XX avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 3. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kadi Sitska Puudutatud isik II: Osaühing Idaser (registrikood 11023910), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed RR, AT ja KR Puudutatud isik III: SS (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata YY 15. veebruari 2019 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Harju Maakohtu 3. detsembri 2018 määruse resolutsioon jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, aga täiendada maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendava osa punktiga 15 koos selle alapunktidega.
3.Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2017 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta YY kanda.
5.Määrata avaldaja XX põhjendatud ja vajaliku menetluskulu summaks ringkonnakohtus 192 eurot ja mõista see summa puudutatud isikult YY-lt avaldaja XX kasuks välja. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada YY tasuma eelmises lauses märgitud summalt XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 1. juunil 2017 Harju maakohtule avalduse YY (puudutatud isik I), Osaühing Idaser (puudutatud isik II) ja SS (puudutatud isik III) vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks.
1.1.Avaldusega omavad puutumust järgmised isikud ja kinnistud: -
-
-
avaldaja on Kaasiku kinnistu (asukoht Kaasiku, Roobuka küla, Saku vald, Harju maakond, registriosa nr 14489502, edaspidi „Kaasiku kinnistu“) ja Oolo kinnistu (asukoht Oolo, Roobuka küla, Saku vald, Harju maakond, registriosa nr 14653002, edaspidi „Oolo kinnistu“) omanik; puudutatud isik I on Roobuka kinnistu (asukoht Roobuka, Roobuka küla, Saku vald, Harju maakond, registriosa nr 9983902, edaspidi „Roobuka kinnistu“) omanik; puudutatud isik II on Tikase kinnistu (asukoht Tikase, Roobuka küla, Saku vald, Harju maakond, registriosa nr 13441702, edaspidi „Tikase kinnistu“) omanik; puudutatud isik III on Kaseniidu kinnistu (asukoht Kaseniidu, Roobuka küla, Saku vald, Harju maakond, registriosa nr 1565902, edaspidi „Kaseniidu kinnistu“) ja Vanakaasiku kinnistu (asukoht Vanakaasiku, Roobuka küla, Saku vald, Harju maakond, registriosa nr 14653102, edaspidi „Vanakaasiku kinnistu“) omanik; Roobuka, Tikase, Kaseniidu, Vanakaasiku ja Oolo kinnistud külgnevad Kaasiku kinnistuga, millelt avaldaja soovib juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.
1.2.Avaldaja palus: -
-
-
määrata jalgsi ja/või sõidukitega (õueala kiirusepiiranguga) kasutatav ööpäevaringne tähtajatu juurdepääs Kaasiku kinnistult avalikult kasutatavale Tõdva-Hageri maanteele (tee nr 1124, edaspidi „avalikult kasutatav tee“) üle Roobuka kinnistu kirdepoolse tipu põhjaküljel paikneva tee (edaspidi „Kaasiku tee“); keelata Roobuka kinnistu igakordsel omanikul Kaasiku kinnistult avalikult kasutatavale teele mistahes viisil või vahenditega ligipääsu takistamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsilise tõkendite paigaldamine); määrata, et Roobuka kinnistul paiknevat teed hooldab ja hoiab korras ning kannab sellega kaasnevad mõistlikud kulud Kaasiku kinnistu igakordne omanik; edastada avalduse rahuldamise korral jõustunud kohtmäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale; kohustada puudutatud isikut I nõusoleku andmiseks, et kanda kinnistusraamatusse Roobuka kinnistut koormav märkus Kaasiku kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsutee kohta.
1.3.Avaldaja tõi esile järgmised asjaolud ja väited: -
avaldajale kuulub Kaasiku kinnistu, millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldajal on ainuvõimalik ligipääs oma kinnistule vaid läbi puudutatud isikule I kuuluva Roobuka kinnistul asuva Kaasiku tee; 2 (11)
-
-
puudutatud isik I vahel lubab mööda Kaasiku teed sõita, aga vahel mitte. Näiteks lepiti kokku sissesõidu ette tõkkepuu paigaldamises, mille kulud kattis avaldaja. Samas on selge kokkuleppe puudumine viinud korduvate vaidluste ja konfliktideni ning puudub üheselt arusaadav kokkulepe, mis tingimustel võiks avaldaja teed kasutada; uue tee rajamine ei ole kohane, sest eelistada tuleb juurdepääsu seni väljakujunenud tee kaudu. Üheltki teiselt kinnistult ei ole Kaasiku kinnistule juurdepääsuteed rajatud; avaldaja on nõus kandma tee korrashoiu ja hooldamise kulud. Seetõttu peaks avaldajal olema teed võimalik tasuta kasutada, kuid ta on valmis hüvitama puudutatud isikule I maamaksu proportsionaalselt tee suurusega iga-aastase ühekordse maksega.
