Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus lõpetas 13. novembri 2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 14. novembri 2018 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks, võlgniku kirjaliku nõusoleku asja lahendamiseks Eesti kohtus esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Avaldaja sai 1(4)

2-18-117576 puuduste kõrvaldamise nõude kätte 14. novembril 2018 AET-i kaudu. Avaldaja 14-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 28. novembriks 2018 kohtule hagiavaldust ei esitanud ega tasunud ka riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 487 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus andis avaldajale 14-päevase tähtaja oma nõue koos põhjendustega hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks, võlgniku kirjaliku nõusoleku asja lahendamiseks Eesti kohtus esitamiseks ning riigilõiv tasumiseks. Avaldaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 28. novembriks 2018 kohtule ei vastanud ega kohtu nõuet ei täitnud. Kohus tuvastas, et võlgniku asukoht maksekäsu avalduse andmete kohaselt on Narva linnas. Pärnu Maakohtu 13. novembri 2018 määruse alusel kinnitas XXX korteriomanik menetluses 2-17106318, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, kolis Sankt-Peterburi. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud Ida-Viru maakond, Narva linn, sideaadressiks on märgitud XXX. Maksu- ja Tolliameti elektroonilises andmebaasis ei ole andmeid, et keegi oleks teinud võlgnikule väljamakseid. Seega on alus arvata, et kostjal puudub elukoht Eesti Vabariigis ning tema elukoht on Venemaal. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 ja 2 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või muudel juhtudel poolte kirjalikul nõusolekul. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2.). TsMS § 363 lg 4 kohaselt kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama. Kuna õigusabi lepingu alusel tuleb hagi esitada kostja elukohajärgsesse kohtusse, tuleb hagejal hagiavalduses põhjendada kohtualluvuse valikut, s.t et mille alusel hageja esitab hagi Eesti kohtusse ja miks hageja arvab, et Eesti kohus on pädev asja lahendama. Samuti tuleb esitada kostja kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus.

2(4)

2-18-117576 Avaldaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul avaldaja kohtule ei vastanud ega kohtu nõuet ei täitnud. TsMS § 147 lg 5 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest selgub, et avaldaja põhinõuete suuruseks on 1059,99 eurot ja kõrvalnõuete suuruseks 1059,99 eurot (intress ja laenu hooldustasu), kokku 2119,98 eurot. Avaldaja poolt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,60 eurot. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 57 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hagihind moodustab 2119,98 eurot. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 63,60 eurot, s.o 186,40 eurot vähem kui seaduses sätestatud riigilõiv hagiavalduse esitamisel. Kohtu nõuet täiendava riigilõivu tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Avaldaja ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul nõuetekohast hagiavaldust. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 ja lg 3, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsMS § 338 lg 4 p 2 kohaselt, kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses märgitakse tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks ning lähtuvalt TsMS § 339 lg 1 ja lg 2, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente ning puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. 3(4)

2-18-117576 Et avaldaja ei ole kohtule põhjendanud kohtualluvuse valikut ega tasunud riigilõivu ning avaldus ei vasta hagiavalduse vorminõuetele leiab kohus, et avalduse hagimenetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja menetluskulud jäeti hageja kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.