Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-100067
Tsiviilasi
Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 1782,58 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.03.2018 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu ja tsiviilasja hind apellatsiooni- apellatsioonkaebus, 783 eurot menetluses Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebus, 799,58 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant/vastustaja): Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu (registrikood 80124348, asukoht Võru tn 116, Valga linn, 68205 Valgamaa), lepinguline esindaja Algis Sepp Kostja (apellant/vastustaja): Balti Metsahooldus Grupp OÜ (registrikood 12205478, asukoht Roheline 6a, Sindi linn, Tori vald, 86704 Pärnu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid tähelepanuta.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.03.2018 otsus väljamõistetud summa suuruse osas ja teha uus otsus.
3.Rahuldada Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu hagi osaliselt ja välja mõista Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt võlgnevus 1582,58 eurot Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu kasuks.
Jätta hagi 200 euro nõudes rahuldamata. Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldada. Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu menetluskulud jätta 89 % ulatuses kostja ja 11 % ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Välja mõista Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt 79,25 eurot Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu kasuks maakohtu menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu esitas 03.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 1782,58 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 02.02.2017 määrusega anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohtu 22.02.2017 määrusega anti asi kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtule.
2.Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu (hageja) esitas 02.05.2017 Pärnu Maakohtule hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ (kostja) vastu 1782,58 euro väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja Valga vald, Valga linn, Võru tn 116 korteriühistu liige. Kostjale kuuluva korteri eelmine omanik AL jättis tasumata korteri kommunaalmaksed ja tekkis võlgnevus korteriühistu ees ning võlgnevuse katteks müüdi korter kohtutäituri poolt enampakkumisel. Enampakkumisel saadud summa ei olnud piisav kõigi võlgnevuste kustutamiseks ja võlgnevus summas 1205,36 eurot tuli tasuda enampakkumisel korteriomandi ostnud isikul, s.o. kostjal.
4.Korteriühistu põhikirja p 6.1 järgi on korteri omanik kohustatud tasuma kommunaalarveid igakuiselt arvel näidatud summas ja tähtajaks. Alates 2016. aasta juulist on kostja jätnud arved tasumata vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Kostja ei ole tasunud hagejale kommunaalmakseid perioodi 2016. aasta juuli – november eest. Samuti ei ole ta tasunud korteril ostmise ajal lasunud võlgnevust. Seisuga 31.12.2016 oli võlgnevuse summa 1782,58 eurot. Hagi hind moodustub korteriomandi soetamisel korteril lasunud võlgnevusest ja hiljem tasumata kommunaalmaksetest. Menetluskulud palus hageja jätta poolte kanda.
5.Hageja kostja tasaarvestuse vastuväitega ei nõustunud (v.a radiaatorite paigaldus summas 200 eurot). Radiaatorite paigaldustasu 521 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja nõustus radiaatorite paigalduse tasuga 200 eurot (tl 6, II kd). Katuse remondiga alustamise prognoos tehti eeldusel, et võlgnikud (sh kostja) tasuvad võlgnevuse või vähemalt peavad maksegraafikust kinni. Kostja mitte ainult ei ole tasunud korteril lasunud võlgnevust, vaid ka ei tasu käesoleval ajal korteri kommunaalmakseid, millega korteri võlg ühistu ees kasvab igakuiselt. Sellest johtuvalt jäävad ühistule laekumata igakuiselt summad remondifondi. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja ei eita, et ta ei ole hagejale hagis märgitud arvete põhjal ja summas kommunaalkulusid tasunud, kuid eitab temal lasuvat võlgnevust, kuna võlgnevus on kostja poolt tasaarvestatud. Kostja on tasaarvestanud hageja nõudega alljärgnevad nõuded: 1) radiaatorite paigaldamise ja tarvikute nõue summas 521 eurot; 2) kahjunõue summas 2516,78 eurot, mis koosneb saamata jäänud üüritulust summas 1600 eurot (200 eurot kuus x 8 kuud) 2016. aasta mai-detsembri eest ja 2016. aasta mai – detsember tasutud kommunaalmaksete summast 916,78 eurot; 3) õigusabikulude nõue summas 600 eurot.