1.4.Avaldaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus määrata menetluse ajaks juurdepääsu Kaasiku tee kaudu. Maakohus rahuldas taotluse 20. juuni 2017 määrusega, mis jõustus edasi kaebamata. Esialgse õiguskaitse määruses maakohus ei otsustanud, kas ja kui suurt tasu tuleb avaldajal maksta puudutatud isikule I esialgse õiguskaitse korras juurdepääsutee kasutamise eest.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
puudutatud isik I ei ole huvitatud, et läbi tema kinnisasja sõidetaks autodega, sest see on liigselt koormav; Kaasiku kinnistu tekkis 2014. aastal Kaasiku talu jagamisel, mille tulemusena tekkis ka Kaseniidu kinnistu. Kaasiku talul oli juurdepääs ka avalikult kasutatavalt Metsanurga teelt ning probleeme Roobuka kinnistu omanikuga ei olnud. Kaasiku talu jagamisel oleks selle omanik (puudutatud isik III) pidanud tagama juurdepääsu jagamise käigus tekkivale kinnistule. Puudutatud isik III ega uus omanik (avaldaja) ei saanud eeldada, et uus kinnistu saab kasutada teise isiku eramaal asuvat teed, sest kasutusmaht ja viis muutub oluliselt; Roobuka kinnistul asuva teelõigu rajas kinnistu praeguse omaniku vanaisa ja see tehti metsa väljaveoks. Roobuka kinnistu omanikuga pole keegi läbirääkimisi pidanud tema maal asuva tee kasutamiseks; Kaasiku kinnistul oli ja on Tikase kinnistuga piirnevas servas tee, mida mööda pääseb avalikult kasutatavale Metsanurga teele läbi Kaseniidu kinnistu. Seega peab Kaseniidu kinnistu omanik (puudutatud isik III) tagama Kaasiku kinnistule juurdepääsu, sest vaidlus on tekkinud tema tegevuse tõttu; õiglane tasu üle puudutatud isiku I kinnistul asuva tee kasutamiseks oleks 1 000 eurot kuus, mis võimaldaks teed ka korras hoida.
3.Puudutatud isik II avaldusele ei vastanud.
4.Puudutatud isik III avaldas järgmist: -
-
Kaasiku talu juurde on ajalooliselt 1935. aastast olnud juurdepääs üldkasutatavalt teelt Kaasiku tee kaudu. Eelnevale omanikule ei teinud puudutatud isik I piiranguid tee kasutamisel. Kaasiku tee on ainus võimalik juurdepääs suure kinnistu jagamisel tekkinud Kaasiku, Oolo ja Vanakaasiku kinnistutele, kuna ümbritsevad kinnistud on kas metsamaad, maatulundusmaad või elamumaad, mida ei läbi ükski mootorsõiduki kasutamist võimaldav tee; Kaasiku, Oolo ja Vanakaasiku kinnistutele oleks võimalik ligi pääseda ainsana üle Kaseniidu kinnistu vaid traktoriga ja kuival ajal. Sügis-talvisel perioodil ei ole looduslikult märja maa tõttu võimalik ligi pääseda mujalt, kui vaid Kaasiku teed pidi. Mööda Kaseniidu kinnistut on kraaviserv, kuhu on tõstetud kraavist kaevatud pinnas, mis pole mootorsõidukitega läbitav ja on Kaseniidu kinnistu aia osa;
3 (11)
-
-
-
uue tee rajamine oleks ebaotstarbekas ja kulukas kõigile osapooltele, kuna heinamaale tuleks rajada täiesti uus tee. Lisaks hakkaks uus tee läbima Kaseniidu õueala, mis välistaks lemmikloomade ja laste õues viibimise ja halvendaks oluliselt kõigi elutingimusi; rajatava tee pikkuseks üle Kaseniidu kinnistu Kaasiku kinnistuni oleks 188 m, millest 30 m on juba olemas, kuid lisaks tuleb ehitada veetruup üle kuivenduskraavi, mille läbimõõduks on 3 m ja sügavuseks 2 m. Arvestades, et 30 m pikkuse tee rajamiseks Kaseniidu kinnistul tasuti ligikaudu 4 000 eurot, siis 158 m pikkuse tee rajamine võiks orienteeruvalt maksta 12 000 – 15 000 eurot, millele lisanduks truubi ehitus; puudutatud isik III tasu juurdepääsutee kasutamise eest ei soovi, kuid Kaasiku kinnistu omanik peaks võtma kohustuse tee ehituse, hooldamise ja korrashoiu osas. Kui tee rajada üle Kaseniidu kinnistu, siis kaasneb sellega vajadus rajada piirdeaed, sest lapsed ja koerad ei saa olla vabalt aias, mida läbib sõidutee. Seega lisandub mitme tuhande eurone lisakulu ja kahaneb olulisel määral Kaseniidu kinnistu õueala algne väärtus.
