lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-10191/100

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-10191/100
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1570
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 3, 8KompromissTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 4 lg 4Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 431 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-14937/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-10191

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-17-10191

Määruse tegemise aeg ja koht

05.12.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi YY’i vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.10.2018.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY’i määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Kostja (määruskaebuse

XXXXXXXXXXX)

esitaja):

YY

(isikukood

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 01.10.2018.a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusmenetluse menetlemisega seotud kulud kostja kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Menetluse lõpetamise kord
4.
Mitte mõista määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid kostjalt välja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.01.07.2017.a esitas hageja kostja vastu hagi korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kasutuseelise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt viibis kostja

1(4)

Tsiviilasi nr 2-17-10191 ebaseaduslikult hageja korteriomandis aadressil XXX, Harjumaa. 01.10.2018.a kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi järgnevatel tingimustel:

1.Kostja kohustub vabastama korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (reg osa nr XXXXXXXX) valduse hiljemalt 01.11.2018 hageja kasuks.
2.Juhul, kui kostja korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (reg osa nr XXXXXXXXXX) valdust nimetatud kuupäevaks hageja kasuks ei vabasta, on hagejal õigus kostja korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn koos kostjale kuuluvate esemetega täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras välja tõsta.
3.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Hageja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust samale kontole, kust riigilõiv tasuti. 01.10.2018.a määrusega kinnitas Harju Maakohus poolte kompromissi ja lõpetas asjas menetluse.
2.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt oli kostja sunnitud nõustuma ülaltoodud kompromissiga. Teiseks väitis kostja, et ta taganes kompromissist, millest tulenevalt on ära langenud kompromissi kinnitava kohtumääruse alus. Määrusekaebuse kohaselt tegi kostja kompromissist taganemisavalduse 01.10.2018.a. Sealjuures kirjeldas kostja, et kohus tegi istungipäeval (01.10.2018.a) kohtumääruse ning kui kostja koju jõudis oli kohtumäärus juba eposti aadressile saadetud. Seega ei olnud kostjal mõistlikku aega, et teavitada kohut taganemisavalduse esitamisest. Lisaks väitis kostja, et ta on selgitanud nii hagivastuses kui ka kohtukõne teesides seda, miks hagejal puudus TsMS § 3 järgi hagi esitamise õigus.
3.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
4.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 01.10.2018.a määrus muutmata.
5.Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt, kas määruskaebuses esitatud väited annavad alust Harju Maakohtu kompromissmääruse tühistamiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 433 lg 1 alusel on võimalik kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebust esitada ning paluda kompromissmääruse tühistamist. Menetlusosaline saab tugineda eelkõige sellele, et kohus kinnitas kompromissi, mis ei vastanud seaduse nõuetele TsMS § 430 lg-st 3 tulenevalt või kohus ei täitnud selgitamiskohustust TsMS § 431 lg 1 kohaselt. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 ls 2 kohaselt, kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest ega määruskaebusest, et kohus kinnitas kompromissi, mis ei vastanud TsMS § 430 lg 3 nõuetele. Samuti selgitas kohus menetlusosalistele kompromissi sõlmimise tagajärgi (vt 01.10.2018.a istungiprotokoll). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust ka teistsuguseks järelduseks.
6.Määruskaebuses väitis kostja, et ta oli sunnitud nõustuma kompromissiga. Sellega viitab kostja, nagu kohus oleks rakendanud sundi, et kostja kompromisslepingu sõlmiks. Toimiku materjalidest ega määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et kohus rakendas

2(4)

Tsiviilasi nr 2-17-10191 sundi. 01.10.2018.a kohtuistungi protokolli kohaselt tegi maakohus kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss, mille raames kostja vabastab hagejale kuuluva korteriomandi valduse. Maakohus selgitas kostjale, et kompromissi sõlmimise korral võidab kostja menetluskulude osas, kuna hageja saab pool riigilõivust tagasi kohtu kaudu. Maakohus märkis, et kui kohus lahendab asja otsusega, kuulub kohtu hinnangul esitatud hagi rahuldamisele, kuna kostja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust korteriomandi valdamiseks ning hagi rahuldamise korral jääksid menetluskulud tervikuna kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et kompromissi sõlmimise ettepaneku tegemine ning hagi edukusele hinnangu andmine ja õiguslike tagajärgede selgitamine ei ole sund, mis oleks kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise alus. Kompromissi sõlmimise ettepaneku tegemine on kohtu ülesanne TsMS § 4 lg 4 kohaselt. TsMS § 4 lg-st 4 tulenevalt peab kohus tegema kogu menetluse aja jooksul kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Antud juhul oli mõistlik teha pooltele ettepanek sõlmida asjas kompromiss. Sellise ettepaneku tegemisel ei rakendanud maakohus sundi. Järelikult ei ole alust maakohtu kompromissmääruse tühistamiseks tulenevalt määruskaebuses esitatud väitest, et kostja oli sunnitud nõustuma kompromissiga.

7.Teiseks väitis kostja määruskaebuses, et kostja taganes kompromissist ning sellest tulenevalt on ära langenud kompromissmääruse alus. Sisuliselt soovib kostja seega kompromissmääruse tühistamist, tuginedes sellele, et kostja taganes kohtulikust kompromissist. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide ei võimalda kompromissmääruse tühistamist. Ajal, mil kohus kompromissi kinnitas, olid kõik kompromissi kinnitamise eeldused täidetud. Seda, et määruskaebuse esitaja ei olnud kohut kompromissist taganemisest enne kompromissi kinnitamist teavitanud, märkis määruskaebuse esitaja määruskaebuse ka ise. Kompromissmäärust saab tühistada siis, kui enne kompromissi kinnitamist esinevad asjaolud, millest nähtuvalt ei vasta kompromiss TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud nõuetele. 01.10.2018.a istungi protokollist nähtuvalt oli kostja nõus kompromisslepingu sõlmimisega ning ei esitanud kompromisslepingust taganemisavaldust. Kohus kinnitas samal päeval poolte kompromissi, eeldades, et kompromissi kinnitamine on poolte, sh kostja, tahe. Määruskaebuse kohaselt kui kostja samal päeval koju jõudis, oli kompromissmäärus juba tema e-kirjale saadetud. Kostja esitas kompromissist taganemisavalduse (t II kd lk 4). Määruskaebuses väitis kostja veel, et temal ei olnud mõistlikku aega, et kompromissist taganeda. Seadus ei näe ette, et kohus peaks menetlusosalistele andma ajaperioodi pärast kohtuliku kompromissi sõlmimist ning enne kompromissi kinnitamist, et menetlusosaline saaks soovi korral kompromissist taganeda. Järelikult kinnitas kohus kompromissi vastavalt seadusele, eeldades et see vastab poolte tahtele, ning ei rikkunud TsMS § 430 lg-s 3 sätestatut. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosalised sõlmivad kohtuliku kompromissi ja kohus selle määrusega kinnitab, on kompromissist taganemine TsMS § 430 lg 8 alusel piiratud. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Järelikult tuleb kohtulikust kompromissist taganemiseks esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses. Kostja seda ei teinud. Järelikult ei ole kostja ka kompromissist kehtivalt taganenud.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-17-10191

8.Määruskaebuses väitis kostja samuti, et hagejal puudus TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt hagi esitamise õigus. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Määruskaebuses põhjendas kostja, et on nii hagivastuses kui ka kohtukõne teesides selgitanud, miks hagejal puudus hagi esitamise õigus. Toimiku materjalide kohaselt tugines kostja varasemalt sellele, et TsMS § 3 lg 1 eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei tõendanud, et hageja on korteriomanik (t I kd lk 61). See kostja vastuväide ei puuduta mitte seda, kas hagejal on hagi esitamise õigus, vaid seda, kas hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Samas, olukorras, kus menetlusosalised sõlmivad kompromissi, on kohus kompromissiga seotud ja kohtul tuleb kompromiss kinnitada. Välja arvatud, kui esinevad seaduses sätestatud kompromissi kinnitamata jätmise alused. Selliseid asjaolusid ei ole käesolevas menetluses kohtu ette toodud. See, kui mõni hagi rahuldamise eelduseks olev asjaolu ei ole kohtu ette toodud või ei ole tõendatud, ei ole kompromissi kinnitamisest keeldumise alus. Toimiku materjali kohaselt väitis kostja varasemas menetluses ka seda, et hageja ei täitnud TsMS § 3 lg 1 eelduseid, kuna hageja nõue ei olnud piisavalt selge, kui hageja kohtusse pöördus (t I kd lk 61-62). Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, et hageja nõue ei olnud hagiavalduse esitamisel selge, ei võimalda kompromissmäärust tühistada. Kompromissmäärust saab tühistada siis, kui kohus kinnitab kompromissi, mis on vastuolus heade kommetega, seadusega või kompromiss rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Hagiavalduses esitatud nõude ebaselgus ei võimalda kompromissmäärust tühistada TsMS § 430 lg 3 alusel, kuna viidatud sätte alusel tuleb hinnata kompromissi ning mitte hagiavalduse vastavust seadusele.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 01.10.2018.a kompromissmäärus muutmata. Kostja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulud
10.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse menetluses tekkinud menetluskulud määruskaebuse esitaja, kostja, kanda.
11.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebusmenetlusega seonduvad menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 28.11.2018.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja kulude hüvitamist määruskaebusele vastuse koostamise eest kokku 144 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulu on põhjendamatu. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline, kellel ei ole esindajat või nõustajat, ei saa nõuda TsMS § 144 p 1 alusel esindaja või nõustaja kulude hüvitamist. Järelikult ei ole kostja kulu suuruses 144 eurot põhjendatud menetluskulu.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium