Võlaõigus › Töövõtulepingud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja Prodest OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Käesolevas asjas esitas hageja 14.05.2018 kosta vastu hagiavalduse, milles palus mõista Prodest OÜ-lt välja põhivõlgnevuse summas 4836 eurot, viivisvõlgnevuse seisuga 14.05.2018 summas 29,01 eurot ja viivisvõlgnevus protsendina põhinõudest (0,1% iga viivitatud täisnädala eest) alates 15.05.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja teatas vastuses hagile, et põhivõlgnevus oli hagi koostamise ajal selline, nagu see oli märgitud hagiavalduses, kuid vastuse esitamise ajaks oli kostja võlgnevuse osaliselt tasunud. Hageja avaldas 24.10.2018, et kostja on talle menetluse vältel tasunud 4836 eurot. Hageja märkis, et kuna hageja nõue sisaldas hagi esitamisel viiviseid 29,01 eurot, loeb hageja tasutud summadest eelkõige tasutuks viivised summas 29,01 eurot ja seejärel põhinõude. Hageja oli kiirema menetluse huvides nõus loobuma lepingujärgsest viivisest, mis oli kostjal tekkinud alates 15.05.2018. Kuna kostja oli tasunud peale kohtumenetluse alustamist 4836 eurot, vähendas hageja oma nõuet 4836 euro võrra. Hageja põhinõude suuruseks jäi 29,01 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 29,01 eurot ja menetluskulud. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja esitas 24.10.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv summas 425 eurot ja õigusabikulud summas 770 eurot (7 h x 110 euro/h). Kostja teatas 09.11.2018, et on põhivõlgnevuse tasunud vastavalt lubatud ajagraafikule. Kostja leidis, et menetluskulud peaksid jääma poolte kanda. Kostja on viiviseid (116,02 eurot) tasunud seadusest tuleneva kohustuse ulatuses. Kostja leidis, et tema arvates ei ole põhjendatud nii suur menetluskulude summa ning menetluskulude summat tuleks pooles ulatuses vähendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt hageja 24.10.2018 menetlusdokumendist on hageja vähendanud põhinõuet 29,01 euroni ja seega on hageja loobunud põhinõudest 4836 euro - 29,01 euro = 4806,99 euro ulatuses. Samuti on hageja loobunud hagis esitatud viivisenõuetest. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest osaline loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus osaliselt lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Eelnevast tulenevalt tuleb võtta vastu hagiavaldusest loobumine osas, milles hageja loobus kostja vastu esitatud põhinõudest summas 4806,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 29,01 eurot ja TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõudest. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hageja osaliselt loobunud hagist, kuna kostja tasus menetluse ajal hagejale 4836 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja on hageja põhinõude omaks võtnud ega ole esitanud hageja viivisenõuetele sisulisi vastuväiteid (kostja märkis, et viivised on makstud seadusest tuleneva kohustuse ulatuses) ning pärast hagi esitamist on kostja rahuldanud hageja nõuded 4836 euro ulatuses, tuleb jätta hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ühtlasi asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub põhinõude vähendamisest allesjäänud osas (summas 29,01 eurot) rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on põhivõla osas hagi oma 02.07.2018 menetlusdokumendis õigeks võtnud, mistõttu tuleb hagi põhinõude vähendamisest allesjäänud osas (summas 29,01 eurot) rahuldada. Seega tuleb välja mõista kostjalt Prodest OÜ-lt hageja Selox OÜ kasuks põhivõlg summas 29,01 eurot eurot. Kohus selgitab kostjale, et pooled ei ole kohtule kompromissi esitanud ning kohus ei saa sundida pooli kompromissile. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kostja kahjuks, siis jäävad ka hagi õigeksvõtuga seotud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna tsiviilasjas tasutud riigilõivu summas summas 425 eurot ja õigusabikulud summas 770 eurot (7 h x 110 euro/h). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga ning seega on tegemist mõistliku ja põhjendatud tunnihinnaga. Kohus aga leiab, et arvestades asja vähest keerukust ning hageja 14.05.2018 hagiavalduse mahtu, on ülepaisutatud hageja esindaja 11.05.2018 ja 14.05.2018 ajakulu 3,5 h+2 h=5,5 h materjalidega tutvumiseks, õigusliku hinnangu andmiseks ja hagiavalduse koostamiseks. Kohus leiab, et viidatud menetlustoimingute põhjendatud ajakulu on 4 h. Kohus leiab, et muus osas olid hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastas hageja esindaja menetluses tehtud toimingutele ja oli kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5,5 h, millele vastab põhjendatud lepingulise esindaja kulu 5,5 h x 110 euroga = 605 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lõikele 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus märgib, et hageja on tasunud hagihinnalt 5116,48 eurot riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 kokku summas 425 eurot. Kuna aga hageja saab käesoleva lahendi jõustumisel seoses hagist osalise loobumisega taotleda kohtult osaliselt tagasi hagiavalduselt tasutud riigilõivu, siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt tasutud riigilõiv välja täies ulatuses. Kohus märgib, et kuna tsiviilasja hind on 5116,48 eurot ning hageja osalisele loobumisele vastab nõuete hind 5116,48 eurot - 29,01 eurot = 5087,47 eurot, siis loobus hageja hagis esitatud nõuetest 5087,47/5116,48≈99,43% ulatuses. Seega vastab nõuete

loobutud osale riigilõiv summas 425 x 99,43/100 = 422,58 eurot. Viidatud menetluskulust poole ehk 422,58 x 0,5 = 211,29 eurot saab hageja käesoleva lahendi jõustumisel kohtult tagasi taotleda. Teine pool (samuti 211,29 eurot) on hageja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostjalt väljamõistetavale riigilõivule lisandub põhjendatud menetluskuluna ka hagi õigeksvõtuga seotud riigilõiv, mis on hagi õigeksvõtu proportsiooni arvestades 425 x 29,1/5116,48≈2,42 eurot. Seega on hageja menetluskulu põhjendatud 605 euro + 211,29 euro + 2,42 euro = 818,71 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt Prodest OÜ-lt hageja Selox OÜ kasuks menetluskuludena 818,71 eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv on 211,29+2,42=213,71 eurot ja õigusabikulud 605 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus mõista Selox OÜ kasuks Prodest OÜ’lt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras. Seega tuleb välja mõista kostjalt Prodest OÜ-lt hageja Selox OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.