5.Kohalik omavalitsus Saku vald leidis, et: -
-
-
-
avaldaja soovib juurdepääsu eratee kaudu, mis jääb puudutatud isikule I kuuluva Roobuka kinnistu serva. See on pikaajaliselt kasutuses olev tee, mida on kasutatud juurdepääsuks ka teistele kinnistutele. Teel on korralik põhi ja see on kasutamiskõlblik aastaringselt. Kulud teega on põhiliselt korrashoiukulud ja vajadusel remondikulud. Teega piirnevatel aladel hooneid ei ole; puudutatud isiku I õiguste riive on minimaalne, sest tema hooned asuvad Kaasiku teest kaugel ning tee kasutamisega kaasneda võiv müra ja tolm ei jõua eluhooneteni ega halvenda elukeskkonda; puudutatud isiku I välja pakutud juurdepääsuteest, mis algaks avalikult kasutatavalt Metsanurga teelt ja lõpeks Kaasiku kinnistul, üle Kaseniidu kinnistu, on olemas vaid väike lõik erateed, mille on rajanud puudutatud isik III avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistuni. Edasi kuni Kaasiku kinnistuni on arvatavasti pinnasetee, mis on üldjuhul kasutatav vaid kuival ajal. Seega tuleks avaldajal rajada puudutatud isiku III eratee lõigust kuni oma kinnistuni faktiliselt uus tee tugeva põhjaga, mis on majanduslikult küllaltki kulukas ettevõtmine ning tee kasutamine halvendaks puudutatud isiku III ja tema pere elukvaliteeti oluliselt; kolmanda juurdepääsutee variandina tee avaldaja kinnistuni avalikult kasutatavalt Metsanurga teelt üle Tikase kinnistu kattuks osaliselt teega üle Kaseniidu kinnistu; võrreldes kolme juurdepääsutee varianti Kaasiku kinnistule, on nii naaberkinnistute omanike õiguste riive seisukohalt kui majanduslikust seisukohast arvates sobivam avaldaja pakutav juurdepääsutee, kuna tegemist on olemasoleva korraliku põhjaga teega, mis jääb hoonetest sh eluhoonetest küllaltki kaugele ning ei avalda negatiivset mõju tee äärsete kinnistute omanike elukeskkonnale. Samuti on see variant majanduslikult kõige vähem kulukam, kuna jääb ära teelõigu ehitamine puudutatud isiku III eratee lõigust kuni Kaasiku kinnistuni.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus rahuldas avalduse 3. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ja määras: -
Kaasiku kinnistu igakordsele omanikule ja tema loal kolmandale isikule tähtajatu ööpäevaringse jalgsi ja sõidukitega (õueala kiirusepiiranguga) juurdepääsu Kaasiku kinnistule avalikult kasutatavalt teelt üle Roobuka kinnistu kirdepoolse tipu põhjaküljel paikneva tee vastavalt määruse lisaks oleval plaanil 2,5 m laiusel ja punasega märgitud alal; 4 (11)
-
-
Roobuka kinnistu igakordsel omanikul on keelatud takistada mistahes viisil või vahenditega (sh liikluskorraldusmärkide või füüsiliste tõkendite paigaldamine) Kaasiku kinnistu igakordsel omanikul ja tema loal kolmandatel isikutel ligipääs Kaasiku kinnistule avalikult kasutatavalt teelt üle Roobuka kinnistu; teed hooldab ja hoiab korras ning kannab sellega kaasnevad mõistlikud kulud Kaasiku kinnistu igakordne omanik; juurdepääsu kasutamise iga-aastaseks tasuks on 12 eurot, mida Kaasiku kinnistu igakordne omanik peab tasuma Roobuka kinnistu igakordsele omanikule iga aasta
1.veebruariks.
Ühtlasi tuvastas maakohus puudutatud isiku I kohustuse anda nõusolek kanda kinnistusraamatusse Roobuka kinnistut koormav märkus Kaasiku kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt. Rahuldamata jäi avaldaja taotlus saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
6.1.Maakohus tuvastas, et: -
avaldajale kuulub Kaasiku kinnistu, millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt; Kaasiku kinnistuga piirnevad järgmised kinnistud: Roobuka, Tikase, Kaseniidu, Vanakaasiku ja Oolo; avaldaja on Kaasiku kinnistule alates kinnistu omandamisest avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks kasutanud puudutatud isikule I kuuluval Roobuka kinnistul asuvat teed. Roobuka kinnistul asub 2,5 m laiune loodusliku kruusakattega tee, mis viib avalikult kasutatavalt teelt Kaasiku kinnistuni.
6.2.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel on avaldajal õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja, kuna Kaasiku kinnistule puudub juurdepääs avalikult kastutavalt teelt.
6.3.Puudutatud isiku III, kes võõrandas avaldajale Kaasiku kinnistu, väitel on ajalooliselt, täpsemalt 1935. aastast juurdepääs Kaasiku kinnistule avalikult kasutatavalt teelt üle Roobuka kinnistu asuva Kaasiku teed pidi ning Roobuka kinnistu omanik ei ole varasemalt teinud piiranguid tema kinnistul asuva tee kasutamiseks Kaasiku, Oolo ja Vanakaasiku kinnistule pääsemiseks. Paikvaatlusel veendus maakohus, et avalikult kasutatavalt Metsanurga teelt üle Kaseniidu kinnistu ei ole Kaasiku kinnistule juurdepääsuteed mootorsõidukitele. Sõidukitega juurdepääs Kaasiku kinnistuni on raskendatud, sest tegemist on haljasalaga ning Kaasiku ja Kaseniidu kinnistute vahel asub kraav. Selleks, et üle Kaseniidu kinnistu pääseda Kaasiku kinnistuni tuleks olemasolevale 30 m pikkusele teeosale lisaks rajada umbes 158 m pikkune tee. See tee on elumaja lähedal ning õueala ja juurdepääsutee vahele tuleks rajada aed, et tagada nii hoovis mängivate laste kui koerte liikumise turvalisus.
6.4.Juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Oolo või Vanakaasiku kinnistu kaudu pole mõeldav, sest nendel kinnistutel puudub samuti vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
6.5.Tikase kinnistu puhul on tegemist võsastunud metsamaaga ning Kaasiku ja Tikase kinnistute vahele jääb ka kraav. Seega oleks tee rajamine Tikase kinnistule juurdepääsuks Kaasiku kinnistule avalikult kasutatavalt teelt võrreldes teiste juurdepääsuvariantidega ebamõistlik. Tee ehitamine sinna, kus seda pole kunagi olnud, on väga kallis.
5 (11)
6.6.Roobuka kinnistul asuv Kaasiku tee ei asu ei puudutatud isikule I kuuluva elamu ega õueala vahetus läheduses. Seetõttu kaaludes puudutatud isikute I ja III huve, oleks juurdepääs Kaasiku kinnistule üle Roobuka kinnistu vähem koormavam kui üle Kaseniidu kinnistu, kus rajatav juurdepääsutee oleks puudutatud isiku III elamu ja õueala lähedal ja tekitaks ebamugavust nii puudutatud isiku III privaatsusele kui turvalisusele.
6.7.Eeltoodust tulenevalt on kõige mõistlikum määrata Kaasiku kinnistule juurdepääsuks Roobuka kinnistul asuv olemasolev tee. Avaldaja huvides on saada oma kinnistule juurdepääsutee võimalikult väikeste kuludega, kuid uue tee ehitamine on kallis. Seetõttu ei ole juurdepääs üle Kaseniidu kinnistu parimaks võimalikuks variandiks võrreldes juba olemasoleva juurdepääsuga üle Roobuka kinnistu. Kuna avaldaja liigub ka sõidukitega, on põhjendatud määrata juurdepääs Kaasiku kinnistule üle Roobuka kinnistu nii jalgsi kui sõidukitega, märkides tee laiuseks 2,5 m. Puuduvad mõjuvad põhjused avaldaja juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, seega tuleb juurdepääs määrata ööpäevaringselt ja tähtajatult. Kuna juurdepääsu õigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi omaniku nõusolekul kinnistut kasutavaid muid isikuid, siis on põhjendatud määrata juurdepääs kinnistu igakordsele omanikule ja omanikult nõusoleku saanud teistele isikutele.
6.8.Kuna puudutatud isiku I ja avaldaja vahel on tekkinud lahkhelid seoses tee kasutamisega, siis edaspidiste arusaamatuste vältimiseks ja vaidluste ärahoidmiseks on põhjendatud, kui tee hooldamise ja korrashoiu kulud jäävad avaldaja kanda. Kui puudutatud isik I mingil põhjusel ei peaks teed korras hoidma ja hooldama, siis oleks avaldajal ikkagi takistatud juurdepääs oma kinnistule.
6.9.Puudutatud isik I ei ole põhistanud, miks tema kinnistu koormamine mööda kinnistu äärt kulgevat olemasolevat teed peaks maksma 1 000 eurot kuus. Võttes arvesse, et teega seotud korrashoiu ja hooldamise kulud jäävad avaldaja kanda, on 176 m pikkuse ja 2,5 m laiuse juurdepääsu tasu õiglaseks suuruseks lähtudes maamaksuandmetest (Roobuka kinnistu 11,8 ha eest on tasutud maamaksu aastas 74,90 eurot) 1 eurot kuus ehk 12 eurot aastas. See summa tuleb tasuda iga aasta 1. veebruariks.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Puudutatud isik I esitas 18. detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.Esiteks jääb puudutatud isik I selle juurde, et kui puudutatud isik III endale kuuluva kinnistu jagas, on tal kohustus tagada juurdepääsutee tekkinud kinnistutele. Seda kohustust ei saa panna puudutatud isiku I kanda, kelle kinnistul asuv tee on mõeldud ainult tema kinnistu teenindamiseks ning pole kunagi olnud avalikult kasutatav tee. Tikase, Kaseniidu ja Kaasiku kinnistute vahel asub maaparanduskraav, mis on suurema maaparandussüsteemi osa. Enne Kaasiku kinnistu jagamist 2012. aastal toimus maaparanduskraavi teenindamine mööda teed, mis kulges Metsanurga teelt Kaasiku kinnistule (maaparanduskraav asus/asub Kaasiku ja Tikase kinnistute vahel). See tee oli vastavalt maaparandushoiutöödele esitavate nõuetele hooldatud. Peale Kaasiku kinnistu jagamist 2012. aastal säilis Kaseniidu kinnistul maaparanduskraavile juurdepääs ning teed on hooldanud puudutatud isik III. Avaldaja aga sulges Kaasiku kinnistul oleva teeosa, kuhjates sellele hulgaliselt pinnast. Samuti kaevas avaldaja Kaasiku kinnistu ja Kaseniidu kinnistu vahele kraavi, mille tagajärjel lõigati läbi maaparanduskraavi teenindav tee. Seega on asjakohatud avaldaja ja puudutatud isiku III väited, et avalikult teelt juurdepääsuteed üle Kaseniidu kinnistu pole Kaasiku kinnistule olnud või seda enam ei eksisteeri. 6 (11)
7.2.Teiseks on põhjendamatult väike maakohtu määratud hüvitis tee kasutamise eest. Kaasiku kinnistu omanikule tee kasutamise õiguse seadmisega väheneb Roobuka kinnistu väärtus, kasutusõigus seab piirangud kinnistu jagamisele ja muudele kinnistuga seotud planeerimiste tingimustele. Samuti võimaldab vaidlustatud määrus edaspidi Kaasiku kinnistu taga asuvate kinnistute omanikel hakata Roobuka kinnistul olevat teed kasutama ning seda ilma tasuta. Seega on õiglane tasu Roobuka kinnistul asuva tee kasutamiseks 1 000 eurot kuus.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ning puudutatud isikutele II ja III tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja ja puudutatud isik III vaidlesid kaebusele vastu. Puudutatud isik II kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24. jaanuaril 2019. Ringkonnakohus tegi 8. veebruaril 2019 korraldava määruse, millega otsustas lahendada määruskaebuse kirjalikus menetluses ja jättis rahuldamata määruskaebuses sisaldunud taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ning TL ja AL tunnistajatena ülekuulamiseks. Puudutatud isik I esitas 15. detsembril 2019 vastuväite kohtu tegevusele ja palus oma taotlused rahuldada. Avaldaja leidis 18. veebruari 2019 e-kirjas, et vastuväide pole põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, aga täiendada tuleb põhjendusi seoses juurdepääsutasu määramisega. Olenemata kaebuse väidetest tuleb tühistada esialgne õiguskaitse. Puudutatud isik I kannab määruskaebuse menetlemise kulud.
