Energia24 OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks võlgnik Energia24 OÜ (likvideerimisel) (rk 11935136; asukoht Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald, 63708 Põlvamaa), likvideerija Peeter Uppin, e-post XXX;
Menetlusosalised ja nende esindajad
ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
8. november 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Energia24 OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 18.00 Energia24 OÜ (likvideerimisel) (registrikood 11935136; asukoht Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald, Põlvamaa, likvideerija Peeter Uppin) pankrot.
2.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu suuruseks Energia24 OÜ (likvideerimisel) ajutises menetluses 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, ja kulutuste hüvitiseks 52 eurot, millele lisandub käibemaks 10,40 eurot; kokku 1142,40 eurot.
3.Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis 216,47 eurot, sh käibemaks 36,08 eurot, pankrotivarast OÜ-le Civilex, ning ajutise halduri tasu 925,93 eurot, sh käibemaks 154,32 eurot, Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 27.11.2018 tasutud deposiidi arvelt OÜ-le Civilex (rk 12088721, arvelduskonto nr XXX Swedbank).
4.Nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus, Soola 3 IV k, 51013 Tartu, telefon 740 7662, 504 6694, e-post [email protected].
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. detsembril 2018 kell 11.00 Tartus Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Jätta menetluskulud Energia24 OÜ (likvideerimisel) kanda.
8.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
9.Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur (PankrS § 23 lg 7). Asjaolud Energia24 OÜ (likvideerimisel) esitas Tartu Maakohtule 13.09.2018 avalduse Energia24 OÜ-le (likvideerimisel) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Energia24 OÜ (likvideerimisel) registreeritud äriregistris 03.05.2010. Äriühingu osakapital oli registrisse kandmisel 2556 eurot. Äriühingu lõpetamiskanne tehti viimati 15.03.2018. Põhitegevusalad on: looduslike energiaallikate (võsa, hakkepuit) ja põllumajandussaaduste tootmine, vahendustegevus. Äriühingul on kaks osanikku: Alari Köörna ja Aimar Romet (võrdselt osalused 50%). Maksu- ja Tolliameti tegevuse tõttu tekkisid ettevõtte majandustegevuses 2016-2017 seisakud, sest juhtkond pidi tegelema maksude tasumise õigsuse tõendamisega. Maksu- ja Tolliameti 20.10.2016 maksuotsusega nr XXX kohustati ettevõtet tasuma täiendavalt riigimakse summas 25 371 eurot. Maksuvõlg on 39 907 eurot, millele lisanduvad intressid 14 113 eurot. Ettevõtte käibevahendite mittelikviidsust suurendas sõiduki Volvo FH500 reg.märk XXX liiklusõnnetuse kulude tasumine summas 117 000 eurot. Avalduse esitamise hetkel on maksuvõlgnevus 54 020 eurot, lisanduvad võlgnevused hankijatele 158 765 eurot ja kohtutäiturite arestinõuded 21 905 eurot; kokku 234 690 eurot. 2018 märtsis otsustasid osanikud ettevõtte tegevuse lõpetada ning alustada 15.03.2018 ettevõtte likvideerimismenetlust. Kohus nimetas 03.10.2018 määrusega Energia24 OÜ-le (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Energia24 OÜ (likvideerimisel) alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Energia24 OÜ (likvideerimisel), äriregistri kood 11935136, asukoht Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald, Põlva maakond, esmakanne 03.05.2010. Juhatuse liikmed tegevusperioodi jooksul: XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX Alari Köörna (ik XXX ); XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX Aimar Romet (ik XXX). Äriregistrile esitatud lõpetamisotsus 08.03.2018. Registrikaardile 15.03.2018 kantud likvideerijana Peeter Uppin (ik XXX). Osamakse suurus 2556 €. Osalus on võrdsetes osades jagatud Aimar Rometi ja Alari Köörna vahel, kummagi osamakse suurus 1278 eurot. Võlgniku tegevusala registris esitatud info kohaselt: muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms; lisategevusalana metsavarumine, metsamajandust abistavad tegevused ja küttepuude tootmine. Viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud 2015. a kohta. Likvideerija on esitanud ajutisele haldurile likvideerimisbilansi. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on majandustegevus lõpetatud. Vara
1.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Ühingu juriidilise asukohana märgitud Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald (registriosa nr XXX, suurusega 3,20 ha, 100% otstarve tootmismaa) ühisomanikud on kinnistusraamatu kohaselt Alari Köörna ja Karolin Köörna. Kinnistule on seatud kehtiv käsutamise keelumärge Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES) kasuks ja kinnistu on tagatud hüpoteegiga summas 100 000 eurot MES kasuks. Alari Köörna ja Karolin Köörna ühisomandisse on kinnistu kantud 2016 veebruaris ning samal aastal on nimetatud asukoht ka Energia24 OÜ asukohana registreeritud. Likvideerija on selgitanud, et võlgnik tegutses rendipindadel Põlvas ja Tartus, kuid konkreetsed asukohad ja lepinguid ei ole esitatud. Likvideerija selgituste kohaselt kasutati rendipinnana Aimar Rometi XXX Rein Peebule kuuluvat kinnistut XXX ning teine rendipind oli Alari Köörna kinnistul Veesoone Mõtskülas Põlva vallas. Kummagi rendipinnaga ühing kulusid kandma ei pidanud. Lepingud puudusid, kasutati suusõnalise kokkuleppe alusel.
1.2.Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval ajal registreeritud kaubik: Volkswagen Caddy Kasten, vlj a 1998, reg.märk XXX. Sõidukile on enne ajutise halduri keelumärget seatud arestid kohtutäiturite Reet Rosenthal ja Aive Kolsar poolt. Likvideerija täiendavate selgituste kohaselt sõidukit reaalselt ei ole. Sõiduk oli majandustegevuse ajal XXX Rauni Silma kasutuses ning pärast tegevuse lõppu jäigi vara XXX katteks. Ilmselt kulude tõttu registris ümbervormistamist ei toimunud. Auto olevat nüüdseks täielikult amortiseerunud ning utiliseeritud vanametalliks. Võlgnik on talle kuulunud tehnika võõrandanud 2016. aastal. Likvideerija on võlgniku põhivara tehingute osas esitanud 13.09.2016 AS-le Tartu Tehnika esitatud arve viiele sõidukile kogumaksumusega 147 003 eurot. Ühingu raamatupidaja kinnitusel olid Tartu Tehnikale müüdud sõidukid võlgniku kasutuses liisinglepingu alusel SEB Liisinguga. Raamatupidamist teostanud isiku selgituste kohaselt tasus Tartu Tehnika sõidukite eest otse liisinguandjale, mille kohta on koostatud kolmepoolne kokkulepe (kokkulepet ei esitatud). Nimetatud arve kohaselt on võlgnikule tasutud arvel olevate sõidukite eest käibemaksu osa 24 500 eurot. Saadud summast on võlgnik tasunud 20 000 eurot Tatoli AS-le võlas olevate arvete eest ja 4400 eurot ülekandega võlgniku Swedbank kontole. 21.09.2018 on võlgnik AS-le Tartu Tehnika võõrandanud Frees Ventura hinnaga 16 800 eurot, millise summa on ostja tasunud võlgniku kontole Swedbankis. 