lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-15119/5

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-15119/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15119

Kohtuasi

XX (X) ja YY hagi PJSC Aeroflot-Russian Airlines vastu hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.10.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja Roman Antonov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 22.10.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud XX ja YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 09.10.2018 Harju Maakohtule hagi PJSC AeroflotRussian Airlines (kostja) vastu kokku 1 200 euro väljamõistmiseks põhjusel, et lennu hilinemise tõttu jõudsid hagejad sihtpunkti enam kui 5 tundi kavandatust hiljem. Hagejad olid veendumusel, et Eesti kohtul oli pädevus asja arutada tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 (määrus nr 261/2004) artiklitest 3 ja 16 ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) artiklist 21. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hagejate kanda.

Praeguses asjas ei kuulunud kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldamisele määrus nr 261/2004, vaid Eesti-Vene õigusabileping. Välislepingu artikkel 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Seega oli kostja vastu võimalik Eesti kohtusse hagi esitada juhul, kui Eesti territooriumil asus kostja haldusorgan, esindus või filiaal. Praegusel juhul ei esinenud eelnevalt kirjeldatud tingimust. Pelgalt asjaoludest, et ESTAIR OÜ kaudu oli võimalik soetada kostja lendudele pileteid ja kostja veebilehel oli nimetatud ühingule viide, ei saanud järeldada, et Eestis asus kostja haldusorgan, esindus või filiaal. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-ga 2 tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Määruskaebus

3.Hagejad palusid maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi esimese astme kohtule. Eesti kohtul oli Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 järgi pädevus asja arutada, sest Eestis oli kostja esindus ESTAIR OÜ näol. ESTAIR OÜ osutas kostjale piletimüügi teenust, esindades selle kaudu kostja huve. Kuivõrd hagejad olid tarbijad, oli äärmiselt ebaõiglane, kui nad peaksid lennufirma vastu hagi esitamiseks pöörduma Vene Föderatsiooni kohtu poole. Määruse põhjendused
4.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Praeguse kaebuse keskmes on küsimus, kuidas tõlgendada Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 teist lauset, mille kohaselt saavad Eesti kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui juriidilisel isikul asub Eesti territooriumil haldusorgan, esindus või filiaal. Vaidlust ei ole selles, et ESTAIR OÜ ei ole kostja haldusorgan või filiaal. Esmajoones on küsimus, kas ESTAIR OÜ on kostja esindus, s.t kuidas tõlgendada Eesti-Vene õigusabilepingu kontekstis sõna „esindus“. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõna „esindus“ ei saa käsitleda nii laialt, nagu seda teevad hagejad. Kõik ühingud, mille kaudu on võimalik osta kostja opereeritavatele lendudele pileteid, ei ole esindused Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 teise lause tähenduses. Ühte ühingut saab teise ühingu esinduseks nimetada juhul, kui nende vahel on kolmandatele isikutele nähtav alluvussuhe. Kui ühingud toimetavad suveräänselt, sh võtavad iseseisvalt vastu otsuseid, ei ole enamasti võimalik käsitleda ühte ühingut teise esindusena. Võimalust kutsuda ühte ühingut teise esinduseks vähendab veelgi asjaolu, kui väidetav esindus tegutseb teise nime all ja teeb koostööd ka teiste ühingutega. ESTAIR OÜ, keda hagejad nimetavad kostja esinduseks, on Eesti reisiturul tegutsev ühing, kes lähtub oma tegevuses esmajoones enda ärilistest huvidest. Nendest juhindudes sõlmib ühing ka lepinguid erinevate lennuettevõtjatega. Näiteks hetkel müüb ESTAIR OÜ pileteid nii kostja lendudele kui ka Finnairi ja Saartelennuliinide lendudele. Seega on kostja ja ESTAIR OÜ vahel tavapärane lepinguline suhe, mida võib kutsuda ka partnerlussuhteks, kuid seda ei saa nimetada

esinduseks Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 teise lause mõttes. Seda hoolimata asjaolust, et mõlema ühingu kodulehtedel on viited omavahelisele lepingulisele suhtele. Kuivõrd Eestis ei asu kostja haldusorganit, esindust või filiaali ja Eesti-Vene õigusabilepingus ei ole muid kohtualluvust reguleerivaid sätteid, mis sobituksid praeguste asjaoludega, ei allu hagejate kahju hüvitamise nõue kostja vastu Eesti kohtule. Seda sõltumata asjaolust, et hagejad on tarbijad, sest Eesti-Vene õigusabileping ei näe tarbijatele ette soodsamat positsiooni. Seega jättis maakohus õigesti hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja