XX hagi Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) ja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu kulude hüvitise 1550 eurot, viivise 118,66 eurot ja lisanduva viivise saamiseks Legalessence OÜ hagi Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) ja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise 15 000 eurot, viivise 1155,19 eurot ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
XX apellatsioonkaebuse osas 568,22 eurot Legalessence OÜ apellatsioonkaebuse osas 5665,39 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja Legalessence OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2: Legalessence OÜ (registrikood 12025005), seaduslik esindaja XX Kostja 1: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 11193232) Kostja 2: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Hageja 1 ja hageja 2 seaduslik esindaja XX ja kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.02.2018 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
2.XX ja Legalessence OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.XX ja Legalessence OÜ taotlus 07.11.2018 kohtistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Välja mõista Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) ja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) solidaarselt XX kasuks kulude hüvitis (põhinõue) 850 eurot, seisuga 12.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 206,09 eurot ning alates 13.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (850 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätta XX nõuded Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) ja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu rahuldamata.
4.3.Välja mõista Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) ja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) solidaarselt Legalessence OÜ kasuks kindlustushüvitis (põhinõue) 6100 eurot, seisuga 12.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1478,97 eurot ning alates 13.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (6100 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätta Legalessence OÜ nõuded Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu) ja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu rahuldamata.
4.4.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-887 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja 1) ja Legalessence OÜ (hageja 2, koos hagejad) esitasid 20.01.2016 Harju Maakohtule hagi UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (uus ärinimi Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu, likvideerimisel, registrikood 12378577, kostja 1)) ja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja 2, koos kostjad) vastu, milles palusid, arvestades hagi hilisemat (05.04.2016) täpsustust, mõista kostjatelt solidaarselt hageja 1 kasuks välja põhinõudena kulude hüvitise 1550 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 118,66 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kindla summana hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuva viivise kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja 2 kasuks välja põhinõudena kindlustushüvitis 15 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1155,19 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kindla summana hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuva viivise kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Maakohus asendas 11.09.2017 Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu, llikvideerimisel, registrikood 12378577) üldõigusjärgluse tõttu äriühinguga Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11193232).
3.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 2 augustis 2014 sõiduki BMW 120D (registreerimismärk NNNNNN, sõiduk), tasudes selle eest 15 000 eurot. Hageja 1 ja Codan Forsikring AS Eesti filiaal (RSA) sõlmisid 15.08.2014 hagejale 2 kuuluva sõiduki osas kaskokindlustuse lepingu kindlustusperioodiga 15.08.2014 kuni 14.08.2015. Alates 01.11.2014 oli RSA asemel hageja 1 lepingujärgseks kindlustusandjaks PZU Kindlustus, kellele on üle antud kogu RSA kindlustusportfell. Kindlustuslepingute tingimused kindlustusportfelli üleandmise tagajärjel ei muutunud.
4.29.12.2014 õhtul toimus sõidukiga liiklusõnnetus, mille tulemusena sai sõiduk kahjustusi. Sündmuskohalt pukseeriti sõiduk remondiettevõttesse Hakk Auto OÜ. Hagejad teavitasid 05.01.2015 kostjat 1 kahjujuhtumist.
5.04.02.2015 edastas kostja 1 e-kirjaga otsuse kahjujuhtumi kohta, milles teatas, et keeldub kahju hüvitamisest RSA kaskokindlustuse tingimuste p-de 3.1. ja 3.3. alusel. Põhjendusena märkis kostja 1, et RSA-le teatatud juhtumi asjaolud ei ole ilmselt tõesed, sõidukit ei juhtinud LL (juht), tema väited ja kahjujuhtumi kirjeldus ei vasta sündmuskoha oludele ega sündmuskohal viibinud isikute andmetele (mh puudusid vastassuunast teise sõiduki külglibisemise jäljed) ning et 20.01.2015 kohtumisel juhtis RSA tähelepanu vastavatele asjaoludele ja palus esitada tõendeid, mis kinnitaksid juhi versiooni sündmustest, kuid juht keeldus tõendite esitamisest.
6.Hageja 1 ei nõustunud kindlustusandja otsusega, kuna väited, et sõidukit ei juhtinud hageja nimetatud juht ja ta keeldus tõendite esitamisest, ning otsus ise olid ebaõiged. Ühtlasi tegi hageja 1 ettepaneku kokkuleppel kohtuväliselt otsuse muutmiseks.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-887 05.02.2015 teatas kostja 1, et ei rahulda taotlust tõendite saamiseks, kuna on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
7.27.05.2015 avaldati teade, mille kohaselt kostja 1 teatas, et kindlustusportfelli üleandmise lepingu kohaselt annab ta oma Eesti filiaali kindlustusportfelli 31.05.2015 üle kostjale 2.