21.12.2016 on registris võlgnikule kuulunud sõidukid: MTZ (reg.märk XXX), Weimer RDM (reg.märk XXX) kantud uue omaniku Tartu Tehnika AS nimele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud detsembris Tartu Tehnika nimele registreeritud sõidukite eest tasumist võlgnikule, kuid Tartu Tehnika on andnud võlgnikule laenu perioodil 15.12–23.12.2016 summas 20 000 eurot. Kuna tagasimakseid laenu osas pole ajutine haldur tuvastanud, siis võis sõidukite müük olla tasutud laenu andmisega. Ajutine haldur on tutvunud MTA poolt koostatud maksuvõla ajatamise otsusega XX.XX.XXXX ning selle kohaselt on võlgniku omandis veel ainult üks sõiduk. Bilansi kohaselt XX.XX.XXXX oli ettevõttel põhivara 133 350,16 euro väärtuses. Analüüsides nimetatud vara väärtust perioodil XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on muutnud ennast sisuliselt varatuks ühe kuu jooksul 2016. Võlgnik võõrandas sel perioodil oma vajalikud tootmisvahendid (tehnika) ning prognoos tuleviku tootmismahu kohta oli liialdatud
1.3.Muu vallasvara (käibevara, põhivara) puudub. Likvideerija on esitanud nii pankrotiavalduses kui ka vastuses ajutisele haldurile, et võlgnikul puudub igasugune põhi- ja käibevara, sest ettevõtte tegevus toimus renditud pindadel ja majandustegevuseks kasutati kolmandatelt isikutelt renditud ja liisitud vara. Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel olnud avatud alljärgnevad arvelduskontod: - arvelduskonto SEB Pank nr XXX, saldo 0,00 €. Konto XXX isik oli Alari Köörna. Panga esitatud materjalide kohaselt mingeid tehinguid 2017-2018 kontol teostatud ei ole. 2016 on kontole laekumine ainsana
Tartu Tehnikalt talle müüdud sõidukite käibemaksu osas. Kontol on erinevate kohtutäiturite ning Maksu- ja Tolliameti arestid. - arvelduskonto Swedbank nr XXX, saldo negatiivne -1,26 €, kontol broneering kaardi kuutasudest 9,00 €. Kontol on olnud kaks XXX isikut: Aimar Romet ja Alari Köörna. Mõlemale isikule on väljastatud konto juurde deebetkaardid. Perioodil 2017-2018 on kontol teostatud tehinguid ainult 2017 jaanuaris-veebruaris. Edasised kanded puuduvad. 2016 on ettevõtte majandustegevuse tehingud teostatud peamiselt läbi Swedbank konto. Sularaha kassa kohta on ajutisele haldurile esitatud kassaraamatu väljavõtted perioodil 2016 – 2018. Peamiselt on kassas liikumised toimunud 2016. aastal, 2017 ja 2018 tehinguid on vähe või puuduvad üldse. Viimase saldo kohaselt 2018 peaks olema kassas rahalisi vahendeid 216,47 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud nii raamatupidaja poolt esitatud kassa väljavõtteid kui ka panga väljavõtteid. Mõlemad juhatuse liikmed, kes olid konto juurde avatud deebetkaartide valdajateks, on välja võtnud kontodelt rahalisi vahendeid olulistes summades. Perioodil 01.01.2016–27.02.2017 on kontodelt sularaha välja võetud deebetkaartidega järgmiselt: Aimar Romet kokku XXX eurot (kaart nr XXX – sularaha väljavõtt XXX eurot; kaart nr XXX – sularaha väljavõtt XXX eurot); Alari Köörna kokku XXX eurot (kaart nr XXX – sularaha väljavõtt XXX eurot; kaart nr XXX – sularaha väljavõtt XXX eurot. Analüüsides kassaraamatu väljavõtteid 2016 kohta, nähtub, et sularaha väljavõtmised on kassasse kantud, kuid suure kassajäägi tekkimise vältimiseks on kassast välja makstud erinevatel kuudel omanikulaenu. Seejuures puudub ülevaade, kes omanikest on laenu andnud ja kellele seda on tagastatud. Pangakonto väljavõtte kohaselt on omanikuna Aimar Romet andnud laenu augustis 2016 kokku 24 400 eurot. Kassa järgi on omaniku laenu tagastused toimunud aga veebruaris (6900 eurot), märtsis (6000 eurot), aprillis (2100 eurot), mais (20 000 eurot), septembris (12 100 eurot), oktoobris (2700 eurot), kokku omanikulaenu tagastus 49 800 eurot. Kui tagastati laenu Aimar Rometile, siis puudub selgitus, et isik oli ise XXX 2017. aastaks (pankrot kuulutati välja 11.08.2017). Kokkuvõtvalt on omanikud (Köörna ja Romet) kontolt kassasse kokku võtnud rahalisi vahendeid XXX eurot (peamiselt 2016. aastal). Tagasi on makstud nn „omanikulaenu“ kassast 49 800 eurot. Seega omanike võlgnevus ühingu ees XXX eurot.
1.4.Nõuded kolmandate isikute vastu Likvideerija kinnitusel käesoleval ajal debitoorsed nõuded puuduvad. Likvideerija selgituste kohaselt võib edaspidi tekkida nõue kahju tekitamises hüvitise saamiseks Andi Nukka vastu summas 117 000 eurot. Likvideerija on selgitanud, et 2016 juulis tekitas XXX Andi Nukka süüliselt liiklusavariis kahju, kui tegi ettevõttele kuuluva puiduhakkuriga „Wood Terminaator XXX“ koos veoauto Volvo FH (reg.märk XXX ) liiklusavarii. Asja uurimiseks on käimas kriminaalmenetlus, mille raames on kahtlustus esitatud Andi Nukkale ja Aimar Rometile. Seoses juhtumiga on kindlustusselts BTA Baltic Insurance Company esitanud politseile avalduse kindlustusandjale valeandmete esitamise kohta. Likvideerija suusõnaliste selgituste kohaselt võttis võlgnik pakkumuse masina remondiks ning on selle ka tasunud oma arvelt summas 117 000 eurot. Kahjuks ajutine haldur mingit sellist väljamakset võlgniku kontolt perioodil august 2016 – veebruar 2017 tuvastanud ei ole, samuti ei kajastu seda makset kassas. Seega, isegi kui kriminaalmenetluses peaks tuvastatama, et kindlustusjuhtum oli tõene ning selle põhjustas süüliselt Andi Nukka, siis puudub käesoleval ajal ajutise halduri hinnangul alus, et võlgnik võiks tekitatud kahju sisse nõuda kahju tekitanud isikult regressi korras, sest puuduvad andmed (kontolt väljamakse pole tõendatud), et võlgnik oleks ise tekitatud kahju kinni maksnud. Seoses sularahatehingutega võib võlgnikul olla nõudeid endiste juhatuse liikmete (samuti osanikud) vastu summas 42 720 eurot. Kumma vastu antud nõue peaks täpselt olema, ei ole käesoleval ajal määratletav, sest kassaraamatu väljavõtted ei anna täpsustust kellele on laenu tagastatud. Teadaolevalt on Aimar Rometi suhtes välja kuulutatud 2017 pankrot ning võlgnik ei ole pankrotimenetluses nõuet esitanud. Halduri kinnitusel puudub Aimar Rometi pankrotimenetluses väärtuslik vara, mille arvelt tagada nõuete rahuldamine. Sama seis on ilmselt ka Alari Köörna
suhtes, sest isikule kuuluvale kinnistule on seatud keelumärge vara võõrandamiseks ning see tagab võlgniku laenu MES-ile summas 100 000 eurot. Kokkuvõtvalt ei ole ajutine haldur võlgnikul tuvastanud reaalset vara, rahalisi vahendeid, sissenõutavad nõuded on pigem perspektiivitu iseloomuga. Kohustused
1.1.Pandiga tagatud nõuded puuduvad.
1.2.Täitemenetluste registris on võlgniku vastu kaheksa aktiivset täitemenetlust. Jõustunud kohtulahendite või haldusaktide alusel on esitanud avalduse täitemenetluses järgmised võlausaldajad: Politsei- ja Piirivalveamet, kokku kolm nõuet 154,20 eurot; -
OÜ Oilman nõue 9100 eurot;
-
Scandagra Eesti AS, kaks nõuet 7119,30 eurot;
-
Baltyre Eesti AS nõue 2232,16 eurot (solidaarne nõue Aimar Rometi ja Alari Köörnaga);
-
Volvo Estonia OÜ nõue 2480,73 eurot.
