Osaühing Tulelaev hagi Radoonitõrjekeskus OÜ vastu ärinime Radoonitõrjekeskus OÜ keelamiseks
Menetlustoiming
Hageja taotluste kostja asendamiseks, menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagist loobumiseks nõude rahuldamise tõttu lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Tulelaev (reg kood 11256903), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Aava Kostja Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230, kustutatud) õigusjärglane Ühinenud Eksperdid OÜ (reg kood 11159146), äriühingu juhatuse liige X.Y
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Asendada tsiviilasjas 2-16-18467 senine kostja, s.o Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230), üldõigusjärglasega, s.o Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (reg kood 11159146).
2.Võtta vastu hageja taotlus hagist loobumise kohta seoses tsiviilasjas 2-16-18467 kostja poolt nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist ning lõpetada tsiviilasja 2-16-18467 menetlus.
3.Jätta hageja poolt tsiviilasjas 2-16-18467 kantud menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Välja mõista Ühinenud Eksperdid OÜ-lt (rk 11159146) Osaühing Tulelaev kasuks menetluskulud summas 854,00 eurot.
2-16-18467
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.07.05.2009. a registreeris Eesti Patendiamet Kaubamärgi andmebaasis Osaühing Tulelaev avalduse alusel kaubamärgi „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert“ (tl 6). 11.12.2015 on registreeritud Tartu Maakohtu registriosakonnas äriühing Radoonitõrjekeskus OÜ (registrikood 12962230, asukoht XXX, väljatrükk äriregistrist tl 13). Osaühing Tulelaev esitas 08.12.2016 Pärnu Maakohtule avalduse ärinime Radoonitõrjekeskus OÜ keelamiseks. Avaldaja leidis, et ärinimi Radoonitõrjekeskus OÜ on eksitavalt sarnane avaldaja registreeritud kaubamärgiga.
2.Pärnu Maakohus võttis avalduse 09.12.2016 menetlusse ning tegi menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetatavaks avaliku e-toimiku kaudu 09.12.2016. 12.12.2016 saatis kohus 8.12.2016 esitatud avalduse ning 9.12.2016 menetlusse võtmise määruse puudutatud isiku äriregistrist nähtuvale elektronposti aadressile XXX.ee, mille vastuseks saadetud automaatteate (tl 18) kohaselt ei olnud võimalik kirja eeltoodud aadressil kätte toimetada. Puudutatud isiku registrijärgsesse asukohta XXX. saadetud kiri tagastati maakohtule 19.12.2016 märkega „ei ela/asu aadressil“ (tl 19). 19.12.2016 saatis kohus menetlusdokumendid puudutatud isiku juhatuse liikme Rahvastikuregistrist nähtuvale e-posti aadressile [email protected] ning elukoha aadressile XXX, kust dokumendid tagastati 10.01.2017 märkega „refused“. Kohus asus seisukohale, et adressaat on keeldunud menetlusdokumentide vastuvõtmisest.
3.Maakohus rahuldas 03.02.2017 kohtumäärusega Osaühingu Tulelaev avalduse ja keelas Radoonitõrjekeskus OÜ-l kasutada ärinimes Osaühingu Tulelaev poolt 07.02.2009 registreeritud ning Eesti Patendiameti poolt kaubamärkide andmebaasi kantud kaubamärki „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja- tõrje ekspert“.