8.Kostja omandas Võru 116-17 korteriomandi veebruaris 2016 eesmärgiga rentida korter välja ning eelnevalt teostada korteris remont. Kostja oli teadlik korteri omandamisel korteri seisukorrast, s.o. laed lasevad läbi. Samas kinnitati kostjale KÜ Võru 116 juhatuse poolt, et kohe algab Võru 116 katuse remont, seega tugines kostja heas usus vastavale väitele ning oli kindel, et saab enda korteri remondiga alustada 2016 kevadel ning võtta korterisse ka üürnikud. 15.04.2016 üldkoosolekul otsustati, et maja katus renoveeritakse esimesel võimalusel ja kogu maja ulatuses. Kostja sai üldkoosoleku otsuse kätte 20.04.2016, mille järgselt sõlmiti ka üürileping, klausliga, et üüri hakatakse arvestama ajast, kui katuse remont on viidud lõpule. Siiani ei ole aga katust renoveerima asutud. Lisaks selgus, et vastu on võetud hageja poolt otsus 15.04.2016 üldkoosoleku vastava punkti tühistamiseks, mis on ilmselgelt pahauskne käitumine.
9.Tulenevalt sellest, et hageja ei täitnud endale võetud kohustusi, on ta tekitanud kostjale kahju. Üürnik, kes ootas katuse parandamist ja selle järgset korteri remonti, ütles üürilepingu üles ning kostja jäi ilma üüritulust. Kostja ei tasu kommunaalmakseid, kuna kostjal tekib kahju iga kuu eest, millega hageja venitab maja katuse remonti, kuna kostja ei saa oma korterit kasutada ega seda ka välja üürida. Seega on kostja tasaarvestanud temale tekitatud kahju kommunaalmaksete võlgnevusega.
10.Kostjal läks radiaatorite paigaldamisele 300 eurot ning torud ja muud tarvikud maksid 221 eurot, s.o. kokku 521 eurot. Kuna hageja oli paigaldanud maja teistesse korteritesse uued radiaatorid, siis on ka kostjal õigus ühistu kulul radiaatorite paigaldamisele. Kuna ühistu polnud korterisse radiaatoreid paigaldanud, siis paigaldas kostja need oma kuluga ja esitas hiljem paigalduse arvega võrdses summas tasaarvelduse avalduse ühistule.
11.Lisaks on kostja tasaarvestanud ka 16.01.2017 seisuga kantud õigusabikulud, summas 600 eurot. Esimese astme kohtu otsus
12.Pärnu Maakohtu 12.03.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 799,58 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata võlgnevuse 983 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud 55,1 % ulatuses hageja kanda ja 44,9% ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 532,63 eurot.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal on hageja ees 1782,58 euro suurune võlgnevus ja seega on hageja nõue selles osas põhjendatud. Küll aga väidab kostja, et ta on hageja nõude tasaarvestanud.
14.Kostja poolt oma korterisse paigaldatud radiaatorite ja tarvikute paigaldamise osas on tasaarvestus summas 521 eurot kehtiv ja tuleb hageja nõudest maha arvata. Hageja võttis kohtuistungil õigeks, et radiaatorite paigaldus teistele korteriomanikele on tehtud korteriühistu kulul (tl 19, II kd). Seega oleks pidanud hageja vahetama radiaatorid ka kostja korteriomandis, mida ta aga ei teinud ega hüvitanud kostjale ka vahetatud radiaatorite maksumust. Kostja on esitanud kohtule Palatine Group OÜ 21.03.2016 arve, mille kohaselt on radiaatorite paigaldus ning torude ja muude tarvikute maksumus kokku 521 eurot (tl 128, I kd). Hageja nõustus tasaarvestama radiaatorite paigaldamise maksumusest 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja väited, et nimetatud radiaatorid oleks saanud paigaldada ja tarvikud osta 200 euroga. Hageja poolt esitatud Soonaba OÜ hinnapakkumisest ei nähtu, kas hinnapakkumine on tehtud kostja korteri osas ja mitme radiaatori paigalduse ja tarvikutega on tegemist.
