalikult lepingu lisana.
57.Kohus märgib, et kuigi mitu lepingu punkti viitasid tööde üleandmisele ning üleandmise aktile, ei reguleerinud leping seda, millisel viisil toimub üleandmise-vastuvõtmise aktide
koostamine ja tööde üleandmine. Leping ei näinud tasumise kohustuse tekkimise eeltingimusena ette akti allkirjastamist kostja poolt, vaid lepingu punkti 2.2.3 järgi pidi kostja tasuma igakuiselt esitatavate arvete alusel. Kostjale tuli dokumendid saata lepingus märgitud e-posti aadressile. Kostjal lasus kohustus tasuda arvete maksmisega hilinemisel viivist, kuid lepingus puudus kokkulepe selle kohta, millise tähtaja jooksul peab kostja arved tasuma.
58.10.10.2017 koostas hageja kostjale arve nr P17101001 (toimiku lk 5 pöördel) summas 1106,40 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli arvel märgitud 17.10.2017. arve oli koostatud nelja klaasi paigaldamise eest 2017. aasta septembris xxx xxx ning xx ja transpordi eest. Arvel olid märgitud aadressid, kuhu olid klaasid paigaldatud. Iseenesest on õige kostja väide, et arve koostamine sõltub ainuüksi hageja enda soovidest ning arve näol on eeskätt tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, mis tagab maksude nõuetekohase tasumise. Samas leiab kohus, et kuna arves olid detailselt kirjas teostatud tööd koos nende kirjelduse, tellimuse numbrite ning töö teostamise kohtade ja aja äranäitamisega, võis kostja arve saamisel järeldada hageja tahteavaldust anda tööd kostjale üle.
59.Kostja esitas kohtule 27.02.2017 kuupäeva kandva akti (toimiku lk 31). Akti on allkirjastanud ühelt poolt tellija xx xx. Töövõtjaks on aktis märgitud kostja. Kostja esindajana on aktile allkirja andnud hageja esindaja xx xx. Aktist endast ei nähtu, milliste töödega tegemist oli. Akti pöördel (toimiku lk 31 pöördel) on aga märgitud fotoklaasi kvaliteedinõuded, mistõttu võib eeldada, et akt koostati fotoklaase puudutava töö kohta.
60.Täiendavalt esitas kostja viis tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku lk 63-65), mis on koostatud 16.02.2017, 15.02.2017, 13.02.2017, 06.02.2017 ja 02.02.2017. Kõigis aktides on töövõtjana märgitud kostja ning kostja eest on akti allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Tellijatena on aktid allkirjastanud erinevad füüsilised isikud. Aktides on tööde teostamise kohtadena märgitud xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. 20.03.2017 on hageja koostanud kostjale arve (toimiku lk 66), milles on tööde sisuna loetletud klaasi paigalduse tööd samadel aadressidel, millised olid märgitud kostja aktidel. Kostja tasus arve 23.05.2017 (toimiku lk 67).
61.Hageja esitas kohtule omakorda kaks arvet, millised ta oli varasemalt saatnud kostjale (toimiku lk 80-81). Üks arve oli koostatud 20.08.2016 ja teine 30.09.2016. Mõlemad arved olid koostatud ja esitatud analoogiliste tööde eest võrreldes arvega, mille alusel hageja nõuab kostjalt tasu väljamõistmist käesolevas asjas. Hageja esitatud konto väljavõttest (toimiku lk 82) nähtub, et kostja on arved tasunud.
62.Kuigi hageja esitatud kaks arvet olid koostatud enne poolte vahel kirjaliku lepingu sõlmimist 03.01.2017, nähtub kohtu hinnangul nii hageja esitatud arvetest kui ka kostja esitatud aktidest, et poolte vahel olid pikaajalised lepingulised suhted, kus hageja tegi kostjale alltöövõtu korras fotoklaaside paigaldamise töid kostja klientidele. Hageja kostjale töid aktidega üle ei andnud. Ühtegi sellist akti, kus töö oleks kostjale üle antud hageja ja kostja poolt allkirjastatuna, pooled kohtule ei esitanud. Töö anti aktiga üle kostja tellijatele. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks siis, kui töö oli üle antud kostja kliendiga ning tasu saamiseks esitas hageja kostjale arve, kus olid märgitud töö sisu, tellimuse number ja töö teostamise koht ning aeg.