8.Hageja 1 saatis kostjale 2 nõudekirja ja andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja 2 tegi ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga, mille kohaselt kostja 2 maksab 4000 eurot. Kostjate vastuväited
9.Kostjad hagi ei tunnistanud, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
10.Hagejate väited olid ebaõiged ja tõendamata. Hagejad ei tõendanud, et juht oli sõidukis üksi ja sõitis mööda Pargi tänavat. Kostjatele teadaolevalt ei sõitnud sõiduk mööda Pargi tänavat, vaid tegi kiiruskatseid Pargi ja Haldja tänava nn ringil ning hagejate nimetatud juht ei juhtinud sõidukit, tegelik juht lahkus kohe pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt.
11.Kostjad jäid kahjujuhtumi otsuses märgitu juurde, et hageja 1 esitas kahjujuhtumi registreerimisel valeandmeid ja seetõttu ei kuulu kahju hüvitamisele.
12.Isegi kui tegemist oleks hageja väidetud õnnetusega, siis VÕS § 445 lg 2, § 449 lg 2 ja § 452 lg 2 p-de 1–3 kohaselt on kostjad vabanenud hüvitamise kohustusest. Loogiliseks ja tavapäraseks sündmuseks ei saa pidada, et hilisõhtusel ajal aedlinna tänaval lubatud sõidukiirusega sõites ei mahu väikeauto sõiduteele ega suuda ohutult mööduda ka väljaspool sõiduteed paiknevast tänavavalgusti postist, samuti, et ei vähendata kiirust, vaid valitud sõidukiiruse tõttu kahjustatakse sõidukit niivõrd oluliselt, et kogu selle esiosa on hävinud ning sõiduk ei kuulu parandamisele. Kui sõidukijuht ei ole täitnud elementaarseid liiklusnõudeid, mille eesmärk on tagada kindlustatud sõiduki ohutus, siis sellel on seos kahjuga (toimumise või suurusega) ning vastavalt on tegemist kindlustusriski suurendamisega (VÕS § 444), mille korral kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest (VÕS § 445). Kui sõidukijuht on esitanud valeandmeid kahju tekkimise asjaolude kohta, siis ei ole kostjatel kohustust hüvitist tasuda tulenevalt kindlustuslepingu tingimuste p-dest 2.1., 3.1., 3.3. ja VÕS §-dest 448–449, samuti § 452 lg 2 p-dest 1–3.
13.Hagejad ei põhjendanud ega tõendanud, miks juht sõidukit ei peatanud või miks ta elektri- või laternapostist ohutult ei möödunud. Juht põhjustas liiklusõnnetuse, käitudes raskelt hooletult ja rikkudes kõiki liiklusseaduse norme, mille eesmärgiks on sarnases olukorras ohutuse tagamine ning kahju tekkimise vältimine.
14.Hageja 2 kindlustushüvitise nõude suurus oli tuletatud sõiduki väidetavast ostuhinnast. Ostuhind ei ole identne turuväärtusega. Hageja nõude kummutab ka fakt, et 10.05.2014 sõiduki arvele võtmisel esitasid hagejad liiklusregistrile 09.05.2014 lepingu ja ostuarve, mille kohaselt soetati sõiduk avariilisena Saksamaalt 5600 euro eest. Ostuhinnale 12 500 eurot ei olnud lisatud käibemaksu hageja 2 kahjuks. Hageja 2 on käibemaksukohustuslasena registreeritud 15.10.2012. Seega sai hageja 2, kui
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-887 ostuarve hind vastaks sõiduki turuhinnale, kahjuks olla maksimaalselt 12 500 eurot. Ka kindlustuslepingu p 11.5. järgi arvestatakse käibemaks kindlustushüvitisest maha.
15.Kui kostjatel oleks kindlustushüvitise tasumise kohustus, siis piirduks kostjate hüvitamiskohustus sõiduki kahjujuhtumi eelse ja -järgse turuväärtuse vahega. Avariilise sõiduki jättis hageja 2 ilmselt endale ning kuigi see oli kahjustatud, on sellel arvestatav väärtus, mis tuli hüvitisest maha arvata.
16.Hagejate väidetud turuväärtus ei olnud õige ega tõendatud. Sõidukite hindamise riiklikult tunnustatud eksperdi RR arvamusel oli sõiduki turuväärtuseks detsembris 2014 8000 eurot. Ekspertiisiakti lisana 10 koostas RR 02.05.2016 arvamuse hageja 2 avariilise sõiduki jäänuki väärtusest, milleks oli 1800 eurot.