Kokku on täitemenetluses võlanõudeid summas 21 086,39 eurot. Tartu Maakohtu andmetel on võlgniku ja Alari Köörna vastu menetluses Tambet Kibali hagi võlgnevuse nõudes (tsiviilasi XXX). Likvideerija on esitanud Tartu Maakohtu määruse 13.03.2018 tsiviilasjas XXX, millega on võetud menetlusse Citadele Leasing ja Factoring OÜ hagi võlgniku ja Alari Köörna vastu summas 20 337,62 eurot. Kohtumenetluse edasise käigu kohta andmed puuduvad.
1.3.Maksu- ja Tolliametile on võlgnevus põhivõla osas summas 39 907,07 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 14 964,60 eurot (intressivõlg kasvab jooksvalt); kokku 54 871,67 eurot. Suurim nõue on tasumata käibemaksu osas summas 36 940,83 eurot. Likvideerija on oma selgitustes esitanud ühe peamise põhjusena maksejõuetuse tekkimisel MTA poolt täiendavalt määratud käibemaksu tehnika müügitehingult 2016 septembris. Tegelikult ostjana Tartu Tehnika tasus võlgnikule arve alusel käibemaksu summa, kuid maksukohustuse täitmise asemel kasutas võlgnik saadud rahalisi vahendeid muude võlgade kustutamiseks. XX.XX.XXXX on maksuhaldur otsustanud võlgnikule koostada maksuvõla tasumiseks ajakava 33 kuuks summas 32 319,52 eurot. 27.02.2017 tunnistati ajatamise otsus kehtetuks seoses võlgniku poolt kohustuste mittetäitmisega. Maksuhalduri kinnitusel on võlgnikule esitatud korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks.
1.4.Laenulepingutest tulenevalt on kohustused täitmata järgmistele võlausaldajatele: - Maaelu Edendamise Sihtasutus ees on kohustus laenulepingust nr XXX tulenevalt summas 108 427,78 eurot. MES ütles lepingu erakorraliselt üles XX.XX.XXXX Lepingu kohaselt sai võlgnik MES-ilt laenu 100 000 eurot, mis kanti võlgniku kontole 31.03.2016. Lepingu kohaselt oli laen antud Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi raames ja EAFRD kaasrahastusega antud laen. Laenulepingu kohaselt oli võlgnik taotlenud laenu tehnika, hoolduse ja remonditöökoja hoone ehitamiseks. Laenusumma on võlgniku kontole üle kantud. Laenusummat on kasutatud tavapärase likviidse käibevahendina rahaliste maksete teostamiseks, millest suur osa on välja võetud sularahas juhatuse liikmete poolt deebetkaardiga. Taolist laenukasutust ei saa pidada laenu saamise põhitingimustega kooskõlas olevaks, mistõttu võlgnik on saadud rahalisi vahendeid kasutanud mittesihtotstarbeliselt. Kinnistusraamatu andmetele tuginedes on võlgniku juhatuse liikme Alari Köörna omandis olevale kinnistule seatud hüpoteek MES kasuks summas 100 000 eurot. Samuti tagavad laenulepingut mõlema juhatuse liikme käendused a ́ 20 000 euro ulatuses. - Sigrid Nukk (ik XXX) on sõlminud võlgnikuga laenulepingu XX.XX.XXXX, mille kohaselt andis võlgnikule laenu 30 000 eurot. Laenuandja on rahalised vahendid kandnud võlgniku kontole
summas 30 000 eurot ja samal päeval on võlgnik suure osa laenust (23 902,90 eurot) tasunud TT Tarkastus OY-le Soomes. Lepingujärgne laenu tagastamise tähtaeg oli XX.XX.XXXX .