63.Hageja esitas kohtule kuus fotot seinale paigaldatud klaasidest. Samuti esitas hageja kohtule kostja e-kirjade teel saadetud tellimused. 01.09.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 106, tõlge lk 112), milles olid märgitud andmed töö tegemise aja ja koha kohta ning millele olid lisatud klaasi mõõdud, joonised ja pilt. Sama pilt on nähtav hageja esitatud fotolt toimiku lk 102 seina paigaldatuna. E-kirjas on viidatud Xxxle ning hageja esitatud arvel on esimese töö osas samuti viidatud Xxxle. Kostja e-kirjas toodud tellimuse number ORDx-260717-2 ühtib arvel märgitud tellimusega. Seega võib kostja esitatud tellimusest koos hageja esitatud fotodega järeldada, et kostja tellis hagejalt fotopildi paigaldamise oma kliendile ning hageja teostas töö vastavalt tellimusele. Tasu saamiseks esitas hageja kostjale arve.
64.06.09.2018 on kostja saatnud hagejale teise e-kirja (toimiku lk 106-106 pöördel, tõlge lk 112), milles on viidatud töö tegemise ajale, töö sisule ning kontaktisikule. E-kirjas toodud tellimuse number ORDX-130717-2 on sama, mis hageja arvel teine märgitud tellimus. Foto toimiku lk 104 tõendab töö teostamist.
65.07.07.2017 oli kostja saatnud hagejale e-kirja viitega tellimuse numbrile ORDX-070217-5 (toimiku lk 107, tõlge eesti keelde lk 113). E-kirjas olid toodud klaasi mõõdud ning viidatud aadressile xxx tänaval. 13.09.2017 saatis kostja hagejale teise e-kirja (toimiku lk 106 pöördel, tõlge lk 113), milles oli viidatud samale tellimuse numbrile ning teatatud, et klaas on valmis ning hageja peab kliendiga kokku leppima. Samale tellimuse numbrile ning xxx tänava aadressile on viidatud hageja arvel kolmandana märgitud tellimuses.
66.25.09.2017 on kostja saatnud hagejale e-kirja viitega tellimuse numbrile ORDX-310717-5 (toimiku lk 107, tõlge lk 113 pöördel). E-kirjas on viidatud aadressile xxx ning e-kirjale on lisatud klaasi joonised ja pilt. Hageja esitatud arvel on samale aadressile ja tellimuse numbrile viidatud viimasena arvel märgitud tellimuses. Sama pildiga klaas paigaldatuna nähtub hageja esitatud fotolt toimiku lk 103.
67.27.09.2017 on kostja saatnud hagejale e-kirja viitega tellimusele nr ORDX-110817-4 (toimiku lk 107 pöördel – 108, tõlge eesti keelde lk 114). E-kirjas on viidatud aadressile xxx ning e-kirjale on lisatud pildid klaasist. Sama klaas nähtub paigaldatuna hageja esitatud fotodest lk 99-101. Hageja arvel on samale tellimuse numbrile viidatud arve viimasel real.
68.Kokkuvõttes nähtub hageja esitatud tõenditest, et kostja tellis temalt kõik arves kajastatud tööd. Hageja on esitanud tõendid tööde teostamise kohta. Kohtu hinnangul pidi kostja hageja esitatud arvest aru saama, et hageja on tööd teostanud ja soovib saada tasu. Sisuliselt soovis hageja arve esitamisega anda töid üle kostjale kui oma lepingupartnerile. Kohtu hinnangul ei välista tasunõude sissenõutavaks muutumist asjaolu, et vaidlusalusel arvel kajastatud tööde osas ei ole hageja allkirjastanud akte kostja tellijatega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalik leping seesuguste aktide koostamist ette ei näinud. Sõltumata aktide koostamisest ja allkirjastamisest oli kostja hagejalt töö tellinud ja hageja oli töö teostanud, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu. Kostja on väitnud, et töö tuli üle anda kostja klientidele ning kostja klientidele töö teostamist on hageja tõendanud.
