Osaühingu Tenton hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise, kahju ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
17 864,83 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. juuli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS BTA Baltic apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (rk: 11223507), esindaja Andrus Reidi Vastustaja (hageja): Osaühing Tenton (rk: 10583758)
Insurance
Company Eesti
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuli 2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kanda.
filiaali
3.Seoses Osaühingul Tenton hüvitatavate menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Tenton (hageja) esitas 13.02.2018 maakohtule AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kindlustusjuhtumi toimumine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis 12 680 eurot, hüvitis tekitatud kahju eest 3400 eurot ning kindlustushüvitise ja kahju kokku summas 13 280 eurot maksmisega viivitamise tõttu viivis 12.02.2018 seisuga 815,39 eurot ja edasi kuni kohustuse täitmiseni määraga 2,66 eurot päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kindlustusvõtjana ja kostja kindlustusandjana sõidukikindlustuse lepingu, mille kindlustusobjektiks oli haagis Knapen K 100 (registreerimismärk 313YJF). Kindlustusobjekt oli kindlustatud koguriskikindlustusega, kindlustusperiood oli 25.10.2016–24.10.2017. Hageja oli haagise vastutav kasutaja Swedbank Liising AS-ga sõlmitud liisingulepingu alusel. 17.02.2017 pöördus hageja kostja poole kahjuavaldusega, milles teatas, et 30.12.2016 Pärnu– Rakvere–Sõmeru mnt 141. km kurvis ei allunud auto juhtimisele, kuna purunes vedukauto esisilla rehv, ja autorong sõitis üle vastassuunavööndi teelt välja rohumaale. Haagisele tekkis kahju: haagise raam on kõverdunud (normaalselt ei tööta liikuvpõrand, vahesein, tagaluuk). Kostja keeldus 11.04.2017 otsusega kindlustushüvitise maksmisest, sest sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 järgi ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, st sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumisega. Kahjukäsitlemise käigus on tuvastatud, et haagisele teelt välja sõitmisega seoses kahjustusi ei tekkinud, kahjustused tekkisid seoses autorongi päästetöödega – haagise teele aitamisega. Hageja esitas Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitusorganile avalduse lepitusmenetluse algatamiseks eesmärgiga tunnistada liiklusavarii kindlustusjuhtumiks. Lepitaja asus seisukohale, et isegi juhul, kui haagis saab kahjustada teele tõmbamise tagajärjel, on tegemist ootamatu ja ettenägematu juhtumiga (kindlustusjuhtumiga) kindlustustingimuste p 2.1.1 tähenduses. Seetõttu ei ole hüvitise maksmisest keeldumine põhjendatud. Hageja leidis, et tal on õigus saada kindlustushüvitist 12 680 eurot (haagise turuhind avarii toimumise ajal 32 000 eurot (käibemaksuta) – haagise müügist saadud 19 000 eurot (käibemaksuta) – omavastutus 320 eurot). Hageja kahju on ka vintsimise kulu 600 eurot ja Lettore OÜ arve ekspertiisi tegemise eest 2800 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ekspert Raul Põdersalu eksperdiarvamusega on tõendatud, et haagisele ei tekkinud kahju mitte liiklusõnnetuse tagajärjel, vaid vigastused tekkisid autorongi teele tagasitõmbamise käigus. R. Põdersalu eksperdiarvamusega on ümber
lükatud Lettore OÜ järeldus, et haagise raami kõverdumist ei ole väliselt võimalik tuvastada ja haagise raami vigastuste teke seoses haagise pukseerimisega ei ole tehniliselt põhjendatav. Haagise sellisel viisil väljatõmbamisel, kui rattad olid kaevunud pinnasesse, oli raami kõverdumine ettenähtav ning kahju ei tekkinud ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. juuli 2018 otsusega hagi ning mõistis AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt Osaühingu Tenton kasuks välja kindlustushüvitise 12 680 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi 12.04.2017–12.02.2018 eest) 815,39 eurot ja hüvitise tekitatud kahju eest 3400 eurot, kokku 16 895,39 eurot, ning alates
13.veebruarist 2018 viivise põhinõudelt 13 280 eurot põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutumata viivise arvestus lõppeb, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 13 280 euroga. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 750 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud Lettore OÜ liiklustehnilise ekspertiisi raporti. Ekspertiisi teostasid transporditehnika teadusmagister, riiklikult tunnustatud masinaehituse ja transporditehnika ekspert Janek Luppin ja tehnikateaduste doktor, riiklikult tunnustatud masinaehituse ja transporditehnika ekspert, volitatud mehaanika insener Hans Rämmal. 31.10.2017 uuringu raportis jõudsid eksperdid järeldusele, et poolhaagise raami deformatsioon ja pealisehitise vigastused (välja arvatud tagatulede karptala deformatsioon) tekkisid liitkoormusega haagise allasõidul tee pervelt teega külgnevale alale. Haagise raami vigastuste teke seoses haagise juhtumijärgse pukseerimisega ei ole tehniliselt põhjendatav. Kostja on esitanud riiklikult tunnustatud ekspert R. Põdersalu 28.06.2017 eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamuse järgi teelt väljasõidu tulemusena haagisele kahjustusi ei tekkinud. Kahjustused tekkisid haagise tagasitõmbamisel, kui vintsi tross kinnitati haagise tagasillatala vasakpoolsele küljele ja põllule kaevunud autorongi tõmmati tahasuunas. Ekspert R. Põdersalu uuringuga ei ole usaldusväärselt tõendatud, et haagise kahjustused tekkisid väljatõmbamise käigus. Arvamuse kokkuvõtte p 2 järgi ei ole fotodel teelt väljasõidu tagajärjel haagisel nähtavaid vigastusi ja raami ristsuunalist deformatsiooni pole tekkinud. Seega enne väljatõmbamist tekkinud vigastusi on ekspert hinnanud ainult fotode järgi. Haagise ülevaatuse tegi ekspert peale haagise väljatõmbamist. Lettore OÜ eksperdid on võrrelnud kahte fotot. Foto 8 järgi fotole lisatud kollane sirge pidevjoon järgib haagise paremat deformeerunud alaserva ja ei võimalda deformatsiooni üheselt tuvastada. Foto 9 järgi lähtematerjalis 5 kasutatud foto haagise paremast küljest on tehtud väljasõidu järgselt. Haagise alaserva piirkonda lisatud punase pidevjoone alusel on lähtematerjalis 5 tunnistatud haagise nähtavate deformatsioonide puudumine pukseerimise eelselt. Fotode alusel ei ole raami deformatsioon üheselt tuvastatav, kuna mõõtmiste alusel üheselt kõverdunud raami alaserv on nt foto 8 alusel ekslikult tunnistatav mitte-deformeerituks. Esitatud tõendite alusel ei ole usaldusväärselt tõendatud, et haagis ei saanud kahjustusi teelt väljasõidu käigus, vaid ainult väljatõmbamisel. Ekspertide arvamused on koostatud erinevate metoodikate järgi, nende alusel on jõutud vastupidistele arvamustele ning nende alusel ei ole võimalik välistada haagisele kahju tekkimist teelt väljasõidu käigus. Maakohus leidis, tuginedes VÕS § 423 lg-le 1 ja § 422 lg-le 1 ning Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-35-11 p-s 9, et tegemist on kindlustusjuhtumiga sõidukindlustuse tingimuste nr A6-02 p 2.1.1 mõistes ja kostja on kohustatud kindlustuskahjumi hüvitama. Hüvitada tuleb ka haagise väljatõmbamise kulud. Nõude summa kohta ei ole kostja vastuväidet esitanud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. juuli 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Alternatiivselt peab apellant võimalikuks kompromissi hagimenetluses pakutud tingimustel. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohus leidis, et ekspertide arvamused on vastupidised, kuid tegi sellest põhjendamatult järelduse, et ei saa välistada kahju tekkimist teelt väljasõidul. Hagi esitamisel lasub hagejal tõendamiskoormis. Kuivõrd vastuolu poolte tõendite vahel oli selge eelmenetluses ja hageja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud, pidanuks jätma hagi rahuldamata; 2) ei ole kohus hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus tegi põhjendamatult otsuse hageja esitatud Lettore OÜ arvamuse alusel, jättes alusetult kõrvale kostja esitatud R. Põdersalu arvamuse. Ekspertide metoodikad ei ole erinevad. Mõlemad eksperdid on kasutanud järelduste tegemisel fotosid. Fotode kasutamine ei muuda arvamust mitteusaldusväärseks. Ekspert valib metoodika, mille alusel ta arvamuse annab. Kohus pidanuks lähtuma arvamusest, mis on väljendatud kategoorilises vormis. Ekspert R. Põdersalu on tuvastanud haagise raami seisukorra enne väljatõmbamist (raam oli sirge) ning pärast väljatõmbamist raami deformeerumise. Lettore OÜ eksperdid on küll teinud autorongi teelt väljasõidu rekonstruktsiooni, samas on nad hinnanud kahju tekkimist vaid haagise sisemuse järgi, lükkamata ümber R. Põdersalu arvamust, millega on selgelt tuvastatud haagise alusraami seisukord enne ja pärast väljatõmbamist. Väide, et haagise raami vigastuste teke seoses haagise väljatõmbamisega ei ole tehniliselt põhjendatav, tulnuks Lettore OÜ ekspertidel sisustada. Olukorras, kus Lettore OÜ eksperdid ei ole suutnud väliselt kahjustusi tuvastada ning on põhjendanud vaid teoreetiliselt oma järeldust, ei saa kohus sellest otsuse tegemisel lähtuda.
5.Osaühing Tenton vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuli 2018 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.
7.1.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlesid pooled selle üle, kas vigastused haagisele on tekkinud liiklusõnnetuse tõttu või õnnetuse järgselt haagise pukseerimisega teele. Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et vigastused haagisele tekkisid päästetööde käigus seoses haagise pukseerimisega teele ning sel juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 p 2.1.1 tähenduses. Seejuures on maakohus rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 232 nõudeid, kui tuvastas, et vigastused haagisele ei saanud tekkida seoses haagise pukseerimisega teele.
7.2.Vastavalt TsMS § 232 lg-s 1 sätestatule hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus hinnanud nii hageja esitatud Lettore OÜ uuringut (tl 49-60) kui kostja esitatud R. Põdersalu arvamust (tl 87-98) ning TsMS § 442 lg 8 kohaselt põhjendanud, miks ta leiab, et Lettore OÜ uuring on usaldusväärsem. Muu hulgas on maakohus nimetatud tõendite hindamisel arvestanud ka sellega, et Lettore OÜ uuringu andjad (kelledest H. Rämmal on tehnikateaduste doktor) on eelnevalt küsitlenud autorongi pukseerinud Teemu Äri OÜ töötajat P. Kivilaant ja autorongi juhti V. Sarapikku, vaadanud haagise üle Truck Trading Estonia OÜ Pärnu esinduse territooriumil, teostanud sündmuskoha ülevaatuse Tapa vallas ning koostanud autorongi teelt väljasõidu 3D rekonstruktsiooni simulatsioonimudeliga. Seevastu R. Põdersalu ei ole arvamuse andmisele eelnevaid toiminguid sellise põhjalikkusega teostanud. Lisaks nähtub R. Põdersalu selgitusest, et autorongi teele tagasitõmbamiseks kasutati optimaalseid töövõtteid. Ringkonnakohus märgib, et mittenõustumine tõendite hindamisega ei tähenda seda, et maakohus oleks rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 232 nõudeid. Kostja seisukoht, et juhul kui eriteadmistega isikute arvamused olid vastupidised, tulnuks maakohtul jätta hagi rahuldamata, ei ole õige.
8.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlesid pooled maakohtus ka selle üle, kuidas tõlgendada sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 p 2.1.1. Nimetatud punkti kohaselt on kindlustusjuhtum mis tahes ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, sealhulgas liiklusõnnetus või loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine, välja arvatud p-s 2.3 välistatud juhtumid. Puudub vaidlus, et vaidlusalune juhtum oleks käsitletav tingimuste p-s 2.3 sätestatud juhtumina. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui haagis oleks saanud kahjustusi õnnetuse järgselt teele pukseerimise käigus, oleks tegemist kindlustusjuhtumiga tingimuste p 2.1.1 tähenduses ning kostjal puudunuks sel juhul alus jätta kindlustushüvitis hagejale välja maksmata. Sellisele seisukohale on jõutud ka Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusmenetluse lõpetamise otsuses (tl 47-48). Oluline on siinjuures märkida, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja rikkunud ühtegi kohustust, milline võis mõjutada kindlustusjuhtumi toimumist. Eelmärgitud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohus kostja kanda. Kuna hagejal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.