6.Välja mõista YY-lt CC kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 210 eurot.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II) esitasid 11.08.2014 Viru Maakohtule avalduse lähenemiskeelu rakendamiseks CC (puudutatud isik) suhtes kolmeks aastaks selliselt, et puudutatud isikul oleks keelatud avaldajatega suhelda, nendega teadlikult ühendust võtta ja kontakti otsida, sh helistada, sõnumeid saata, e-posti ja posti saata, võtta ühendust sotsiaalvõrgustikes. Samuti palusid avaldajad keelata lähenemine avaldajatele ja nende elukohale 50m ulatuses igas asustatud punktis, kus osalised võivad kokku puutuda (tänaval, poes, pargis). Koertenäitustel ei tohi puudutatud isik läheneda avaldajatele lähemale kui 15m ega tohi segada avaldajate koera osalemist näitustel. Puudutatud isikul tuleb mh keelata laimavate ja valesid täis kirjade saatmine ja avaldajatel näitustel osalemise takistamine.
2.Viru Maakohus jättis 15.08.2014 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja saatis selle kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule.
3.Avalduse kohaselt ostis avaldaja II 2012 veebruaris puudutatud isikult kirjaliku lepingu alusel saluki tõugu koerakutsika (koera). Alates maist 2012 hakkas puudutatud isik avaldajale II ja oma sõpradele-sugulastele saatma kirju väitega, et avaldaja II sai koera ebaseaduslikul teel. Alates 2012. aasta kevadest on puudutatud isik koerte näitustel kohal ja ründab ning ahistab avaldajaid ja koera. Puudutatud isik tormab avaldajate ja koera juurde, asub koera kallistama või enda juurde tirima, lükates avaldajaid eemale. Toimunu on arutusel olnud ka Eesti Kennelliidus. Sealt saadeti puudutatud isikule märgukiri, aga vaatamata sellele intsidendid jätkuvad.
4.Rikkumisi on olnud nii näitustel kui sotsiaalmeedias. Avaldajad on kandnud nii materiaalseid kulutusi kui mittevaralist kahju puudutatud isiku käitumise tagajärjel. Puudutatud isik sekkub avaldajate ellu ja tegutseb ebaseaduslikult, ta jätkab oma tegevust ja avaldajate häirimist. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.
6.Vastuväidete kohaselt on puudutatud isik tõukoerte kasvataja alates 2002. aastast. Seoses raske majandusliku ja isikliku olukorraga nõustus ta müüma koera avaldajale II, kuid soovis, et ta saaks ka edaspidi koeraga suhelda. 17.08.2013 koerte näitusel ja hiljem nägi puudutatud isik, et koer ei ole harjunud uue koduga. Ta esitas müügilepingust taganemise avalduse, mida avaldaja II ei aktsepteerinud. Puudutatud isik pöördus avaldaja II poole ja palus koera tagasi anda, pakkudes tagasi ka saadud raha. Avaldaja II keeldus ja esitas kaebuse kennelliidule.
7.Seadus ei võimalda seada keeldu läheneda teisele isikule kuuluvale koerale, samuti ei ole puudutatud isik pannud toime selliseid tegusid, mis oleksid tõlgendatavad avaldajate eraelu puutumatuse rikkumisena (ei ole käinud avaldaja elukohas vms). Pooled kasvatavad ühte tõugu koeri, kes koerte näitusel paigutatakse ühte ringi, mistõttu ei ole ka seal võimalik hoida distantsi 15m. Puudutatud isik ei ole ühelgi näitusel koerte esinemist ja võistlust häirinud. Avalduses märgitud probleemi aktuaalsus on avalduse esitamisest möödunud
aastate vältel kadunud, väidetavad rikkumised toimusid üle viie aasta tagasi ja vahepealsel ajal ei ole konflikte toimunud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 26.04.2018 määrusega avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda, välja arvatud puudutatud isiku menetluskulud 1⁄2 ulatuses, ehk 420 eurot, mille kohus jättis avaldaja I kanda. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata puudutatud isiku taotluse lähenemiskeelu avalduse läbivaatamata jätmiseks.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeelu kui iseseisva tsiviilõigusliku kaitseabinõu kohaldamise eeldused tulenevad VÕS §-st 1055 ja vastavalt VÕS § 1055 lõikele 1 on lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine.
