10. detsember 2018. a Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-109257
Tsiviilasi
I.K. hagi Rüütli Vara OÜ vastu kolmandale isikule, KÜ-le Xxxxxxxxxxx raha maksmise kohustuse summas 1176,87 eurot täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
1176,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Raja Õnnik , e-post [email protected] ; Kostja: Rüütli Vara OÜ, reg.kood 10083062, asukoht Rüütli 28, Pärnu linn 80010, lepinguline esindaja v.adv Ludmilla Tamar, e-post [email protected] ; Kolmas isik kostja poolel: V.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx ̧lep. esindaja advokaat Aleksei Vassiljev, e-post [email protected]
Rahuldada I.K. (K.) hagi Rüütli Vara OÜ vastu raha maksmise kohustuse KÜ-le Xxxxxxxxxxx summas 1176,87 eurot täitmise nõudes.
3.Kohustada Rüütli Vara OÜ-d (registrikood 10083062) täitma Pärnu notar Kaia Krügeri juures 14.03.2014.a. sõlmitud lepingu punktist 5.3.2. tulenev raha maksmise kohustus summas 1176,87 eurot ning tasuma 1176,87 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 87 senti) KÜ Xxxxxxxxxxx pangakontole nr. EE671010902001991002. Menetluskulude jaotus
1 (11)
2-17-109257
4.Jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so Rüütli Vara OÜ kanda. Jätta kolmanda isiku kostja poolel V.L.’i menetluskulud tema enda kanda TsMS § 167 lg 2 alusel.
5.Välja mõista kostja Rüütli Vara OÜ-lt (registrikood 10083062) hageja I.K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskuludena 580,00 € (viissada kaheksakümmend eurot, so riigilõiv 200 € ja lepingulise esindaja kulud 380 €);
6.Välja mõista kostja Rüütli Vara OÜ-lt hageja I.K. kasuks viivis tasumata menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 580,00 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.I.K. esitas Pärnu Maakohtule 04.05.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rüütli Vara OÜ vastu võlgnikult 1176,87 euro saamiseks. Kohus tegi 16.05.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.05.2017 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Rüütli Vara OÜ esitas 25.05.2017 nõudele vastuväite. Nõue anti 06.06.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. I.K. esitas Pärnu Maakohtule 27.06.2017 oma nõude hagiavalduse vormis. Hageja palub nõuda kostjalt, Rüütli Vara OÜ-lt 14.03.2014.a. sõlmitud Lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse, summas 1176,87 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuu eurot ja 87 senti), täitmist KÜ Xxxxxxxxxxx kontole nr. EE671010902001991002. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt 14.03.2014.a. tõestas Pärnu notar Kaia Krüger notari ametitegevuse raamatu registri nr. 451 all „Kokkulepe hüpoteegi lõpetamiseks, avaldus notarikonto kasutamiseks, korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus“ (edaspidi Leping). Lepingupoolteks olid: müüja V.L., keda esindas volitatud esindajana Sirje Merilo ja Rüütli Vara OÜ (seaduslik esindaja samuti Sirje Merilo), ostja I.K. (hageja) ja hüpoteegipidajana 1Credit OÜ. Hageja I.K. ostjana ostis V.L.ilt korteriomandi, asukohaga Xxxxxxxxxxx (KORTERIOMAND). Lepingu p.2.1. kohaselt „KORTERIOMANDI suhtes on korteriühistu Xxxxxxxxxxx ees võlgnevus summas 1176,87 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 87 senti), mis kuulub tasumisele vastavalt LEPINGU p. 5.2.3.;“ Lepingu p.4.1. kohaselt „OSTJA avaldab, et soovib KORTERIOMANDI ostmisel kasutada ostuhinna osaliseks tasumiseks, summas 16 800.- (kuusteist tuhat kaheksasada) eurot, notar Kaia Krüger ́i notarikontot nr. EE061010010027285011 ning nimetatud summa kuulub notariaalakti tõestaja poolt edasikandmisele vastavalt Lepingu p. 5.2.3 .“ Lepingu p.4.2. kohaselt: „ Notariaalakti tõestaja kinnitab, et summa 16.800.- (kuusteist tuhat kaheksasada) eurot on laekunud LEPINGU p.4.1. nimetatud notarikontole enne LEPINGU sõlmimist.“. Lepingu p.5.2.3. sätestas, millistes summades ja kuhu kannab notar Müüja soovil üle 2 (11)
2-17-109257 notarikontole laekunud Ostuhinna summas 16 800 €. Sama punkti viimase lõigu kohaselt: „ – ülejäänud osa vahendustasuna Rüütli Vara OÜ arveldusarvele nr. EE1710220028796014, millisest summast kohustub Rüütli Vara OÜ ka tasuma LEPINGU p.2.1. nimetatud võlgnevuse korteriühistu ees hiljemalt 05.05.2014 (viiendal mail kahe tuhande neljateistkümnendal aastal.)“. 5. maiks 2014.a. Rüütli Vara OÜ lepingus märgitud kohustust ei täitnud ja summa 1 176,87 € on siiamaani tasumata.