17.Kostja hinnangul oli sarnase sõiduki turuväärtus kuni 5000 eurot. Seega oleks kahjuks, mille hagi kohaselt juht sõidukile tekitas, 3200 eurot (5000–1800). Kindlustushüvitise nõue on kahjust väiksem, sest kahjust tuleb maha arvata kindlustuslepingu järgne omavastutus 200 eurot ja poliisil märgitud tasumata kindlustusmaksed 397,08 eurot. Seega kuuluks hagi põhjendatuse korral soodustatud isikule (hageja 2) kindlustushüvitisena maksimaalselt tasumisele 2602,92 eurot (3200 – 200 – 397,08), mitte hagis nõutav 15 000 eurot. Arvestades hagejate nõuete eristamist, siis hagi rahuldamise korral oleks hageja 1 maksimaalne nõue 550 eurot.
18.Kostjad esitasid viivise nõude vähendamise taotluse. Kui kohus tuvastab, et kostjatel on kahju hüvitamise kohustus, palusid kostjad mitte rahuldada hagejate viivisenõudeid perioodi eest, mil hagejad ise viivitasid nõude esitamisega (kostja 1 hüvitamisest keeldumise teatest 04.02.2015–22.04.2016, kui kostja 2 sai hagiavalduse). Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja 1 kasuks välja 850 eurot, 12.02.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 206,09 eurot ja alates 13.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning hageja 2 kasuks 6100 eurot, 12.02.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1478,97 eurot ja alates 13.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis hageja 1 menetluskulud 45% ulatuses hageja 1 kanda ja 55% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning hageja 2 menetluskulud 59% ulatuses hageja 2 kanda ja 41% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
20.Pooltel oli vaidlus selles, kas kahju (mille hüvitamist hagejad taotlevad) on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel ehk kas tegemist on üldse kindlustusjuhtumiga ning kui on, siis kas kostjad on vabanenud kindlustushüvitise maksmise kohustusest. Teiseks vaidlesid pooled kindlustushüvitise ja kulude hüvitise suuruse üle.
21.Maakohtu hinnangul oli teelt välja vastu elektriposti sõitmine käsitletav liiklusõnnetusena ja kaskokindlustuse tingimuste p-de 2.1. ja 2.11. kohaselt oli tegemist kindlustusjuhtumiga. Maakohus oli seisukohal, et tõendamist ei leidnud, et hagejad oleks rikkunud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Esitatud ja kogutud tõenditega ei tuvastanud maakohus, et liiklusõnnetus põhjustati raskelt hooletult.
22.Kuna hageja 1 oli kindlustanud hagejaga 2 seotud kindlustusriski ning asjas ei olnud tõendatud, et hagejad oleks rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-887 kindlustusjuhtumi toimumisele, puudus kostjatel alus keelduda kindlustushüvitise tasumisest.
23.Seoses sõiduki turuhinnaga, märkis maakohus järgmist. Pooled ei vaielnud selle üle, et sõiduk ei kuulu taastamisele. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Maakohtu hinnangul kajastas turuhinda vahetult enne (29.12.2014) kindlustusjuhtumit kõige selgemini 27.10.2015– 29.10.2015 riiklikult tunnustatud eksperdi RR poolt teostatud sõiduki turuväärtuse hindamise ekspertiisi akt nr 5075 ja sama eksperdi poolt 08.06.2017 teostatud täiendav eksperthinnang nr 5190. Nimetatud eksperthinnangutest nähtuvalt on sõiduki turuväärtuseks vahetult enne kindlustusjuhtumit orienteeruvalt 8000 eurot. Ekspert RR on viidatud eksperthinnangutes põhjalikult selgitanud, kuidas on tema arvamus kujunenud, võttes hindamisel aluseks sõiduki näitajad, seisukorra, turusituatsiooni ja sarnaste sõidukite müügipakkumised. Maakohtul puudus alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud ekspertarvamustes ja hagejate kriitika ekspertarvamuste osas oli alusetu.
24.Maakohus ei nõustunud hagejate hinnanguga, et sõiduki turuväärtus on vähemalt 15 000 eurot, kuna selle hinnaga hageja 2 sõiduki omandas. Sõiduki omandamise hind ei ole sama, mis selle turuväärtus (turuhind) vahetult enne kindlustusjuhtumit. Maakohus ei nõustunud ka kostjate hinnanguga, et sõiduki turuväärtus oli kuni 5000 eurot. Ka selline turuväärtus ei leidnud menetluses tõendamist.
