Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-5645
Tsiviilasi
OÜ Professionals hagi Osaühingu Agroplan vastu võlgnevuse 56 003.87 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. märtsi 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Agroplan apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 046.95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) OÜ Professionals (registrikood 11343401), esindaja vandeadvokaat Kai Amos Kostja (apellant) Osaühing Agroplan (registrikood 10349092), esindaja advokaat Stig Hendrikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 5. märtsi 2018. a otsus muutmata.
2.Osaühingu Agroplan apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Osaühingu Agroplan kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi 1(8)
Tsiviilasi nr 2-16-5645 andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.OÜ Professionals (hageja) esitas kohtule hagi Osaühingu Agroplan (kostja) vastu võlgnevuse 56 003.87 euro ja viivise väljamõistmiseks Hagiavalduse kohaselt oli hageja eesmärgiks osta kostjalt kokkupandavad moodulmajad, toimetada need Norrasse ja müüa Knabenis asuvale ostjale. Pooled sõlmisid 02.06.2015 müügilepingu nr 650 raamlepinguna, mille esemeks oli moodulmajade müük hagejale, tarneklausel oli FCA Albu, Incoterms 2010. 19.08.2015 pakkumise kohaselt oli hind 62 075.39 eurot (käibemaksuta). Hind ei sisaldanud sihtkohas mahalaadimisega seonduvaid töid ega moodulite paigaldust.
Müügilepingu p 3.1 kohaselt pidi hageja kogu hinna ette maksma. Hageja täitis lepingust tuleneva hinna maksmise kohustuse täies ulatuses. Hageja edastas kostjale 08.09.2015 teate pealelaadimise aja kohta Albus. Kostja ei vaielnud pealelaadimise algusajale vastu. Pooled vaatasid kostja valmistatud Anc-B ja S-Cot moodulite kvaliteedi üle ja koostasid 12.09.2015 üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja alustas moodulite pealelaadimist, pakkimist ja kinnitamist 11.09.2015 ja lõpetas 12.09.2015.
Vedaja alustas vedu 12.09.2015 ning jõudis sihtkohta Norras, Knabenisse 15.09.2015, millal tuvastati kahele haagisele registrimärkidega 257ZB ja 020THT laaditud S-Cot mooduli kahjustumine veo ajal. Ülevaatamisel selgus, et moodulite ümber pakitud koormakatte present oli sõidu ajal mitmest kohast rebenenud. Presendi rebenemist põhjustas see, et moodulite teravad ääred olid jäänud pakkimisel polsterdamata ja teravad ääred lõikasid presendi katki. Samuti põhjustas presendi rebenemist moodulite lisatoestuse puudulikkus. Teeloleku ajal sadanud vihm pääses rebenenud presendi kaudu moodulisse sisse ning tekitas mooduli seintele, põrandale ning mööblile veekahjustusi; pakkimise ajal ei ehitanud kostja moodulitele ajutist katust, ülalt lahtist moodulit kattis üksnes koormakatte present. Teeloleku ajal sadanud vihm kogunes presendile ja venitas selle vee raskuse all välja. Present ei olnud veekindel, sellest tilkus vett alla mooduli puitsisustusele. Kostja tugikonstruktsiooni nõrkuse tõttu hakkasid mooduli osad veo ajal liikuma, mis põhjustas mööbli lahtituleku ja purunemise. Knabenis keeldus saaja kolmel haagisel olnud S-Cot moodulite (sh katuse) vastuvõtmisest ja mahalaadimisest. Hageja tellis seetõttu vedajalt kolmel haagisel registrimärkidega 257ZB, 020THT ja 960GT olnud moodulite tagasiveo. Enne tagasivedu ehitas hageja kõigi moodulite ümber täiendava jäiga tugikonstruktsiooni, kasutades ka tugipiilareid ning kattis moodulid täiendava koormakatte presendiga. S-Cot moodulite tagasivedu algas 16.09.2015 ja need haagised jõudsid Eestisse 18.09.2015. Tagasiteel Eestisse moodulid täiendavaid kahjustusi ei saanud.
Hageja teavitas kostjat koheselt Knabenis avastatud kahjustustest, kostja ei väljendanud probleemi lahendamiseks mingit koostöötahet. 05.10.2015 toimus kahjustatud moodulite ülevaatamine, koostades ka moodulite ülevaatamise akti. Ülevaatamisel osales kumbki lepingupool kahe esindajaga ning asjatundjana Lahepartnerid OÜ esindaja Margus Aavasalu. Aktis tuvastasid pooled, et moodulite kahjustumise autotranspordil Norrasse 2(8)
Tsiviilasi nr 2-16-5645 põhjustas asjaolu, et koormapresendi ja koorma paigal püsimiseks prussidest tehtud karkassi konstruktsioon oli nõrk, puudusid jäigastustalad, diagonaalid ning ülemisse äärde horisontaalselt paigaldatud 50x100 pruss oli ebapiisav. Kostja aktsepteeris akti järeldusi ning kirjutas aktile vastuväiteid esitamata alla.
Müügilepingu kohaselt oli tarnetingimuseks FCA Albu, Incoterms 2010, tarnekohaks oli kostja kui müüja territoorium. Pooled ei leppinud müügilepingus kokku FCA tarneklausli osas täpsustusi. Seega tuleb lisaks müügilepingus ja võlaõigusseaduses toodule lähtuda ka Incoterms 2010 artiklite sisust. Pooled ei vaidle, et moodulid tulid veo ajaks pakkida. Lähtudes Incoterms FCA klausli artiklitest ning VÕS § 217 lg 2 p 5 lasus kauba pakkimise kohustus kostjal kui müüjal. Hageja ei andnud pakkimisel eri- ega tavapäraseid juhiseid, hageja ei ole varasemalt mooduleid pakkinud. Kostja ei ole hagejalt ka mingeid juhiseid küsinud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks juhiseid vajanud või küsinud. Kostjal on moodulite välisriikidesse vedamise ja veo ajaks pakkimise osas pikaajaline kogemus. Hageja ei osalenud pakkimisel. Tema esindajad ei olnud 12.09.2015 kostja juures mitte pakkimise eesmärgil, vaid 12.09.2015 andis kostja hagejale moodulite kvaliteedi üle. Aktis puudub viide pakendi ülevaatamise kohta. 12.09.2015 ülevaatamise akt ei laiene pakendi ülevaatamisele.
Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnusta hageja nõuet ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud poolte vahel sõlmitud müügilepingut müügilepingu esemeks olevate moodulite pakendamisel. Müügilepingu esemeks oli moodulmajade müük hagejale, tarneklausliga FCA Albu, Incoterms 2010. FCA järgi peab kauba kättesaadavaks tegema müüja asukohas Eestis. Asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko läheb ostjale üle müüja asukohas. Edasine pakendamine, veokile laadimine, vedu ja kauba mahalaadimine on reeglina korraldatud ostja poolt. Pakendamine toimus koostöös hagejaga ning moodulmajade sisustuse pakendamisega tegelesid hageja esindajad. Hageja jäi pakendamisega rahule ning võttis kauba koos pakendamisega üleandmise – vastuvõtmise akti allkirjastamisega vastu. Pretensioone pakendamise osas ei esitatud. Kostja pakkus hagejale veel täiendavaid pakendamise viise, kuid hageja valis just sellise pakendamise tulenevalt pakendamise kulude kokkuhoidmise soovist. Kostja on seisukohal, et moodulid pakendati viisil, mis võimaldas kauba eesmärgipärast säilitamist ning pakend täitis oma funktsiooni kauba kaitsmisel väliste mõjutuste eest. Hageja puhul on tegemist ehitusvaldkonnas tegutseva professionaaliga, kes teadis või pidi teadma, kuidas oleks kõige optimaalsemalt turvalisem moodulmajasid pakendada.
