lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18467/13

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18467/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1530
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 12 lg 3Ärinime valiku piirangudÄS § 15 lg 1Ärinime kasutamine ja kaitseÄS § 51Tegevusloa kontrollTsMS § 3401 lg 1TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 475 lg 1Hagita asjadTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18467/51Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja08.03.20182-16-18467/65Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-2921/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.10.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Tulelaev11256903(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-18467

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing

Kohtuasi

Osaühingu Tulelaev avaldus Radoonitõrjekeskus OÜ ärinimes Osaühingu Tulelaev kaubamärgi kasutamise keelamiseks Pärnu Maakohtu 03.02.2017 määrus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Radoonitõrjekeskus OÜ määruskaebus Avaldaja: Osaühing Tulelaev (registrikood: 11256903), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Aava Puudutatud isik: Radoonitõrjekeskus (registrikood: 1296903), seaduslik esindaja (isikukood: XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

OÜ MV

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 03.02.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetlemiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.08.12.2016 esitas Osaühing Tulelaev Pärnu Maakohtule avalduse Radoonitõrjekeskus OÜ ärinimes avaldaja kaubamärgi kasutamise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt registreeris 07.05.2009 Eesti Patendiamet kaubamärgi andmebaasis avaldaja avalduse alusel kaubamärgi „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise- ja tõrje ekspert“. Kaubamärgi omanik tegeleb radooni taseme mõõtmisega, mõõteriistade

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
VÕS § 1055Kahju tekitava tegevuse keelamine

1(4)

müügi ja paigaldusega ning radooni taseme alandamisega (EMTAK kood 4399/EMTAK 2008, muud mujal liigitama eriehitustööd).

3.11.12.2015 registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonnas äriühing Radoonitõrjekeskus OÜ (puudutatud isik). Äriregistri teabesüsteemis avaldatud üld- ja isikuandmetest nähtus, et Radoonitõrjekeskus OÜ põhitegevusala on sama, mis osaühingul Tulelaev, s.o muud mujal liigitama eriehitustööd, ning äriühing pakub ka radooni taseme mõõtmistöid.
4.Avaldaja leidis, et ärinimi Radoonitõrjekeskus OÜ on eksitavalt sarnane avaldaja registreeritud kaubamärgiga. Puudutatud isik tegutseb avaldajaga samal tegevusalal ning puudutatud isiku ärinimi vastab avaldaja poolt kaubamärgiga kaitstud sõnalisele tähisele. Kaubamärgi ja ärinime sarnasuse tõttu ei teinud kolmandad isikud äriühingutel vahet. Puudutatud isikul puudus kaubamärgiga kattuva ärinime kasutamiseks ÄS § 12 lg-s 3 sätestatud kaubamärgi omaniku (avaldaja) nõusolek. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas Osaühingu Tulelaev avalduse ja keelas Radoonitõrjekeskus OÜ-l kasutada ärinimes Osaühingu Tulelaev poolt 07.02.2009 registreeritud ning Eesti Patendiameti poolt kaubamärkide andmebaasi kantud kaubamärki „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja- tõrje ekspert“.
6.Maakohus leidis, et puudutatud isik rikkus ÄS § 12 lg-d 1 ja 3, kasutades ärinimes Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalise tähise „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert“ osa „Radoonitõrjekeskus“ ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta.
7.Eesti Patendiameti poolt registreeritud kaubamärkide andmebaasi väljavõttega on tõendatud, et vaidlusalune kaubamärk kuulus avaldajale. Avaldaja esitas maakohtule koopiad Radoonitõrjekeskus OÜ-le adresseeritud, kuid Osaühingule Tulelaev saadetud hinnapäringust ning lepingust, millest järeldub, et puudutatud isiku poolt registreeritud ärinimi on eksitavalt sarnane avaldaja poolt registreeritud kaubamärgiga. Radoonitõrjekeskus OÜ kasutas oma ärinimes osa avaldaja kaubamärgina kaitstavast sõnalisest tähisest, mis avaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt oli võimalikes klientides ning koostööpartnerites tekitanud väärarusaama, et puudutatud isik oli kuidagi avaldaja seotud. Määruskaebus ja selle põhjendused
8.17.20.2017 esitas Radoonitõrjekeskus OÜ määruskaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 03.02.2017 määruse.
9.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus lahendas asja sisuliselt tagaselja. Puudutatud isikule ei toimetatud kätte avaldust ega selle lisasid. Ettevõtte e-posti aadressile ei saadetud teadet, puudutatud isiku asukohas keegi ei käinud. Käidi vaid puudutatud isiku juhatuse liikme elukohas, kus ei kontakteerutud temaga. Puudutatud isik ei keeldunud dokumendi vastuvõtmisest. Dokumendi kättesaamisest keeldumise näitena on esitatud blankett, kuhu on tehtud lahtrisse „refused“ ristike. Kaebaja sõnul on blanketil ka allkiri, kuid tegemist ei ole puudutatud isiku juhatuse liikme allkirjaga. Isikusamasuse tuvastamise kohta ei ole esitatud tõendeid. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et elektroonilisel teel saadetud teade loetakse kättesaaduks, kui kätte saamise kohta on saadetud kinnitus. Kohtunik on ilmselt juhindunud TsMS §-st 325, mis sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist ei ole puudutatud isiku esindaja allkirjaga või keeldumisega vastuvõtmisest. Tegemist ei ole samuti puudutatud isiku juhatuse

