Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Koik ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.05.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-8052
Kohtuasi
Bigbank AS-i hagi Y.L-i vastu 10 652,6 euro suuruse laenu tagastamiseks, intressi, viivise ja haldustasu saamiseks ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.04.2025 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Bigbank AS-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
16 121,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Leana Land
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Bigbank AS-i 05.05.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 02.04.2025 tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada Bigbank AS-i apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 02.04.2025 tagaseljaotsus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-24-8052 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bigbank AS (hageja) esitas 21.05.2024 Harju Maakohtule Y.L-i (kostja) vastu hagi (täiendatud 13.12.2024), milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja tagastamata laenusumma 10 652,6 eurot, lepingu haldustasu 10,17 eurot, võla sissenõudmiskulu 10 eurot, intressi 733,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2590,30 eurot ja alates 22.05.2024 kuni laenusumma tagastamiseni sellelt viivise 19,9% aastas. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-21015179 (leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 12 260 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu 60 kuu jooksul igakuiste maksetena ja tasuma hagejale tagastamata krediidisummalt intressi 19,9% aastas. Krediidikulukuse määr oli 23,47%. Hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh omandas kostja krediidivõime hindamiseks vajaliku teabe. Laenutaotlusel märkis kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu 1100 eurot ning hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et tema keskmiseks sissetulekuks on töötasu 1055 eurot kuus. Hageja veendus, et kostjal oli olemas regulaarne sissetulek. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja töösuhe sama tööandja juures kestnud enam kui kaks aastat. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on krediidikohustus 400 eurot kuus PLACET GROUP OÜ ees, mida ta soovib refinantseerida. Hageja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte põhjal, et kostjal on krediidikohustus IPF Digital AS ees 231 eurot kuus, SEB Pank AS ees 17 eurot kuus, PLACET GROUP OÜ ees 251 eurot kuus (laenujääk 3956,05 eurot) ning Bondora AS ees 403 eurot kuus (laenujääk 3243,9 eurot). Täiendava täpsustamise käigus selgus, et kostja soovib refinantseerida kohustusi PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS ees. Kuna poolte lepinguga refinantseeriti kostja kohustused PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS ees, ei võtnud hageja neid krediidivõimet analüüsides arvesse ning arvestas nende asemel poolte lepingust tulenevat tulevikukohustust 328,34 eurot kuus. Poolte lepinguga vähenesid kostja krediidikohustused 325,66 euro võrra kuus, st kostja muutis kohustused jõukohasemaks ning vältis sellega oma maksejõuetust. Pärast eelnimetatud kohustuste refinantseerimist jäi kostja igakuiseks krediidikohustuseks 231 eurot IPF Digital AS ees, 17 eurot SEB Pank AS ees ning hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 328,34 eurot kuus. Seega moodustas kostja igakuiste kohustuste summa pärast hagejaga lepingu sõlmimist 576,34 eurot ning arvestades kostja sissetulekut jäi talle vabaks kasutamiseks 478,66 eurot, mis on piisav ja mõistlik summa, mis tagas igapäevaste kulutuste ja elamiskulude katmise. Kostja teavitas hagejat, et tal on üks ülalpeetav ning kostja elab endale kuuluvas korteris. Kostjale jääv raha oli kostja ja tema ülalpeetava ülalpidamiseks piisav. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust (1055 eurot kuus), moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal tema sissetulekutest ca 54,63% (576,34×100/1055=54,63), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Tarbimislaenu puhul on maksimaalne laenuteenindusmäär 55% sissetulekust, mille tulemusena jääb kliendile elamiskulude ja muude kulude kandmiseks 45% tema sissetulekust.
2
2-24-8052 Hageja tasaarvestas laenusummaga lepingu sõlmimise tasu 183,9 eurot, tegi kostja palvel kostja varasemate laenude refinantseerimiseks 3956,05 euro suuruse makse PLACET GROUP OÜ-le ja 3243,9 euro suuruse makse Bondora AS-le ning kandis ülejäänud raha kostja pangakontole. Kostja on alates lepingu sõlmimisest tasunud hagejale kokku 3970 eurot, millest 2317,63 eurot arvestas hageja intressi katteks, 1607,4 eurot laenu katteks, 30 eurot lepingu haldustasu katteks, 5 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 9,97 eurot viivise katteks. Kuna kostja jättis kolm graafikujärgset osamakset tasumata, hoiatas hageja 27.01.2023 kostjat lepingu ülesütlemise eest ning kuna kostja ei reageerinud, ütles hageja lepingu 02.03.2023 avaldusega üles.