Moodulite pakendamisel ei olnud tegemist ebatavalise pakendamisega. Kauba kaitsmisel kasutati tugikonstruktsioonina nii horisontaal- kui vertikaalprusse, diagonaaltoestust ning koormarihmasid. Samuti kasutati tugevat ilmastikukindlat koormapresenti lae katmiseks. Sellest tulenevalt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi kauba pakendamisel ka rikkunud. Moodulmajade pakendamisel lähtus kostja tavapärasest pakendamisest normaalse transpordi korral. Kostja pakendas moodulid vastavalt väljakujunenud praktikale ning tavadele. Mooduli S-Cot pakendamisel rakendati samalaadset metoodikat nagu Anc-B mooduli puhul. Seega kostja poolne pakendamine iseenesest ei saa olla kahju tekkimise
3(8)
Tsiviilasi nr 2-16-5645 põhjuseks. Vastasel juhul oleks saanud kahjustusi ka Anc-B moodul. Kostja rakendas analoogseid pakendamise meetmeid nagu teised samas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad rakendavad. Samas teiste ettevõtjate pakendamismetoodika ei saa olla aluseks hindamaks, kas kostja pakendamine oli nõuetekohane või mitte kuna tegemist ei ole eksperdi ega asjatundjaga. OÜ Harmet on ise ka maininud, et nende pakendamismetoodika ei pretendeeri üldistele nõuetele
Pakendamine toimus hageja juhiste järgi. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks, et moodulmajad anti ostjale nõuetekohaselt pakendatult üle. Kuna hageja ei esitanud moodulmajade ülevaatamisel ühtegi pretensiooni pakendamise osas ei saa hageja ka hilisemalt tugineda võimalikele puudustele pakendamisel kuna pakendamise näol ei saa olla tegemist varjatud puudustega. Kuna hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost pakendamise ja tekkinud kahju vahel siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli asja juhusliku hävimise ja kahjustumisega VÕS § 214 lg 2 tähenduses. Kauba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läks hagejale üle 12.09.15. üleandmise-vastuvõtu akti vormistamisega. Käesoleval juhul ei ole teada, mis põhjustas pakendi purunemise. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetavalt mittenõuetekohase pakendamise ning moodulile S-Cot tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kostja oleks müügilepingust tulenevat pakendamise kohustust rikkunud ning kostja pakendamise ja moodulitele tekkinud kahju vahel oleks põhjuslik seos. Ei ole välistatud, et juhul kui kostja oleks kasutanud pakendamise metoodikat, millele hageja on hagiavalduse punktis 88 viidanud, oleks tekkinud samasugune kahju, millele hageja hagiavalduses tugineb.
Käesoleval juhul ei ole selge, mis asjaoludel pakend purunes ja moodulmajad kahjustada said (kolmanda isiku tegevus, force majeure, hooletu kauba mahalaadimine). Incoterms 2010 art 5 sätestab selgelt, et müüja kannab kogu kadumise ja kahjustumise riski kuni kaup on tarnitud vastavalt artikli A4 nõuetele. Kuna kaup sai vastavalt artiklile 4 hagejale üle antud, hageja viibis ise pakendamise juures ning aktsepteeris pakendamise viisi, kandis edaspidi kauba kogu kahjustamise riski hageja. Seega ei vastuta kostja ka moodulmajadel tekkinud kahjustuste eest.
Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas 05.03.2018 otsusega hagi osaliselt, s.o summas 22 255.39 eurot, millele lisandusid seadusjärgsed viivised alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Menetluskulud määras kohus jätta 61,30% ulatuses hageja kanda ja 39,70% ulatuses kostja kanda.
