Hageja PONNWOLK OÜ (endine nimi Omale OÜ, registrikood 12838501, registriaadress Jaama tn 143-201, Tartu 50705), seaduslik esindaja U L, e-post xxxx, lepinguline esindaja Ülle Aliorg, Eesti Õigusbüroo OÜ, Endla 15, Tallinn 10122, e-post [email protected] Kostja Westway Finance OÜ (registrikood 12938254, registriaadress Roosikrantsi 11-25, 10119 Tallinn), seaduslik esindaja K V, e-post xxxx Kostja K V (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post xxxx)
PONNWOLK OÜ (endine nimi Omale OÜ) hagi Westway Finance OÜ ja K Vi vastu solidaarses võla nõudes
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista solidaarselt Westway Finance OÜ-lt ja K Vilt põhinõue 850 (kaheksasada viiskümmend eurot) eurot PONNWOLK OÜ kasuks.
3.Välja mõista solidaarselt Westway Finance OÜ-lt ja K Vilt viivis põhinõudelt (850 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.01.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni PONNWOLK OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt Westway Finance OÜ ja K Vi kanda.
5.Välja mõista solidaarselt Westway Finance OÜ-lt ja K Vilt menetluskulud 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot PONNWOLK OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt Westway Finance OÜ-l ja K Vil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras PONNWOLK OÜ kasuks.
2-18-101958 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 850 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.01.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 115 lg 1, § 113 lg 1.
2.Hageja märgib, et: 2017 aprillis leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja Westway Finance OÜ (edaspidi ka kostja I) teeb hagejale hindamisakti kinnistu aadressiga xxxx arenduse laenufinantseerija leidmiseks tähtajaga 19.04.2017 selleks, et sõlmida laenufinantseerimise leping tähtajaga hiljemalt 25.04.2017. Kostja I esitas hagejale ettemaksuarve summas 850 eurot (tl 39). Hageja tasus arve kahe osamaksega, 12.04.2017 425 eurot ja 13.04.2017 425 eurot (tl 4243). Kostja K V (edaspidi ka kostja II) andis 11.04.2017 hageja ja kostja I suusõnalise kokkuleppe täitmise tagamiseks omakäeliselt allkirjastatud kooskõlastuse selle kohta, et hindamisakt xxxx maksumusega 850 eurot tehakse finantseerimise leidmiseks summale 282 000 eurot, tehingu mittetoimumisel ja tehingu ärajäämisel tagastab kostja II hindamisakti koostamiseks ettemaksuna saadud summa 850 eurot; kostja I kokkulepitud kuupäevaks, s.o. 19.04.2017 hindamisakti ei esitanud ja laenufinantseerimise leping jäi kokkulepitu kohaselt sõlmimata; kostja I esitas mais 2017 hagejale hindamisakti (tl 45-48), mille koostajaks oli tiitellehe andmete järgi ERI Kinnisvara ja hindamisakti „Kokkuvõte“ lehe järgi oli töö tellijaks märgitud „R R“, mis oli pliiatsiga maha tõmmatud ja kõrvale kirjutatud Hr U/OÜ Omale“. Kostja I eksperthinnanguna esitatud töö ei vastanud sisus kokkulepitule, mistõttu seda ei saanud kasutada otstarbel, milleks see telliti. Hageja pidi leidma uue pakkuja, kellelt uus nõuetele vastav töö tellida (tl 50-64); kostjad ettemaksusummat 850 eurot vaatamata hageja nõudmistele hagejale ei tagastanud. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostjad märgivad, et: teenuseid on hagejale osutatud. Teenuste osutamine võttis kauem aega, kuna hageja tasus arve hiljem ja hageja soovid muutusid pidevalt, nii graafiku kui ka laenusumma osas; kostja esitas korduvalt laenutaotlused Xxxx gruppi, mille alusel toimus ka hiljem laenuandmine, läbi Xxxx partnerosaühingu kaudu.
2-18-101958 Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
6.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-st 1, mille kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel sõlmiti suuline VÕS § 635 lg 1 märgitud tunnustele vastav leping. Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja tasus kostjale I ettemaksu kokku 850 eurot (tl 42-43).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on täitnud oma kohustuse kokkuleppe kohaselt ning kas kostjad on kohustatud hagejale tagastama ettemaksuna tasutud summa 850 eurot.
12.Hageja märgib, et kuna hageja ei saanud kostjalt I kokkulepitud tähtajaks ja kokkulepitud tingimusele vastavat tööd, siis tuli hagejal tellida nõuetele vastav töö teiselt ettevõtjalt. Hagejale tekkis kahju kostja I tõttu, kuna kostja I poolt hagejale esitatud hindamisakt ei vastanud sellele, milles poolte vahel kokku lepiti ning mille eest hageja tasus kostjale I ettemaksu. Kostjad leiavad, et teenuseid on hagejale osutatud, teenuste osutamine võttis kauem aega, kuna arve tasuti hiljem ja hageja kui tellija soovid ja tingimused muutusid pidevalt.
