Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

kasutatavalt teelt, s.o. Xxx-Xxx maanteelt (tee nr xxx) üle Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) kirdepoolse tipu põhjaküljel paikneva tee vastavalt kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil 2,5 meetri laiusel ja punasega märgitud alal. 3.2. Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) kirdepoolse tipu põhjaküljel paiknevat teed (vastavalt kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil 2,5 meetri laiust ja punasega märgitud ala) hooldab ja hoiab korras ning kannab sellega kaasnevad mõistlikud kulud Harju maakonnas, Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) igakordne omanik.

põhjaküljel paikneva tee. Avaldaja palub keelata Xxx kinnistu igakordsel omanikul Xxx kinnistult (reg osa xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) avalikult kasutatavale teele (Xxx-Xxx maanteele, tee nr xxx) mistahes viisil või vahenditega ligipääsu takistamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsilise tõkendite paigaldamine). Avaldaja palub, et kinnistul Xxx (reg osa nr xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) paiknevat teed hooldab ja hoiab korras ning kannab sellega kaasnevad mõistlikud kulud Xxx kinnistu (reg osa xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) igakordne omanik. Avaldaja palub edastada Harju Maakohtul avalduse rahuldamise korral jõustunud kohtmäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxx katastritunnus xxx (Xxx) III jakku juurdepääsu kohta kinnistult registriosa nr-ga xxx, katastritunnus xxx üle kinnistu registriosa nr-ga xxx, katastritunnus xxx avalikult kasutatavale teele (Xxx-Xxx maanteele, tee nr xxx) kinnistu registriosa nr-ga xxx, katastritunnus xxx igakordse omaniku kasuks. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut nõusoleku andmiseks, et kanda kinnistusraamatusse kinnisasja registriosa nr xxx (Xxx kinnistut – asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond, katastritunnus xxx) koormav märkus kinnisasja nr xxx (Xxx kinnistu – asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) igakordse omaniku kasuks juurdepääsutee kohta järgmise sisuga: „Xxx kinnistu igakordsel omanikul on jalgsi ja/või sõidukitega (õueala kiirusepiiranguga) kasutatav ööpäevaringne tähtajatu juurdepääs Xxx kinnistult avalikult kasutatavale teele (Xxx-Xxx maanteele, tee nr xxx) üle Xxx kinnistu (reg osa nr xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) kirdepoolse tipu põhjaküljel paikneva tee. Xxx kinnistu igakordsel omanikul on keelatud nimetatud Xxx kinnistu juurdepääsutee tõkestamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsiliste tõkendite paigaldamisega). Juurdepääsuteed hooldab ja hoiab korras ning kannab sellega kaasnevad mõistlikud kulud Xxx kinnistu igakordne omanik.“ Menetluskulud palub avaldaja välja mõista puudutatult isikult. Puudutatud isiku I seisukoht Puudutatud isik I on seisukohal, et kui Xxx tee ei ole teeregistri andmetel ei riigi-, kohalikega ka eratee, siis ei ole Xxx teed kui sellist olemas ning tegemist on lihtsalt kinnistu sees liikumist võimaldava rajatisega, mis on Xxx kinnistu teenindamiseks rajatud. Xxx kinnistu omanik ei ole huvitatud, et läbi tema kinnisasja sõidetaks autodega, sest see on temale liigselt koormav. Praegune Xxx kinnistu (reg nr xxx) on tekkinud 03.06.2014 suure kinnistu jagamisel, mille tulemusena tekkis ka xxx kinnistu (reg nr xxx). Xxx kinnistule rajatud ehitised on küll endise Xxx talu ehitised, kuid Xxx talul oli juurdepääs ka xxx teelt ning probleeme Xxx kinnistu omanikuga ei olnud. Xxx talu jagamisel oleks selle omanik R S pidanud tagama juurdepääsu jagamise käigus tekkivale kinnistule. R S ega uus omanik ei saanud eeldada, et uus kinnistu saab kasutada teise isiku eramaal asuvat teed, sest kasutusmaht ja viis muutub oluliselt. Xxx kinnistul asuva teelõigu on sinna rajanud praeguse kinnistu omaniku vanaisa ning see tehti metsa väljaveoks. Xxx kinnistu omanikuga pole keegi läbirääkimisi pidanud tema maal asuva tee kasutamiseks. Xxx kinnistul oli ja on T kinnistuga piirnevas servas tee, mida mööda pääseb M teele läbi praeguse K kinnistu. Seega peab praeguse K kinnistu omanik tagama Xxx kinnistule juurdepääsu, sest vaidlus on tekkinud tema tegevuse tõttu. Õiglane tasu üle puudutatud isiku I kinnistul asuva tee kasutamiseks oleks 1 000 eurot kuus, s.o. 12 000 eurot aastas, mis võimaldaks seda teed ka korras hoida. Puudutatud isiku II seisukoht Puudutatud isik II oma seisukohti esitanud ei ole.

Puudutatud isiku III seisukoht Puudutatud isik III on avaldanud, et Xxx kinnistule talu juurde on olnud ajalooliselt 1935 aastast juurdepääs üldkasutatavalt teelt mööda Xxx teed. Eelnevale omanikule ei teinud Xxx tee omanik, A T varasemalt kunagi piiranguid tee kasutamise osas. Xxx tee on ainus võimalik juurdepääs Xxx, O ja ka Vana-Xxx kinnistule, kuna ümbritsevad kinnistud on kas metsamaad, maatulundusmaad või elamumaad, mida ei läbi ükski mootorsõiduki kasutamist võimaldav tee. Xxx, O ja Vana-Xxx kinnistutele oleks võimalik ligi pääseda ainsana üle K kinnistu vaid trakTga ja kuival ajal. Sügis-talvisel perioodil ei ole looduslikult märja maa tõttu võimalik ligi pääseda mujalt, kui vaid Xxx teed pidi. Mööda K kinnistut on kraaviserv, kuhu on tõstetud kraavist kaevatud pinnas, mis pole mootorsõidukitega läbitav ja on K kinnistu aia osa. Uue tee rajamine oleks ebaotstarbekas ja kulukas kõigile osapooltele, kuna rajada tuleks sisuliselt heinamaale uus tee. Lisaks hakkaks uus tee läbima K õueala, mis välistaks lemmikloomade ja laste õues viibimise ja halvendaks oluliselt kõigi elutingimusi. Rajatava tee pikkuseks üle K kinnistu avaldaja kinnistuni oleks 188 m, millest 30 m on juba rajatud, kuid lisaks tuleb ehitada veetruup üle kuivenduskraavi, mille läbimõõduks on 3 m ja sügavuseks 2 m. Arvestades, et 30 m pikkuse tee rajamiseks K kinnistul tasuti ligikaudu 4 000 eurot, siis 158 m lisatee rajamine võiks orienteeruvalt maksta 12 000 – 15 000 eurot, millele lisanduks truubi ehitus. Puudutatud isik III tasu juurdepääsutee kasutamise eest ei soovi, kuid Xxx kinnistu omanik peaks võtma kohustuse tee ehituse, hooldamise ja korrashoiu osas. Kui tee rajada üle K kinnistu, siis kaasneb sellega vajadus rajada piirdeaed, kuna pole mõeldav, et lapsed ja koerad oleksid vabalt aias, mida läbib sõidutee kõrvalkinnistule. Seega lisandub mitme tuhande eurone lixxxlu ja kahaneb olulisel määral K kinnistu õueala algne väärtus. Xxx valla seisukoht Avaldaja poolt soovitava juurdepääsu puhul on tegemist Xxx teega, s.o. erateega, mis jääb puudutatud isikule I kuuluva Xxx kinnistu serva. Tegemist on pikaajaliselt kasutuses oleva teega, mis on olnud juurdepääsuks ka teistele kinnistutele. Teel on olemas korralik põhi, seega on tee kasutamiskõlblik aastaringselt. Kulud teega on põhiliselt korrashoiukulud ja vajadusel remondikulud. Teega piirnevatel aladel hooneid ei ole. Seega puudutatud isiku I õiguste riive on minimaalne, kuna puudutatud isiku I hooned asuvad Xxx teest kaugel ning tee kasutamisega kaasneda võiv müra ja tolm ei jõua puudutatud isiku I eluhooneteni ning tema elukeskkond ei halvene tee kasutamise tõttu avaldaja poolt. Puudutatud isiku I poolt välja pakutud juurdepääsust avaldaja kinnistule, mis algaks avalikult kasutatavalt M teelt ja lõpeks avaldaja kinnistul, üle K kinnistu, on olemas vaid väike lõik erateed, mille on rajanud puudutatud isik III avalikult kasutatavalt M teelt oma kinnistuni. Edasi kuni Xxx kinnistuni on arvatavasti pinnasetee, mis on üldjuhul kasutatav vaid kuival ajal. Seega tuleks avaldajal rajada puudutatud isiku III eratee lõigust kuni oma kinnistuni faktiliselt uus tee tugeva põhjaga, mis on majanduslikult küllaltki kulukas ettevõtmine ning tee kasutamine halvendaks puudutatud isiku III ja tema pere elukvaliteeti oluliselt. Kolmanda juurdepääsutee variandina tee avaldaja kinnistuni M teeni üle T kinnistu kattuks osaliselt teega