25.Vaidlus puudus, et kindlustusvõtja omavastutus oli 200 eurot ning sõiduki jäänuk on hagejate valduses. Ekspert leidis, et jäänuki turuväärtus oli 1700 eurot. Seega kuulus sõiduki turuväärtusest (enne kindlustusjuhtumi toimumist) 8000 eurot maha arvamisele omavastutus 200 eurot ja jäänuki väärtus 1700 eurot. Maakohus ei nõustunud kostjate väitega, et kahjust tuleb maha arvata veel tasumata kindlustusmaksed 397,08 eurot. Kindlustusvõtja ütles lepingu üles peale seda, kui PZU keeldus kahju hüvitamast. Seega oli leping lõppenud ja maksekohustust hagejal 1 ei olnud.
26.Ülaltoodust lähtudes mõistis maakohus kostjatelt välja kindlustushüvitise 6100 eurot (8000 – 200 – 1700). Kuna kaskokindlustuse poliisi kohaselt oli soodustatud isikuks hageja 2, tuleb kindlustushüvitis juhindudes VÕS § 425 lg-st 1 tasuda hagejale 2. Lisaks tuleb kaskokindlustuse tingimuste p 11.3.1. järgi tasuda kostjatel kindlustusvõtjale (hagejale 1) sõiduki turuhinnast 10% võimalike autovahetuskulude katteks, mis teeb 800 eurot, ning p 11.1.3. alusel puksiirteenuse kulud 50 eurot.
27.Tuvastatud asjaoludest lähtuvalt rahuldas maakohus osaliselt ka hagejate viivise nõuded. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.02.2015 kuni 12.02.2018 kindla summana ja alates 13.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
28.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse osaliselt tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning jaotas menetluskulud ning teha uue otsuse, millega mõista hageja 1 kasuks välja põhinõudena 1300 eurot ja 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-887 apellatsioonkaebuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 324,31 eurot ning hageja 2 kasuks 10 600 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2644,36 eurot. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostjate kanda.
29.Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse sõiduki kindlustusjuhtumi eelse turuväärtuse määramise osas, kuna maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid täielikult ja objektiivselt, eelistas põhjendamatult üht tõendit teistele ja jättis hagejate tõendid sõiduki turuväärtuse osas täielikult hindamata.
30.Maakohus leidis, et sõiduki turuhinda vahetult enne kindlustusjuhtumit kajastab kõige selgemini ekspertiisiakt nr 5075 ja täiendav eksperthinnang nr 5190, mille kohaselt oli sõiduki väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit 8000 eurot. Maakohus ei korraldanud ekspertiisi ning ekspertiisiakt nr 5075 ja täiendav eksperthinnang nr 5190 on kostjate esitatud tõendid, mis ei ole käsitletavad eksperthinnangutena, vaid dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Nimetatud dokumentides esitatu põhineb RR subjektiivsetel arvamustel ja hinnangutel, kusjuures RR väljub kompetentsi piiridest. Maakohus on turuväärtuse puhul üksnes ekspertiisiaktile nr 5075 ja täiendavale eksperthinnangule nr 5190 tuginedes eelistanud alusetult nimetatud tõendeid teistele tõenditele ning rikkunud selliselt oluliselt menetlusnorme ning jõudnud ebaõigele järeldusele. Maakohus ei analüüsinud nimetatud dokumente sisuliselt. Hagejate tõendeid sõiduauto turuväärtuse osas, vastuväiteid eksperthinnangule nr 5075 ja täiendavale eksperthinnangule nr 5190 ei ole maakohus üldse kohtuotsuses käsitlenud, kajastanud ega analüüsinud. Kuna maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid, vaid eelistas põhjendamatult ja kriitikavabalt vastustaja poolt esitatud eksperthinnanguid, siis rikkus maakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
31.Maakohus ei selgitanud, kuidas ja millele tuginedes ta jõudis järeldusele, et eksperthinnangus märgitud auto turuväärtus 8000 eurot vastab auto tegelikule turuväärtusele ja on tõendatud.
32.Maakohus lähtus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel sellest, et sõiduki avariilist väärtust ja omavastutust ei ole hageja nõudest maha arvestatud ning selliselt arvestas maakohus nii põhinõuded kui viivise ebaõigesti ning määras ka menetluskulude jaotuse ebaõigesti. Lisaks märgivad hagejad, et selline rahalise nõude summast lähtuv menetluskulude määra arvutamine põhinõude ja viivisenõude alusel on äärmiselt ebaõiglane, sest kohtumenetlust ei põhjustanud vaidlus turuväärtuse üle, vaid see, et vastustajad keeldusid hüvitise tasumisest. Enamus menetluskuludest on tekkinud kindlustusjuhtumi üle vaieldes seetõttu, et kostjad väitsid, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud või ei toimunud sellistel asjaoludel, nagu hagejad väitsid. Vaidlus sõiduki turuväärtuse üle on olnud asja lahendamisel marginaalne ja oluliselt väiksemate kuludega. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-887
34.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldamata jättis, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada ja hagi apellantide poolt soovitud ulatuses hagi rahuldada.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi osalise rahuldamise kohta, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
36.Apellatsioonkaebuses on apellandid vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, paludes välja mõista hagejale 1 1300 eurot ja hagejale 2 10 600 eurot. Seega ei soovi hagejad enam hagi rahuldamist hagiavalduses esitatud ulatuses. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud üksnes maakohtu poolt tuvastatud kahjuhüvitise suurus. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuses seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles apellandid on maakohtu otsuse vaidlustanud.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti hagi VÕS § 476 lg-te 1 ja 2 ning § 477 alusel osaliselt rahuldanud. Järgnevalt vastab kolleegium hagejate apellatsioonkaebuse väidetele.
38.Apellandid on vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud kindlustatud sõiduauto kindlustusjuhtumi eelse turuväärtuse, leides, et see peaks olema 12 500 eurot, arvestades et selline oli auto väärtus märtsis 2014, kui hageja 2 auto ostis. Apellandid väitsid, et maakohus ei ole hinnanud nende poolt sõiduauto väärtuse kohta esitatud tõendeid. Kolleegium apellantide väitega ei nõustu. Riiklikult tunnustatud eksperdi RR arvamust, mis on käesolevas menetluses TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalne tõend, on maakohus hinnanud koos teiste kohtule esitatud tõenditega. Maakohtu otsuse p-s 21 on põhjalikult käsitletud RR arvamuse kujunemist ja selles olevat analüüsi hagejate esitatud sarnaste autode müügipakkumistele. Apellandid on väitnud, et nende poolt esitatud tõendeid ei ole maakohus otsuses hinnanud, kuid apellatsioonkaebusest ei selgu, millised tõendid on maakohus jätnud hindamata ja millistele väidetele vastamata. Apellandid on palunud apellatsioonkaebuse p-s 24 hinnata uuesti sisuliselt kõiki nende menetlusdokumentide väiteid ja esitatud tõendeid. Kolleegiumi arvates on maakohus seda vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega teinud. Maakohus on hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, objektiivselt ja täielikult ning kujundanud oma siseveendumuse viisil, mis on vaidlustatud otsuses jälgitav. Apellandid ei ole sõnaselgelt vaidlustanud maakohtu järeldusi, mille kohaselt ei olnud apellandile 2 kuuluva sõiduki keretüüp kupee ja sellele olid paigaldatud turuhinda mõjutavad M-paketi komponendid üksnes osaliselt. Apellantide väidetest ei saa 8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-887 järeldada, et turuväärtusele hinnangu andnud RR oleks olnud kallutatud või ebakompetentne. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et RR andis täpsustatud arvamuse pärast apellantide poolt auto väärtuse kohta tõendite esitamist, alust sellist järeldust teha.
39.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna hagejate nõue kuulus rahuldamisele ca 50% ulatuses, siis on eeltoodud menetluskulude jaotus põhjendatud. Õige on apellantide väide, et menetluse aja- ja tõendimahukus oli suurel määral tingitud sellest, et kostjad vaidlesid hagejate nõudele vastu ennekõike põhjendusel, et kostjad ei ole kohustatud kahju hüvitama, kuna tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga, ja vaidlus sõiduauto väärtuse üle moodustas vaidlusest väiksema osa. Ka eeltoodu tõttu on maakohtu menetluskulude jätmine poolte endi kanda põhjendatud.
40.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
41.Apellandid esitasid taotluse ringkonnakohtu 07.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt on protokolli lk 2 keskel ebaõigesti kirjas, et hagejad ei olnud nõus kohtu pakutud kompromissiga 10 000 eurot. Apellandid selgitavad, et selle kohta nõusolekut neilt ei küsitud, kuna kostjate esindaja vastas kohtu ettepanekule eitavalt. Kostjad vaidlesid taotlusele vastu.
42.TsMS § 50 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium leiab, et kohtuistungi protokoll vastab TsMS § 50 lg-le 1 ja protokolli parandamiseks pole alust. TsMS § 53 lg 4 järgi tuleb vastuväited lisada protokollile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.