11.Maakohus lähtus moodulite pakendamisel üldisest tavast ning eksperdi arvamusest, mille kohaselt ei olnud moodulid maanteetranspordiks vajalikul viisil pakendatud. Maakohus tuvastas, et pakendamine oli kostja kohustus, mida kostja oli aga rikkunud. Asjaolu, et hageja viibis pakendamise juures, ei anna alust järeldada, et pakendamine oleks toimunud hageja juhiste järgi. Ka hageja keeldumine täiendavatest pakendamise viisidest väidetavalt kulude suurenemisest ei ole usutavad, kuna pakendamine pidi toimuma kostja kulul.
4(8)
Tsiviilasi nr 2-16-5645 Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas ja jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata.
13.Kostja hinnangul on kohtuotsuses jõutud valele järeldusele, et tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Eksperdi arvamuses on välja toodud vaid oletuslikud arvamused, kuid konkreetsed asjaolud, millal ja miks present purunes, ei ole tuvastatud.
14.Kohtu järeldus, et hageja ei võtnud pakendamisest osa, on arusaamatu, kuna tõendid tõendavad vastupidist. Seega toimus pakendamine hageja juhiste järgi. Hagejale pakuti täiendavaid pakkimise meetodeid kostja poolt, millest aga hageja ise keeldus. Hageja vaatas pakendamise ise sellest osa võttes ka üle. 12.09.2015 aktiga ei võtnud hageja üle vaid moodulite kvaliteedi, vaid ka pakendamise. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja moodulid hagejale üle andma Albus. Hageja ise sõlmis lepingu vedajaga. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja pidi moodulid vedajale üle andma. Hageja ise andis kostja poolt saadud moodulid vedajale üle. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks.
17.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.
18.Kuigi apellant on kaebuses tuginenud samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
19.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, justkui ei võimalda eksperdi arvamuses sisalduv teha järeldusi lepingurikkumise ja kahju põhjusliku seose kohta põhjusel, et on konkreetselt tuvastamata, millal ja miks vaidlusaluse lepingu esemeks olnud
5(8)
Tsiviilasi nr 2-16-5645 mooduleid katnud koormakate purunes. Samuti ei nõustu ringkonnakohus väitega, et maakohtu poolt eksperdi arvamusest tehtud järeldused on pelgalt tautoloogilised. Kohtuekspertiisiseaduse § 3 kohaselt on eksperdiarvamus tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus. Eksperdi arvamus on tõend, mille alusel kohus tuvastab asjaolud (TsMS § 229 lg 2). Maakohus on eksperdi arvamuse alusel õigesti tuvastanud, et vaidluslause lepingu esemeks olnud S-Cot mooduli osad olid poolhaagisele kinnitatud teeloleku ajaks säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil (tl 62, II kd). Samuti on õigesti tuvastatud, et S-Cot mooduliosade pakendamine ei olnud maanteetranspordi jaoks piisav (tl 61 pöördel, II kd). Kostja ei ole vastu vaielnud, et pakendamisel tuli lähtuda moodulmajade üldisest väljakujunenud pakendamise tehnoloogiast, mis hõlmab sh koorma sellist isoleerimist, et koorma osad ei saaks pakendi sees liikuda (ehk jäikuse tagamine), samuti halbade ilmastikuoludega arvestamist (ehk topeltkiletamine nii veniva kui tentkilega [vt maakohtu otsuse p 20]). Kolleegium märgib, et ka juhul, kui pakendi kahjustumise põhjuseid ei tuvastata, kuid kostja kohustuste rikkumine on tõendatud, saab eeldada ka põhjuslikku seost rikkumise ja tagajärje vahel. Kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt RKTKo 08.01.2013, nr 3-2-1-173-12, p 19). Ringkonnakohus leiab, et kostja väljatoodud asjaolude (vedaja ekstsess, võimalikud ohtlikud manöövrid jne) kaalumine oleks õigustatud eelkõige pakendamise ebapiisavuse välistamise korral. Kostja on vastutuse vältimiseks asjaolusid esile tuues jäänud üldsõnaliseks ega ole neid ka tõendanud.