15.Kostja palub hageja nõude tasaarvestada saamata jäänud üüritulu nõudega summas 1600 eurot (8 kuud x 200 eurot kuus) perioodi 2016. aasta mai-detsember eest ja 2016. aasta mai – detsember kommunaalmaksete nõudega summas 916,78 eurot.
16.Kostja sõlmis 21.04.2016 eluruumi üürilepingu AP-ga. Üüri suuruseks oli 200 eurot kuus ja pooled leppisid üürilepingu p-s 1.3 kokku, et üüri hakatakse arvestama alates elamu katuse remondi lõpuleviimisest. Katust aga remontima ei asutud ning 01.06.2016 esitas AP kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, kuna üüritud asi ei vasta elamistingimustele ja üürnik ei saa üüritud asja sihtotstarbeliselt kasutada. Kostjale on tekkinud kahju, sest seoses katuse remontimata jätmisega ütles üürnik üürilepingu üles ja kostjal jäi saamata üürilepingus kokkulepitut tulu. Üldjuhul on võimalik, et kui hageja oli viivituses elamu katuse remondi korraldamisega ja üldkoosoleku otsuse elluviimisega, võis ta sellega tekitada kostjale kahju, mida kostja oleks saanud hagejalt nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Esitatud asjaoludel on võimalik hageja kui maja haldava korteriühistu vastutus oma kohustuste rikkumise eest. Kuna hageja rahaliste vahendite suurus tuleneb aga hageja liikmete poolt makste tasumisest, siis vastutab ka kostja osaliselt kahju tekkimises, sest kostja poolt omandatud korteriomandi eelmine omanik ei tasunud makseid ning samuti jättis kostja korteriomandi omandamisel enda kanda võetud võlgnevuse tasumata. Seega tuleb kohtu hinnangul VÕS § 139 lg 1 alusel kostja tasaarvestatavat kahjuhüvitist vähendada 2016. aasta mai – detsember halduskulu ja kommunaalmaksete summa võrra ja selles ulatuses tasaarvestus ei ole kehtiv.
17.Arvestades korteriühistu 15.04.2016 üldkoosoleku otsust, ei saanud kostja kindel olla, et elamu katus renoveeritakse koheselt või hiljemalt 2016. aasta mai lõpuks. Katuse remont on aeganõudev töö ja kohus leidis, et kostja ei saanud eeldada katuse remonditööde teostamist ja lõpuleviimist mitte enne 31.07.2016. Katuse remonttööde teostamisel oleks kostja pidanud igal juhul tasuma kommunaalmakseid ja vastavalt sõlmitud üürilepingu p-le 1.3 ei oleks ta saanud sellel ajaperioodil üüri. Üürisummana arvestas kohus üürilepingus kokkulepitud üüri suurust kuus. Seega tuleb tasaarvestatavast kahjusummast (saamata jäänud üüritasu) maha arvata mai-juuli eest tasumisele kuuluvad üürimaksed kokku 600 eurot (1600-600).
18.Kostja väidete kohaselt oli üürnikuga kokkulepe teha korteriomandis enne korteri üürimist remont, mis samuti oleks mingi aja aega võtnud ja nõudnud kostja poolt täiendavaid kulutusi. Kohtu hinnangul tuleb kostja kahjunõudest maha arvata kulutused korteri remondile. Riigikohus on avaldanud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada ning et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust
maha arvata vajalikud kulutused sissetuleku saamiseks. Seega tuleb kostja kahjunõudest maha arvata kulutused korteri remondile. Arvestades tunnistajate MK ja AP ütlusi vaidlusaluse korteriomandi seisukorra kohta, leidis kohus, et remondikuludena tuleb vastavalt VÕS § 127 lg-le 6 maha arvata 700 eurot. Seega on kostja poolt tasaarvestatud kahjunõue kehtiv summas 300 eurot.
19.Kostja palub hageja nõude tasaarvestada ka oma nõudega õigusabikulude eest summas 600 eurot. Kuivõrd kohus on leidnud, et kostja tasaarvestatav nõue on põhjendatud osaliselt, ca 27% ulatuses (radiaatorite paigaldamise nõue 521 eurot + saamata jäänud üüritulu 300 eurot), siis on kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 järgi põhjendatud samuti 27% ulatuses, s.o. summas 162 eurot.