10.Puudutatud isik I esitas 15. veebruaril 2019 vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et ringkonnakohtu 8. veebruari 2019 määrusega jäeti rahuldamata tema taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks ning otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 333 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et esitatud vastuväide tuleb jätta rahuldamata ning jääb seejuures 8. veebruari 2019 määruses esitatud seisukohtade juurde. Kohus saab kaebuse lahendada toimikus olevate materjalide pinnalt.
11.Maakohus lähtus põhjendatult AÕS § 156 lg-st 1. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49). Juurdepääsu määramata jätmise aluseks ei saa olla koormatava kinnisasja omaniku ootus, et üle tema kinnistu ühtegi juurdepääsu naaberkinnisasjale kunagi ei määrata. Maakohus on vaidluse sisulisel lahendamisel kaalunud kinnisasjade omanike huve, analüüsides menetlusosaliste väiteid ja hinnates tõendeid. Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 26. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28; 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Maakohus kaalumispiire ei ületanud. Määratud juurdepääs ei ole ebaõiglane ega riku hea usu põhimõtet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega juurdepääsu asukoha ja tingimuste osas ega kord neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7 (11)
12.Avaldaja taotleb Kaasiku kinnistule juurdepääsu üle Roobuka kinnistu kulgeva Kaasiku tee kaudu, et jõuda avalikult kasutatavale Tõdva-Hageri maanteele. Puudutatud isik I on aga alternatiivselt pakkunud välja, et avaldaja saaks juurdepääsu selliselt, et ta rajab tee üle oma kinnistu loode suunas ning sealt edasi mööda Kaseniidu ja Tikase kinnistute piiri kuni avalikult kasutatavale Metsanurga teeni. Maakohus kaalus juurdepääsu alternatiivseid variante, kuid ei pidanud võimalikuks määrata juurdepääsu puudutatud isiku I pakutud asukohas, sest sinna tuleks tee osaliselt rajada, samas kui taotletud asukohas on tee olemas ja seda on seni juurdepääsuna ka kasutatud. Seega on maakohus arvestanud juurdepääsu määrates puudutatud isiku I pakutud alternatiivse lahendusega, kuid leidis, et kirjeldatud alternatiivsel viisil ei ole põhjendatud juurdepääsu määrata. Maakohus ei rikkunud sealjuures menetlusnorme ja ringkonnakohtu hinnangul ei anna puudutatud isiku I esile toodud asjaolud alust teha maakohtust erinevat kaalutlusotsust. Maakohus tuvastas juurdepääsuteede tegeliku olukorra vaatluse teel, mistõttu ei saanud ta vaidluse lahendamisel lähtuda puudutatud isiku I soovitud viisil õigusaktide järgi eksisteerima pidavast muust teest.
13.Maakohus ei eksinud AÕS § 156 lg 2 kohaldades. Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama AÕS § 156 lg 2 järgi teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu. Viidatud sätte eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. Nii AÕS § 156 lg 1 kui ka lg 2 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve, kuid AÕS § 156 lg 2 tähenduses tuleb eeltoodut arvestades juurdepääsu määramisel kaaluda selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega seni kasutati (vt Riigikohtu 28. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-09, p 10). Kuna praegune Kaasiku kinnistu tekkis suurema kinnistu jagamisel, siis tulnuks maakohtul kaaluda Kaasiku kinnistule juurdepääsu määramist esimese võimalusena üle Kaseniidu kinnistu üksnes juhul, kui Kaasiku kinnistu oleks jagamise tõttu kaotanud juurdepääsu. Praegusel juhul ei ole aga Kaasiku kinnistu juurdepääsust ilma jäänud, sest ka varasemalt kulges juurdepääs mööda Roobuka kinnistul asuvat teed. Puudutatud isik I ei ole ümber lükanud puudutatud isiku III väidet, et alates 1935. aastast on Kaasiku kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle Roobuka kinnistu kulgeva Kaasiku tee kaudu. Seega ei ole Kaasiku kinnistu eraldamise tõttu ka juurdepääsu kaotanud. Maakohus ei pidanud AÕS § 156 lg 2 alusel määrama juurdepääsu, mida pole varem olnud. Kui kohalik omavalitsus ka eksis maakorralduslike toimingute läbiviimisel, siis ei jäta see avaldajat ilma õigusest nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.