4.Radoonitõrjekeskus OÜ esitas 17.02.2017 määruskaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 03.02.2017 määruse. Puudutatud isiku nimi ei ühti üksühele avaldaja kaubamärgiga. Avaldaja poolt registreeritud kaubamärk annab õiguse sõnade kombinatsioonile „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja –tõrje ekspert“ ning seda vaid mujal liigitamata eriehitustööde kontekstis. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaubamärk ei anna eksklusiivset õigust sõnadele „radoon“, „tõrje“ ja „keskus“, kuna oluline on sõnade kombinatsioon. 16.02.2017 esitas puudutatud isik majandusaasta aruande ning muutis EMTAK koodi, kuna tema tegevusala oli muutunud, siis nüüd on puudutatud isiku tegevusalaks arhitektitegevused, EMTAK kood 71111.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.03.2017 Pärnu Maakohtu 03.02.2017 määruse ja saatis tsiviilasja menetlemiseks hagimenetluses tagasi maakohtule. Kolleegium leidis, et ÄS § 15 lg 1 teises lauses toodud regulatsiooni näol on tegemist registrimenetlusliku kaitsega (TsMS § 475 lg 1 p 10), mille eesmärgiks on registripidajal takistada õiguste rikkumist või nõuetele mittevastava ärinime kasutamist. Registripidaja võib vastava menetluse algatada huvitatud isiku avalduse alusel (§ 476 lg 1 ja ÄS § 15 lg 1), juhul kui esinevad menetluse alustamiseks alust andvad asjaolud. Eeltoodud seiskoht tuleneb ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-4-06 punktidest 39 ja 40. Kolleegium leidis, et olukorras, kus on esitatud avaldus hagita menetluse läbiviimiseks nõude osas, mis kuulub läbivaatamisele hagimenetluses, peab maakohus
2-16-18467 eelmenetluses selgitama menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja andma avaldajale tähtaja avalduse esitamiseks vastavalt hagiavaldusele sätestatud nõuetele (TsMS § 3401 lg 1, § 363). Lisaks leidis kolleegium, et maakohus ebaõigesti teinud lahendi ilma puudutatud isikule menetlusse võtmise määrust ja avaldust koos lisadega kätte toimetamata. Kolleegium leidis, et vaidluse lahendamisel olulised asjaolud tuleb kindlaks teha maakohtus hagi sisulisel läbivaatamisel.
6.Pärnu Maakohtu 02.06.2017 määrusega andis kohus Osaühingule Tulelaev tähtaja oma nõude esitamiseks Radoonitõrjekeskus OÜ vastu hagiavaldusena ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
7.Osaühing Tulelaev esitas 15.06.2017 hagi Radoonitõrjekeskus OÜ vastu ärinime Radoonitõrjekeskus OÜ keelamiseks. Hagejale kuulub kaubamärk „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert“, mis on registreeritud Nizza klassifikatsioonis klassides 37 ning 42, ehk vastavalt ehitustegevuses, remont- ning paigaldustöödes, samuti teaduslike tehnoloogiliste uurimuste ja projekteerimiste teenustena teostamises, tööstuslike analüüside ja uurimuste teenusena teostamises ning arvutiriistvara ja -tarkvara projekteerimise arendamises. Kaubamärgi omanik tegutseb radooni taseme mõõtmisega, mõõteriistade müügi ning paigaldusega ning radoonitaseme alandamisega, ehk mujal liigitamata eriehitustöödega, millele vastab majanduse tegevusalade klassifikaatori mõistes kood 4399/ EMTAK 2008. Kostja oli seisuga 08.12.2016. a enda põhitegevusalana avaldanud majanduse tegevusalade klassifikaatori mõistes mujal liigitamata eriehitustööd; 2016. a majandusaasta aruande kohaselt kostja peamiseks tegevusalaks on arhitektitegevused EMTAK 71111 ning e-posti aadressiks XXX; kostja kodulehe kohaselt tegutseb OÜ Radoonitõrjekeskus radoonitõrjelahenduste projekteerimisega ning radoonitõrjevahendite paigaldusega. Hageja on seisukohal, et kostja ärinimi on eksitav, mille tõendamiseks esitas hageja koopiad Radoonitõrjekeskus OÜ-le adresseeritud kuid Osaühingule Tulelaev saadetud hinnapäringust ning lepingust. Hageja hinnangul kinnitavad nimetatud tõendid, et kostja poolt registreeritud ärinimi on eksitavalt sarnane hageja poolt registreeritud kaubamärgiga. Hageja palub Hagi rahuldada täies ulatuses ning keelata Radoonitõrjekeskus OÜ-l (registrikood 12962230, asukoht XXX) kasutada ärinimes Osaühing Tulelaev (registrikood 11256903, asukoht XXX,) poolt 07.05.2009. a registreeritud ning Eesti Patendiameti poolt kaubamärkide andmebaasi kantud kaubamärki „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert“ (registreeringu number 46279).