13.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
2-18-101958
14.Kohus leiab, et kostja I ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepet täitnud. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja I koostama hindamisakti tähtajaga 19.04.2017 (tl 39). Kostja I tähtajaks hindamisakti ei koostanud. Kostja I esitas hagejale hindamisakti peale kokkulepitud tähtaega, mais 2017. Hageja väitel ei vastanud hindamisakt nõuetele, mistõttu hageja seda kasutada ei saanud. Kohus, tutvunud kostja I poolt hagejale esitatud hindamisaktiga (tl 45-47), on seisukohal, et hindamisakt ei vasta hindamisaktile ettenähtud nõuetele. Kostja I poolt esitatud hindamisaktilt ei nähtu akti koostajat, on tehtud omakäelisi parandusi (üks nimi maha kriipsutades asendatud hageja nimega) ning puudub vastavuskinnitus standardi nõuetele, et hindamistoimingu läbi viinud hindajal on kutselane pädevus hindamistellimuse täitmiseks. Hageja on esitanud ka tõendina nõuetele vastava eksperthinnangu (tl 50-64), mille hageja tellis peale seda, kui kostja I koostatud eksperthinnangut ei saanud tingimustele mittevastavuse tõttu kasutada. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud uus eksperthinnang vastab esitatud nõuetele ning just sarnane peab olema eksperthinnang, et seda saaks kasutada eesmärgipäraselt. Kostja I poolt esitatud hindamisaktis puudub igasugune kirjeldus ja analüüs, kuidas hindamistulemus on saadud. Kostjate poolt välja toodud asjaolu, et kostja esitas korduvalt laenutaotlused Xxxx gruppi, mille alusel toimus ka hiljem laenu andmine, läbi Xxxx partnerosaühingu kaudu, ei tõenda, et kostja I poolt hagejale esitatud eksperthinnang vastas nõuetele ja hageja sai seda laenu taotlemisel kasutada.
15.Kohus on seisukohal, et kuna kostja I poolt hagejale esitatud hindamisakt ei vastanud nõuetele, mistõttu seda kasutada ei saanud, siis pidanuks kostjad hagejale ettemaksu summas 850 eurot tagastama. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Hagejale tekkis kahju tasutud ettemaksu summa 850 euro osas, kuivõrd kostja I poolt tellitud töö ei vastanud poolte vahel kokkulepitule, mistõttu hageja ei saanud seda eesmärgipäraselt kasutada. Kuna kostjad hagejale nimetatud summat tagastanud ei ole, kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele põhinõue 850 eurot. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, kuivõrd kostja II on andnud vastava kinnituse (tl 41), et tehingu mittetoimumisel või ärajäämisel tagastab kostja II hagejale raha 850 eurot. Kohus märgib, et kostja I poolt hagejale esitatud eksperthinnangust (tl 46-47) nähtuvalt on hindamisakti koostajaks tiitellehe andmete järgi ERI Kinnisvara, mitte kostja. Kostja I ei ole esitanud tõendeid, et ta esitas hagejale tähtaegselt nõuetele vastava hindamisakti. Seega ei ole kostja I poolte vahel kokkulepitud tingimustele vastavat tööd teostanud, mistõttu ei saa lugeda tehingut poolte vahel toimunuks.
16.Käesoleval juhul ei oma asja lahendamisel tähtsust kostjate poolt esitatud tõendid (tl 72-75), millega kostjad soovisid tõendada, et hagejale on teenust osutatud ja miks hindamisakti tähtajaks, s.o 19.04.2017 ei esitatud. Kohus märgib, et isegi juhul, kui hindamisakt oleks tähtajaks esitatud sellisel kujul nagu esitati tähtajast hiljem, ei vastaks see ikkagi hindamisaktile esitatud nõuetele ning kostjatel tuleks tagastada hagejale hageja poolt ettemaksuna tasutud summa. Kostjate väide, et hageja viivitas ettemaksu 850 euro tasumisega jääb kohtule arusaamatuks, kuna kostjate poolt on arve väljastatud 11.04.2017 ja hageja on tasunud 2 maksega kokku 850 eurot 12.04.2017 ja 13.04.2017. Arvel ei ole märgitud tasumise aega, mistõttu järgmisel ja ülejärgmisel päeval pärast arve väljastamist tasumine ei saa olla kuidagi käsitletav makse viivitusena. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et hageja pidi maksma enne arve saamist või samal päeval kui arve väljastati.
17.Kuna kostja I poolt koostatud hindamisakt ei vastanud nõuetele ja seda kasutada ei saanud ning hageja pidi tellima uue hindamisakti, siis tekkis hagejale kostja I tõttu kahju summas 850 eurot. Kohus leiab, et VÕS § 115 lg 1 alusel tuleb kostjatel hagejale kahju hüvitada summas 850 eurot, s.o summa, mis hageja tasus tellitud töö eest kostjale I ettemaksuna.
18.Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates võlanõude esitamisest maksekäsu kiirmenetluses, s.o. 22.01.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
2-18-101958 intressimäär. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates võlanõude esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 22.01.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 850 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.01.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
22.Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja ei ole muid menetluskulusid kohtule esitanud.
23.Hageja on palunud menetluskuludelt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.