69.Hageja esitas kohtule e-kirja, mille hageja oli 18.10.2018 saatnud kostja e-posti aadressile [email protected] (toimiku lk 53, tõlge lk 77), milles ta märkis, et saadab arve oktoobri eest. Kohus ei nõustu kostja paljasõnaliste väidetega, et hageja ei ole tõendanud arve ja antud e-kirja kättesaamist kostja poolt. Hageja saatis e-kirja kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile. Samale e-posti aadressile saadetud teised hageja e-kirjad on jõudnud adressaadini ehk kostjani ja kostja on e-kirjadele vastanud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks kohus lugeda usutavaks 18.10.2018 e-kirja ja sellega saadetud arve mittesaamist. Kostja esitas kohtule kostja seadusliku esindaja kinnituse (toimiku lk 90-91) selle kohta, et kostja ei ole saanud hagejalt vaidlusalust arvet 18.10.2017. Kohus leiab, et kinnitust ei ole võimalik hinnata mitte tõendi, vaid poole seletusena. Ka antud seletustest ei nähtu põhistust, miks kostja ei saanud tema lepingus märgitud e-posti aadressilt e-kirja kätte.
70.29.01.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 51 pöördel – 52, tõlge lk 79), milles hageja viitas kahele maksmata arvele, sealhulgas arvele nr P17101001. Kostja saatis e-posti aadressilt [email protected] hagejale samal päeval e-kirja (toimiku lk 51, tõlge lk 79), milles ta avaldas, et proovib viimased kaks maksmata arvet tasuda jaanuaris. Kohus osundab, et antud ekirjas kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud ega esitanud töö suhtes pretensioone. Kohtumenetluses on kostja väitnud, et sai arve kätte alles 29.01.2018, kuid seda väidet ei loe kohus usutavaks. Hageja 29.01.2018 e-kirjas oli küll viidatud arvetele, kuid e-kirjast ei saa järeldada, et arved oleksid
olnud e-kirjale lisatud. Ka kostja ei teatanud oma 29.01.2018 vastuses, et ta ei ole arveid tasunud seetõttu, et sai need esmakordselt alles samal päeval kätte.
71.20.02.2018 saatis hageja kostjale uue e-kirja (toimiku lk 54, tõlge toimiku lk 78), milles viitas taas võlgnevustele. Kostja vastas samal päeval ja lubas võlgnevuse tasuda samal ning järgmisel nädalal (toimiku lk 54). Ka antud e-kirjas ei leidnud kostja, et tal oleks hageja tasunõudele vastuväiteid. Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud e-kirjade vahetusest, et kostja oli hageja arve kätte saanud juba varem ehk 18.10.2017 ning kostja tunnistas töövõtutasunõudest tulenevat võlgnevust. Kostja ei esitanud vastuväiteid tulenevalt töödes esinevatest puudustest, tööde mahust või tööde tervikuna teostamata jätmisest.
72.12.03.2018 saatis hageja kostjale uue e-kirja (toimiku lk 32 pöördel, tõlge eesti keelde, lk 37 pöördel), milles palus võlgnevuse 1106,40 euro tasumist. Samuti leidis hageja, et kuna kostja on arve tasumisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja vastas hageja pöördumisele 31.03.2018 (toimiku lk 32, tõlge eesti keelde, lk 37) ja teatas esimest korda, et ta ei saa arvet aktsepteerida, sest klient ei ole talle edastanud tööde vastuvõtmise-üleandmise akte. Kostja palus need esitada. Samuti palus kostja esitada töövõtulepingu. Antud e-kirjast võib järeldada, et akte tööde üleandmiseks hageja ja kostja vahel ei koostatud ning selliste aktide esitamist kostja ka ei soovinud. Kostja nõudis oma klientide poolt allkirjastatud lepinguid, kuid miks kostja neid soovis ja millisel põhjusel ei saanud kostja küsida akte oma klientidelt ise, ekirjast ega kostja menetluses esitatud vastuväidetest ei nähtu. Vaatamata sellele, et kostja soovis saada hagejalt akte ning hageja neid ei esitanud, tuleb hageja töövõtutasunõue arve nr P17101001 alusel lugeda sissenõutavaks muutunuks. Kostja oli hagejalt tellinud tööd, millised viimane oli teostanud. Tasu saamiseks oli hageja esitanud kostjale lepingule vastava arve, mille kostja oli kätte saanud. Tööde osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostjal tuli tasuda tööde eest hagejale tavalist tasu, mida kostja oli varem hagejale maksnud analoogiliste tööde eest.
