Kadaka Teed OÜ hagi XX vastu nõude tunnustamiseks YY (Y, pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 19. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Kadaka Teed OÜ (registrikood 11527058), lepinguline esindaja Ingrid Proos Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Harju Maakohtu 19. oktoobri 2018 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Kadaka Teed OÜ (hageja) esitas 5. märtsil 2018 Harju maakohtule hagi XX (kostja) vastu nõude tunnustamiseks YY (pankrotis, edaspidi „võlgnik“) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada nõuet summas 2 913,67 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohase teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja väitel: -
-
kuulutas Harju Maakohus 19. oktoobril 2017 tsiviilasjas nr 2-17-10425 välja võlgniku pankroti ja määras pankrotihalduri (edaspidi „haldur“); hageja nõue võlgniku vastu tuleb Harju Maakohtu 30. novembri 2009 kohtulikust kompromissist tsiviilasjas nr 2-09-21051 (edaspidi „kompromiss“), mille kohaselt võlgnik kohustus tasuma Cramo Eesti AS-le (edaspidi „Cramo“) võlgnevuse summas 202 356 krooni (12 932,91 eurot) vastavalt kokku lepitud maksegraafikule; maksegraafiku kohaselt kohustus võlgnik 28. jaanuaril 2010 tasuma 45 589 krooni (2 913, 67 euro) suuruse osamakse, milleks laenas hagejalt sama summa;
26.jaanuaril 2010 kandis hageja võlgniku soovil maksekorraldusega nr 66 (edaspidi „maksekorraldus“) laenusumma 2 913,67 eurot üle Cramole; võlgnik ei ole hagejale laenu tagasi maksnud, vaid andis korduvalt lubadusi laenu tagastamiseks, viimati teatas 18. mai 2016 SMS-ga, et tasub võla kohe kui saab; hageja esitas 18. detsembril 2017 haldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 2 913,67 eurot. Nõue ei ole pandiga tagatud;
5.veebruaril 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite kostja ja võlgnik.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
kostja taotleb asjas vaheotsuse tegemist lõppotsusena, sest hageja nõue võlgniku vastu on aegunud; tõendamata on hageja väited nagu oleks võlgnik andnud korduvaid lubadusi võla tasumiseks. Tegelikkuses pole võlgnik vastavat nõuet kunagi tunnustanud ega lubanud seda tasuda; hageja esitatud SMS-i kuvatõmmis ei võimalda seostada hagiavalduse esemeks olevat nõuet ning võlgniku tahteavaldust seoses hagi esemega. Kostjale teadaolevalt on hageja proovinud tõendada nimetatud SMS-iga samas pankrotimenetluses ka teiste võlasuhete aegumise katkemist.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 19. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
30.novembril 2009 kinnitas Harju Maakohus kohtuliku kompromissi, millega võlgnik kohustus tasuma Cramole 12 932, 91 eurot vastavalt maksegraafikule;
19.oktoobri 2017 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti; hageja esitas 18. detsembril 2017 pankrotimenetluses nõude summas 2 913,67 eurot; võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul esitasid nõudele vastuväite kostja ja võlgnik, mille tulemusena jäi hageja nõue tunnustamata. 2 (5)
3.2.Hageja ja võlgnik sõlmisid suulise laenulepingu. Laenulepingu sõlmis hageja juhatuse liikmena võlgnik ise. Hageja esitatud SMS-i kuvatõmmis ei võimalda tuvastada kostja tahteavaldust seoses hagi esemega. Laenu saamist kinnitab siiski maksekorraldus ja selle selgitus. Laenulepingule ei näe seadus ette vormi, mistõttu võis selle sõlmida suuliselt. Kuna laenu tagastamise tähtajas kokku ei lepitud, tuleb eeldada tähtajatu laenulepingu sõlmimist.
3.3.Maakohus ei nõustunud kostja aegumise vastuväitega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, kelleks on võlgnik. Lisaks märkis kohus, et kuna võlgniku suhtes kuulutati pankrot välja
19.oktoobril 2017, siis muutus nõue PankrS § 42 kohaselt sissenõutavaks 19. oktoobril 2017. Isegi kui arvestada TsÜS § 146 lg 1 aegumistähtaega, siis hageja nõue ei ole aegunud.
3.4.Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi ja tunnustas hageja nõuet summas 2 913,67 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas 19. novembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt maakohus: -
-
-
kohaldas valesti TsÜS § 143 lg 1 koostoimes PankrS § 101 lg 2, § 102 lg 2 ja 3 ning §-ga 107 jättes kostja aegumise vastuväite arvestamata. Võlausaldajal on nõudele vastu vaieldes ja menetluses kostjana osaledes samad õigused nagu võlgnikul; jättis kostja ära kuulamata. Maakohtu järeldus, et poolte vahel on sõlmitud tähtajatu laenuleping, on kostjale üllatuslik. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuginenud asjaolule, mille kohta kostjal ei võimaldatud nõuetekohaselt arvamust avaldada; kohaldas valesti PankrS § 42, sest aegunud nõue ei muutu selle alusel uuesti sissenõutavaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise põhjused on järgmised.