3.Korteriühistu (ka: ühistu) juhatuse liikmed pöördusid võlgnevuse tasumiseks (suuliselt) hageja poole. Hageja keeldus summa tasumisest, kuna tema on nimetatud võlgnevuse korteri ostuhinna sees juba tasunud. Korteri ostutehingu vormistamisel oli üks hagejapoolne tingimus see, et ühistu ees olev võlg tasutakse tema pool tasutud ostuhinna arvelt ja see fikseeriti Lepingu punktis 5.2.3. Hageja on suhelnud sel teemal ka Lepingu sõlminud notar Kaia Krügeriga, kes on teatanud, et tema on notari deposiitkontol olnud summa 16 800 € osas tähtaegselt teinud kanded vastavalt Lepingu punktis 5.2.3. sätestatule ning Rüütli Vara OÜ kontole kandnud märgitud summad enne 05.05.2014.a. 28.03.2017.a. pöördus ühistu lepinguline esindaja R. Õnnik e-kirjaga kostja Rüütli Vara OÜ poole järelpärimisega, kas kostja on seoses 14.03.2014 toimunud Xxxxxxxxxxx korteri müügitehinguga täitnud lepingu punktide 2.1. ja 5.2.3. alusel võetud kohustuse tasuda hiljemalt 05.05.2014 KÜ-le Xxxxxxxxxxx summa 1176,87 €. Samuti palus KÜ Xxxxxxxxxxx esindaja juhul, kui kõnealune summa on tasumata, see üle kanda hiljemalt 31.03.2017 ( saaja: KÜ Xxxxxxxxxxx; konto nr : EE671010902001991002, selgitus: Xxxxxxxxxxx võlgnevus vastavalt 14.03.2014 lepingule)“. 03.04.2017.a. edastas advokaat Ljudmila Tamar ühistu lepingulisele esindajale järgmise vastuse: „Advokaadibüroo Tamar OÜ kliendiks on Rüütli Vara OÜ, kellele olete Xxxxxxxxxxx KÜ poolt esitanud nõude summas 1176,87 eurot. Käesolevaga teatame, et Teie kliendi nõue Rüütli Vara OÜ vastu on arusaamatu, sest Rüütli Vara OÜ-l puudub lepinguline suhe KÜ-ga. Xxxxxxxxxxx KÜ ei ole Teie poolt mainitud 14.03.2014 lepingu pool, mille tõttu ei ole Rüütli Vara OÜ-l tekkinud ega võinud tekkida KÜ ees võlakohustusi. Selgitame, et elamu majandamiskulude määramine ja kandmine ning ühtlasi kohustatud isikute ring on reguleeritud Korteriühistuseaduses ja KÜ põhikirjas, millest palume KÜ-l lähtuda.“ 11.04.2017.a. edastas advokaat Ljudmila Tamar ühistu lepingulisele esindajale järgmise kirja: „Rüütli Vara OÜ ja Xxxxxxxxxxx KÜ juhtkond on nimetatud teemat korduvalt arutanud ja olnud ühel meelel, et võlgnevuse peab kustutama korteri endine omanik, kellele Rüütli Vara OÜ on müügist saadud raha välja maksnud. Selle realiseerimiseks oli isegi kokku lepitud notariaeg, kuid KÜ sinna ei tulnud (teised olid valmis tulema). Seega ei saa tulla KÜ-le üllatusena Rüütli Vara OÜ seisukoht, et tal puudub kohustus KÜ ees.“ 29.04.2017.a. edastas advokaat Ljudmila Tamar ühistu lepingulisele esindajale järgmise kirja. Suhtlesin kliendiga, kes on pärast operatsiooni taastumas, kuid on siiski haiguslehel. Tema seletuse kohaselt sai 2016 detsembrikuus KÜ-le notari aeg Võlatunnistuse sõlmimiseks L.itega pandud, et vormistada võlakirja L.iga. KÜ notarisse ei ilmunud. Kas KÜ kinnitab, et sellised kavatsused ja kokkulepped olid?“. Ühistu arvates puudus korteril lasuva võla sissenõudmisel alus lähtuda Korteriühistuseaduses sätestatust, kuna võlgnevuse olemasolu, summa ja selle tasumise kord ning tähtaeg fikseeriti 14.03.2014.a. sõlmitud notariaalse lepinguga. Tegemist on lepingulise suhtega ja võla tasumise osas on kohustatud isikuks Rüütli Vara OÜ. Lepingus märgitud olukord on reguleeritud VÕS § 80 lg 1 ning ühistul oli VÕS § 80 lg 2 alusel õigus nõuda võla tasumist Rüütli Vara OÜ-lt. Ühistul puudus alus nõude esitamiseks korteri endise omaniku L.i vastu, kuna võla tasumise kord fikseeriti 14.03.2014.a. lepingu p-s 5.2.3. On arusaamatu kostja esindaja 11.04.2017 kirjas märgitu, et kostja on vaidlusaluse summa korteri müüjale (st. võla tekitajale) välja maksnud. Selline lähenemine on seda üllatavam, et Lepingus esindas Sirje Merilo nii müüja V.L.it , kui Rüütli Vara OÜ-d. On arusaamatu kostja taotlus notariaalse võlatunnistuse sõlmimiseks Ühistu ja V.L.i vahel (kostja esindaja 11.04.2017 ja 29.04.2017 e-kirjad). Lepingus võttis ühistu ees võla tasumise kohustuse kostja. Isegi juhul, kui ta kandis võlgnetava summa üle korteri müüjale, siis ühistule summa tasumise kohustus sellega ära ei langenud. Võlaltunnistuse oleks pidanud L.iga sellisel juhul sõlmima ikkagi Rüütli Vara OÜ ise, mitte ühistu. Eelnevast nähtub, et ühistu lepinguline esindaja 3 (11)