üle K kinnistu. Võrreldes kolme juurdepääsutee varianti Xxx kinnistule, on nii naaberkinnistute omanike õiguste riive seisukohalt kui majanduslikust seisukohast arvates sobivam avaldaja pakutav juurdepääsutee, kuna tegemist on olemasoleva korraliku põhjaga teega, mis jääb hoonetest sh eluhoonetest küllaltki kaugele ning ei avalda negatiivset mõju tee äärsete kinnistute omanike elukeskkonnale. Samuti on see variant majanduslikult kõige vähem kulukam, kuna jääb ära teelõigu ehitamine puudutatud isiku III eratee lõigust kuni avaldaja kinnistuni.

Xxx Vallavalitsus on seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguspärane ning põhjendatud ning avaldaja pakutud juurdepääsutee variant on sobivaim. Kohtumääruse põhjendused Kohus tuvastas, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond (reg nr xxx), millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (I kd t.l. 10, 10 pöördel). Tuvastatud on, et Xxx kinnistuga, Xxx külas, Xxx vallas piirnevad järgmised kinnistud: Xxx, asukohaga Xxx küla, Xxx vald (reg nr xxx, omanik A T, I kd t.l. 11), T asukohaga T, Xxx küla, Xxx vald (registriosa xxx, omanik osaühing xxx, I kd t.l. 38), K, asukohaga K, Xxx küla, Xxx vald (registriosa xxx, omanik R S, I kd t.l. 37), Vanaxxx, asukohaga Vanaxxx, Xxx küla, Xxx vald (registriosa xxx, omanik R S, I kd t.l. 37) ja O kinnistu, mis kuulub samuti avaldajale (registriosa xxx, I kd t.l. 26). AÕS (asjaõigusseadus) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on lahendis 3-2-1-170-12 (p 9) selgitanud, et avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtsust miks Xxx kinnistu jagamisel ei ole arvestatud juurdepääsutee määramisega avalikult kasutatavale teele ja selle kohta esitatud menetlusosaliste väiteid kohus ei hinda. Kuna avaldaja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kastutavale teele, siis on tal õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja. Avaldaja palub määrata Xxx kinnistu omanikule juurdepääs avalikult kasutatavale teele so Xxx-Xxx maanteele üle Xxx kinnistu vastavalt avaldusele lisatud plaanile (I kd t.l. 17). Vaidlust ei ole, et avaldaja on Xxx kinnistule alates kinnistu omandamisest kuni käesoleva ajani Xxx-Xxx maanteelt juurdepääsuks kasutanud puudutatud isikule I kuuluval Xxx kinnistul asuvat teed (I kd t.l. 13-15, 17). Xxx kinnistul asuv tee on ka 20.06.2017 Harju Maakohtu kohtumäärusega esialgse õiguskaitse korras määratud avaldajale tema kinnistule juurdepääsuks Xxx-Xxx maanteele. 05.11.2018 paikvaatlusel veendus kohus, et Xxx kinnistul asub 2,5 meetri laiune loodusliku kruusakattega tee, mis viib Xxx-Xxx maanteelt Xxx kinnistuni (I kd t.l. 17). Puudutatud isik I leiab, et K kinnistu omanik R S peab tagama avaldajale s.o. Xxx kinnistu omanikule juurdepääsu, sest praegune Xxx kinnistu on tekkinud ja võõrandatud avaldajale peale R Su poolt suure kinnistu jagamist, mille tagajärjel tekkis ka R Sule kuuluv K kinnistu (I kd t.l. 48-49). Enne kinnistu jagamist oli Xxx kinnistul s.o. Xxx talul juurdepääs M teele. AÕS § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu

ühendus seni toimus, võimaldama teise omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 1. lõikes nimetatud tingimustel. Tuvastatud on, et avaldaja on Xxx kinnistu omandanud 03.06.2014 ning vaidlust ei ole, et R S, kes võõrandas suurest kinnistust osa s.o. Xxx kinnistu võimaldaks avaldajal juurdepääsu avalikule teele M teele üle R Sule allesjäänud kinnistu osa (I kd t.l. 73, kuid R Su sõnul, ei olnud ka enne kinnistu jagamist n.ö. Xxx kinnistu osale juurdepääs avalikule teele mitte üle K kinnistu osa M teele, vaid üle Xxx kinnistu Xxx-Xxx maanteele (I kd t.l. 37). R Su sõnade kohaselt on Xxx kinnistule ajalooliselt alates 1935 aastast olnud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle Xxx kinnistul asuvata Xxx teed ning Xxx kinnistu omanik ei ole varasemalt teinud piiranguid tema kinnistul asuva tee kasutamiseks Xxx, O ja Vana-Xxx kinnistule pääsemiseks. Ka Xxx kinnistu omaniku väidetest, et K kaudu on võimalik pääseda M teele, ei ole võimalik järeldada, et K kinnistut oleks nagu kasutatud juurdepääsuna s.h. sõiduautodega M teelt Xxx kinnistuni. Kohus 05.11.2018 paikvaatlusel veendus, et R Su väide, et Xxx kinnistule ei ole mootorsõidukitega s.o. sõiduautoga olnud varasemat juurdepääsu üle K kinnistu, on veenev, sest paikvaatlusel ei olnud näha puudutatud isiku I väidetavat kunagist juurdepääsuteed ning ka mõistliku kõrvalseisjana ei saaks arvata, et K kinnistul olevat haljasala oleks kasutatud sõidukitega juurdepääsuks (I kd t.l. 134). Kohtul ei ole põhjust kahelda, et ehk kunagi mingil viisil on seda teed kasutatud kinnistute vahel liikumiseks, kuid see võis olla väga ammu, mis ei veena kohut, et hetkel saaks tuvastada, et haljasala kui tee on kasutatav sõiduautodega liiklemiseks (I kd t.l. 134, 135, 144-146). Seega on usutav, et R Su omandis olnud Xxx kinnistu sellele osale, mis on võõrandatud avaldajale, juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele Xxx-Xxx maanteele kasutati Xxx kinnistul asuvat teed. Vaidlust ei ole, et juurdepääsu määramine Xxx kinnistu omanikule avalikult kasutatavale M teeni oleks võimalik üle K kinnistu (I kd t.l. 73, 121, 122). Kohus 05.11.2018 paikvaatlusel veendus, et hetkel K kinnistul juurdepääs sõidukitega Xxx kinnistuni oleks raskendatud seetõttu, et tegemist on haljasalaga s.o. niidetud heinamaaga (I kd t.l. 133) ning vahetult Xxx kinnistu ja K kinnistu vahel asub kraav ( kd t.l. 107-108). Seega selleks, et Xxx kinnistuni pääseda üle K kinnistu tuleks sinna rajada olemasolevale 30 pikkusele teeosale (I kd t.l. 132, 139, 140) umbes 158 m pikkune tee lisaks kuni avaldaja kinnistuni (I kd t.l. 125, 138). Kuna haljasala, mille kaudu oleks võimalik rajada tee Xxx kinnistuni asub siiski K kinnistu serval, siis ei oleks kohtu arvates välistatud tee ehitamine juurdepääsuks Xxx kinnistuni. Puudutatud isiku III väide nagu võiks läbida rajatav juurdepääsu tee puudutatud isiku III kodu keskset õueala, ei leidnud paikvaatlusel kinnitust. Küll aga oleks selline tee lähedal majale kui vähendaks olemasolevat õueala, mistõttu on veenev puudutatud isiku III väide, et mõistlik oleks õueala ja juurdepääsutee vahele rajada aed, et tagada nii hoovis mängivate laste kui koerte liikumise turvalisus. Kohus leiab, et avaldaja kinnistuga piirnevat O kinnistut, mis kuulub avaldajale, ei ole võimalik kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele, sest kinnistul endal puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja on mõistlik arvata, et ka O kinnistule võiks juurdepääs toimuda üle avaldaja enda kinnistu ja sealt edasi mööda käesoleva tsiviilasja raames määratavat juurdepääsu. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele avaldaja kinnistuga piirneva R Sule kuuluva Vana-Xxx kinnistu kaudu pole samuti mõeldav, sest Vana-Xxx kinnistul puudub samuti vahetu juurdepääs avalikult kasutatava teega. Kohus veendus 05.11.2018 paikvaatlusel, et avaldaja kinnistule oleks võimalik juurdepääs määrata üle T kinnistu nii Xxx-Xxx maanteele kui M teele. Kuna aga T

kinnistu puhul on tegemist võsastunud metsamaaga (I kd t.l. 118) ja avaldaja ja T kinnistu vahele jääb ka kraav, siis tee rajamine T kinnistule juurdepääsuks avalikult kasutatavle teele oleks võrreldes teiste juurdepääsuvariantidega ebamõistlik, sest on üldteada, et tee ehitamine sinna, kus seda pole kunagi olnud, on väga kallis. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku I kinnistul asuv tee ei asu ei puudutatud isikule kuuluva elamu ega õueala vahetus läheduses, mistõttu kaaludes puudutatud isiku I ja III huve, oleks juurdepääs avaldaja kinnistule üle puudutatud isiku I kinnistu vähem koormavam kui üle puudutatud isiku III kinnistu, kus rajatav juurdepääsutee oleks puudutatud isiku III elamule ja õuealale tuntavalt lähemal, et arvata, et see tekitab ebamugavust nii puudutatud isiku III privaatsusele kui turvalisusele. Kohtu arvates on kõige mõistlikum määrata avaldaja kinnistule juurdepääsuks puudutatud isikule I kuuluval kinnistul asuv olemasolev tee. Kahtlemata on avaldaja huvi saada oma kinnistule juurdepääsutee ka võimalikult väikeste kuludega, sest on üldteada, et tee ehitamine on kallis, mistõttu ei pea kohus juurdepääsu üle K kinnistu parimaks võimalikuks variandiks võrreldes teise juba olemasoleva juurdepääsu variandiga üle Xxx kinnistu. Asjaolu, et puudutud isik I on vastu sellele, et juurdepääs määrata, sest tee on puudutatud isiku I kinnistul ja ta ei ole kunagi andnud lubadust teed kasutada, ei ole kohtu arvates selliseks kaalukaks huviks, mistõttu ei peaks avaldaja saama juurdepääsu oma kinnistule. Küll, aga ei ole kohtu arvates põhjendatud juurdepääsu määramisel arvestada avaldaja väidetavalt ülekaaluka huviga seoses juba kinnistule tehtud planeeringutega, mille tõttu võiks arvata, et juurdepääsu peaks ilmtingimata määrama üle puudutatud isiku I kinnistu, sest kohtu arvates ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kinnistu planeerimine eeldades juurdepääsuteed üle võõra kinnisasja, mis ei ole sõnaselgelt s.o. kinnistusraamatus nähtavalt, kokku lepitud (I kd t.l. 112-116, 120, 126, 136, 141, 142, 147). Kaaludes aga puudutatud isiku A T ja avaldaja huve, siis juurdepääsu määramisel üle Xxx kinnistu on Xxx kinnistu omanik kindlasti häiritud, kui tema kinnistut kasutab avaldaja, kuid see ei kaalu üles avaldaja huvi saada oma kinnistule juurdepääsu ja seda võimalikult väikeste kuludega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et juurdepääsu määramist üle Xxx kinnistu avalikult kasutatvale Xxx-Xxx maanteele tuleb eelistada teistele alternatiivsetele variantidele juurdepääsu määramisel, sest teised juurdepääsu variandid oleksid koormavamad ja häirivamad nii puudutatud isikule III kui ka avaldajale. Kohus on seisukohal, et avaldaja huvi saada juurdepääs üle Xxx kinnistu avalikult kasutatavale teele kaalub üles puudutatud isiku I kui Xxx kinnistu omaniku omandiõiguse riive, mis kaasneb juurdepääsu talumisega. Kohus määrab juurdepääsu asukohaks tee avaldaja kinnistule üle Xxx kinnistul asuva tee Xxx-Xxx maanteele. Kuna avaldaja kinnistul asub elamu, siis on kohtu arvates põhjendatud arvata, et avaldajal on vaja oma kinnistule juurdepääsu sõidukitega, mistõttu tuleb määrata avaldajale juurdepääs kinnistule nii jalgsi kui sõidukitega. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud määrata juurdepääs avaldaja kinnistule üle Xxx kinnistu nii jalgsi kui sõidukitega. Vaidlust ei ole, et Xxx kinnistut tuleb läbida Xxx kinnistule jõudmiseks umbes 2,5 m laiusel teel. Kohus määrab juurdepääsutee avaldaja kinnistule Xxx-Xxx maanteelt üle Xxx kinnistul vastavalt kohtule esitatud plaanil asuvale teele, kuid põhjendatud on määrata ka tee laius, milleks on 2,5 m. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata juurdepääs avaldaja kinnistule igal ajal s.o. ööpäevaringselt ja tähtajatult, sest puuduvad mõjuvad põhjused avaldaja juurdepääsu ajaliseks piiramiseks. Kuna juurdepääsu õigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi

omaniku nõusolekul kinnistut kasutavaid muid isikuid, siis on põhjendatud määrata juurdepääs kinnistu igakordsele omanikule ja omanikult nõusoleku saanud teistele isikutele. Avaldaja on palunud keelata Xxx kinnistu igakordsel omanikul Xxx kinnistult avalikult kasutatavale teele mistahes viisil või vahenditega ligipääsu takistamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsilise tõkendite paigaldamine). Kuigi avaldaja on kohtule avaldanud, et sellekohane taotlus on ehk ennatlik ja avaldaja loodab, et keelamine puudutatud isikule I ligipääsu takistamiseks polegi vajalik ning puudutatud isik I teostab oma õigusi heas usus, siis on menetluse käigus avaldaja kohtule andnud ka teada, et puudutatud isik vabatahtlikult ei täitnud kohtu määrust, millega esialgse õiguskaitse korras määrati avaldaja kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle puudutatud isiku I kinnistu, mistõttu on kohtu arvates siiski põhjendatud selguse mõttes ära märkida käesolevas kohtulahendis, et Xxx kinnistu igakordsel omanikul on keelatud Xxx kinnistult avalikult kasutatavale teele mistahes viisil või vahenditega ligipääsu takistamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsiliste tõkendite paigaldamine) (t.l. 40, 181 pöördel, 182-184). AÕS § 156 lg 1 sätestatud juurdepääsutasu suurus peab olema selline, mis hüvitaks koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsuga tekitatud omandiõiguse riive. Kindlasti ei peaks koormatud kinnisasja omanik kandma kulusid seoses juurdepääsuga ning tasu peaks ta asetama majanduslikult vähemalt olukorda millises ta oleks olnud, kui juurdepääsu ei oleks tema kinnisasja kaudu määratud. Avaldaja on leidnud, et tee korrashoidmise ja hooldamise kulud peaksid jääma avaldaja kanda. Kuigi puudutatud isik I ei ole selgelt avaldanud nõusolekut, et tema võtaks tee korrashoidmise ja hooldamise kulud enda kanda, siis arvestades puudutatud isiku tasunõuet juurdepääsu eest, mis peaks hõlmama ka tee korrashoiu ja hooldamise kulud, ei ole kohtu arvates põhjendatud neid kulusid, mis on puudutatud isiku I väidete kohaselt 1 000 eurot kuus seoses tee laiendamise ja parandamisega, panna avaldaja kanda, sest vaidlust ei ole, et avaldaja ei ole avaldanud soovi olemasolevat teed laiendada, avaldaja on valmis ise teed korras hoidma, teed kasutabki peamiselt vaid avaldaja, mistõttu tee korrashoiuga ja hooldamise seotud kulud oleks mõistlik jätta vahetult avaldaja kanda, kes saab ise otsustada tee korrashoiu ja hooldamisega seotud küsimused ja mõistlikud kulud eelkõige seoses vajadusega pääseda kinnistuni (igas olukorras kiiresti, s.h. ilmastikuga arvestades ja ilma sõiduautot vigastamata). Kuna puudutatud isik I ja avaldaja vahel on tekkinud lahkhelid seoses tee kasutamisega, siis ka edaspidiste arusaamatuste vältimiseks ja vaidluste ärahoidmiseks on kohtu arvates põhjendatud, kui tee hooldamise ja korrashoiu kulud jääksid avaldaja kanda, sest kui puudutatud isik mingil põhjusel ei peaks teed korras hoidma ja hooldama, siis oleks avaldajal ikkagi takistatud juurdepääs oma kinnistule. Puudutatud isik I ei ole põhistanud, miks tema kinnistu koormamine mööda kinnistu äärt kulgevat olemasolevat teed peaks olema hinnatud 1 000 euro suuruseks nagu nõuab puudutatud isik I juurdepääsu määramise eest. Kohus leiab, et juurdepääsutee eest makstav õiglane tasu peab hüvitama kinnisasja omaniku omandiõiguse riive ja tasu ei või olla ebamõistlikult väike. Võttes arvesse, et tee asub puudutatud isiku I kinnistul, mistõttu on kahtlemata riivatud kinnistuomaniku õigus ise otsustada, kes tema kinnistut kasutab, kuid kuna teega seotud korrashoiu ja hooldamise kulud jäävad avaldaja kanda nagu kohus on eelnevalt õigeks pidanud, siis peab kohus juurdepääsu tasu õiglaseks suuruseks, arvestades Tolli- ja Maksuameti poolt esitatud maamaksuandmetest lähtudes, mille kohaselt Xxx kinnistu 11,8 ha eest (katastritunnus xxx) on tasutud maamaksu aastas 74,90 eurot, mistõttu 176 meetri pikkuse ja 2,5 m laiuse tee eest, mis hõlmaks Xxx kinnistust vaid 417,5 m2 (II kd t.l. 13, 124), 1 eurot kuus ehk 12 eurot aastas (väiksem tasu kui 1 eurot kuus oleks ebamõistlikult väike

tasu ja suurem tasu kui 1 eurot kuus ei ole kuidagi põhistatud), mis tuleb Xxx kinnistu igakordsel omanikul tasuda Xxx kinnistu igakordsele omanikule iga aasta 01. veebruariks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et avaldaja ja puudutatud isik I pole leidnud pooli rahuldavat lahendust juurdepääsu määramiseks ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (I kd t.l. 39, 119, 123, 127). Kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 järgi kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 63 lg 1 p 4 järgi võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna juurdepääs avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt määratakse üle A Tle kuuluva kinnistu, siis on A T kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks juurdepääsu kohta. Kohtu arvates ei ole vajalik kinnistusraamatu märkuses kõiki juurdepääsuga seotud võlaõiguslikke tingimusi ära märkida, vaid piisab viitest käesolevale kohtumäärusele. Avaldaja on palunud kohtul edastada jõustunud kohtulahend kinnistusosakonda, et kinnistusraamatusse kanda juurdepääsuõiguse kohta märkus. Kohus selgitab veelkord avaldajale, et kohus ei vahenda suhtlust kinnistusraamatu pidajaga, mistõttu hageja selline taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid kinnistusraamatusse kande tegemiseks saab avaldaja ise pöörduda vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 19 selgitanud, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et arvesse võttes, et pooltele oli selge, et kohus igal juhul juurdepääsu määrab, tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega, siis ei saa ka puudutatud isikul I olla õiguspärast ootust, et tema menetluskulud peaksid ilmtingimata jääma avaldaja kanda. Kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides võttes arvesse puudutatud isikute, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.