6.1.Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4 ning § 392. Samuti ei täitnud maakohus selgitamiskohustust (TsMS § 351) ega kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg-d 1, 3 ja 4). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 mõttes. Mitte iga rikkumine eelmenetluses ei osutu niivõrd oluliseks, et toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
3 (5)
6.2.Maakohus rikkus eelmenetluse korraldamise kohustust sellega, et jättis määratlemata selge vaidluseseme ja -ulatuse (TsMS § 392 lg 1). Maakohus vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise asjaolusid ei tuvastanud. Eelmenetluse puudulikkus avaldub täiendavalt selles, et maakohus ei lahendanud kostja taotlust TsMS § 449 lg 3 kohase lõppotsuse tegemisest.
6.3.Kostja esitas hagile vastates selge taotluse teha vaheotsus nõude aegumise kohta. Kostja märkis ka, et kui kohus jätab aegumise kohaldamata ja jätkab menetlust, soovib kostja esitada täiendavaid tõendeid hageja nõude alusetuse kohta (tl 40). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna maakohus TsMS § 449 lg 3 kohase otsuse tegemise kohta seisukohta ei võtnud ning menetlusosalistega seda ei arutanud, siis tekkis kostjal õigustatud ootus, et maakohus avalikustab TsMS § 449 lg 3 kohase otsuse, st aegumise kohaldamata jätmise korral teeb vaheotsuse ja jätkab menetlust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, siis tulenevalt TsMS § 176 lg-st 2 peab maakohus enne kohtuotsuse tegemist andma menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus teavitas 9. oktoobri 2018 e-kirjaga pooli otsuse avalikult teatavakstegemise ajast (tl 46), kuid menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaega ei andnud. Ka seetõttu võis kostja endiselt eeldada, et maakohus lahendab ainult aegumise vastuväite.
6.4.Maakohus jättis määratlemata selge vaidluseseme-ja ulatuse, st tuvastamata vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise asjaolud. Selles osas on vaidlustatud otsus ka ebapiisavalt põhjendatud, mis on TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine ning vastab TsMS § 656lg 1 p 5 tunnustele. Laenuleping on kahepoolne leping, mille sõlmimiseks on vajalikud mõlema poole tahteavaldused. Nende esile toomise ja vaidluse korral tõendamise kohustus on hagejal. Vähemal üldjuhul ei piisa mõlema poole tahte tuvastamiseks laenusumma ülekandmise maksekorraldusest, sest sellest ei nähtu laenusaaja tahe. Hagiavaldusest ei selgu, millal kohustus võlgnik hagejale laenu tagastama. Hageja märkis üksnes, et võlgniku pankroti väljakuulutamisel oli hagejal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue ja võlgnik on andnud korduvaid lubadusi laenu tagastamiseks (tl 19 pöördel). Maakohus tegi 15. augusti 2018 e-kirjas hagejale ettepaneku täpsustada, millal muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks (tl 43). Hageja täpsustas 10. septembri 2018 menetlusdokumendis, et lepingu sõlmimisel laenu tagastamise tähtajas võlgniku makseraskuste tõttu kokku ei lepitud ja suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut. Maakohus ei kujundanud selget seisukohta, kas hageja on hagi alust muutnud. Algsest hagiavaldusest jääb võlgniku tagastamislubadustele tehtud viite tõttu mulje, et hageja tugines laenu tagastamise varasemale tähtpäevale. Nii sai hagiavaldusest aru ka kostja, kes esitas sellest lähtuvalt aegumise vastuväite. Seega võib hageja 10. septembri 2018 menetlusdokumendis sisalduda TsMS § 376 kohane hagi aluse muutmise avaldus. Kuna maakohus võttis hageja uue faktilise asjaolu vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse, siis nõustub ringkonnakohus kostja kaebuse väitega, et otsus oli kostjale üllatuslik. Kohtu õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt Riigikohtu 9. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 15). Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 3, mille kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 4 esimeses lauses sätestatut, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Need rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama laenulepingu sõlmimise asjaolud. Lisaks tuleb vastavalt kostja taotlusele võimaldada tal esitada täiendavad tõendid. 4 (5)
6.5.Maakohus rikkus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna pooled vaidlesid nõude õigusliku aluse üle, siis oli kohtul kohustus selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (TsMS § 230 lg 1). Ka kirjalikus menetluses peab maakohus järgima TsMS § 392 lg-st 1 tulenevaid eelmenetluse ülesandeid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik).
6.6.Põhjendatud on ka kaebuse väide selle kohta, et maakohus eitas asjatult kostja õigust tugineda aegumisele. Võlausaldaja võib PankrS § 107 kohaselt taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul. Nimetatud sättest ja PankrS § 101 lg-st 2, § 103 lg-test 2, 3 tuleneb, et nõudele vastu vaieldes ja kostjana menetluses osaledes on võlausaldajal nõudele vastuväiteid esitades samad õigused, mis võlgnikul, keda esindab haldur (Riigikohtu
23.oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-07, p 21).
6.7.Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Tunnistaja ülekuulamise taotluse peab samuti lahendama maakohus. Kostja taotles kaebusega ringkonnakohtus uue sisulise otsuse tegemist, aga ringkonnakohus ei pea seda eeltoodud kaalutlustel võimalikuks – seega rahuldatakse kaebus osaliselt.
7.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.