2-17-109257 suhtles korduvalt e-kirja teel Rüütli Vara OÜ-d esindava advokaat Ljudmila Tamariga, samuti esitas täiendava pöördumise otse kostja juhatuse liige Sirje Merilole. Ühistu tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga ning palus Rüütli Vara OÜ-l esitada omapoolsed võimalikud kompromissi tingimused. Kompromissi osas kostja mingeid ettepanekuid ei teinud ja kompromissiks valmisolekut üles ei näidanud. Võla sissenõudmise aluseks saab olla VÕS § 80, kuid Rüütli Vara OÜ esindaja vastustest sai ühistu aru, et sellel alusel nõude esitamisel hakkab menetlus kostjapoolse „õigusliku trikitamise“ tõttu venima. Sellest lähtuvalt leppisid ühistu ja hageja kokku, et lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmise nõude kostja vastu esitab I.K., kes oli 14.03.2014.a. Lepingu pooleks; kelle ostetud korteril lasuv võlg ühistu ees kuulus Lepingu kohaselt tasumisele kostja poolt. Kostja pidi tasuma ühistu ees oleva võla hageja raha (hageja tasutud ostuhinna) arvelt. Kostja Lepingust tulenevat kohustust täitnud ei ole ja seetõttu on I.K. ́il õigus nõuda kostjalt Lepingu p.5.2.3. täitmist, e. 1176,82 € tasumist ühistule. Lisaks pöördus ühistu juhatuse liige selgituste saamiseks lepingu tõestanud notar Kaia Krügeri poole, kes oma 20.06.2017.a. e-kirjas teatas järgmist: „ Ehkki notaril on õigus anda teavet üksnes lepingu osalistele, avaldan siiski lühidalt, et kuna müüja oli teinud oma esindajale volikirja, mille sisu välistas võimaluse raha kanda kolmandatele isikutele (sh korteriühistule), siis oli müüja esindaja see, kes võttis endale vastutuse võla klaarimise osas. Olukord võla olemasolu suhtes selgus, kui õigesti mäletan, vahetult enne tehingut. Kuna poolte soov oli siiski lepinguga edasi minna, siis lahenes olukord lepingus toodud viisil. Vastasel korral oleks tehing ära jäänud ja oleks vaja läinud hoopis uut, täiendatud volikirja või selleks ajal juba mujal elava müüja isiklikku ilmumist (millisest võimalusest oli ka juttu). Müüja esindaja rikkus endale lepingus selgesõnaliselt võetud kohustust.“ I.K. palub hagi rahuldada ja kohustada kostjat, Rüütli Vara OÜ-d täitma lepingulise rahalise kohustuse maksta kindel summa 1176,82 eurot KÜ Xxxxxxxxxxx kontole. Hageja tõendab nõuet korteriomandi 14.03.2014 ostumüügilepinguga. Kostja kirjalikud vastuväited hagile
4.Kostja Rüütli Vara OÜ esitas kohtule 24.07.2017.a kirjaliku vastuse, milles hageja nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi läbivaatamata või sisulisel lahendamisel jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja õiguste väidetav rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Kuna võlgnevus on korteriühistu ees, siis on alusetu korteri uue omaniku võlgnevuse nõudes kohtusse pöördumine. Kostja arvates ei ole hageja õigusi rikutud, kuna korteriühistu ei ole hagejalt sama võlgnevust sisse nõudnud. Puudub ka muu õigussuhe, mille alusel tekkis hagejal õigus võlgnevust korteriühistu jaoks nõuda kostjalt. Kuna käesolevas asjas ei ole tegemist teise isiku õiguste kaitsega seaduse alusel, siis pidi hageja tõendama, et ta pöördus kohtusse enda õiguste kaitseks. Hageja enda õiguste rikkumisele ei ole hagiavalduses aga tuginetud. Kostja ei nõustu hagejaga, et tegemist on VÕS § 80 sätestatud olukorraga, st lepingu sõlmimisega kolmanda isiku kasuks. Hageja käsitleb 14.03.2014 sõlmitud lepingu p 5.2.3 kui kolmanda isiku – KÜ Xxxxxxxxxxx – kasuks sõlmitud lepingut, mille alusel väidab, et ühistul on õigus nõuda kostjalt võla tasumist. Kostja arvates selline tõlgendus on väär. VÕS § 80 lg 1 tuleks kohaldamisele juhul, kui hageja, st korteri ostja oleks võlgnik ja müüja võlausaldaja ning pooled oleks kokku leppinud, et võlga tuleks maksta mitte müüjale, vaid korteriühistule. Käesolevas asjas on 14.03.2014 lepingu p 5.2 (ja alapunktides) on müüja ja ostja kokku leppinud ostuhinnas ja selle tasumise korras. Lepingu p 5.2.2 kohaselt on 2 000 eurot tasutud müüjale sularahas. Lepingu p 5.2.3 kohaselt ülejäänud ostuhinnast 16 800 eurot pidi 14 550 eurot minema krediidiasutusele, notaritasule ja riigilõivule, ülejäänud summa – kostja arveldusarvele. Lepingu p 5.2.4 järgi ostuhinna laekumisel nimetatud kontodele (mitte korteriühistule) loeb müüja ostuhinna endale täielikult tasutuks. Vahendustasu summa käsutamine ja kokkulepped ei puutunud ostjasse. Tõendamata on hageja väide, et ostuhind sisaldas võlgnevuse summa korteriühistu ees, kuna ostjal endal ei ole sel hetkel võlgnevust olnud. Vahendustasu summa käsutamises leppisid kokku müüja ja vahendaja ja neil oli õigus omavahelisi 4 (11)
2-17-109257 kokkuleppeid muuta. 17.03.2014 laekus notarilt “ülejäänud summa” 2168,02 eurot selgitusega “vahendustasu” . Müüja V.L. nõudis raha endale väljamaksmist (v.a. vahendustasu 700 eurot) ning kostja pidi müüja raha (vahendustasu ületav summa oligi müüja raha) müüjale tagastama: 01.05.2014 – 150 eurot ; 30.06.2014 – 1018,02 eurot ja 11.07.2014 – 300 eurot. Kokkuleppe muutmisega vabanes kostja kohustusest välja maksta võlgnevus korteriühistule. Isegi kui kostja ei oleks sellest kohustusest vabanenud, hagejal puudub õigus seda summat nõuda nii enda kui korteriühistu kasuks. Kostja taotles korteri endise omaniku V. L.i menetlusse kaasamist 3. isikuna kostja poolel põhjendusel, et juhul kui kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, tekib kostjal nõue V.L.i vastu, kes on esialgne võlgnik. Kostja vastusele on lisatud lisad 1-4, maksekorraldused vahendustasu saamise ja müüjale summade väljamaksmise kohta. Menetluse käik
5.Hageja 13.09.2017.a seisukohavõtus jäi nõude juurde, leides, et tema õigusi on rikutud ja tal on õigus kostjalt nõuda VÕS § 8, § 76 lg 1, § 80 ja § 100 alusel lepingus märgitud kohustuse täitmist kuna: 1) nad mõlemad on Lepingu poolteks; 2) Lepinguga võttis kostja kohustuse tasuda kolmandale isikule 1176,87 €; 3) kohustuse tasumine pidi toimuma hageja poolt ostuhinnana makstud rahast; 4) Kostja ei ole Lepingus võetud kohustust täitnud ja 1176,87 € kolmandale isikule e. Korteriühistule Xxxxxxxxxxx tasunud; 5) Lepingu poolel on õigus teiselt Lepingu poolelt nõuda kohustuse täitmist, st antud juhul on hagejal õigus nõuda, et kostja tasuks Lepingus sätestatud korras kolmandale isikule (KÜ Xxxxxxxxxxx ) ettenähtud summa. Lepingus märgitud kohustuse pidi kostja täitma hageja poolt notari deposiiti kantud summast, mille notar kandis omakorda edasi kostjale Lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja arvates kostja kontole laekunud summat ei saa lugeda vahendustasuks, mille käsutamise leppisid omavahel kokku müüja ja vahendaja ning neil on õigus omavahelisi kokkuleppeid muuta. Leping on seadusest tulenevalt sõlmitud notariaalses vormis ning seega on võimalik Lepingut muuta vaid notariaalses vormis. Hagejale ei ole teada, et Lepingu poolteks olnud vahendaja ja müüja oleksid Lepingut seaduses sätestatud vormis muutnud. Hageja arvates käesolevas vaidluses puudub alus KÜS rakendamiseks. Korteri endisel omanikul V.L.il korteriühistu ees olnud võlgnevuse tasumise kord ja tähtaeg reguleeriti korteri müügilepinguga ning alates Lepingu sõlmimisest tuleb võlasuhte reguleerimisel rakendada VÕS sätteid.
6.13.09.2018 määrusega, peale V. L.ile kostja poolt esitatud 3. isiku kaasamise taotluse kättetoimetamist 04.06.2018 ja temalt taotlusele seisukoha saamist, kohus kaasas V. L.i asjas menetlusse 3. isikuna kostja poolel ja küsis tema seisukoha hagi suhtes.
7.12.10.2018 kirjalikus seisukohavõtus 3. isik kostja poolel, V. L. palub end kõrvaldada asja menetluses või jätta hagi läbi vaatamata või menetlemise korral jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. V. L. leiab, et teda kaasati tsiviilasja nr 2-17-109257 menetlusse põhjendamatult, kuna tsiviilasja nr 2-17-109257 lahendamisel ei teki pooltel lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõudeid tema vastu. V. L.i kohustuseks müüjana oli 14.03.2014 müügilepingu punkti 5.1.1 kohaselt üleanda hageja omandisse müügilepingu punktis 1.1 nimetatud korteriomandi ja selle kohustuse täitis V. L. asjaõiguslepingu sõlmimisega vastavalt 14.03.2014 müügilepingu punktile 6.1. V. L. toetab kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et I.K. hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, vaid KÜ-le Xxxxxxxxxxx kuuluva õiguse või huvi kaitseks. V. L.’i arvates 14.03.2014 müügilepingu punkt 5.2.3 ei anna hagejale õigust nõuda korteril lasuva võla tasumist korteriomandi müüja esindajalt. 14.03.2014 müügilepingu punktiga 5.2.3 on reguleeritud korteriomandi müüja (kolmas isik V- L.) ja viimase esindaja (kostja) vahelised õigussuhted, mille eesmärgiks oli hõlbustada võla tasumist korteriühistule. V. L.i arvates nimetatud lepingupunkt andis talle tagatise kostja vastu juhuks, kui hoolimata kokkulepitust ei tasu kostja KÜ-le Xxxxxxxxxxx võlgnevust ning KÜ nõuab seda sisse 5 (11)
2-17-109257 V. L.’ilt. Müügilepingu punkti 5.2.3 alusel kostjale väljamakstud raha moodustab osa müügihinnast, mille saamiseks on õigustatud kolmas isik V. L.. Kui kostja ei oleks tasunud kokkuleppe järgi temale eraldatud raha korteriühistule, siis tekiks nimetatud raha saamise nõudeõigus kolmandal isikul, mitte hagejal. V. L. sai teada KÜ Xxxxxxxxxxx ees võlgnevuse tasumata jätmisest alles käesoleva kohtuasja materjalide kättesaamisel. Põhjendamatu on kostja väide, et kostja andis KÜ Xxxxxxxxxxx ees võlgnevuse tasumiseks ettenähtud raha kolmandale isikule kätte. Kolmas isik ei ole seda raha kätte saanud. Kostja poolt kohtule esitatud 30.06.2014 kassa väljamineku orderil olev allkiri ei kuulu V. L.ile, milles on kohtul võimalik veenduda, võrreldes orderil olevat allkirja allkirjaga 04.06.2018 teatisel ts asja nr 2-17-109257 kohtumaterjalide kättetoimetamise kohta. V. L.i arvates 14.03.2014 müügilepingus märgitud kohustused KÜ Xxxxxxxxxxx ees on juba aegunud tulenevalt TsÜS §-st 154. Kusjuures 14.03.2014 müügilepingus märgitud kohustuste aegumist ei mõjuta hagi esitamine, sest TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine üksnes õigustatud isiku (antud juhul KÜ Xxxxxxxxxxx) poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostjal puudub käesolevas menetluses võimalus esitada hagis esitatud nõude vastu aegumise vastuväite (nimetatud vastuväidet oleks õigustatud esitada kohustatud isik korteriühistu hagi alusel algatatud kohtumenetluses). Samas aegunud nõude sissenõudmisele suunatud kohtumenetlus kinnitab järjekordselt õigusliku huvi puudumist hagejal nõude menetlemise vastu.
8.13.11.2018.a määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse, andis pooltele tähtaja kõikide tõendite, taotluste ja seisukohtade, võimalusel kompromissettepanekute esitamiseks hiljemalt 26.11.2018.a. Pooled kompromissi kohtule määratud ajaks ei esitanud.
9.Hageja 26.11.2018 seisukohavõtus jäi hagi juurde, palus selle esitatud kujul rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks asjas hageja poolt kantud menetluskulud summas 580 eurot, so riigilõiv 200 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale summas 380,00 € tema büroo kaudu, so Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le kokku summas 380,00 € (hageja lepingulise esindaja tunnitasu 60 € /tund (sh. käibemaks) ning ajakulu kokku 6 tundi 20 minutit). Kostja 26.11.2018 arvamuses jäi samuti varasemate vastuväidete ja taotluste juurde. Lisaks kostja täpsustas, et 14.03.2014 sõlmitud kokkulepped sisaldavad kokkuleppeid erinevate isikute vahel, mitte ühist kokkulepet, kus iga lepingu pool igalt lepingupoolelt midagi nõuda saaks. Kostja hinnangul lepingu p 5.2.3 jaguneb 3 ossa, millest esimesed kaks osa ostuhinna tasumise kohta on võlaõiguslikud kokkulepped müüja ja ostja vahel, kuid viimases osas leppisid teised isikud – käsundiandja (müüja) ja käsundisaaja (tehingu vahendaja) vahendustasu käsutamisest (käsundi kokkulepe). Vahendustasu summa käsutamine ja sellega seotud kokkulepped ei puutunud hagejasse (ostjasse). Käsundiandja ja käsundisaaja võisid oma kokkuleppeid muuta mis tahes vormis, sest nende kokkulepetel ei ole mõju hageja poolt tehtud tehingule (müügileping). Raha väljamaksed 3.isikule on kostja poolt kirjalike tõenditega tõendatud. 