20.Seega on kostja tasaarvestus põhjendatud ja kehtiv summas 983 eurot (521+ 300 + 162) ning hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 799,58 eurot (1782,58 – 983). Hageja apellatsioonkaebus
21.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi ei rahuldanud (v.a radiaatorite paigaldamise maksumus summas 200 eurot). Hageja palub lisaks kohtult välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu ja jätta muud menetluskulud poolte endi kanda.
22.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ka uued tõendid (poolte kirjavahetus; e-kiri Võru 116-17 elavate inimeste arvu kohta; Valga Linnavalitsuse vastus hagejale; hageja kiri Valga Linnavalitsusele; teabenõue ja vastus Politse- ja Piirivalveameti migratsioonijärelevalve talituselt).
23.Kostja põhjendatud tasaarveldusnõue radiaatorite paigaldamise eest on 200 eurot. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei olnud usaldusväärne hageja väide, et Soonaba OÜ poolt koostatud hinnapakkumine on koostatud Võru 116 – 17 jaoks. Hagejal puudus võimalus siseneda korterisse 17, et lasta hinnata radiaatorite paigaldamise täpseid kulusid, seega oli ka Soonaba OÜ poolt hinnapakkumine koostatud ilma detailidesse laskumata.
24.Kostja saamata jäänud üüritasu nõude osas märgib hageja, et ta ei pea eluliselt usutavaks, et kapitaalremonti vajava korteri eest tasutakse üüri Valga linnas 200 eurot kuus, mis ületab kaugelt samas linnas teiste pakutavate üürikorterite kuumakseid.
25.Katuse remondi osas esitas kostja hagejale kindlaid nõudmisi ja kirjeldas vajalikke töid ja nende mahtu, mis ilmselt ületasid korteriühistu finantsvõimekuse. Arvestades, et kostja venitas endapoolsete kohustuste täitmisega ning nõuab remonttöid suuremas mahus, kui seda oli ühistu üldkoosolekul otsustatud, siis venis katuse remonditööde tellimine ja korraldamine, kuni ilmad enam katuse remonti ei soosinud.
26.Maakohus on vastavalt VÕS § 127 lg-le 6 leidnud, et remondikuludena tuleb saamata jäänud tulust maha arvata 700 eurot. Jääb selgusetuks, mil viisil kohus jõudis järeldusele, et just see summa on õige ja põhjendatud.
27.Hagejale ei ole teada, et kostja oleks isegi üritanud pärast AP-ga üürilepingu lõpetamist korterisse üürnikku leida. Kostja poolt saamata jäänud tulu ning kommunaalmakseid õigusvastaselt tekitatud kahjuna hagejalt sisse nõuda on alusetu. Arvestades, et enne korteri omandamist elati selles korteris alaliselt, siis seda korterit olnuks võimalik välja üürida.
Kostja apellatsioonkaebus
28.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
29.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja tasaarvestatavat kahjuhüvitist tuleb vähendada 2016. aasta mai – detsember 2016 halduskulu ja kommunaalmaksete summa võrra. Maakohus ei ole arvestanud, et pärast korteri omandamist tasus kostja kommunaalmakseid ja katkestas tasumise siis, kui ilmnes, et hageja oma kohustust, alustada katuse remondiga, ei täida. Kostja lõpetas kommunaalmaksete tasumise, kuna ta ei saanud korterit kasutada. Kostja tegevuse ja kostjale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Kui kohus leidis, et kostjal on kaasvastutus, oleks kohus pidanud ka analüüsima vastavaid arveid eraldi ja sisuliselt ning hindama, millises osas oleks pidanud kostja kaasvastutust rakendama. Maakohus on maha arvestatud kommunaalmaksed kogu summa ulatuses, kuid arved sisaldavad erinevaid kuluridasid ja kui korteris ei saa elada, on juba ainuüksi sellepärast põhjendamatu arvestada korteri pealt nt prügivedu, haldustasu, üldelektrit. Lisaks ei saa eelmise omaniku võlgnevust omistada kostjale osalise vastutuse mõttes.
