Võlaõigus › Alusetu rikastumine

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Andrei Eidel hagiavaldus Ene Voitk vastu, milles taotletakse kostjalt 4437 euro väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud kostja arveldusarvele ekslikult rahasumma, mida kostja ei ole hagejale tagastanud. Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega kostjale ning andis tähtaja hagile vastamiseks. Kostja vaidles 07.11.2018. a vastuses hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja hinnangul on alusetu rikastumise nõuete eeldused täitmata ning hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Lisaks on Harju Maakohtu 20.09.2018.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5401 Marko Mürgilt hageja kasuks välja mõistetud 4437 eurot, s.o rahasumma, mille Andrei Eidel kandis M.Mürgi palvel viimase ema Ene Voitki kontole ning mille M.Mürk kohtuotsuse põhjenduste kohaselt omastas. 20.11.2018 on kohtusse saabunud hageja taotlus menetluse lõpetamiseks ja hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on seoses paralleelselt toimunud kriminaalmenetlusega ja pärast hagi esitamist kriminaalasjas tehtud kohtulahendiga sisuliselt ära langenud hagi alus. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega, kuid taotles menetluskulude jätmist hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on hagist loobumise avalduses märkinud, et seoses kriminaalasjas tehtud lahendiga on hagi alus ära langenud. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele viidanud kriminaalasjale nr 1-18-5401. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nimetatud kriminaalasjas tehtud otsus jõustunud 06.10.2018. Otsuse põhjenduste kohaselt on Andrei Eidel 11.08.2017. a Marko Mürgi palvel teinud ülekande summas 4437 eurot Marko Mürgi ema Ene Voitki arvelduskontole. Saadud raha on Marko Mürk omastanud ja tekitanud Andrei Eidelile varalise kahju summas 4437 eurot. Marko Mürk on süüdi mõistetud isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikus enda kasuks pööramises. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud, selles ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. Kohus selgitab, et kui hagimenetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Hageja on palunud tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Andrei Eidel on 06.11.2017. a tasunud riigilõivu 350 eurot selgitusega „Riigilõiv Eidel hagi vs Voitk“. Kuivõrd hageja on Ene Voitki vastu esitatud hagiavaldusest loobunud, tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel Andrei Eidelile pool tasutud riigilõivust s.o 175 eurot. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kostja taotleb menetluskulude hagejalt väljamõistmist. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagist loobumise põhjuseks olnud hageja nõude rahuldamine kostja poolt, jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kooskõlas TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatuga kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat on esindanud Eesti Õigusbüroo OÜ jurist Laureana Telk, kes on osutatud kostjale õigusabiteenust kokku 4 tundi, tunnihinnaga 40 eurot s.o kokku 160 eurot. Kostja on kasutanud õigusabi eest tasumiseks toetusena antavat riigi õigusabi summas 120 eurot. Kostja omaosaluse osa õigusabikuludes on kokku 45 eurot, mis koosneb lepingutasust 5 eurot ja õigusabiteenuse tasust 40 eurot. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja olemust, menetluse kestust ja käiku ning hinnates kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute sisu, mahtu ja vajalikkust on kostja õigusabikulud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mille hageja peab kostjale hüvitama, 45 eurot. Lisaks peab hageja maksma kostjale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (TsMS § 177 lg 4), kuna hageja on vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.