3.isiku väide kassa orderil tema allkirja puudumise kohta on jäänud paljasõnaliseks, sest 3.isik ei ole dokumendi ehtsust vaidlustanud. Et kostjal puudus kohustus hageja ees korteri müüja võlgnevuse osas (ja et raha oli müüjale edasi makstud), kinnitab ka 2016 aasta lõpus läbirääkimiste käigus korteri müüja V.L.i ja tema isaga Dmitri L.iga, kus isa nõustus poja kohustust käendama . Selline võlatunnistus oli saadetud ka hagejale, kes pidi edastama seda ka korteriühistule. Kui asuda seisukohale, et kostja on siiski vastutav hageja ees vastavalt 14.03.2014 lepingule hageja poolt viidatud lepingu punktide alusel, siis tuleb käsitleda lepingu p 5.2.3 sätestatud kostja kohustust võlatunnistusena. Sel juhul vaidleb kostja võlasummale vastu kahel põhjusel: 1) hageja ei ole võlgnevuse summa ja perioodi tõendanud; asjas on esitatud vaid müügilepingus sisalduv müüja kinnitus, et ta on KÜ-le võlgu 1176,87 eurot; müüja kinnitus ei pruugi olla tõene; 2) võlgnevus KÜ ees summas 1176,87 eurot on aegunud. KÜ Xxxxxxxxxxx 15.03.2014 arvest nähtub , et müügilepingus märgitud võlgnevus summas 1176,87 6 (11)
2-17-109257 eurot on V.L.il tekkinud kuni 01.02.2014. Hageja alustas kohtumenetlust maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisega 04.05.2017, s.o üle 3 aasta hiljem, st hilinenult ja kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda. Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud lepingulisele esindajale 5,5 tunni eest summas 550 eurot (100€/tund), kostja on käibemaksukohuslane. Kolmas isik kostja poolel, V. L. esitas 27.11.2018 oma menetluskulude nimekirja: summas 288,00 eurot kulutused lepingulisele esindajale - advokaat Aleksei Vassiljevile, kes tegutseb Vladimir Sadekov Advokaadibüroo kaudu (tunnihind 120 eurot/tund, lisandub käibemaks 20%). 13.09.2018 tsiviilasja nr 2-17-109257 materjalidega tutvumine ja 12.10.2018 menetlusdokumendi koostamine kokku 2h. Kohtuotsuse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
10.Kohus, läbivaadanud toimiku materjalid ja tutvunud poolte seisukohtadega, peab võimalikuks teha asjas menetlust lõpetav lahend kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel poolte nõusolekul. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste, asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: - 14.03.2014.a. sõlmisid V.L. müüjana ja I.K. ostjana Pärnu notar Kaia Krügeri juures Xxxxxxxxxxx, Sauga alevikus, Sauga vallas, Pärnumaal asuva korteriomandi notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu (edaspidi ka müügileping). - müügilepingu sõlmimisel osales 4 erinevat isikut (kelle eest kirjutas lepingule alla 3 isikut): 1) korteriomandi müüja V.L., keda esindas volitatud esindajana Sirje Merilo, 2) müügi vahendajana Rüütli Vara OÜ, keda esindas seadusliku esindajana Sirje Merilo, 3) korteriomandi ostja I.K. (hageja) isiklikult ja 4) hüpoteegipidaja 1Credit OÜ, keda esindas volitatud esindajana Heikki Rannik. - müügilepingu sõlmimisel märgiti lepingu punktis 2.1., et „Korteriomandi suhtes on korteriühistu Xxxxxxxxxxx ees võlgnevus summas 1176,87 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 87 senti), mis kuulub tasumisele vastavalt LEPINGU p. 5.2.3.; punktis 4.1. „Ostja avaldab, et soovib korteriomandi ostmisel kasutada ostuhinna osaliseks tasumiseks, summas 16 800.- (kuusteist tuhat kaheksasada) eurot, notar Kaia Krüger ́i notarikontot nr. EE061010010027285011 ning nimetatud summa kuulub notariaalakti tõestaja poolt edasikandmisele vastavalt Lepingu p. 5.2.3.“. Punktis 5.2.3. lepiti kokku, et ostuhinnast 16 800 eurot on Ostja poolt kantud üle Lepingut tõestava notari Lepingu p.4.1 näidatud notarikontole enne lepingu sõlmimist ning nimetatud summa kohustub notar üle kandma Müüja soovil 3 erinevas osas selliselt, et 14 550.- eurot kantakse hüpoteegipidaja arvele, seejärel tasutakse lepingu tõestamise notari tasu ja riigilõivu arved ning sama punkti viimase lõigu kohaselt: „ – ülejäänud osa vahendustasuna Rüütli Vara OÜ arveldusarvele nr. EE1710220028796014, millisest summast kohustub Rüütli Vara OÜ ka tasuma LEPINGU p.2.1. nimetatud võlgnevuse
7 (11)
2-17-109257
-
-
korteriühistu ees hiljemalt 05.05.2014 (viiendal mail kahe tuhande neljateistkümnendal aastal.)“. notar K. Krüger on 17.03.2014 maksekorraldusega kandnud kostja Rüütli Vara OÜ pangakontole 2168,02 eurot (tõendatud kostja esitatud maksekorraldusega) kostja on 3. isikule V. L.ile (müüjale) välja maksnud 01.05.2014 pangaülekandega 150 €, 30.06.2014 kassa väljamineku orderiga nr 7 summas 1018,02 € ja 11.07.2014 panga ülekandega 300,00 €, so 3 maksega kokku 1468,02 € (tõendatud kostja esitatud kuludokumentidega). Kostja on tunnistanud, et müügi vahendustasuks oli temal õigus saada 3. isikult (müüjalt) V. L.’ilt 700 eurot, mille ta jättis endale notarilt laekunud summast ja ülejäänud maksis välja müüjale. Kostja on kirjalikus vastuses võtnud omaks, et ei ole teinud KÜ-le Xxxxxxxxxxx ühtegi makset. Hageja kinnitusel ei ole ta tasunud Korteriühistule Xxxxxxxxxxx midagi võlgnevuse katteks, mis on tekkinud enne korteri omandamist 14.03.2014.
Pooltel on vaidlus selle üle, - kas hageja on 14.03.2014 müügilepingu p. 5.2.3 kokkulepitud lepingulise kohustuse kostjalt täitmise nõudmisel õigustatud isikuks või mitte, sh kas hagejal on õigus hagi esitada ja - kas 14.03.2014 sõlmitud kokkulepped sisaldavad kokkuleppeid erinevate isikute vahel või kõikide lepingupoolte ühist kokkulepet. - Samuti on pooltel vaidlus müügilepingu punkti 5.2.3 tõlgendamisel selles, kas kostja pidi punkti täitma st, kas nimetatud punktis kokkulepitud vahendustasuks nimetatud summa hõlmab endas kostja raha maksmise kohustust kolmanda isiku, so KÜ Xxxxxxxxxxx ees või oli tegemist korteri müüki vahendanud kostja ja korteri müüja V. L.i vahelise õigussuhtega ning kostja võis suhtes käsundiandja V. L.iga vabalt kokkuleppe tingimusi muuta ning jätta müügilepingu punktiga 5.2.3 võetud kohustuse täitmata. Kostja palub hagi jätta läbi vaatamata, 3. isik ühineb taotlusega, samuti kostja ja 3. isik kostja poolel on esitanud hagile aegumise vastuväite.
12.Hagejal õigustatud huvi ja nõudeõiguse olemasolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 3 kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 80 lg 1 ja 2 kohaselt lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks) ning kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul on VÕS § 8 lg 1 tähenduses hageja kui lepingu pool esitanud selge lepingulise kohustuse täitmise nõude teise lepingupoole vastu, kes lepinguga kohustuse võttis. 14.03.2014 lepingu punktis 5.2.3 viimases lõigus pooled leppisid kokku kostja poolt täitmise kolmanda isiku, so KÜ Xxxxxxxxxxx kasuks, mis VÕS § 80 lg 2 tulenevalt võimaldaks ka korteriühistul endal nõuda kostjalt kohustuse täitmist, kuid kohtu hinnangul ei välista kolmanda isiku nõudeõiguse olemasolu lepingupoole enda nõudeõigust. Hageja on välja toonud hagiavalduses, et tema jaoks oli korteri ostutehingu vormistamisel üks oluline tingimus see, et ühistu ees olev võlg tasutakse tema poolt tasutud ostuhinna arvelt, nii nagu see ka fikseeriti Lepingu punktis 5.2.3. Kuigi kostja väitel ei ole hagejale KÜ Xxxxxxxxxxx poolt nõuet esitatud ja seega ei ole hageja siiani kahju kandnud, on kostja ka ise viidanud tehingu tegemise ajal kehtinud KÜS § 51, mille kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Korteriomandi ülemineku ajal oli müüjal võlgnevus korterirühistu ees summas 1176, 87 eurot, mis 8 (11)
2-17-109257 võis võlgnevuse mittetasumisel üle minna seaduse alusel ostjale, st hagejale ning järelikult hagejal oli huvi lepingu sõlmimisel selles küsimuses kokkulepe saavutada ja hiljem ka selle kokkuleppe täitmist nõuda. Kohus leiab, et esitatud faktilistel asjaoludel on hagejal otsene õigustatud huvi müügilepingu vaidlusaluse punkti täitmiseks kokkulepitud viisil ning selle lepingupunkti rikkumisel on hageja õigusi rikutud selliselt, et ta võib pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks isiku vastu, kes lepinguga kohustuse võttis. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse TsMS § 423 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks.
13.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist (VÕS 101 lg 1 p 1). VÕS § 29 lg 1, 3 ja 4 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus leiab, et eeltoodud lepingu tõlgendamise reeglite järgi ei saa mõistlik isik pidada vaidlusaluse lepingu punkti 5.2.3. viimast lõiku üksnes müüja ja kostja eraldi kokkuleppeks, mis teistesse lepinguosalistesse üldse ei puutu, sest lepingu punktis 4.1. on hageja ostjana teinud otsese tahteavalduse kogu punkti 5.2.3. täitmise osas. 14.03.2014 lepingu poolteks olid kõik neli lepingu sõlmimisel osalenud isikut, sh hageja korteri ostjana ja kostja Rüütli Vara OÜ iseseisvalt müügi vahendajana (mitte müüja volitatud esindajana), kusjuures kostja võttis lepingu punktis 5.2.3 ka iseseisva kohustuse. Samuti tuleb lugeda, et lepingu pooled olid lepingu sõlmimisel kõik teadlikud korteril lasuvast võlast ja selle tasumiseks kokkulepitud viisist. Et tegemist oli hagejale olulise tingimusega, mis oli pooltele teada ja mille täitmise kostja tehingu toimumise eeldusena enda peale võttis, nähtub ka notar Kaia Krügeri selgitustest 20.06.2017.a. e-kirjas, mille kohaselt „lepiti korteriühistule võla tasumine Rüütli Vara OÜ kaudu kokku põhjusel, et müüja oli teinud oma esindajale volikirja, mille sisu välistas võimaluse raha kanda kolmandatele isikutele (sh korteriühistule), siis oli müüja esindaja see, kes võttis endale vastutuse võla klaarimise osas. Olukord võla olemasolu suhtes selgus, kui õigesti mäletan, vahetult enne tehingut. Kuna poolte soov oli siiski lepinguga edasi minna, siis lahenes olukord lepingus toodud viisil. Vastasel korral oleks tehing ära jäänud ja oleks vaja läinud hoopis uut, täiendatud volikirja või selleks ajal juba mujal elava müüja isiklikku ilmumist (millisest võimalusest oli ka juttu)“. Notari selgitus põhistab veenvalt ka selle, miks ei lepitud kokku võla tasumist notari deposiidist otse korteriühistule, mis oleks olnud pooltele selgem ja kiirem lahendus, vaid täitmine pidi toimuma kostja vahendusel. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus nõustub kostjaga, et sisuliselt oli vaidlusaluse punkti puhul, kostjale vahendustasuna kantud summa arvelt korteriühistule V. L.i eest võla tasumisel tegemist käsundiga asjaajamisega kostja poolt müüja eest (tasulisena), kuid ka teiste lepingupoolte huvides. Mis puudutab kostja väidet, et ta oli õigustatud seda kokkulepet V. L.iga hiljem igal ajal vabas vormis muutma, siis on õige hageja viide VÕS § 11 lg 3 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Samuti TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles 9 (11)
2-17-109257 tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid vaidlusaluse lepingutingimuse hilisema vormikohase ja lepingupoolte nõusolekul toimunud muutmise kohta. Kostja teadis, et pidi 14.03.2014 lepingu p. 5.2.3 järgi notarilt 17.03.2014 maksekorraldusega kostja pangakontole kantud 2168,02 euro arvelt tegema hiljemalt 05.05.2014 makse KÜ Xxxxxxxxxxx kontole konkreetses summas 1176,87 eurot, kuid ei teinud seda. Kohtule esitatud tõendite kohaselt jättis kostja saadud summast 700 eurot endale vahendustasuna ja maksis ajavahemikul 01.0511.07.2014 kogu ülejäänud summa 1468,02 eurot välja V. L.ile. Sellega kostja on teadvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustust ja hagejal on õigus nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestatule. Kostjal võib tekkida küll omakorda tagasinõudeõigus alusetult summa saanud V. L.i vastu, kuid ei see nõue ega ka 3. isiku, V. L.i väited kostjalt raha mitte saamise ja kassaorderi võltsituse kohta ei ole praeguse menetluse esemeks.