73.Kostja esitas kohtule ka pooltevahelise e-kirjade vahetuse seoses tellimusega nr ORDX190517-2 tekkinud probleemiga (toimiku lk 33-35, lk 44), kuid ei põhjendanud vaatamata kohtu selgitustele esitatud tõendite asjakohasust. Tellimuse nr ORDX-190517-2 eest hageja kostjalt tasu käesolevas asja ei nõua. Kostja ei ole välja toonud, et vaidlusalustes töödes oleks esinenud mõni puudus, mis oleks andnud kostjale omakorda õiguse kasutada tellijana mõnda õiguskaitsevahendit.
74.Kuna hageja tõendas kostja poolt tellimuste esitamist ja tellimustes sisalduva töö tegemist, kuulub hageja põhinõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 1106,40 eurot. Samas leiab kohus, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
75.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise lepingulise määra 0,15% päevas alusel alates 18.10.2017 kuni hagi esitamiseni 26.04.2018 summas 316,98 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele ning lepingus oli ette nähtud viivise määraks 0,15% päevas põhivõlgnevuse summalt, kuulub iseenesest hageja viivisenõue rahuldamisele.
76.Kostja taotles viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja
lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitas kostjale 13.09.2018 pöördumises, et viimasel tuleb välja tuua ning tõendada asjaolud, mis võimaldaksid viivist vähendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud kostja ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu saaks kohus viivist VÕS § 162 alusel vähendada. Seetõttu leiab kohus, et kostja taotluse alusel viivis vähendamisele ei kuulu.
77.Küll aga nõustub kohus kostja väidetega, et hagejal puudus õigus alustada viivise arvestamist 18.10.2017 ehk alates päevast, mis järgnes arvel märgitud maksetähtajale. Poolte vahelises lepingus ei olnud kokku lepitud arvete tasumise tähtaega. VÕS § 821 lg 1 p 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Kohus leiab, et kostja pidi arve kätte saama 18.10.2017. Kostjal tuli arve tasuda hiljemalt 30 päeva möödumisel ehk 17.11.2017. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist alates 18.11.2017. Perioodil 18.11.2017 kuni 26.04.2018 viivitas kostja arve tasumisega 160 päeva ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 265,54 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 265,54 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1106,40 eurot + 265,54 eurot = 1371,94 eurot.
78.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas tuleneb TsMS § 163 lõikest 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
79.Käesolevas asjas rahuldas kohus osaliselt hageja viivisenõude. Samas pakkus hageja 15.10.2018 kostjale kompromissina, et ta loobub täielikult viivisenõudest. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Kuna kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga, mis on lähedane sellele ulatusele, millises on kohus hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.
80.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
81.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1235 eurot. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja hageja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Asja materjalidega tutvumisele, analüüsile ja konsultatsioonile kulus 1 tund. Hagiavalduse koostamisele 2, 5 tundi. Kostja vastusega tutvumisele ja 30.07.2018 seisukohtade koostamisele kulus 3,5 tundi. 15.10.2018 seisukohtade koostamisele kulus 2,5 tundi. Kostja 12.11.2018 seisukohaga tutvumisele ning vastuse koostamisele kulus 2 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 11,5 tundi. Kokku on hageja õigusabikulud 1035 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
82.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning põhjendatud. Hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on samuti mõistlik ja kooskõlas menetluses esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1235 eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1035 eurot on hageja õigusabikulud. Hageja taotluse kohaselt tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.