20.Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et hageja väidetav pakendamisest osavõtt ja pakendamise heakskiitmine välistab pakendamise osas kostja vastutuse. Vaidlust ei ole, et praegusel juhul sisaldus vaidlusaluses müügilepingus poolte kokkulepe tarnetingimuse FCA Albu, Incoterms 2010 kasutamiseks. Maakohus on õigesti järeldanud, et seega tuleb lisaks müügilepingule ja võlaõigusseadusele kohaldada ka Incoterms 2010. Incoterms 2010 artikkel A4 p 1 järgi on tarne toimunud, kui kaup antakse üle ostjale müüja territooriumil siis, kui kaup on laaditud ostja poolt määratud veovahendile. Kui müüja ei saa ostjalt muid instruktsioone, siis võib ta tarnida kauba veoks moel, mida nõuab kauba kogus ja/või iseloom. Art A5 kohaselt kannab müüja kogu kadumise ja kahjustumise riski kuni kaup on tarnitud vastavalt artikli A4 nõuetele ning art A9 kohaselt peab müüja pakkima kauba oma kulul, juhul kui kõnealust kaupa tavaliselt ei veeta pakkimata kujul. Juhul kui ostja pole enne müügilepingu sõlmimist teatanud müüjale pakkimise erinõuetest, tohib müüja kauba pakkida viisil, mis vastab veoviisile. Lähtudes Incoterms FCA tarneklausli artiklitest ning VÕS § 217 lg 2 p-ist 5, lasus kauba pakkimise kohustus kostjal kui müüjal. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et tuvastatud ei ole, et pakendamine toimus hageja juhiste järgi. Maakohus leidis põhjendatult, et tunnistaja IS ütlustega on tõendatud, et tunnistaja korraldas kostja juures pidevalt moodulite pakkimist ja tema andis vaidlusaluste moodulite pakkimiseks juhiseid, pakkisid tema töölised, tema ise pakkimist ei jälginud. Pakkimisel kasutati kostja ostujuhtide poolt muretsetud pakkematerjale. Tunnistaja ei mäleta, kas hageja aitas kaasa. Hageja oli seal juures ja juhendas tunnistaja ja hageja töölisi ja aeg-ajalt olid ka kindad käes. Oli väga kiire ja oli vaja lisatööjõud rakendada ja olid kaasatud hageja töölised (tl 72, 72 pöördel ja 73, I kd). Seega ei nähtu tunnistaja ütlustest, et lepingu esemeks olnud 6(8)
Tsiviilasi nr 2-16-5645 moodulid pakiti hageja konkreetsete juhiste järgi, vaid ütlustest saab järeldada seda, et seoses tähtaja ületamisega osalesid pakendamisel hageja töötajad lisatööjõuna, kuid juhised pakkimiseks andis kostja töötajaks olnud tunnistaja.
21.Samuti ei ole kostja väitnud, et hageja oleks enne müügilepingu sõlmimist teatanud kostjale pakkimise erinõuetest (Incoterms 2010 art A9). Seega oli kostjal kohustus pakendada kaup nii, nagu ta enda kohustuse täitmiseks vajalikuks pidas vaatamata sellele, kas hageja viibis pakendamise juures ja/või tegi väidetavalt märkusi. Kauba pakkimine toimub Incoterms 2010 art A9 kohaselt müüja, s.o kostja kulul. Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et hageja keeldus kostja poolt pakutud nõuetekohasest pakendamisest selle väidetava kulukuse tõttu, kuna kauba pakendamise kulu pidi kandma kostja ning see sisaldus eelduslikult müügihinnas. Maakohus on õigesti leidnud, et pakendamine oli kostja kohustus ning kostja pidi seda tegema selliselt, et kauba säilimine transportimisel Norrasse olnuks tagatud.