8.Kohus võttis hagi 20.06.2017 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Avaliku e-toimiku kaudu tegi kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatavaks 20.06.2017 ning saatis epostiga 20.06.2017 ja 21.06.2017 aadressil XXX.ee ning 28.06.2017 e-posti aadressil [email protected], 17.08.2017 e-posti aadressil [email protected]. Dokumendid on kostja esindajale X.Y avalikus e-toimikus kätte toimetatud 20.11.2017.
9.17.11.2017 esitas kostja taotluse kohtuniku taandamiseks, mille kohtunik edastas lahendamiseks kohtu esimehele 21.11.2017. Pärnu Maakohtu esimehe 24.11.2017 määrusega jäeti kostja esitatud taandamisavaldus rahuldamata.
10.20.11.2017 esitas kostja vastuse hagile, milles palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja asus seisukohale, et mõlemale äriühingule kuuluvad kujutiskaubamärgid, mitte sõnalised kaubamärgid, ärinimed aga on mõlemal ühest sõnast koosnevad fraasid. Avaldaja Tulelaev OÜ
2-16-18467 on nõudnud, et Radoonitõrjekeskus OÜ ei kasutaks oma nimes tema kujutiskaubamärki. Radoonitõrjekeskus OÜ ei teegi seda, kuna ärinimi on sõnaline kujund, mitte märk. Kaubamärgid on keskmisele mõistlikule inimesele visuaalselt selgelt erinevad. Samuti on kaubamärgid registreeritud erinevates klassides. Samuti on kaubamärgid sõnaliselt erinevad. Üks koosneb kuuest (6) sõnast ja teine ühest (1) sõnast. Tulelaev OÜ poolt registreeritud kaubamärk annab vaid õiguse sõnade kombinatsioonile „Radoonitõrjekeskus. Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert“ ning seda vaid mujal liigitamata eriehitustööde kontekstis. Kaubamärk ei anna eksklusiivset õigust sõnadele “radooni” “tõrje” “keskus”, oluline on sõnade kombinatsioon nii avaldaja, kui ka puudutatud isiku puhul. Eesti Patendiamet tegi põhjaliku ekspertiisi Radoonitõrjekeskus OÜ poolt registreeritud kaubamärgi “Radoonitõrjekeskus” taotlusele ja on registreerinud selle. Kaubamärgiseaduse §10 lg 1 p 2 alusel ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kaubamärk “Radoonitõrjekeskus” on registreeritud 23.11.2016. Tulelaev OÜ kaubamärk on registreeritud Nizza klassifikatsioonis klassides 37 ning 42. Radoonitõrjekeskus OÜ kaubamärk aga on registreeritud klassis nr 44 (Klass 44: maastikuarhitektuur; aianduslik maastikukujundus; meditsiiniseadmete rent) (tl 42). Tulelaev OÜ pakub mujal liigitamata eriehitustöid, millele vastab majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) mõistes kood 4399 (tl 44). Radoonitõrjekeskus OÜ majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood on 71111, tegevusalaks arhitektitegevused (tl 45).
11.11.12.2017 lõpetas kohus eelmenetluse ning määras asjas kohtuistungi 13.02.2018.
12.Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kostja Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230) on ühinenud 30.01.2018. a ühinemislepingu alusel Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (rk 11159146) ning ühinemise tulemusel on Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230) 08.02.2018. a äriregistrist kustutatud kui ühendatav ühing ning ühinemise tulemusel jätkub mõlema äriühingu majandustegevus Ühinenud Eksperdid OÜ-s (rk 11159146).
HAGEJA TAOTLUS
13.12.02.2018. a esitas hageja taotlused kostja asendamiseks tsiviilasjas 2-16-18467, menetluskulude kindlaksmääramiseks, kohtuistungi ära jätmiseks ning hagist loobumiseks nõude rahuldamise tõttu. Hageja taotleb kostja asendamist TsMS § 209 lg 1 alusel ning avaldab, et soovib seoses tsiviilasjas 2-16-18467 kostja poolt nõude rahuldamisega hagist loobuda. Taotlus kostja asendamiseks TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. TsMS § 209 lg 2 üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. ÄS § 391 lg 4 sätestab, et ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja, et kohus asendaks senise kostja, s.o Radoonitõrjekeskus OÜ (rk 12962230), üldõigusjärglasega, s.o Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (rk 11159146), sest kostja ettevõtte, s.h õigused ja kohustused on seaduse alusel üle läinud Ühinenud Eksperdid OÜ-le ning kostja on registrist kustutatud.
2-16-18467 Taotlus tsiviilasjas 2-16-18467 kohtumenetluse lõpetamiseks ning menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja soovib hagist loobuda, sest kostja on hageja nõude täitnud. Hageja selgitab, et kuivõrd ühinenud äriühingute nimeks sai Ühinenud Eksperdid OÜ, on kostja sisuliselt hageja nõude täitnud. Võttes arvesse, et ühinenud äriühingute ärinimeks on Ühinenud Eksperdid OÜ, on sisuliselt ära langenud tsiviilasjas 2-16-18467 hagi alus, mille tulemusel ei ole võimalik hageja nõuet, s.o ärinime Radoonitõrjekeskus OÜ kasutamise keelamist täita. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja soovib loobuda hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja tsiviilasjas 2-16-18467 menetluskulude kindlaksmääramist ning kostja kanda jätmist. Taotlus 13.02.2018. a planeeritud kohtuistungi ära jätmiseks TsMS § 352 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine Advokaadibüroo Paas & Partnerid kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Käesolevaga taotleb hageja, et Pärnu Maakohus tühistaks tsiviilasjas 2-16-18467, 13.02.2018. a planeeritud kohtuistungi, põhjusel, et hageja on taotlenud kostja asendamist ning samuti esitanud avalduse hagist loobumise kohta, nõude täitmise tõttu. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes viidatud õigusaktidest, palub hageja Pärnu Maakohtul: asendada tsiviilasjas 2-16-18467 senine kostja, s.o Radoonitõrjekeskus OÜ (rk 12962230), üldõigusjärglasega, s.o Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (rk 11159146); määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 1 052,00 eurot; võtta vastu hageja taotlus hagist loobumise kohta, seoses tsiviilasjas 2-16- 18467 kostja poolt nõude rahuldamisega, pärast hagi esitamist ning lõpetada tsiviilasja 2-16-18467 menetlus; jätta hageja poolt tsiviilasjas 2-16-18467 kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda; tühistada Pärnu Maakohtus 13.02.2018. a käesolevas tsiviilasjas planeeritud kohtuistung asja sisuliseks arutamiseks TsMS § 352 lg 1 alusel, seoses hagi esemeks oleva nõude täitmisega.
KOSTJA VASTUS HAGEJA TAOTLUSELE
14.24.02.2018 esitas kostja vastuse hageja taotlusele. Kostja palub rahuldada hageja taotlus kohtuistungi ära jätmises ning hagist loobumise osas. Samas palub kostja jätta rahuldamata hageja taotlus kostja asendamise osas ning menetluskulude kindlaksmääramise osas. Juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ning lõppeb registrist kustutamisega (ÄS § 26. Peale juriidilise isiku registrist kustutamist loetakse juriidiline isik lõppenuks (ÄS § 45). Kostja ühines teise äriühinguga 30.01.2018 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga. Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 45 ). Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule (ÄS § 391). Kohustusi, mida ühinemise hetkel ei ole, ei saa üle anda. 20.01.2018 on koostatud kostja lõppbilanss, kus on kohustuste kohapeal number 0. Lõppbilansist ei nähtu mingeid kohustusi. Kui hageja oma menetluskuludega välja tuli (12.02.2018) oli kostja juba kustunud, tal ei olnud enam õigusvõimet. Kostja kustus 30.01.2018. Juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole
2-16-18467 üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 209). Üldõigusjärglane ei ole esitanud kohtule mingit taotlust astumaks menetlusse. Võimalikule üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale (TsMS § 209). Hageja esindaja on oma menetluskuludega välja tulnud peale ühinemist, seega paraku ei saa vastavalt TsMS sätestatule kohus menetlustoiminguga määrata kostja võimaliku üldõigusjärglase kanda hageja poolt tehtud menetluskulusid. Kokkuvõtlikult jätta hageja taotlus kostja asendamiseks ning menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldamata. Muus osas palub hageja taotlus rahuldada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus on rahuldanud hageja 12.02.2018 taotluse 13.02.2018 kohtuistungi aja tühistamiseks 12.02.2018 resolutsiooniga (tl 171) ning sellekohane teade on saadetud menetlusosalistele 12.02.2018 (tl 176). Käesoleva määrusega lahendab kohus hageja taotlused kostja asendamiseks tsiviilasjas 2-16-18467, menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagist loobumiseks nõude rahuldamise tõttu.
16.TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud taotluse asendada tsiviilasjas 2-16-18467 senine kostja, s.o Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230), üldõigusjärglasega, s.o Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (reg kood 11159146). Kostja vaidleb taotlusele vastu ning palub jätta hageja taotlus kostja asendamiseks rahuldamata. Riigikohus on 22.11.2011 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-113-11 p 50 asunud seisukohale, et menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu. Lõikes 1 on menetlusse astumine sätestatud küll üldõigusjärglase õigusena, ent sisuliselt on tegemist menetluse jätkamise kohustusega. Nimetatud kohustus väljendub eelkõige selles, et üldõigusjärgluse toimumise ilmnemisel peab üldõigusjärglane juba alanud menetlust jätkama ning kohus peab seda lubama. Kui üldõigusjärglase isik on teada ning üldõigusjärglane või tema esindaja menetlust vabatahtlikult jätkab, jätkub menetlus peatumiseta ning ilma et kohus peaks otsustama üldõigusjärglase kaasamise eraldi menetlusdokumendiga. Kui üldõigusjärglane keeldub menetluse jätkamisest, otsustab kohus üldõigusjärglase menetlusse kaasamise ning kohustab üldõigusjärglast menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul jätkama (§ 353 lg 3). (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2017, lk 1120) Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Ühinenud Eksperdid OÜ-s (rk 11159146) on Radoonitõrjekeskus OÜ (reg koodiga 12962230) üldõigusjärglane. Kohus leiab, et tuleb asendada Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230), üldõigusjärglasega, s.o Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (rk 11159146). TsMS § 209 lg 2 kohaselt üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.
2-16-18467 See tähendab, et üldõigusjärglase menetlusse kaasamine ning menetluse jätkamine üldõigusjärglase suhtes ei mõjuta menetluse seisu ega poolte õigusi ja kohustusi menetluse raames. Pärast üldõigusjärglase menetlusse kaasamist jätkatakse menetlust selliselt, nagu oleks üldõigusjärglane olnud algusest peale menetluse pooleks. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2017, lk 1120)
17.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude välja¬mõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab (ka nt tuvastusnõude puhul) lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2017, lk 795) Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist, kuna kostja on ühinenud teise äriühinguga ning kuivõrd ühinenud äriühingute nimeks sai Ühinenud Eksperdid OÜ, on kostja sisuliselt hageja nõude täitnud. Kostja palub rahuldada hageja taotlus hagist loobumise osas. Samas palub kostja jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise osas.
18.Kohus leiab, et kuivõrd kostja Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230) on ühinenud 30.01.2018. a ühinemislepingu alusel Ühinenud Eksperdid OÜ-ga (rk 11159146) ning ühinemise tulemusel on Radoonitõrjekeskus OÜ (reg kood 12962230) 08.02.2018. a äriregistrist kustutatud kui ühendatav ühing ning ühinemise tulemusel jätkub mõlema äriühingu majandustegevus Ühinenud Eksperdid OÜ-s (rk 11159146), on kostja hageja nõude ärinime Radoonitõrjekeskus OÜ mittekasutamiseks TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud. Kostja palub rahuldada hageja taotlus hagist loobumise osas. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206).
19.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul menetluskulude tekkimine on tingitud kostja käitumisest ning käesolevas asjas puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
20.Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud ning kulutused õigusabile on alljärgnevad (tl 172): 14.06.2017. a hagiavalduse koostamine ning esitamine, ajaarvestusega 2 h 35 min, maksumusega 96,00 eurot tunnis, ehk kokku 248,00
2-16-18467 eurot, millele lisandub käibemaks; 06.12.2017. a kirjalike seisukohtade ning dokumentaalsete tõendite esitamine, ajaarvestusega 2 h 25 min, maksumusega 96,00 eurot tunnis, ehk kokku 232,00 eurot, millele lisandub käibemaks; 09.02.2018. a Pärnu Maakohtus 13.02.2018. a planeeritud kohtuistungi ettevalmistamine, kohtukõne kirjalike teeside ning menetluskulu nimekirja ettevalmistamine, ajaarvestusega 2 h 00 min, maksumusega 96 eurot tunnis, ehk kokku 192,00 eurot, millele lisandub käibemaks; 12.02.2018. a tsiviilasjas 2-16-18467 taotluse koostamine 0 h 50 min, maksumusega 96,00 eurot tunnis, ehk kokku 80,00 eurot, millele lisandub käibemaks; riigilõiv summas 300,00 eurot. Kokku on hageja menetluskulud tsiviilasjas 2-16-18467 summas 1 052,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et esile toodud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja 2-16- 18467 menetlemisega Pärnu Maakohtus. Hageja märgib, et on käibemaksukohuslane, mida palub menetluskulu kindlaksmääramisel arvesse võtta.
21.Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Hagejat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, toimikust nähtub menetluskulude taotluses nimetatud menetlustoimingute tegemine ning kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 14.06.2017 hagiavalduse koostamise, 06.12.2017. a kirjalike seisukohtade koostamise ning 12.02.2018 taotluse koostamise osas. Kohtuistungiks ettevalmistamine on põhjendatud, kuna kohtuistungi ärajäämine on tingitud kostja tegevusest, kuivõrd kostja ei ole kohtule õigeaegselt teatanud sellest, et kostjaks olnud äriühing on ühinemise tõttu lõppenud: ühinemisleping on äriregistri andmete kohaselt sõlmitud 30.01.2018, äriühingu kustutamine 08.02.2018 sai kohtule teatavaks äriühingu registriandmete kontrollimisel 09.02.2018. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja 09.02.2018 ajakulu 13.02.2018 kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Põhjendatud ei ole ajakulu menetluskulu nimekirja ettevalmistamiseks, mistõttu lepingulise esindaja ajakulu 09.12.2018 toimingute eest tuleb vähendada 0,5 tunni (48 euro) ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa tavapärast tasu õigusabi osutamise eest ning ei ole kohtu hinnangul ülemääraselt kõrge. Hagi esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot hüvitamine on kohtu hinnangul põhjendatud 150 euro osas, kuivõrd hagist loobumine annab poolele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel õiguse nõuda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks peab hageja esitama kohtule vastava taotluse ja andmed kelle arvele riigilõiv tagastada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 854 eurot.