1.2.Juhul, kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada hagejale 8106,1 eurot, sh on kostja uuesti määratud maksete kohaselt kohustatud tasuma hagejale hagi esitamise aja seisuga 2068,05 eurot ning ajavahemikul 27.05.2024– 26.10.2026 iga kuu 201,27 eurot. Kostja vastuväited
2.Maakohus toimetas hagiavalduse ja selle täienduse kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 02.04.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu 2068,05 eurot ja ajavahemikul 27.05.2024– 26.10.2026 iga kuu 201,27 eurot vastavalt maksegraafikule, samuti sissenõudmiskulu 10 eurot. Ülejäänud nõuete osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigilõiv 980 eurot, mille maakohus jättis kostja kanda ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Maakohtu tagaseljaotsuse kohaselt kontrollis maakohus krediidikulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist ning leidis, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr (23,47%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga ega ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine, kuid hinnates hageja esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 tähenduses, mistõttu tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja esitatud ümberarvutustele. Kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võlakohustusi nelja võlausaldaja ees kokku 884 eurot kuus ning tema sissetulek oli 1055 eurot kuus. Seega moodustasid ainuüksi nende võlausaldajate kohustused kokku 83,7% kostja sissetulekust (mitte 54,63%, nagu leiab hageja). Arvestatud ei ole kostja eluks vajalikke kulusid (elukoha kulud, kulud toidule jms). Asjaolu, et hageja tasus laenu andes väidetavalt teiste võlausaldajate nõudeid, millega vähenes justkui kostja kohustuste osakaal kuus, ei õigusta vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu tagaseljaotsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi tervikuna, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3
2-24-8052 Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja jättis otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, sh ei ole otsus kooskõlas hagis ja selle täienduses esitatud asjaolude ja tõenditega. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et lepingu sõlmimise eesmärk oli mh kahe varasema kohustuse refinantseerimine ning et need kohustused asendusid uue kohustusega, mille igakuine osamakse oli oluliselt väiksem. Hageja esitas kohtule asjakohased tõendid selle kohta, et kohustused PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS ees refinantseeriti lepingu sõlmimise tulemusena ning laen kanti otse nimetatud võlausaldajatele. Kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus esitatud selgitusi ja tõendeid ebausaldusväärseks pidas või miks otsustas kohus refinantseerituid kohustusi käsitleda endiselt kehtivate kohustustena ka pärast lepingu sõlmimist. Sellest tulenevalt leidis maakohus vääralt, et kohustused moodustasid 83,7% kostja sissetulekust. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja ei arvestanud kostja eluks vajalikke kulusid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu tagaseljaotsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 alusel koosmõjus TsMS § 656 lg 1 p-ga 5 tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil, mis toob vältimatult kaasa tagaseljaotsuse tühistamise ja TsMS § 657 lg 2 järgi asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Ringkonnakohus märgib, et kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult; sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Siinses asjas oli hageja taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, maakohus oli hagiavalduse ja selle täienduse kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetanud ning kostja ei vastanud hagile, st tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid iseenesest täidetud. Maakohus eksis aga vaidlust tagaseljaotsusega lahendades hagi õiguslikku põhjendatust hinnates.
7.Esmalt märgib kolleegium, et tagaseljaotsust tehes ei hinda kohus asjas esitatud tõendeid. Kohus võtab aluseks üksnes hagiavalduses esile toodud asjaolud ning loeb need TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Seetõttu ei saanud maakohus hageja esitatud tõendeid hinnates tuvastada asjaolusid, mille alusel järeldada, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei ole seetõttu asjakohased apellatsioonkaebuse väited, millega hageja heidab maakohtule ette tõendite väära hindamist ja hindamata jätmist. Kohus hindab tõendeid ja tuvastab nende alusel asjaolusid üksnes juhul, kui hagile vastamata jätmisest hoolimata otsustab kohus lahendada vaidluse tavapärases korras. Juhul, kui TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud, kuid kohus kahtleb hagi põhjendatuses, ei ole kohtul kohustust lahendada vaidlust tagaseljaotsusega.
