Osaühingu Tulelaev hagi MIrimekker OÜ (endise ärinimega Ühinenud Eksperdid OÜ) (Radoonitõrjekeskus OÜ, registrikood 12962230 õigusjärglane) vastu ärinimes hageja kaubamärgi kasutamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.03.2018 määrus menetluse lõpetamise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MIrimekker OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Tulelaev (registrikood 11256903), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Aava Kostja: MIrimekker OÜ (endine ärinimi Ühinenud Eksperdid OÜ, registrikood 11159146), seaduslik esindaja AV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 08.03.2018 määrus.
2.MIrimekker OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta MIrimekker OÜ kanda.
4.Välja mõista MIrimekker OÜ-lt Osaühingu Tulelaev kasuks määruskaebuse menetluskulu 220 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Tulelaev (hageja) esitas 08.02.2016 Pärnu Maakohtule avalduse Radoonitõrjekeskus OÜ (registrikood 12962230) vastu, milles palus keelata kostjal kasutada ärinimes hageja kaubamärki „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert“.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub hagejale kaubamärk „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert“, mis on registreeritud Nizza klassifikatsioonis klassides 37 ning 42. Radoonitõrjekeskus OÜ ärinimi on eksitavalt sarnane hageja registreeritud kaubamärgiga.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 03.02.2017 määrusega avalduse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.03.2017 määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja menetlemiseks tagasi samale maakohtule.
4.Hageja esitas 15.06.2017 maakohtule kostja vastu hagiavalduse sama nõudega.
5.Radoonitõrjekeskus OÜ vaidles hagile vastu.
6.Äriregistri teabesüsteemi andmetel ühines Radoonitõrjekeskus OÜ (registrikood 12962230, ühendatav ühing) 30.01.2018 ühinemislepingu alusel Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (ühendav ühing) ning ühinemise tulemusel on esialgne kostja 08.02.2018 äriregistrist kustutatud.
7.Hageja esitas maakohtule 12.02.2018 taotlused kostja asendamiseks, hagist loobumiseks nõude rahuldamise tõttu ning menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja taotles kostja asendamist ning avaldas, et soovib hagist loobuda seoses nõude rahuldamisega. Võttes arvesse, et ühinenud äriühingute ärinimeks on Ühinenud Eksperdid OÜ, on sisuliselt ära langenud hagi alus, mille tulemusel ei ole võimalik hageja nõuet, s.o ärinime Radoonitõrjekeskus OÜ kasutamise keelamist, täita. Asja menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Pärnu Maakohus asendas 08.03.2018 määrusega kostja Radoonitõrjekeskus OÜ tema üldõigusjärglasega Ühinenud Eksperdid OÜ-ga. Kohus võttis vastu hageja taotluse hagist loobumiseks ning määras lõpetada tsiviilasjas menetluse. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt (Ühinenud Eksperdid OÜ-lt) hageja kasuks välja menetluskulud 854 eurot.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et Ühinenud Eksperdid OÜ on esialgse kostja üldõigusjärglane, mistõttu tuleb hageja taotlus kostja asendamiseks rahuldada.
10.Kohus leidis, et kuna Radoonitõrjekeskus OÜ ühines 30.01.2018 ühinemislepingu alusel kostjaga ning ühinemise tulemusel on Radoonitõrjekeskus OÜ 08.02.2018 äriregistrist kustutatud kui ühendatav ühing ning ühinemise tulemusel jätkub mõlema äriühingu majandustegevus Ühinenud Eksperdid OÜ-s, on kostja hageja nõude ärinime Radoonitõrjekeskus OÜ mittekasutamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud. Hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine.
11.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Asjas on menetluskulude tekkimine tingitud kostja käitumisest ning seega puudub alus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4.
12.Hageja taotluse kohaselt on hageja menetluskulud ning kulutused õigusabile järgnevad: 14.06.2017 hagiavalduse koostamine ning esitamine - 2 tundi 35 minutit, kokku 248 eurot; 06.12.2017 kirjalike seisukohtade ning dokumentaalsete tõendite esitamine - 2 tundi 25 minutit, kokku 232 eurot; 09.02.2018 maakohtus 13.02.2018 planeeritud kohtuistungi ettevalmistamine, kohtukõne kirjalike teeside ning menetluskulu nimekirja ettevalmistamine - 2 tundi, kokku 192 eurot; 12.02.2018 taotluse koostamine 50 minutit, kokku 80 eurot; riigilõiv 300 eurot. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 96 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1052 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-16-18467 menetlemisega, ning et hageja on käibemaksukohuslane.
13.Maakohus leidis, et hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole aeg menetluskulu nimekirja ettevalmistamiseks, mistõttu lepingulise esindaja 09.12.2018 toimingute eest tuleb tasu vähendada 48 euro (0,5 tundi) ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa tavapärast tasu õigusabi osutamise eest. Hagist loobumine annab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale õiguse nõuda poole menetluses tasutud riigilõivu, ehk praegusel juhul 150 euro tagastamist. Selleks peab hageja esitama kohtule vastava taotluse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 150 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 854 eurot (1052 – 48 – 150). Määruskaebus
14.Ühinenud Eksperdid OÜ esitas 26.03.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude osas ning teha uue määruse, millega mitte jätta menetluskulusid kostja üldõigusjärglase kanda või alternatiivselt jätta kõik kulud hageja kanda.
15.Radoonitõrjekeskus OÜ ei kasutanud oma nimes hageja kaubamärki. Hageja kaubamärk annab õiguse vaid sõnade kombinatsioonile ja sedagi vaid mujal liigitamata eriehitustööde kontekstis.
16.Kostja võimalik üldõigusjärglane ei ole esitanud kohtule taotlust menetlusse astumiseks.
17.Maakohus ei arvestanud TsMS § 460 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest.
18.Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ajal, kui esialgne kostja oli kustutatud. Kohtuasja kulud tekkisid enne, kui ühinemine aset leidis, seega ei saa hageja kulusid kostja võimaliku õigusjärglase kanda jätta. Vastus määruskaebusele
19.Hageja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
22.Alates 25.05.2018 on Ühinenud Eksperdid OÜ uus ärinimi MIrimekker OÜ.
23.Äriregistrist nähtub, et Ühinenud Eksperdid OÜ on ühendanud endaga Radoonitõrjekeskus OÜ (registrikood 12962230). Ühinemine on kantud äriregistrisse ning esialgne kostja on äriregistrist kustutatud. Ühinemine on üldõigusjärgluse juhtum. TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Ringkonnakohus märgib, et asjas võib menetlust jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane ise menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 50). Seega on praegusel juhul tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 mõttes ning MIrimekker OÜ on asjas kostja.
24.TsMS § 209 lg 2 järgi on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid kohustuslikud tema õiguseelnejale. Erialakirjanduses on selgitatud, et üldõigusjärgluse olemusest tuleneb, et kui üldõigusjärgluse toimumine toob kaasa senise menetluspoole asendamise üldõigusjärglasega, läheb talle üle ka menetluskulude kandmise kohustus, sh ulatuses, millises need on tekkinud seoses tema õiguseellase tegevusega (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1120). Seega ei oma tähendust asjaolu, et hageja menetluskulud olid tekkinud enne esialgse kostja asendamist tema üldõigusjärglasega. Maakohus leidis põhjendatult, et ühinemise tagajärjel on kostja hageja nõude TsMS § 168 lg 4 ja 5 tähenduses rahuldanud. Kohustus kanda TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud on praegusel juhul üle läinud esialgse kostja üldõigusjärglasele.
25.Kostja on määruskaebuses väitnud, et maakohus ei arvestanud TsMS § 460 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 tehtud otsuse p-s 50 selgitanud, et TsMS § 460 lg-d 2-4 kohalduvad oma olemuselt üksnes eriõigusjärgluse, mitte üldõigusjärgluse korral.
26.Menetluskulude suurusele ei ole kostja konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
28.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulu 256,67 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt koostas hageja esindaja vastuse määruskaebusele ajaarvestusega 2 tundi 20 minutit. Õigusabi tunnihind on 110 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kulu on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks (mille sisuline osa on ca 1 lk) kuluda enam kui kaks tundi. Tunnihind 110 eurot ei ületa tavapärast keskmist esindaja tunnitasu. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile 220 eurot (2 x 110 = 220 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.