14.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et taotletud asukohas juurdepääsu määramine on talle ülemäära koormav. Puudutatud isik I ei toonud esile asjaolusid, millest ringkonnakohus saaks järeldada, et kinnistu servas paikneva olemasoleva tee kasutamine juurdepääsuks koormab teda sel määral, et see kaalub üles Kaasiku kinnistu omaniku õiguse saada juurdepääs oma kinnistule just seda teed mööda. Asjaolu, et puudutatud isik I vanaisa rajas tee metsa väljaveoks, ei välista olemasoleva tee kasutamist ka juurdepääsuna Kaasiku kinnistule.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku I soov tee kasutamise eest saada kuus 1 000 eurot on ülepaisutatud ja kohane tasu on käesoleval juhul 12 eurot aastas. Siiski tuleb lisaks vaidlustatud määruses märgitule seda täiendavalt põhjendada. 8 (11)
15.1.Kohtu poolt AÕS § 156 alusel juurdepääsu määramisega tekib juurdepääsu taotlejal õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale. Koormatud kinnisasja omaniku jaoks tähendab see kohtulahendi alusel tekkivat kitsendust (vt Riigikohtu 30. märtsi 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 22), mis toob kaasa juurdepääsu alla jäävas osas kinnisasja ainukasutamise õiguse lõppemise. Selline kitsendus tähendab, et kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes (vrd Riigikohtu 19. mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14; 13. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19; 30. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28). Seega tuleb juurdepääsu eest tasu määramisel leida, milline on sobiv perioodiline hüvitis kinnisasja ainukasutusõiguse kaotuse eest. Asja kasutuseeliseks on kõik need eelised, mis tulenevad asja kasutamisest valduse abil (Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p-d 37 ja 38).
15.2.Kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 39 esimene lõik, ja selles viidatud 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Käesoleval juhul ei toonud puudutatud isik I maakohtus ega määruskaebuses esile asjaolusid, mis viitaks vaidlusaluse juurdepääsu alla jääva maa-ala muul viisil kasutamise võimalusele.
15.3.Juurdepääsu talumise eest tuleb koormatud kinnisasja omanikule maksta tasu siiski ka juhul, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed, ning samuti siis, kui koormatud kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuõiguse alusel rajatavat teed ka ise kasutama. Sellistel juhtudel ei ole põhjust rääkida koormatud kinnisasja omanikul juurdepääsutee alla jääva maatüki kasutamise võimaluse kaotusest, küll aga säästaks juurdepääsu taotleja oma vara, kui ta saaks juurdepääsuteed tasuta kasutada. Seda silmas pidades peab makstav hüvitis kõnealustel juhtudel hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu TsÜS § 62 lg 1 mõttes (Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 39 teine lõik). Ka selliseid kulutusi ei ole puudutatud isik I menetluses esile toonud ja toimikust ei nähtu, et avaldajal oleks tekkinud kulutusi praegusega võrreldava juurdepääsu rajamisel. Kohaseks võrdluseks ei ole need kulud, mis võiksid tekkida uue juurdepääsu tee rajamisel kohtadesse, kus seda seni veel pole olnud.
15.4.Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema (vt 3. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 13; 13. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt - võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega (vt 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb seejuures pidada mitte lihtsalt maa kasutusõiguse keskmist väärtust, vaid konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (vt nt 19. mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14; 13. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16; 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-29 (11)
1-180-15, p 39 kolmas lõik). Puudutatud isik I ei esitanud väiteid oma kinnistu või sellega piisavalt sarnaste kinnisasjade üürihinna kohta, sh vaidlusaluse juurdepääsu tee alla jääva maa üürihinna osas. Võttes arvesse, et kõnealune maa-ala on suhteliselt väike, paikneb kinnistu servas ja on niigi kasutusel teena, siis ringkonnakohtu hinnangul üürihind sellisel maa-alal praktiliselt puudub.