10.Maakohus tuvastas, et: - avaldaja II omandas 15.04.2012 sõlmitud ostu-müügilepinguga 26.09.2011 sündinud koera müügihinnaga 1100 eurot. Koera omandiõiguse osas toimunud vaidlus on Viru Maakohtu 06.02.2018 määruse alusel lõppenud ning vaidlust selle üle, et avaldaja II on koera omanik, menetlusosalistel ei olnud; - 30.08.2013 pöördus avaldaja II kennelliidu juhatuse poole, sest puudutatud isik häiris koera 2012. aastal ja 17.08.2013 toimunud koerte näitustel, ta tiris koera rihmast ja lasi oma koera avaldaja II koerale kallale; - Eesti Kennelliidu juhatuse 03.10.2013 protokolli nr 10 väljavõtte kohaselt saatis liit puudutatud isikule märgukirja ebasobiva käitumise kohta; - koera müügileping on kehtiv ning tuvastatud ei ole, et müügilepingus esineks puudutatud isiku esile toodud tingimusi, sh et müüjale peaks võimaldama koeraga suhtlemist; - asjas esitatud fotode alusel saab järeldada, et puudutatud isik suhtleb erinevate koertega sõbralikult ja heatahtlikult, tuvastatud ei ole, et puudutatud isik oleks pildistanud avaldajaid; - 04.08.2016 pöördus puudutatud isik Pihkva koerakasvatusklubi Fauna poole palvega mitte lubada avaldajal II osaleda rahvusvahelisel näitusel seoses omandivaidlusega koera üle - nimetatud avaldus oli tagajärjetu, mistõttu ei ole tõendatud avaldajate väide, et äärepealt oleks ära jäänud koera esinemine näitusel.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada VÕS § 1055 lg 1 sätestatud eelduste olemasolu lähenemiskeelu ja kontakteerumise piiramise kohaldamiseks.
12.Avaldaja I ei ole koera omanik ja asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik oleks avaldaja I isiklikke õigusi rikkunud – puuduvad tõendid, et avaldaja I tervist või elu oleks kahjustatud või muid isiklikke õigusi rikutud. Avaldajale I materiaalse kahju tekitamist ei ole samuti tuvastatud.
13.Avaldaja II ja puudutatud isiku vahel on olnud konflikt koera omandi üleandmise osas. Samas ei ole tõendatud, et puudutatud isik oleks rikkunud avaldaja II isiklikke õigusi tervise kahjustamise või kehavigastuste tekitamisega, tunginud avaldaja II eluruumi või isiklikku ellu vms. Koera hingeline rahulolu ei ole VÕS § 1055 lg 1 alusel kaitstav. Tõendeid selle kohta, et avaldajale II oleks materiaalset kahju tekitatud, kohtu ette ei ole toodud.
14.Puudutatud isiku ja avaldaja II vahelised konfliktid on toimunud avalikel üritustel – koerte näitustel, kuid tõendatud ei ole, et need oleks ületanud tavapärast inimeste vahelist konflikti koerte võistluse olukorras (VÕS § 1055 lg 2). Kennelliit taunis puudutatud isiku käitumist
koerte näitustel ning liidul on õigus edaspidi oma üritustel isikute osalemist valida. Kuid ebasobiv käitumine on eetika ja hoiakute küsimus, mitte olukord, mis saaks olla aluseks VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisele.
15.Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et puudutatud isik oleks avaldaja II poole pöördunud selleks, et rikkuda viimase isiklikke õigusi. Tema pöördumised olid ajendatud sellest, et ta soovis koera müügilepingust vabaneda ja koera tagasi saada. Pöördumised olid esitanud õigusteenuse osutaja vahendusel ja see on tavapärane inimeste vaheline suhtlemine, kellel on tekkinud konflikt õiguslikult pinnalt (VÕS § 1055 lg 2). Tõendeid selle kohta, et puudutatud isik oleks avaldajatega muul viisil kontakti otsinud, esitatud ei ole. Tuvastatud ei ole, et pärast avalduse esitamist 11.08.2014 oleks menetlusosaliste vahel peale õiguslike vaidluste muid konflikte esinenud. Seega ei ole lähenemiskeelu rakendamise eeldused täidetud.
16.TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kulusid kandnud isiku enda kanda, välja arvatud 1⁄2 puudutatud isiku menetluskuludest, mis tuleb jätta avaldaja I kanda. Avaldaja I avaldus on olnud ilmselgelt põhjendamatu. Puudutatud isiku õigusabikulud 840 eurot 7 tunni eest tasumääraga 120 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud, vajalikud ja asjakohased. Avaldajad ei ole puudutatud isiku menetluskulude kooseisule ega suurusele vastu vaielnud. Seega tuleb avaldajal I puudutatud isikule hüvitada 420 eurot (TsMS § 165 lg 1). Avaldajate määruskaebus
17.Avaldajad esitasid 07.05.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palusid avaldajad jätta puudutatud isiku kanda.
18.Määruskaebuse väidete kohaselt on vale maakohtu järeldus, et avaldaja I esitas avalduse põhjendamatult. Avaldaja I on koos emaga (avaldaja II) kaasas olles saanud tunda puudutatud isiku käitumist ja see käitumine jätkub mõlema kaebuse esitaja osas siiani. Nad ei saa ühelgi näitusel ennast vabalt tunda, sest puudutatud isik luurab ja passib neid kogu aeg. Puudutatud isiku sõbranna käib temaga kaasas ning pildistab ja lindistab avaldajaid. Samuti saatis puudutatud isik põhjendamatuid laimukirju, kui koeral sündisid pojad. Puudutatud isik on oma alusetute kirjadega tekitanud olukorra, kus avaldajatel tuleb kogu aeg midagi selgitada ja oma õiguste eest seista. Selline aastatepikkune käitumine on hakanud mõjuma avaldajate tervisele. Tegemist on avaldajate eraelu puutumatuse rikkumisega.