22.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hageja pakendamise ülevaatamine/vastuvõtmine välistab praegusel juhul kostja vastutuse. Maakohus on leidnud, et hageja poolt 12.09.2015 aktiga lepingu esemeks olnud moodulite vastuvõtmist ei saa käsitleda ühtlasi ka pakendamise vastuvõtmisena, sest vastavalt vaidlusaluse lepingu p-ile 2.3 oli lepingu eseme ülevaatamise eesmärgiks kontrollida lepingu eseme komplektsust (tl 24, I kd). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see aga määravat tähtsust, sest lepingu eseme ülevaatamise eesmärk on tuvastada selle vastavus lepingutingimustele sh pakendamise osas ning vaidlust ei ole, et kostja lõpetas moodulite pealelaadimise, pakkimise ja kinnitamise 12.09.2015 (tl 166, I kd p 12), mil lepingu ese võeti aktiga ka vastu.
23.Vastavalt VÕS § 218 lg-le 4 müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Seega vabaneks müüja VÕS § 218 lg 4 alusel vastutusest, kui ostja teadis või pidi teadma, et pakendamine ei ole nõuetekohane (pakendamine on ebapiisav) ning vastavad asjaolud pidi kohtu ette tooma ja tõendama kostja. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja pidi ülevaatamisel aru saama, et moodulid ei ole nõuetekohaselt pakendatud. Teiseks ei piira VÕS § 218 lg 4 müüja vastutust varjatud puuduste eest (vrdl RKTKo 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 33 RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17). Asjas on tuvastatud, et hageja töötajad olid lisatööjõuna pakendamisse kaasatud, kuid see ei muuda hagejat pakendamise tehnoloogia asjatundjaks ning ringkonnakohtu arvates ei saa ainuüksi see asjaolu müüja vastutust mõjutada. Ebapiisava pakendamise puhul sai tegemist olla varjatud puudusega, mida hageja ei pidanud avastama. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31). Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Seega transporditavate elementide spetsiifikast tulenevalt ei pidanud hageja teadma, kas lepingu esemeks olnud mooduliosade vaid koormakatetega katmine on piisav ja koormakatted korrektselt kinnitatud ning järeldama, kas pakend sobib
7(8)
Tsiviilasi nr 2-16-5645 maanteetranspordiks. Pakendi välisel ülevaatusel ei olnud vaidlusaluseid puudusi avastada võimalik. Seega ei olnud alust jätta hagi rahuldamata VÕS § 218 lg 4 alusel.
24.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kostja vastutus on välistatud, sest Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) ja VÕS § 774 jj alusel vastutab pakendamise eest alates hetkest, mil kaup anti kostja poolt hagejale üle kauba saatja e apellant. Kolleegium leiab, et kostja käsitlus ei ole asjakohane, sest hageja nõuab kahju hüvitamist müügilepingu rikkumise tõttu, heites kostjale ette seda, et viimane andis üle kauba, mis ei vastanud pakendamise osas nõuetele. Asjas on tuvastatud, et kostja ei täitnud enda kohustust pakendada kaup nõuetekohaselt ning selle tagajärjel tekkis kahju. Seega oli rikkumise aluseks olnud lepingu eseme puudus olemas juba kauba hagejale üleandmisel ning ei ole alust kohaldada vedaja vastutust reguleerivaid sätteid.
25.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti ja põhjendatult seisukohale, et kostja rikkus lepingut. Maakohus on esitatud tõendeid täielikult, igakülgselt ja objektiivselt hinnates asunud õigesti seisukohale, et kostja jättis hagejale müüdud kauba nõuetekohaselt pakendamata, mille tagajärjel kaup kahjustus ning mistõttu oli hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Maakohus on kahju hüvitamise koosseisulised tunnused tuvastanud nõuetekohaselt ning hinnanud õigesti kahju ettenähtavust VÕS § 127 lg 3 järgi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta täies ulatuses TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 ple 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.