Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) Hageja General Systems OÜ (kindlustusvõtja) esitas kohtusse hagi kostja If P&C Insurance AS (kindlustusandja) vastu kahju hüvitamise 165 974,40 euro nõudes (I kd, tl 2-4, 58-59, 88-91). 11.06.2018 toimunud kohtuistungil on hageja enda nõuet vähendanud (TsMS § 376 lg 1 alusel) 2097,46 euro võrra, so käibemaksu summa osa võrra, kuna hagiavalduses oli kahju suurus arvestatud koos käibemaksuga. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kahju 163 876,94 eurot (I kd, tl 170-172). 2) Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.07.2016 kindlustuslepingu, mille alusel väljastas kindlustusandja poliisi nr 413368193. Viidatud poliisi on märgitud kaks vastutuskindlustuse liiki, neist esimene puudutab tööandja vastutuskindlustust ning teine ettevõtte tegevuse vastutuskindlustust. 3) Alates 25.01.2017 paigaldas hageja Saaremaal, Kuressaares, xxx asuvas tööstushoones olemasolevasse katlamajja täisautomaatset hakkepuidu etteandeliini, mille tarbeks lammutati hoones katlamaja lage ning seina. 4) 01.02.2017 toimus Kuressaares, xxx hoones põleng, mille tulemusel hoone hävis täielikult. 5) 02.02.2017 vastas kostja hagejale, et kostjal puudub alus hüvitada kahju, sest autopesu tegevusest tulenev vastutus ei olnud kaitse alla võetud. 6) Pooled vaidlevad selle üle, kas 01.02.2017 Kuressaares, xxx toimunud põlengu puhul oli tegemist kindlustusvõtja tegevusest tingitud kindlustusjuhtumiga või mitte. 7) Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul tingis põlengu, sellele eelnenud vahelae lammutustööd. Alternatiivselt leiab hageja, et puhuks kui põleng ei olnud põhjustatud lammutustöödest, tuleb kindlustusandjal hagi esemeks olev hüvitis välja maksta seetõttu, et kindlustuspoliisist nähtuvalt kaitstud kindlustusriskiks nii kindlustusvõtja tegevusest tulenev tsiviilvastutus kui ka hoone, ruumi, rajatise omamisest ja/või valdamisest tulenev tsiviilvastutus. Seega oli kindlustuspoliisi kohaselt kindlustatud kaks alternatiivset tsiviilvastutuse liiki. Puutuvalt poliisi eritingimusse (vt ka poliis lk 4

2-18-1617 p 2), mille kohaselt ei ole kindlustatud kinnisasja, hoone, ruumi, rajatise omamisest ja/ või valdamisest (rentimisest, üürimisest) tulenevat tsiviilvastutust, siis nende näol on tegemist tüüptingimusega, mida pooled lepingu sõlmimisel eraldi läbi ei rääkinud. Hoone valdamisest tekkinud kahju hüvitamise piiramine eritingimusega on käesoleval juhul tühine, sest välistaks sisuliselt suure osa poliisile märgitud kindlustusriskist, eelduslikult ei olnud hageja huvi sõlmida vastutuskindlustuse lepingut, mille alusel hüvitise väljamaksmine oleks lepingutingimuste vastuolu tõttu välistatud (VÕS § 42 lg 1). 8) Hageja on 29.07.2016 sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustanud enda vastutuse kolmandate isikute ees, mis võib tuleneda hageja lammutustegevusest ning samuti hoone, s.o xxx angaari valdamisest. 9) Hageja hinnangul ei sõltu kindlustushüvitis vastutuskindlustuse puhul sellest, kas kahjustatud isikud on esitanud nõudeavaldused või mitte, vaid sellest, kas kindlustusvõtja tekitatud kahju eest vastutab. Puhuks kui kindlustusvõtja vastutab tekitatud kahju eest, tuleb kindlustusandjal maksta hüvitis välja kahe nädala jooksul, alates sellest, kui kindlustusvõtja on kahjustatud isikule tekitatud kahju hüvitanud. 10) Käesoleval juhul on hageja hüvitanud hoone omanikule hoone taastamisega seotud kulud ning kolmandatele isikutele on hüvitatud tules hävinud vara, seega puhuks kui kohus tuvastab, et hageja vastutab põlengu eest ning hageja sellesisuline vastutus on kindlustuskaitse all, tuleks kindlustusvõtjal hagejale viimase poolt kolmandatele isikutele rahuldatud nõuded hüvitada. Kindlustushüvitise maksmine ei sõltu nõudeavalduste esitamisest, vaid ainult sellest, kas kindlustusvõtja tekitatud kahju eest vastutab või mitte. 11) Hageja kulutused seoses kindlustusjuhtumiga on alljärgnevad:  hävinud hoones tehtud elektritööd summas 19 943 eurot (I kd, tl 19 pöördel - 20);  tõstuksed (2 tk) kogusummas 6 100 eurot (I kd, tl 18 pöördel - 19);  hoone karkass summas 5 127,84 eurot (I kd, tl 17 pöördel - 18);  hoone seinapaneelid summas 16 449,37 eurot (ettemaks 7969,69 + 8479,68) (I kd, tl 17);  kolmandatele isikutele kuulunud sõidukite rehvid summas 14 234,69 eurot (FS Teenused OÜ-le tasutud 15 arve alusel 12 584,69 eurot; J O kahjunõue 450 eurot ja O S kahjunõue 1200 eurot) (I kd, tl 21-22);  sõiduauto Audi A4, summas 3 000 eurot (I kd, tl 22 pöördel);  mootorsõiduk Quadracer Yfm 450R, summas 8 850 eurot (I kd, tl 23);  mootorsõiduk Quadracer Yfm 450, summas 12 000 eurot (I kd, tl 23 pöördel)  Allüürniku Elhe OÜ kaabliladu summas 80 269,50 eurot, mis on hüvitatud osaliselt, summas 64 605 eurot (I kd, tl 24-26).

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

12) Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata (I kd, tl 39-42; 105-109; 176178). 13) Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööandja vastutuskindlustuse ja ettevõtte tegevuse vastutuskindlustus leping, poliis nr 413368193, kehtivusega 29.07.2016 kuni

2-18-1617 28.07.2017. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on vastutuskindlustuse üldtingimused TVÜ 20101 ja ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse tingimused TVA 20101 (edaspidi tingimused TVA 20101). Kindlustuslepinguga kindlustati hageja tegevus hoonete ja rajatiste (sh tänavad ja maanteed) lammutamine ja purustamine. 14) 02.02.2017 teatas kindlustusvõtja, et Kuressaares, xxx asuvas pesula hoones on toimunud tulekahju. Tulekahju tagajärjel sai kahjustada plekkangaar ja selles asuvad rehvid ning sõidukid. Kostja ei ole tunnistanud juhtumit kindlustusjuhtumiks. Kindlustuspoliisi eritingimuse p 4 kohaselt kindlustusandja on riskide hindamisel ja makse määramisel lähtunud kindlustatu tegevusest (hoonete ja rajatiste lammutamine) ja nimetatud tegevusega seotud käibest, mis moodustab kogu hageja tegevuse mahust (160 000 eurot) 20% (32 000 eurot). 15) Hageja ei ole esitanud mitte ühetegi kolmanda isiku kahju hüvitamise nõuet. Selleks, et hageja saaks üldse kindlustusandja vastu kindlustushüvitise nõuet esitada, peaks ta ära tõendama, et tema vastu on esitatud nõue õiguslikul alusel ja nõude suurus oleks tõendatud. Käesoleval juhul ei ole hageja ühegi väidetavalt tema vastu esitatud nõude õiguslikku alust ega nõude suurust põhjendanud. Hagi kohaselt on hageja kahju tekitanud kolmandate isikute sõidukitele, kuid ühtegi kahju hüvitamise nõuet hageja hagiavaldusele ei ole lisanud. Hageja ei ole ka sõidukite identifitseerimist võimaldavaid andmeid esitanud (omanik, mark ja mudel, väljalaskeaasta, registreerimismärk, soetamisdokumendid, jne). Lisaks eelpooltoodule ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kuidas on kindlaks tehtud sõidukite turuväärtus. Väidetavalt on hageja hüvitanud sõiduki hävimise tõttu tekkinud kahju ka hageja seaduslikule esindajale A Pile. Hageja on väidetavalt tekitanud kahju allüürnik Elhe OÜ-le summas 80 269.50 eurot, kuid kahju hüvitamise nõuet ei ole esitatud (I kd, tl 39-42). 16) Hoonete tulekahju riski kindlustatakse reeglina varakindlustusega. Enda valduses oleva hoone ja varaga seotud riske ei kindlustata reeglina tegevuse vastutuskindlustusega. Tingimuste TVA 20101 p 5 kohaselt ei kuulu hüvitamisele üürileandja või rendileandja ehitisele tekkinud kahju. Tingimuste TVÜ 20101 p 54.1 kohaselt, kui kindlustuslepinguga ei ole kokkulepitud teisiti, siis kindlustusandjal ei ole täitmise kohustust kui nõue on tingitud kolmanda isiku asja hävimisest või kahjustumisest ajal, mil kindlustatu seda valdas, hoidis, vedas, üüris, rentis, laenas, kasutas, või töötles (näiteks puhastas, monteeris, remontis jms). Hageja esitatud äriruumi üürilepingu p 1.1 kohaselt on ta tervikuna xxx hoone üürinud. Tingimuste TVA 20101 p 5 kohaselt ei kuulu tegevuse vastutuskindlustuse lepingu alusel hüvitamisele xxx hoonele tekkinud kahju, mis kuulus üürileandjale (elektritööd, tõstukuksed, hoone karkass, seinapaneelid). Tingimuste TVA 20101 p 5 välistuse kohaldamine ei sõltu sellest, kas kahju põhjustatakse hoone valdamise või kindlustatud teenuse osutamisega. Tingimuste TVÜ 20101 p 54.1 kohaselt ei kuulu hüvitamisele hoones väidetavalt asunud vallasvara, mis väidetavalt kuulus kolmandatele isikutele (kaabliladu, mootorsõidukid). Hageja on viidatud vara valdajaks ning vastupidist ei ole ta tõendanud. Tingimuste TVÜ 20101 p 54.1 nimetatud kolmandatele isikutele kuuluvat vallasvara on teatud juhtudel erikokkuleppe ja lisa kindlustusmakse eest võimalik kaitse alla võtta, mida antud juhul ei ole tehtud (I kd, tl 105-109).

2-18-1617 17) Vaidluse all on vastutuskindlustuse juhtumi toimumine. Tegemist ei ole varakindlustuse juhtumiga. Selleks, et üldse saaks rääkida kindlustusjuhtumist, peaks hageja olema kindlustatud tegevusega tekitanud kahju, mille eest ta kannab tsiviilvastutust. Seega selleks, et üldse tuleks kõne alla kindlustushüvitise tasumine peaks olema üheselt tõendatud, et hageja on oma tegevusega kahju tekitanud. Kindlustuspoliisil ei ole kirjas, et kindlustatu tegevus oleks ka hoonete valdamine, vaid kindlustatu tegevus on hoonete ja rajatiste (sh tänavad ja maanteed) lammutamine ja purustamine (I kd, tl 105-109). 18) 25.07.2016 kindlustuspakkumise peale on hageja 28.07.2016 vastanud, et see pakkumine kindlustusmaksega 687 eurot on talle sobiv. Hageja on seega valinud kindlustuspakkumise, millega ei ole kindlustatud xxx hoone valdamisest tekkiv tsiviilvastutus. 25.07.2016 e-kirjas, nagu ka eelnevates kirjades palus kostja eraldi tutvuda kokkulepitud eritingimustega. Kui tingimused hagejale ei sobinud oleks ta saanud sellele tähelepanu juhtida, mida viimane ei teinud (I kd, tl 176-178). 19) Hageja ei ole tõendanud, et tulekahju on alguse saanud lammutustegevuse tulemusena ning et ta tekkinud kahju eest vastutaks. Hoone üürnik ei vastuta mistahes põhjusel hoone kahjustamise eest. Kindluslepingu välistuste kohaselt ei ole kindlustusvõtja valduses olev vara kindlustuskaitse all (II kd, tl 17-21).

MENETLUSE KÄIK

20) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistungid 11.06.2018 (I kd, tl 170-172) ja 08.10.2018 (II kd, tl 5-8), mil kuulati vande all üle hageja seaduslik esindaja A P. 21) Pooled esitasid kohtukõne kirjalikud teesid 19.10.2018 (II kd, tl 9-21).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 23) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 





Hageja ja kostja vahel on 29.07.2016 sõlmitud tööandja vastutuskindlustuse ja ettevõtte tegevuse vastutuskindlustus leping (edaspidi leping), kindlustuspoliis nr 413368193 (edaspidi poliis) kehtivusega 29.07.2016 kuni 28.07.2017, milles on ettevõtte kindlustatud tegevusena märgitud hoonete ja rajatiste (sh tänavad ja maanteed) lammutamine ja purustamine (I kd, tl 5-6). Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on vastutuskindlustuse üldtingimused TVÜ 20101 (edaspidi tingimused TVÜ 20101; I kd, tl 43 pöördel – 47) ja ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse tingimused TVA 20101 (edaspidi tingimused TVA 20101) (I kd, tl 14-15). 01.02.2017 kell 21.36 sai häirekeskus teate plekkangaari põlengust aadressil xxx, Kuressaare (I kd, tl 8). Vastav äriruum on hageja valduses 01.07.2016 sõlmitud tähtajalise äriruumi üürilepingu alusel; hageja ei ole nimetatud ruum omanik, vaid

2-18-1617

 

üürnik (I kd, tl 16; 64-66). Hageja teavitas kostjat 02.02.2017 Kuressaares, xxx toimunud põlengust 02.02.2017 (I kd, tl 7). Kostja teavitas 02.02.2017 hagejat, et keeldub hagejale lepingu alusel kindlushüvitise maksmisest, kuna lepinguga on kaitse alla võetud üksnes hoonete ja rajatiste (sh tänavad ja maanteed) lammutamise ja purustamise tegevusest tulenev vastutus (I kd, tl 7).

24) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas 01.02.2017 põlengu

näol on tegemist kindlustusjuhtumiga poolte vahel sõlmitud lepingu tähenduses. 25) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on erinevates kohtumääruses (I kd, tl 32-33, 74-75) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohus piisavalt selgitanud menetlusosalistele nende tõendamiskoormist. Kuivõrd nii hagejat kui kostjat esindavad lepingulised esindajad, kellel on õigusalane haridus, siis on põhjendatud pidada menetlusosalisi oma õigustest ja tõendamiskohustusest teadlikuks. Seega puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusosalistele täiendavalt selgitada tõendamiskoormist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 26) Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööandja vastutuskindlustuse ja ettevõtte tegevuse vastutuskindlustus leping (I kd, tl 5-6). Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 510, mille kohaselt peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 422 lg 1 alusel kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 tulenevalt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

2-18-1617 27) Lepingu lahutamatuks osaks olevate tingimuste TVA 20101 p 9 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustusperioodil ootamatult ja ettenägematult toimunud õnnetusjuhtum (nt katuse ehitamise käigus kukuvad katusekivid möödasõitnud autole), mille puhul esinesid kõik järgmised asjaolud: 9.1) õnnetusjuhtum tulenes kindlustatu kindlustuspoliisil märgitud tegevusest; 9.2) õnnetusjuhtum tekitas kahjustatud isikule isikukahju või asjakahju või otsese finantskahju; 9.3) kindlustatu on vastavalt seadusele kohustatud kahjustatud isikule tekitatud kahju hüvitama (I kd, tl 14-15). 28) Poliisi kohaselt on kindlustatud tegevuseks hoonete ja rajatiste (sh tänavad ja maanteed) lammutamine ja purustamine (I kd, tl 6). 29) Pooltevahelisest kirjavahetusest perioodil 15.07.2016 kuni 29.07.2016 nähtub, et pooled pidasid enne lepingu sõlmimist lepingueelseid läbirääkimisi (I kd, tl 112 – 147). VÕS § 114 lg 1 alusel lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Muuhulgas on kostja töötaja teinud hagejale kindlustuslepingu ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse pakkumused nii tuletööde kaitsega kui ka kaitseta (I kd, tl 119-121). Hageja seaduslik esindaja S P on teatanud e-kirja teel, et soovib pakkumust vaid Soome peale ja tuletööde katteta/kaitseta (I kd, tl 122), misjärel on kostja teinud hagejale uue ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse, mille kindlustusmakse suurus on 687 eurot (I kd, tl 125). Sama kindlustusmaksega ja tingimustega ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse leping on poolte vahel ka 29.07.2016 sõlmitud, vaid selle erandiga, et hageja soovil on lepingusse lisandunud ka tööandja vastutuskindlustus (I kd, tl 5-6; 129-147). Lepingueelsete läbirääkimiste käigus on kostja eraldi pööranud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja tutvuks pakkumise eritingimustega leheküljel 2 (I kd, tl 123). Seejuures on hagejale 25.07.2016 esitatud poliisil pakkumise eritingimused täpselt samad, mis 29.07.2016 sõlmitud lepingu poliisis (I kd, tl 5-6; 125). 30) VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Poliisi kohaselt on ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse risk kindlustatud isiku tegevusest, sh kinnisasja, hoone, ruumi, rajatise omamisest ja/või valdamisest tulenev tsiviilvastutus (I kd, tl 6). Sama poliisi eritingimuste kohaselt ei kindlustata kinnisasja, hoone, ruumi, rajatise omamisest ja/või valdamisest (rentimisest, üürimisest) tulenevat tsiviilvastutust (I kd, tl 6 pöördel). 31) Hageja leiab, et eeltoodud eritingimuse näol on tegemist tüüptingimusega, mida pooled lepingu sõlmimisel eraldi läbi ei rääkinud. Hoone valdamisest tekkinud kahju hüvitamise piiramine eritingimusega on käesoleval juhul hageja arvates tühine, sest välistaks sisuliselt suure osa poliisile märgitud kindlustusriskist, eelduslikult ei olnud hageja huvi sõlmida vastutuskindlustuse lepingut, mille alusel hüvitise väljamaksmine

2-18-1617 oleks lepingutingimuste vastuolu tõttu välistatud (I kd, tl 88-91; 173-175). 32) VÕS § 42 lg 1 alusel on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohtu hinnangul ei saa vaidlusalust tüüptingimust käsitleda tühisena. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et vaidlusalune tüüptingimus (eritingimus) kahjustaks kindlustusvõtjat ebamõistlikult, kuna tegemist on tingimusega, mida võiks kindlustusandja kindlustusvõtjalt mõistlikult nõuda. Samuti ei riku vastav tüüptingimus oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu kindlustusvõtja kahjuks VÕS § 42 lg 1 mõttes. 33) Kohus analüüsib alljärgnevalt, kas 01.02.2017 toimunud põleng on poliisi tähenduses kindlustusjuhtumiks, mille kohaselt on kindlustatud tegevuseks hoonete ja rajatiste (sh tänavad ja maanteed) lammutamine ja purustamine (I kd, tl 6). 34) Päästeameti Lääne Päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo 17.03.2017 asjatundja arvamuse ja seiskohtade kohaselt on 01.02.2017 tulekahju tekkepõhjus kõige tõenäolisemalt seotud rikkega katlaruumis asuvas elektripaigaldises. Võimalikke elektrilisi põhjuseid võib olla mitu, mida ei ole võimalik enam konkreetselt kindlaks teha tekkinud ulatuslike kahjustuste tõttu. Arvestades asjaolusid võis kõige tõenäolisemalt elektrilise rikke süüteallikas olla suur ülemineku takistus (elektriahela takistus üksikute ahela elementide ühenduskohas) või sädelemine (mis võib tekkida vähesel mehaaniliselt kontaktil kontaktpindade vahel) (I kd, tl 8-13; 49-50; 76-87). 35) Hageja leiab, et põlengut ei põhjustanud elektriahela suur takistus, vaid elektrikaablite sädelemine elektrikilbis, mille sai tingida vaid elektrikaablite liigutamine lammutustööde ajal (II kd, tl 9-12). 36) Ehitustööde päeviku väljavõtte kohaselt toimus 01.02.2017 xxx (katlamaja pesulas) hageja poolt muuhulgas laepleki ja vahelae penoplasti eemaldus ning lae konstruktsioonide toestamine (I kd, tl 68). Vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja A P on andnud ütlusi selle kohta, et 01.02.2017 teostas ta Kuressaares, xxx angaaris vahelae lammutamist, mille käigus demonteeriti ja liigutati elektrikaableid ning mille eesmärgiks oli tuleohutuse tagamine. Ehitusluba selleks polnud, kuna töömaht oli väike ja aega kokku hoides jäi ehitusluba taotlemata. Vana laekonstruktsioon oli tehtud valesti, tema tegi parendusi sellele. Uus konstruktsioon pidi tulema tulekindel ja metallkarkassist. Katlaruumi paigaldas elektrikilbi Elhe OÜ, kuid selle kohta ei olnud väljastatud nõuetekohast tunnistust. Tulekahjust saabus häire

2-18-1617 turvafirmale, kes kutsus sündmuskohale ka päästeameti. Põleng liikus katlaruumist kõikidesse ruumisesse ja kogu hoone põles täielikult ära. Hoones olnud vara ei olnud kindlustustatud. Tema üks sõidukitest hävines ka tulekahjus. See sõiduk ei ole ARK-is registreeritud, kuna oli kokkuehitatud masin, millel ei ole originaalist midagi järel; Yamaha raam oli aastast 2009. Sõiduki turuhinna arvestas ta keskmise hinna alusel, millised varuosad seal küljes olid; tõendeid keskmise turuhinna kohta ta ei ole esitanud (II kd, tl 5-8). Hageja on esitanud tõendina peale põlengut tehtud foto elektrikapist (I kd, tl 92). 37) Eeltoodust tuleneb, et käesolevas asjas pole leidnud tõendamist 01.02.2017 toimunud tulekahju põhjus. Asjatundja arvamuse kohaselt võib tulekahju võimalikke elektrilisi põhjuseid olla mitu, mida ei ole võimalik enam konkreetselt kindlaks teha tekkinud ulatuslike kahjustuste tõttu. Ülejäänud asjatundja arvamuses toodud seisukohad on oletuslikud, kuna tulekahju põhjust pole võimalik tuvastada (I kd, tl 8-13). Samuti ei saa hageja seadusliku esindaja A.Pi vande all antud ütlustega lugeda tõendatuks, et tulekahju tekkis seoses sellega, et hageja teostas 01.02.2017 katlaruumis laekonstruktsiooni lammutustöid. Kohtu arvates ei ole põhjuslik seos hageja 01.02.2017 tegevuse ja tulekahju põhjuste vahel leidnud käesolevas asjas tuvastamist. 38) Ühtlasi märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole hagejapoolne laekonstruktsiooni vahetamine, st vana konstruktsiooni eemaldamine (lammutamine), eesmärgiga ehitada uus laekonstruktsioon, samaväärne tegevusega, mis on poliisi kohaselt kindlustatud tegevuseks - hoonete ja rajatiste (sh tänavad ja maanteed) lammutamine ja purustamine (I kd, tl 6). Laekonstruktsiooni lammutamine ei ole käsitletav hoone või rajatise (tänava, maantee) lammutamise ja purustamisena. 39) Seega leiab kohus, et 01.02.2017 toimunud põlengu näol ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga poliisi ja seaduse tähenduses, mistõttu ei ole kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale hüvitist tasuma ning ainuüksi seetõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. 40) Lisaks leiab kohus, et poliisi eritingimus, mille kohaselt ei kindlustata kinnisasja, hoone, ruumi, rajatise omamisest ja/või valdamisest (rentimisest, üürimisest) tulenevat tsiviilvastutust, on kehtiv (I kd, tl 6 pöördel), kuna tegemist on kehtiva tüüptingimusega. Hageja valdas Kuressaares, xxx asuvat äriruumi 01.07.2017 sõlmitud tähtajalise üürilepingu alusel (tähtajaga kuni 01.01.2021) (I kd, tl 64-66) ning vaidlus puudub selles, et hageja ei ole nimetatud hoone omanikuks (I kd, tl 16). Muuhulgas on pooled üürilepingu p-s 7.1.1.1 kokku leppinud, et üürnik (hageja) kohustub kogu lepingu kehtivuse aja tagama üüripinna kindlustatuse täisväärtuses või täielikus taastamisväärtuses, kindlustusriskideks on tuli, vesi, vandalism ja loodusõnnetus, soodustatud isikuks on üürileandja (I kd, tl 65). Hageja seaduslik esindaja A.P on andnud ütlusi selle kohta, et hageja ei ole sellist kohustust täitnud (hoones olev vara ei olnud kindlustatud) (II kd, tl 5-8). Seega välistaks kindlustushüvitise väljamaksmise

2-18-1617 hagejale (juhul, kui kindlustusjuhtumi toimumine oleks leidnud tõendamist) lepingu eritingimus. 41) Hageja hinnangul on kostjal kahju hüvitamise kohustus summas 163 876,94 euro ulatuses ning selle tõendamiseks on hageja esitanud alljärgnevad tõendid (I kd, tl 2-4; 170-172; 17-26; 96-104):  Elhe OÜ poolt hagejale 31.12.2017 esitatud arve nr 1147, millest nähtub elektritööde kogumaksumus summas 19 943 eurot (käibemaksuta) (I kd, tl 19 pöördel - 20);  Wiru Uks Tallinn OÜ poolt hagejale 10.10.2017 esitatud arve nr 170319 maksumusega 3050 eurot ja 15.11.2017 esitatud arve nr 170384 maksumusega 3050 eurot tõstetavate uste eest kogusummas 6 100 eurot (käibemaksuta) (I kd, tl 18 pöördel - 19);  OÜ Elme Matall poolt hagejale 07.03.2017 esitatud arve nr 22144 hoone karkassi eest kogusummas 5 127,84 eurot (käibemaksuta) (I kd, tl 17 pöördel - 18);  Europanels Nordic OÜ poolt hagejale 27.02.2017 esitatud arve nr 1017 hoone seinapaneelide eest kogusummas 16 449,37 eurot (arve nr 1015 alusel tasutud ettemaks 7969,69 eurot + 8479,68 eurot) (käibemaksuta) (I kd, tl 17);  pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et hageja on tasunud ajavahemikul 09.02.2017 kuni 28.06.2017 arvete (15 tk) alusel FS Teenused OÜ-le kokku 12 584,69 eurot (käibemaksuga) (I kd, tl 21; arved I kd, tl 96-104); hageja on 11.06.2018 toimunud kohtuistungil vähendanud oma nõuet eeltoodud arvete alusel tasutud käibemaksu 2097,46 euro võrra (I kd, tl 170-172; 96-104);  Pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on tasunud 01.03.2017 450 eurot, märkides makse selgituseks „J O kahjunõue 28.02.2017“ (I kd, tl 21 pöördel);  Pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on tasunud 31.03.2017 1200 eurot, märkides selgituseks „O S kahjunõue“ (I kd, tl 22);  Pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on tasunud 16.03.2017 3000 eurot, märkides selgituseks „R P kahjunõude 14.03.2017 tasumine“ (I kd, tl 22 pöördel);  Pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on tasunud 23.02.2017 MTÜ-le S.Q.RACING 4050 eurot, märkides selgituseks „kahjunõude osaline tasumine“ ja 02.03.2017 summas 4800 eurot, märkide selgituseks „kahjunõude 15.02.2017 lõplik tasumine“, seega on hageja tasunud kokku 8850 eurot (I kd, tl 23);  Pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on tasunud 25.05.2017 A Pile 12000 eurot, märkides selgituseks „kahjunõude tasumine YZF450“ (I kd, tl 23 pöördel).  Pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on tasunud ajavahemikul 07.02.2017 kuni 16.01.2018 (24 ülekandega) Elhe OÜ-le kogusumma 64 605 eurot, märkides selgituseks „kahjunõude osaline tasumine“ (I kd, tl 26).  Allüürniku Elhe OÜ kalkulatsioon kogusummas 80 269,50 eurot (käibemaksuta) (pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja tasunud Elhe OÜ-le 64 605 eurot ning tasumata on 15 664,50 eurot) (I kd, tl 24-26).

2-18-1617 42) Juhul, kui käesolevas asjas oleks tuvastatud kindlustusjuhtumi toimumine, siis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peaksid olema täidetud järgmised üldised eeldused:      

Kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); Kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); Hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

43) Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas samuti tuvastatud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Muuhulgas ei ole hageja tõendanud temale tekkinud kahju olemasolu ja suurust. Kohtu hinnangul ei oleks praeguses asjas esitatud tõendid hageja nõude rahuldamiseks piisavad, sest nendes on märgitud vaid üldsõnalised kirjed (valdavalt „kahjunõude tasumine“). Selliste tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, mille eest, kellele ja miks just sellises summas on hageja nn „kahjunõude“ tasunud. VÕS § 127 lg 6 rakenduks olukorras, mil kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Praeguses asjas ei nähtu, et hagejapoolse kahju tõendamine oleks seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega (vt ka Riigikohtu 16.05.2018 otsus asjas nr 2168344, p 12). 44) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. 45) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Sellisteks tõenditeks on: teostusjoonised – I kd, tl 60-63, 93; kalkulatsioon – I kd, tl 67; hageja e-kiri – I kd, tl 199; artiklid – I kd, tl 48, 51; majandusaasta aruandest väljavõte – I kd, tl 52; ehitisregistri andmed – I kd, tl 110-111; 2015.a hageja ja kostja e-kirjad koos poliisidega – I kd, tl 148-169; kohtulahendid – I kd, tl 179-189. 46) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 163 876,94 eurot. Menetluskulude jaotus 47) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 48) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

2-18-1617 esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 49) Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata ning teeb otsuse hageja kahjuks, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja. 50) Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus ei määra käesolevas asjas kindlaks kostja menetluskulusid. 51) Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (I kd, tl 27; II kd, tl 13-15).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.