14.Hagi aegumisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on 26.11.2018 seisukohavõtus esitanud aegumise vastuväite, leides, et KÜ Xxxxxxxxxxx 15.03.2014 arvest tulenev, müügilepingus märgitud võlgnevus summas 1176,87 eurot on V.L.il tekkinud kuni 01.02.2014 ja aegus seega enne hagi esitamist 04.05.2017.a. Samuti on aegumise vastuväitele tuginenud 12.10.2018 arvamuses 3. isik kostja poolel, V. L. TsÜS § 154 alusel (korduvate kohustuste aegumine). Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud ning jätab aegumise vastuväited tähelepanuta. Kohus on eelnevalt pooltele selgitanud, et käesoleval juhul hageja nõude aluseks on kostja poolt 14.03.2014 müügilepingu punktis 5.2.3. võetud ühekordne lepinguline kohustus kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 järgi, mille täitmise tähtpäev kostjale kui võlgnikule saabus 05.05.2014.a. Seega aegumise kohaldamise aluste kontrollimisel 14.03.2014 tehingu suhtes tuleb vaadata mitte TsÜS § 154, vaid TsÜS § 146 lg 1 sätestatut. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Riigikohus on korduvalt (põhjalikumalt nt 02.04.2014 otsuse nr 3-2-1-162-13 p. 29) selgitanud, et TsÜS § 136 lg 2 tähenduses peetakse aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega kolm täisaastat. Seega antud juhul oleks 14.03.2018 müügilepingu p 5.2.3 kokkulepitud kohustuse täitmise tähtpäevast 05.05.2014 tulenevalt hageja nõue aegunud seisuga 05.05.2017. Et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 04.05.2017, millega nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 486 koostoimes, siis tema nõue ei ole aegunud.
15.Arvestades eeltoodut kohus leiab, et I.K. (K.) hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS 8 lg 2, § 76 lg 1, § 80 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel ning tõendatud hagiavaldusele lisatud ja poolte esitatud täiendavate tõenditega, eeskätt 14.03.2014 müügilepingu ja kostja poolt esitatud maksedokumentidega ning hagi tuleb täielikult rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud asjas tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja Rüütli Vara OÜ kanda, kuna hagiavaldus rahuldati täies ulatuses.
10 (11)
2-17-109257 TsMS § 167 lg 1-2 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-182-13 punktis 12 täiendavalt selgitanud, et TsMS § 167 lg-st 1 ja lg 2 esimesest lausest tuleneb, et iseseisva nõudeta kolmas isik saab nõuda oma menetluskulude hüvitamist tema poole vastaspoolelt (kui kohus jätab menetluskulud selle kanda) või jäävad kulud tema enda kanda. Nende reeglite järgi ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik nõuda menetluskulude hüvitamist sellelt poolelt, kelle poolel ta menetluses osaleb või kelle poolel ta sinna kaasati. Arvesse võttes, et kostja taotles kolmanda isiku V. L.i kaasamist kostja poolel, on kolmanda isiku vastaspooleks hageja, kes aga ei pea kostjale menetluskulusid hüvitama ega pea järelikult hüvitama ka kolmanda isiku menetluskulusid. Seega TsMS § 167 lg 2 tulenevalt jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
17.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja riigilõivu kulu on käesolevas asjas TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud summas 200 eurot. Lisaks nõuab hageja kulutusi lepingulisele esindajale 6 tunni ja 20 minuti eest (tunnitasu 60€/tund, sh käibemaks) summas 380,00 eurot, mis kohtu hinnangul on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lõikega 1 kooskõlas mõistliku suurusega ja põhjendatud menetluskulu. Kostja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte 29.11.2018 ega ole sisulisi vastuväiteid sellele esitanud. Seega kohus mõistab hageja nõutud summa 580 eurot kostjalt välja hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.