15.5.Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada lisaks juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid. Eelkõige tuleb võtta arvesse seda, millistel asjaoludel on juurdepääsu taotleja jäänud ilma juurdepääsust avalikule teele. Kui juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast sõltumatutest asjaoludest, nt maareformist, võib see anda alust hüvitise vähendamiseks. Kui aga juurdepääsu puudumise on tinginud juurdepääsu taotlejast sõltunud valitseva kinnisasja tükeldamine või on kinnisasi soetatud teadmisega, et sellele puudub ligipääs avalikult kasutatavale teele, ei saa juurdepääsu taotleja arvestada sellega, et juurdepääs tagatakse talle tasuta või hüvitise eest, mis on väiksem, kui summa, mida ta peaks maksma, arvestades juurdepääsu näol saadavat kasutuseelist kui kasu TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Minimaalne hüvitis, mida õigustatud kinnisasja omanik peaks maatüki kasutamise eest koormatud maatüki omanikule maksma, ei või olla väiksem, kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus (vrd Riigikohtu 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23; 16. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 12; 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 40). Käesoleval juhul on juurdepääsule vastava ala maamaksu summa maakohtu tuvastatud asjaoludel 0,26 eurot aastas ( ≈ 74,90 : 118 000 × 417,5). Maakohus määras juurdepääsutasu sellest ligi 50 korda suurema.
15.6.Juurdepääsutasu kindlaksmääramisel on kohane täiendavalt arvestada, et juurdepääsutee hoolduskulud tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks jäävad Kaasiku kinnistu omaniku kanda ja puudutatud isik I kasutab sama teed, st saab omakorda kasu avaldaja panusest tee korrashoidu. Juurdepääsuks määratav tee ei muutu avalikult kasutatavaks teeks, vaid seda kasutavad lisaks omanikule ainult Kaasiku kinnistuga seotud isikud. Teiste kinnistute omanikega, kes samuti soovivad Roobuka kinnistul asuvat teed kasutada, saab puudutatud isik I teeservituudi seadmises ja tasus kokku leppida. Kui vastava juurdepääsu määrab kohus, siis määratakse koos sellega ka tasu – nii nagu käesolevas asjas.
15.7.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et avaldajalt tuleb puudutatud isiku I kasuks välja mõista iga-aastase juurdepääsutee kasutamise tasuna 12 eurot. Puudutatud isikul I on õigus nõuda maakohtu määratud tasu alates esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu määramisest (vt Riigikohtu 19. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18). Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 seda ei välista.
16.Määruskaebusega ei ole eraldi vaidlustatud kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks vajaliku nõusoleku andmiseks kohustamist, menetluskulude jaotust, määruse kinnistusraamatu pidajale saatmata jätmist ja määrusele plaani lisamist. Ringkonnakohus ei muuda avalduse kohta tehtud sisulist lahendit, seega jääb vaidlustatud määrus ka eelmises lauses viidatud osas muutmata.
17.TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 463 lg 2, § 477 lg 1 ja § 4771 lg 2 teise lause järgi tuleb sellest juhinduda ka hagita asja menetlust lõpetava määruse koostamisel. Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta 20. juuni 2017 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Maakohtu 20. juuni 2017 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb tühistada, sest pärast juurdepääsutee asukoha kindlaksmääramise kohta tehtud määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras ajutise juurdepääsutee määramiseks enam vajadust (vrd Riigikohtu 19. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18).
10 (11)
18.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1alusel puudutatud isiku I kanda, sest määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Avaldaja palub hüvitada õigusabikulu 312 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal määruskaebusega tutvumisele, vaidlustatud määruse analüüsile ja vastuse koostamisele kokku 2 t. Arvestades asja sisu, määruskaebuse ja vastuse mahtu, saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks. Avaldaja esindaja on jurist, kelle taotletud tunnitasust (130 eurot käibemaksuta) peab ringkonnakohus põhjendatuks 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Eelneva põhjal tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 alusel õigusabikulude hüvitamiseks 192 eurot (= 2 × 80 + 20%). Avaldaja on füüsiline isik, kes ei saa õigusabitasult makstud käibemaksu tagasi. Rahuldamata jääb avaldaja taotlus 120 euro ( = 312 – 192) hüvitamiseks. Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab avaldaja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral avaldajale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Puudutatud isikud II ja III menetluskulude nimekirju ei esitanud, mistõttu nende kulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
20.TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Eraldi ei ole võimalik vaidlustada menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, sest nii taotluse rahuldamise kui ka rahuldamata jätmise summad jäävad allapoole TsMS § 178 lg 2 piirmäära. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.