19.Maakohus jättis põhjendamatult osa puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja I kanda. Avaldaja I esitas kohtule põhjendatud avalduse. Vastus määruskaebusele
20.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei
pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
23.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et avaldajad ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada lähenemiskeeldu või muid sarnaseid abinõusid. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et puudutatud isik oleks kahjustanud avaldaja I elu või tervist või oleks rikkunud muid avaldaja I isiklikke õigusi.
24.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga ka selles, et tuvastatud ei ole, et puudutatud isik oleks rikkunud avaldaja II isiklikke õigusi tervise kahjustamisega või kehavigastuste tekitamisega. Kuigi avaldaja II ja puudutatud isiku vahel on koertenäitustel toimunud konflikte, ei ole tõendatud, et puudutatud isiku käitumine konfliktides oleks sellise iseloomuga, mis annaks aluse lähenemiskeelu rakendamiseks.
25.Määruskaebuses väidavad avaldajad, et puudutatud isik jätkab neid kahjustavat tegevust, laseb avaldajate tegevust pildistada või lindistada, saadab põhjendamatuid laimukirju ning avaldajad on sunnitud pidevalt oma õiguste eest seisma ning selgitusi andma. Samuti väidavad avaldajad kaebuses, et puudutatud isiku tegevuse tõttu kannatab avaldajate tervis. Kolleegium on seisukohal, et kõik eelnimetatud väited on kirjeldused tegevustest ning tagajärgedest (terviserikke tekkimine), mille toimumise kohta on võimalik hankida ning esitada tõendeid kohtule (TsMS § 662 lg 3). Avaldajad ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Avaldajad on esitanud küll kohtule puudutatud isiku (õigusteenuse osutaja vahendusel) 05.11.2013 pöördumise avaldaja II poole seoses koera omandiõiguse vaidlustamisega (I kd tl 8, 34), kuid maakohus on sellega seoses õigesti märkinud, et see on tavapärane inimeste vaheline suhtlemine, kellel on tekkinud erimeelsused õiguslikul pinnal. Samuti on avaldajad esitanud puudutatud isiku 04.08.2016 pöördumise Pihkva koerakasvatusklubi poole seoses koera omandiõigusega (I kd tl 111-115). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole aga menetlusosalistel enam vaidlust koera omandiõiguse üle, mistõttu puudub alus arvata, et puudutatud isik jätkaks sellelaadsete kirjade saatmist. Selliste kirjade jätkuv saatmine ei ole ka tõendatud.
26.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega on kohtul hagita menetluse puhul menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud 1⁄2 puudutatud isiku menetluskuludest, mis jäid avaldaja I kanda. Maakohus, jättes küll avalduse rahuldamata, leidis, et puudutatud isik ei ole vaidluse ökonoomsemale lahendamisele kaasa aidanud. Samas oli maakohtu hinnangul avaldaja I avaldus ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu jäid puudutatud isiku menetluskulud 1⁄2 ulatuses avaldaja I kanda. Kolleegium on seisukohal, et sellise kulude jaotusega ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ringkonnakohtul põhjus maakohtu menetluskulude jaotust muuta.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldajate määruskaebuse rahuldamata.
28.Avaldajate menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda. Puudutatud isiku menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta võrdsetes osades avaldajate kanda (TsMS § 171 lg 1).
29.Puudutatud isik palub avaldajatelt välja mõista õigusabi kulu 450 eurot lepingulise esindaja 4,5 töötunni eest (tunnitasuga 100 eurot + käibemaks). Puudutatud isiku esindajal kulus 30 minutit maakohtu 26.04.2018 määrusega tutvumiseks ja analüüsiks; 30 minutit konsultatsiooniks kliendiga ning määruse selgitamiseks; 2 tundi määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsiks, ning vajalike lisadokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks, 1,5 tundi määruskaebusele vastuse koostamiseks.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud õigusabi osutamiseks tehtud toimingutele arvestatud aeg ülepaisutatud osas, mis puudutab määruskaebusega tutvumisele, lisadokumentidega tutvumisele ning vastuse koostamisele kulunud aega (kokku 3,5 tundi). Arvestades dokumentide sisu ja mahtu, peab kolleegium nende toimingute tegemise põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi. Muus osas on märgitud õigusabile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist õigusabi tasu suurust. Seega on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 420 eurot (3,5 tundi x 120 eurot). Kummaltki avaldajalt tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud 210 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.