XX hagi OÜ A-Investment vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1263 Harju Maakohtu 12.09.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kostja: OÜ A-Investment (registrikood 12084901) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.09.2018 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud XX kanda. OÜ-l AInvestment hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX (hageja) esitas hagi OÜ A-Investment (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1263.
Hagiavalduse kohaselt on täiteasjas nr 194/2016/1263 sundtäidetavaks nõue, mis tuleneb GPG Finance OÜ (pankrotis) ja T.I.M Invest OÜ vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust (täitedokument 1), millega T.I.M Invest OÜ andis GPG Finance OÜ-le (pankrotis) laenu. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kinnisasjale hüpoteek. T.I.M Invest OÜ loovutas nõude kostjale. Laenusaaja GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 29.05.2017. Pankrotiseaduse
1(5)
(PankrS) § 35 lg 1 p-st 6 tulenevalt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega laenusaaja GPG Finance OÜ (pankrotis) kohustuste osas lõppes kõrvalnõuete suurenemine alates 29.05.2017.
3.Kostja esitas 15.07.2016 kohtutäiturile Toomas Saarmale (edaspidi: kohtutäitur) täitmisavalduse. Kohtutäitur algatas 18.07.2016 täitemenetluse. 19.07.2018 saatis kohtutäitur hagejale täitetoimingust teatamise dokumendi, mille kohaselt oli sissenõude summa 261 984,56 eurot, millest hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus oli 242 025 eurot, millele lisandus viivis. Võlgnevuse suuruseks koos täitekuludega seisuga 19.07.2018 oli märgitud 245 733,09 eurot. Lisaks oli märgitud, et sõltumata tähtaegadest kinnipidamisest on hagejal tulenevalt hüpoteegi seadmise lepingust nr 2226 kohustus tasuda nõudeid hüpoteegisumma 260 000 euro ulatuses. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei ole hageja vastu nii suurt nõuet, nagu oli märgitud täitetoimingust teatamise dokumendis. Samuti ei olnud õige teates märgitud asjaolu, et hüpoteegiga tagatud nõude summa on 242 025 eurot ning see, et hagejal on kohustus tasuda nõudeid hüpoteegisumma 260 000 euro ulatuses. Ebaõige nõudesumma tõttu oli ebaõigesti määratud ka nõudesummast lähtuv kohtutäituri tasu.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 otsuses tsiviilasjas 2-16-12941 (edaspidi ka: varasem menetlus, varasem otsus) tunnistas kohus täiteasjas nr 194/2016/1263 lubamatuks viivisenõude sundtäitmise suuremas summas kui 148 000 eurot. Seega on täidetava nõude suuruseks kokku maksimaalselt 227 935 eurot (põhivõlgnevus 75 000 eurot, kõrvalnõuded 148 000 eurot ning intress 4935 eurot).
5.Hageja väitel ei ole kostja tsiviilasjas 2-16-12941 tehtud lahendist tulenevalt täitemenetluses oma nõuete suurust muutnud. 29.05.2017 on välja kuulutatud GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrot, mistõttu viivise nõue aja jooksul väheneb. Võrreldes varasema lahendiga on muutunud see, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 alusel saab sisse nõuda vähem viivist, kui sai varasema otsuse tegemise ajaga. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja ei nõustunud täitemenetluses esitatud nõude suurusega ja esitas 29.08.2016 kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (tsiviilasi 2-16-12941). Tsiviilasja menetlus lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 otsusega, millega kohus leidis, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks viivisenõude täitmisel suuremas ulatuses kui 148 000 eurot.
8.Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on olemas jõustunud varasem otsus, mille menetlusosalised olid samad, mis käesolevas tsiviilasjas, ja menetluse esemeks oli sama täitemenetluse lubamatuks tunnistamine samadel alustel, mis käesolevas tsiviilasjas.
9.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hagi on lubatud tulenevalt AÕS § 346 lg-st 1. Nimetatud norm ei ole uus ning selles sätestatud regulatsioon kehtis ka varasema 2(5)
kohtumenetluse ajal. Seega ei ole selles osas asjaolud muutunud pärast varasema otsuse tegemist. Lisaks ei ole tekkinud õiguslik tagajärg muutunud varasema menetlusega võrreldes. Hageja tugines AÕS § 346 lg-le 1 koostoimes PankrS § 35 lg 1 p-ga 6, mille kohaselt viiviseid ei arvestata alates pankroti väljakuulutamisest. GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja ajal, mil varasem menetlus veel käis. Seega viivise arvestuse peatumine ja koostoimes AÕS § 346 lg-ga 1 lõplike kõrvalnõuete suuruse vähenemine aja jooksul ei olnud samuti uueks asjaoluks võrreldes varasema otsusega.
10.AÕS § 346 lg 1 ei saa ka põhimõtteliselt olla alus, mis põhistab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, sest vastupidine tõlgendus tähendaks, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga venitada täitemenetluse kulgu, kuni kõrvalnõudeid ei saa enam esitada. Kui AÕS § 346 lg 1 oleks alus, mille järgi nõude suurus on valesti määratud, siis isegi kui kohus määraks sellest lähtuvalt õige nõude suuruse, oleks otsuses märgitud nõude suurus juba järgnevaks päevaks pärast kohtuotsuse tegemist väiksem. Seeläbi oleks sissenõutava summa määramine võimalik alles pärast seda, kui viivisenõudeid ei saa üldse arvestada ja täitmine toimub üksnes põhinõude üle. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
12.Varasemas menetluses tugines hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena erinevatele GPG Finance OÜ (pankrotis) laenulepingust tuleneva nõude täitmise asjaoludele, loovutatud nõude suurusele, asjaolule, et kõrvalnõue ei saa ületada põhinõuet, kostja vastuvõtu viivitusele ning laenu GPG Finance OÜ-lt (pankrotis) sissenõudmise ja nõude aegumise asjaoludele. Hageja ei tuginenud varasemas menetluses asjaoludele, millele tugineb praeguses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, milleks on kõrvalnõuete sundtäitmine tulenevalt AÕS § 346 lg 1 ja PankrS § 35 lg 1 p 6 rakendumisest seoses GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrotiga
13.Maakohtu käsitlus, et kuna AÕS § 346 lg 1 kehtis juba varasema kohtumenetluse ajal ning enne varasema kohtumenetluse lõppu oli teada GPG Finance OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamine ja et nendest asjaoludest tulenevalt ei ole hagiavaldus lubatud, on põhjendamatu ning ilmselgelt hageja õigusi kahjustav. Hageja ei saanud ega pidanudki ette aimama, et kostja ei lähtu pärast täitemenetluse uuendamist õigusaktidest ega vähenda sissenõutavat nõuet. AÕS § 346 lg 1 ja PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaldamiseks vajalik olukord esines esimest korda hetkel, mil täitemenetlus oli peatatud. Maakohus peatas 31.08.2016 määrusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse ja kohtutäitur uuendas selle 28.06.2018. Kuna täitemenetlus oli peatatud, ei kerkinud hüpoteegiga tagatud kõrvalnõuete mahu õige suuruse küsimus täitemenetluses varem esile. Seega nii täitemenetluse peatumise ajal hüpoteegiga tagatud kõrvalnõuete mahu vähenemise ilmnemise kui ka asjaolu näol, et kostja kõrvalnõuete mahu vähenemist täitemenetluse uuendamise järgselt arvesse ei võtnud, oli tegemist uute asjaoludega, mis tulid ilmsiks alles siis, kui täitemenetlus oli uuendatud pärast varasema kohtumenetluse lõppu.
3(5)
14.Hagi on esitatud olukorras, kus kohtutäitur oli teavitanud hagejale kuuluva kinnisasja arestimisakti koostamisest. Seega muutus aktuaalseks küsimus nõude tegelikust suurusest lähiaja seisuga. See omakorda on otseselt seotus AÕS § 346 lg 1 ja PankrS § 35 lg 1 p 6 rakendumisega. Asjaolu, et põhinõue ja kõrvalnõuded on tulenevalt AÕS § 346 lg 1 ja PankrS § 35 lg 1 p 6 rakendumisest lubatud hagiavalduse esitamise seisuga kuni 176 000 eurot, on uus asjaolu, mida varasemas menetluses ei käsitletud
15.Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et AÕS § 346 lg 1 ei saa põhimõtteliselt olla alus, mis põhistab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtul on alati võimalik määrata nõude suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga ning esitada otsuse resolutsioonis summa vähenemise põhimõte iga otsuse tegemisele järgneva päeva kohta kuni kinnisasja müügini.
16.Maakohtu 12.09.2018 määrus on vastuolus maakohtu 04.09.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-12445. Viidatud tsiviilasjas esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele, viidates mh AÕS § 346 lg-le 1 ja PankrS § 35 lg 1 p-le 6. Maakohus keeldus kaebust menetlusse võtmast ja leidis, et sobiv õiguskaitsevahend oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine hagimenetluses. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Varasemas tsiviilasjas olid hageja nõude aluseks sundtäitmise asjaolud, loovutatud nõude ja kõrvalnõuete ebaõige suurus, kostja vastuvõtuviivitus ja nõude aegumine. Ringkonnakohus rahuldas varasema otsusega hageja nõuded osaliselt ja leidis, et viivisenõude sundtäitmine tuleb 148 000 eurot ületavas osas lubamatuks tunnistada. Viivise nõude täitmine oli lubatud arvestusega kuni pankroti väljakuulutamiseni. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. Seega on sama täiteasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi viivise nõude osas samadel alustel lahendatud ja otsus on jõustunud.
21.See, et kohtutäitur uuendas täitemenetluse 28.06.2018 samas mahus, kui oli täitemenetluse alustamisel enne varasema kohtuotsuse jõustumist ja sama summa alusel korraldas hagejale kuuluva kinnisasja arestimise, ei anna alust uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmiseks. Tegemist võib olla olukorraga,
4(5)
mille puhul on võimalik esitada hagejal TMS § 217 lg 1 järgi kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
22.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleval juhul on võimalik esitada uus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi AÕS § 346 lg 1 alusel. Kuna GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrot oli välja kuulutatud varasema menetluse ajal, siis ei ole tegemist uue asjaoluga.
23.Kolleegium märgib lisaks, et kohtupraktika kohaselt tuleb AÕS § 346 lg 1 ja PankrS § 35 lg 1 p 6 tõlgendada võlgnikuks mitteoleva kinnisasja omaniku suhtes viisil, kus nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes ei mõjuta nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas pankrotimenetluse eripära ega kahjusta kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord, mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis, kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg on tagastamata (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-12 p 13). Seega on maakohtu järeldus AÕS § 346 lg 1 ja PankrS § 35 lg 1 p 6 osas vastavuses Riigikohtu poolt väljendatuga.
24.Viide maakohtu 04.09.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-12445 kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse menetlusest võtmisest keeldumise kohta ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmiseks. Tegemist on erinevate menetlustega. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ringkonnakohus tühistanud maakohtu 04.09.2018 määruse ja saatnud tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
25.Kuna ringkonnakohus ei rahulda määruskaebust, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ringkonnakohtu menetluses ei osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad kulud.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.