2(4)

liikmega kooselava isikuga, tuttava või puudatud isiku töötajaga. 10.01.2017 viibis puudutatud isiku esindaja Eestis ning külastas oma perearsti.

10.ÄS § 15 lg 1 sätestab, et ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele ja ÄS § 51 kohaselt kontrollib registripidaja ärinime vastavust seaduse nõuetele. 23.11.2016 registreeris Eesti Patendiamet kaubamärgi andmebaasis Radoonitõrjekeskus OÜ avalduse alusel kaubamärgi „Radoonitõrjekeskus“.
11.Määruskaebuse kohaselt kuulub mõlemale äriühingule kujutiskaubamärk, mitte sõnakaubamärk. Avaldaja on nõudnud, et Radoonitõrjekeskus OÜ ei kasutaks oma nimes tema kujutiskaubamärki. Radoonitõrjekeskus OÜ ei teegi seda. Puudutatud isiku nimi ei ühti üksühele avaldaja kaubamärgiga. Avaldaja poolt registreeritud kaubamärk annab õiguse sõnade kombinatsioonile „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja –tõrje ekspert“ ning seda vaid mujal liigitamata eriehitustööde kontekstis. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaubamärk ei anna eksklusiivset õigust sõnadele „radoon“, „tõrje“ ja „keskus“, kuna oluline on sõnade kombinatsioon. 16.02.2017 esitas puudutatud isik majandusaasta aruande ning muutis EMTAK koodi, kuna tema tegevusala oli muutunud, siis nüüd on puudutatud isiku tegevusalaks arhitektitegevused, EMTAK kood 71111. Menetluse edasine käik
12.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja saata avaldus uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohus on määrust tehes kohaldanud ebaõigesti nii materiaal- kui menetlusõiguse norme.
15.Avaldaja on esitatud avalduses palunud keelata kohtul puudutatud isikul ärinimes kasutada avaldaja kaubamärki. ÄS § 12 lg 3 sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Avaldus on kohtule esitatud ÄS § 15 lg 1 alusel, mille kohaselt on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele ja kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta ÄS 2. ptk nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras. Kolleegium leiab, et ÄS § 15 lg 1 teises lauses toodud regulatsiooni näol on tegemist registrimenetlusliku kaitsega (TsMS § 475 lg 1 p 10), mille eesmärgiks on registripidajal takistada õiguste rikkumist või nõuetele mittevastava ärinime kasutamist. Registripidaja võib vastava menetluse algatada huvitatud isiku avalduse alusel (§ 476 lg 1 ja ÄS § 15 lg 1), juhul kui esinevad menetluse alustamiseks alust andvad asjaolud. Eeltoodud seiskoht tuleneb ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-4-06 punktidest 39 ja 40. Seega on maakohus ebaõigesti lahendanud avalduse TsMS § 475 lg 1 p 17 ja ÄS § 15 lg 1 järgi muu seaduses sätestatud hagita asjana.
16.Avaldaja poolt esiletoodud asjaolude järgi rikub kostja ärinimi tema kui Eestis registreeritud kaubamärgi omaniku õigusi. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 57 lg 1 sätestab, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. Selliseks õiguserikkumiseks on ÄS § 12 lg 3 järgi ka hageja kaubamärgiga kaitstud tähise kasutamine teise isiku ärinimes. Seega on hagejal