8.Kui kohus otsustab lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, peab kohus hagi lahendades arvestama kõiki hagis esitatud asjaolusid ning hindama, kas esitatud asjaolude õigsust eeldades on alust hagi rahuldada. 4
2-24-8052
8.1.Siinsel juhul jättis maakohus tagaseljaotsuses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kontrollides põhjendamatult arvestamata hageja esile toodud asjaolud selle kohta, et hageja refinantseeris kostjaga sõlmitud lepingu alusel kostja varasemaid kohustusi ning vähendas seeläbi kostja igakuiste kohustuste mahtu. Hageja tõi hagiavalduses esile, et ta selgitas välja, et kostjal oli tema pangakonto väljavõttest nähtuvalt kohustus tasuda IPF Digital AS-le 231 eurot kuus ja SEB Pank AS-le 17 eurot kuus, PLACET GROUP OÜ-le 251 eurot kuus ning Bondora AS-le 403 eurot kuus (kokku 902 eurot kuus). Lisaks tõi hageja esile, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu eesmärgiks oli PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS-lt saadud laenude refinantseerimine ning lepingu alusel saadud raha arvel tuli täita ja täideti kostja kohustused PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS ees. Ühtlasi tõi hageja esile, et laenu andmisega vähenes kostja igakuiste kohustuste maht 325,66 euro võrra, sest seni PLACET GROUP OÜ-le ja Bondora AS-le makstava 654 euro suuruse igakuise kohustuse (251 eurot + 403 eurot) asemel kohustus kostja tasuma hagejale 328,34 eurot kuus. Koos kohustusega tasuda IPF Digital AS-le 231 eurot kuus ja SEB Pank AS-le 17 eurot kuus, oli kostja kohustuste igakuine maht hagejaga sõlmitud lepingut arvestades 576,34 eurot (senise 902 euro asemel), mis oli 54,63% kostja sissetulekust ning vastas Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas tavapärasele ja mõistlikule kohustuste osakaalule sissetulekutest.
8.2.Ühtlasi ei ole õige maakohtu järeldus, et need asjaolud ei mõjuta kohtu hinnangut vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kolleegium märgib, et krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 järgi sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 teise lause järgi arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, kehtestades selleks vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §-le 49 siseeeskirjaga tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, sh KAVS § 49 lg 2 1 järgi krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhte. Kuigi KAVS § 49 lg 8 järgi võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhtele miinimumnõuded, ei ole seda seni tehtud. Eeltoodust ei tulene täpsemalt, kuidas peab krediidiandja hindama tarbija kohustuste ja sissetulekute vahekorda. Finantsinspektsiooni juhiste kohaselt tuleb lähtuda krediidi põhiosa ja intressimaksete ning tarbija sissetuleku suhtest, võttes seejuures arvesse nii tarbijale väljastatava kui ka juba varem võetud kohustuste summa. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on ilmselge, et tarbija sissetulekutest ei jätku kõikide olemasolevate ja taotletavate kohutuste kandmiseks. Seejuures peab krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe vastama krediidiandja poolt sise-eeskirjades kehtestatud piirmääradele. Tarbija jaoks on ebamõistlikult koormav, kui tema kõigi finantskohustuste igakuised põhiosaja intressimaksed kokku moodustavad 80–100% tema sissetulekutest ning ettevaatlikkusega tuleks suhtuda ka suhtarvudesse, mis jäävad vahemikku 50–80% (vt Finantsinspektsiooni käsiraamat vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile. 17.10.2024. Kättesaadav: fi.ee/juhendid).
5
2-24-8052 Kuigi ülaltoodu kohaselt peab krediidiandja võtma tarbija krediidivõimet hinnates arvesse kõik tema finantskohustused, ei tähenda see seda, et laenuandja peaks krediidivõimet hinnates arvestama ka neid kohustusi, mis laenu andmise tulemusel lõppevad. Kui pooled lepivad kokku, et laenulepinguga refinantseeritakse tarbija varasemaid kohustusi ja need lõppevad laenusumma väljamaksmisega, siis saab krediidiandja arvestada refinantseerimise tõttu varem võetud kohustuste asemele tekkiva uue kohustusega ega pea arvestama kohustusi, mida tarbijal ei tule enam uue kohustuse võtmise järel täita. Siinsel juhul leidis maakohus, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet sellega, et kostja oli laenutaotlust esitades olukorras, kus tema kõigi finantskohustuste ja sissetuleku suhet (83,7%) arvestades ei oleks ükski krediidiandja võinud talle laenu anda. Maakohus jättis aga arvestamata hageja väited selle kohta, et poolte lepingu tulemusena kostja igakuiste kohustuste maht vähenes oluliselt, mitte ei suurenenud. Eeldades hageja väidete õigsust jättis maakohus hindamata, kas kostja muutunud kohustuste summa ja sissetuleku suhe (54,63%) vastas hageja sise-eeskirjale ning võimaldas kostjal kanda ülejäänud sissetuleku arvel elamiseks vajalikke kulusid.
9.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, sest ringkonnakohtul ei ole TsMS § 657 lg 2 järgi võimalik teha asjas ise uut tagaseljaotsust, millega ringkonnakohus rahuldaks hagi täielikult hageja esile toodud esmasel alusel (vt TsMS III komm (2018), § 657, p 3.3). Ühtlasi juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et tarbijakrediidivaidlustes ei ole üldjuhul põhjendatud lahendada vaidlust tagaseljaotsusega, sest maakohus peab omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, aga ka muid asjaolusid, mis mõjutavad hageja nõude rahuldamist sisuliselt, mitte pelgalt hagis esitatud asjaolude kohaselt.
10.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.