1.5.XXX registri andmetel XXX lõpetamata töösuhted puuduvad. Registri kohaselt on võlgnik lõpetanud lepingud poolte kokkuleppel peamiselt 2015. aastal. 2016. aastal oli ainult kolm XXX ning 2017 omasid XXX ainult Maario Nukk (lõpetatud jaanuar 2017) ja Alari Köörna (lõpetatud detsember 2017). Likvideerija on esitanud oma vastuses võimaliku töötasuvõlgnevuse Alari Köörnale saamata töötasu osas 2017. aasta eest arvestuslikult miinimumpalga ulatuses kuus, kokku 6000 eurot. Likvideerijale avaldust võlgnevuse kohta ei ole esitatud. Alari Köörna hüpoteetilise nõudega ei saa nõustuda, sest äriühingus ei toimunud 2017 jooksul majandustegevust ning Alari Köörna juhatuse liikmena olles sellest teadlik, oleks pidanud töösuhte varasemalt lõpetama. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 05.11.2018 kohustusi kokku vähemalt 234 723,46 euro ulatuses. Maksejõuetus Võlgnikul puudub majandustegevus ja tootmisvahendite puudumise tõttu ka perspektiiv selle jätkamiseks. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Energia24 OÜ (likvideerimisel) tegevusvaldkonnaks oli hakkepuidu valmistamine ning selle realiseerimine. Oma majandustegevuse raames oli võlgnik sõlminud mitmeid liisinglepinguid, mille alusel kasutas eelduslikult igati kaasaegset tehnikat. Viimane majandusaasta aruanne on võlgniku poolt esitatud 2015. a kohta, millest nähtub, et ühing teenis küll kahjumit, kuid eelmiste aastate puhaskasumi arvelt jäi omakapital positiivseks. Võlgniku makseraskused on tekkinud 2016. aastal. Pangakonto kohaselt moodustas 2016 rahaliste vahendite käive 374 179 eurot, kuid peaaegu pool sellest on võõrkapitali sissemakse arvelt 154 400 eurot (MES laen 100 000 eurot, Sigrid Nukk laen 30 000 eurot ning samuti omaniku poolt antud rahalised vahendid 24 400 eurot) ning samuti tehnika võõrandamisest. Likvideerija on selgitanud, et ühingu majandustegevust pärssis maksukohustuse tõus seoses sõidukite võõrandamisega, kuid käibemaksu osa tasuti veel eraldi võlgnikule, kes oleks saanud sellest reaalselt käibemaksu kohustuse täita, kuid ometi ei teinud seda. Põhjendamata on likvideerija väide, et tegevust halvas avariijuhtum sõidukiga Volvo, sest võlgniku arvelt avariiga tekitatud kahju tasumine 117 000 eurot, on tõendamata. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada september-oktoober 2016, kui võlgnik võõrandas sisuliselt kogu talle kuuluva tehnika, mida ta tegelikult vajas oma majandustegevuse jätkusuutlikuna hoidmiseks. Makseraskuste põhjuseks oli likviidsete vahendite puudujääk. Juhatuse liikmete poolt toimus suurte rahasummade väljavõtmine kontolt ning pärast kassast omanikulaenu tagastamine ei ole usutav, mistõttu ei saa välistada juhatuse liikmete poolt ühingu varade väärkasutamist. Käesolevaks ajaks teadaolevalt võimalikud tagasivõitmise alused puuduvad. 2018 likvideerimismenetlus oli ebavajalik ning juhatuse liikmed oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2016 lõpus või hiljemalt 2017 alguses (majandustegevus lõppes 2017 jaanuarikuus). Likvideerimismenetlusega on juhatuse liikmed saavutanud olukorra, kus nad ise ei ole ühingu seaduslikud esindajad ning püüavad vastutusest vabaneda. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 28.11.2018 ning teatanud 08.11.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldaja Maaelu Arendamise Sihtasutus on kohtu poolt deposiidina määratud summa 2000 eurot 27.11.2018 tasunud. Kuna võlausaldaja on menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks määratud summa deposiidina tasunud, kuulutab kohus maksejõuetuse tõttu Energia24 OÜ (likvideerimisel) pankroti välja.
Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 52 eurot; kokku 952 eurot. Tasule ja kulutustele lisandub käibemaks. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 13 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusastmest 15-90 eurot tunnis. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 52 eurot, millele lisandub käibemaks 10,40 eurot; kokku 1142,40 eurot. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb 216,47 euro ulatuses kanda pankrotivara arvelt ning 925,93 euro ulatuses võlausaldaja makstud deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.