30.Maakohus on kahjunõudest ebaõigesti maha arvestanud mai-juuli eest tasumisele kuuluvad üürimaksed, kokku 600 eurot. Kohus on subjektiivselt leidnud, et kuna katuse remont on aeganõudev töö, siis ei saanud kostja eeldada, et ta saab korteri kohe üürile anda. Kostjal oli reaalselt üürnik olemas ja kui koheselt oleks alustatud katuse remondiga, siis oleks saanud korteris ka samal ajal remondiga alustada ning kindlasti oleks saanud üürnik üüritud asja kasutada varem, kui kohus seda on eeldanud.
31.Maakohus on kahjunõudest ebaõigesti maha arvestanud remondikulud 700 eurot. Kohus on omaalgatuslikult asunud hindama korteri võimaliku remondi maksumust, ilma et seda oleks eelnevalt pooltega arutletud. Maakohus ei ole põhistanud, miks maksab remont kohtu arvates hinnanguliselt 700 eurot. Üürilepingu järgi oli üürisummaks 200 eurot kuus + kommunaalkulud ning see, mis mahus oleks remonti teostatud ja kuidas, oli poolte eraldi kokkulepe.
32.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja õigusabikulu on põhjendatud osaliselt, s.o. summas 162 eurot. Tasaarvestatud õigusabikulude näol oli tegemist kohtueelse menetluse kuludega, mis on samuti üks kahju liik. Asjaolu, et kohus leidis, et tasaarvestusavaldus on kehtiv osaliselt, ei saa muuta õigusabikulude suurust kohtueelses menetluses, sest ajakulu oleks jäänud samaks. Lisaks on kohus eksinud ka kulude osalisel arvestamisel, kuna radiaatorite paigaldamise nõue loeti kohtu poolt kehtivaks täies ulatuses. Vastustajate seisukohad
33.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
34.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud summa suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
36.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja hageja selles osas, milles maakohus hagi ei rahuldanud, v.a radiaatorite paigaldamise maksumus 200 eurot. Hageja palub hagi rahuldada 1582,58 euro osas.
Seega on kostja tasaarvestus 200 euro osas kehtiv ja selles summa võrra on maakohus õigesti vähendanud hageja nõuet. Ülejäänud osas kuulub hageja nõue rahuldamisele.
37.Hageja on lisanud oma apellatsioonkaebusele järgmised uued tõendid : poolte kirjavahetus, e-kiri Võru 116-7 elavate inimeste arvu kohta, hageja kiri Valga Linnavalitsusele, Valga Linnavalitsuse vastus hagejale, teabenõue ja vastus Politsei-ja piirivalveameti migratsioonijärelevalve talituselt.
38.TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
39.Kuna hageja ei ole põhjendanud, miks ta lisab need tõendid alles apellatsioonkaebusele ega ole esile toonud ka nende vajalikkust, jätab ringkonnakohus need tõendid tähelepanuta. Tõendite elektroonilise esitamis tõttu neid ei tagastata.
40.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostjal oli hageja ees 1782,58 euro suurune võlgnevus. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on hageja nõue lõppenud seoses kostjapoolse tasaarvestusega. Seega tuleb hinnata kostjal nõude olemasolu hageja vastu ja sellest tulenevalt tasaarvestuse kehtivust.
41.Kostja esitas 16.01.2017 hagejale lõpliku tasaarvestusavalduse, mille kohaselt on tal hageja vastu kahju hüvitamise nõue kokku summas 3637,78 eurot, mis koosneb 1) kostja poolt radiaatorite paigaldamiseks tehtud kulutusest 521 eurot, kuna kostja ei ole täitnud oma kohustust paigaldada hageja korterisse radiaatorid 2) saamata jäänud üürija kommunaalmaksete summast 2516,78 eurot, kuna katuse renoveerimisega viivitamine ei võimaldanud kostjal teha korteris remonti ning kostja ei saanud seetõttu korterit välja üürida ning 3) kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludest 600 eurot.
42.Kostja nõue on esitatud korteriühistu vastu, mille liige kostja ise on. Praegu reguleerib korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Nii kostja nõude aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kui ka tasaarvestusavalduse esitamise ajal korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kehtinud. Seega tuleb kostja nõuet hageja vastu hinnata kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) alusel.
43.KÜS § 2 lg 1 sätestab korteriühistu eesmärgi, milleks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimisel on koosseisulised elemendid: võlgnik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), võlausaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eespool toodud asjaolusid peab tõendama võlausaldaja kui nõude esitaja. Võlgnik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 2).
44.Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-129-13, p 51). Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriühistu võib vastutada
korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3805, p 18; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-185-13, p 11).
45.Ühistu renoveeris küttesüsteemi ja paigaldas korteritesse uued radiaatorid enne kui kostja omandas korteri selles majas. Vaidlust pole selle üle, et korteri nr 17 toonane omanik keeldus radiaatorite paigaldamisest ja rajas endale eraldi kütteseadme. Kostja poolt korteri omandamise ajaks oli radiaatorite paigaldamine majas lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul on radiaatorite paigaldustasu nõude näol tegu eelmise korteriomaniku nõudega, millest toonane korteriomanik ise loobus. Kostja oli korterit omandades selle seisukorrast teadlik, sealhulgas ka sellest, et korteris puuduvad radiaatorid. Ühistu andis kostjale üle korter nr 17 jaoks ostetud radiaatorid, kuid paigaldamist ühistu kulul kokku ei lepitud. Seega puudub kostjal õiguslik alus nõuda kostjalt radiaatorite paigaldamise ja selleks vajalike tarvikute maksumuse hüvitamist. Vaatamata sellele nõustus hageja hüvitama kostjale radiaatorite paigaldamise maksumuse samas suurusjärgus, kui kulus teistesse korteritesse radiaatorite paigaldamiseks, see on 200 eurot, mille osas ei ole hageja maakohtu otsust vaidlustanud.
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja jätnud täitmata 15.04.2016 üldkoosoleku otsust, mis kohustas hagejat renoveerima katuse esimesel võimalusel. Otsus ei kohustanud hagejat renoveerima katust viivitamatult ega ka mingiks kindlaks kuupäevaks. Hageja on selgitanud, et kostja poolt soovitud aja jooksul katuse renoveerimise võimalust ei tekkinud selleks vajaliku summa puudumise tõttu ühistu remondifondis. Katuse remondiga alustamise prognoos tehti eeldusel, et võlgnikud, sealhulgas ka kostja, tasuvad võlgnevuse. Raha katuse remondiks koguneb ühistu liikmete igakuistest maksetest remondifondi, kusjuures remondifondi puudujäägi moodustas suure osas just kostja võlgnevus. Võlgnevusi ei tasutud ning remondiks vajalikku summat ei saadud kokku, mistõttu ei olnud võimalik tellida katuse renoveerimist. Kostja ei ole vastupidist esile toonud ega tõendanud.
47.Kuna hageja kohustuste rikkumine pole tuvastatud, ei vastuta hageja kostjale tekkinud võimaliku kahju eest, mistõttu ringkonnakohus ei käsitle täpsemini kahju koosseisu ja suurust. Kuna kostja nõue hageja vastu pole põhjendatud, ei kuulu hüvitamisele ka kostja kohtueelsed kulutused õigusabile.
48.Eeltoodu alusel on kostja tasaarvestus kehtiv 200 euro osas ja hageja nõue ülejäänud suuruses 1582,58 eurot (1782,58-200) tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
50.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
51.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jaotab maakohtu menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi kuulub rahuldamisele 89 % ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 89 % ulatuses kostja ja 11 % ulatuses hageja kanda.
52.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda, kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
53.TsMS § 174 lg-tet 1 ja 5 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks maakohtus oli riigilõiv 225 eurot, millest, tulenevalt menetluskulude jaotusest, kannab kostja 200,25 eurot ja hageja 24,75 eurot. Kostja põhjendatud menetluskuluks maakohtus oli õigusabikulu 1100 eurot, millest 979 eurot kannab kostja ja 121 eurot hageja. Kuna hageja peab hüvitama kostjale 121 eurot ja kostja hagejale 200,25 eurot, tuleb tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja mõista 79,25 eurot maakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
54.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude nimekirja esitanud ja menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega apellatsiooniastmes kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.