3(4)

õigus oma Eestis registreeritud kaubamärgist tulenevaid õigusi kaitsta hagimenetluses. Avaldaja on esitatud avalduses viidanud õigesti nõude alusena VÕS § 1055 lg-le 1, mille kohaselt võib kaubamärgi omaniku õiguste rikkumisel nõuda rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist ja vastavalt ka esitatud avalduses oma nõude sõnastanud, kuid nõude esitanud ebaõigesti hagita menetluse avaldusena. Avalduse menetlemisel maakohtus ei ole maakohus tuvastanud kaubamärgi omaniku õiguse rikkumisest tuleneva nõude rahuldamise aluseid. Nii ei ole maakohus mh kindlaks teinud, mis liiki kaubamärk on hagejal ja milline osa on sellest kaitstav.

17.Kolleegium leiab, et olukorras, kus on esitatud avaldus hagita menetluse läbiviimiseks nõude osas, mis kuulub läbivaatamisele hagimenetluses, peab maakohus eelmenetluses selgitama menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja andma avaldajale tähtaja avalduse esitamiseks vastavalt hagiavaldusele sätestatud nõuetele (TsMS § 3401 lg 1, § 363). Juhul, kui avaldaja tähtajaks puudusi ei kõrvalda, võib kohus kaaluda avalduse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi või pärast avalduse menetlusse võtmist TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmist. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetlemiseks, siis on maakohtul võimalik eeltoodud juhiseid täita.
18.Maakohus on 09.12.2016 avalduse menetlusse võtmise määruse ja avalduse koos sellele lisatud dokumentidega tähitud kirjaga saatnud puudutatud isiku juhatuse liikme registrijärgsesse elukohta Suurbritannias ja saadetis on tagastatud maakohtule märkega „refused“. Maakohtu määrusest ei ole jälgitav, millise õigusnormi alusel kohus luges puudutatud isikule avalduse menetlusse võtmise määruse ja avalduse koos lisadega kättetoimetatuks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 (Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000) art 1 lg-le 1 kohaldatakse määrust tsiviil- ja kaubandusasjades, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest liikmesriigist teise. Seega tuleb Suurbritanniasse kohtudokumentide edastamisel lähtuda määrusest EÜ nr 1393/2007. Määruse art 4 lg 1 järgi kohtudokumente edastatakse otse ja võimalikult kiiresti art 2 kohaselt määratud asutuste vahel ning art 14 järgi võib igal liikmesriik toimetada kohtudokumendid postiteenuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otse kätte tähtkirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu. Määrusest EÜ nr 1393/2007 ei tulene, et saadetud menetlusdokumendi saaks kättetoimetatuks lugeda juhul, kui seda üle anda ei õnnestu. Seega on maakohus ebaõigesti teinud lahendi ilma puudutatud isikule menetlusse võtmise määrust ja avaldust koos lisadega kätte toimetamata.
19.Lisaks märgib kolleegium, et ka tulenevalt TsMS §-st 325 ei oleks alust lugeda kohtu poolt saadetud dokumente menetlusosalisele kättetoimetatuks. Toimikus olevale ümbrikule kantud märkusest „refused“ ei saa järeldada, et puudutatud isiku juhatuse liige MV on keeldunud saadetist vastu võtmast. Nii ei ole ümbrikule märgitud isiku nime, kes keeldus saadetisest ega seda millise dokumendi alusel keeldunud isiku isikusamasus tuvastati.
20.Kolleegium ei vasta määruskaebuse väidetele tulenevalt vaidluse sisust, kuna vaidluse lahendamisel olulised asjaolud tuleb kindlaks teha maakohtus hagi sisulisel läbivaatamisel.
21.Menetluskulud kuuluvad jagamisele menetlust lõpetavas lahendis.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja