Aktiva Finance Group OÜ hagi K. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5482,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema (e-post XXX) Kostja: K. J. (isikukood XXX; e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi K. J.-i vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3.Jätta K. J.-i kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3815,63 euro saamiseks. Kohus tegi 09.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.01.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 27.03.2025 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.Hageja esitas 24.04.2024 kohtule hagi kostja K. J. vastu krediidikontolepingust nr XXX tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 2988,66 eurot, intress 287,27 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 961,65 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates 25.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 39,99% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 595 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 507 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja K. J. sõlmisid 01.12.2019 krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3000 eurot (dtl 57). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 20.06.2023 kostjale krediidikontolepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 05.07.2023. Placet Group OÜ loovutas 06.07.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile.
3.Pärnu Maakohus võttis 08.05.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus püüdis kohtudokumente K. J.-ile kätte toimetada kõikidele teadaolevatele aadressidele ja e-posti aadressile. Kohus küsis sealjuures andmeid ka Politsei- ja Piirivalveametilt. Lisaks üritas kohus dokumente kätte toimetada kostja tööandja kaudu. Tööandja ei kinnitanud, et saadetud dokumendid on K. J.-ile kätte toimetanud ega tagastanud väljastusteadet ning muul moel kostja kohtu poolt saadetud dokumentide kättetoimetamist ei kinnitanud. Sellest tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määrus kätte avalikult vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.04.2025. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 24.04.2025 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 02.05.2025. Kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks (02.05.2025).
4.09.05.2025 teatas kohus pooltele, et ei pea kohus põhjendatuks tagaseljaotsust teha (TsMS § 407). Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud). Samuti teatas kohus lahendi teatavakstegemise aja. 2
5.12.05.2025 edastas kostja maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on hagejale tasunud 20.09.2024 võlgnevuse katteks 3529,86 eurot.
6.15.05.2025 edastas hageja oma seisukoha, mille kohaselt kostja lepingu alusel krediiti kokku summas 6532 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 7004,44 eurot. Kostjalt on toimunud hagejale laekumine kohtumenetluse ajal summas 3529,86 eurot. Hageja leiab, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
8.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 01.12.2019 krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3000 eurot (dtl 57). Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 05.07.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 2988,66 eurot (dtl 51, 95). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldanud kostjal kasutada krediiti. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel (dtl 95-110). Kostja krediiti ei tagastanud. Kuna Placet Group OÜ, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Placet Group OÜ loovutas 06.07.2023 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 70) (VÕS § 164 lg 1). Placet Group OÜ saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest aadressile Kuuse tänav 29-9 Haapsalu, XXX (dtl 70) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Placet Group OÜ nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.
9.Kuna käeolevas tsiviilasjas on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid.
9.1.Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 01.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 58,11%. 3
Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 39,99% aastas ja krediidi kulukuse määr 49% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub võetud krediidisummast, intressimäärast, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäevast, maksete tähtpäevadest, laenulepingu sõlmimise tasust ja igakuisest lepingu haldustasust (dtl 47). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.
9.2.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ega tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid.
9.3.Hageja on vastutustundliku põhimõtte tõendamiseks esitanud kohtule hagiavalduse lisad nr 4 ja 5, s.o kostja poolt esitatud taotlus (dtl 71-72), Placet Group OÜ poolt koostatud krediidianalüüs (dtl 73-74) ja Placet Group OÜ poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõte (90-94). Kohtu arvates hageja poolt esitatud tõendid ei ole piisavad, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja on laenutaotluses küsinud kostjalt andmeid sissetulekute ja kohustuste kohta (dtl 71-72), kuid esitatud andmed ei kinnita, et krediidiandja oleks kostja poolt laenutaotluses märgitud andmeid mingil viisil kontrollinud, st kogunud täiendavaid andmeid. Näiteks krediidiandja ei ole teinud päringuid pensioniregistrisse ega Maksu- ja Tolliametisse, eesmärgiga kontrollida andmeid kostja sissetulekute kohta. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja töötasuks on arvestatud 2798 eurot (dtl 74), kuigi kostja ise on avaldanud enda sissetulekuks 2500 eurot (dtl 71). Seega ei ole arusaadav, mille pinnalt ja millistel põhjustel on krediidiandja tuvastanud kostja sissetulekuks suurema summa. Lisaks on krediidianalüüsi järgi kostjal finantskohustusi summas 687,36 eurot (4 väikelaenu ja muu kohustus), majapidamiskuludeks arvestati 150 eurot (dtl 74). Andmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud või muul viisil püüdnud kindlaks teha olemasolevate finantskohustuste sisu ja seda, milline on olnud kostja maksekäitumine juba olemasolevate lepingute täitmisel. Samuti ei ole välja selgitatud info muu kohustuse (259 eurot) kohta. Samuti ei ole krediidiandja välja selgitanud tegelikke majapidamiskulusid. Arusaadav ei ole ka asjaolu, miks majapidamiskuludeks on arvestatud 150 eurot ja millistel põhjustel oli see krediidiandja arvates piisav. Kuigi hageja väitel on analüüsitud ka kostja pangakonto väljavõtet (dtl 90-93), kogutud andmeid creditinfo.ee ja taust.ee, ei ole kohtu arvates see tõendatud. Laenutaotlusest nähtub, et kostja on märkinud oma töötasu suuruseks 2500 eurot (dtl 71), kuid krediidianalüüsis on igakuiseks sissetulekuks arvestatud 2798 eurot (dtl 74). Andmetest ei nähtu, et kostjalt oleks täpsustatud sissetuleku suurust puudutavaid asjaolusid (sh võimalikke põhjuseid, miks kostja sissetuleku väiksema on avaldanud). Samuti ei nähtu, mille pinnalt on krediidiandja järeldanud, et kostja tegelik sissetulek on 2798 eurot, sh ei ole selge, millised konkreetsed laekumised on 2798 euro puhul arvesse võetud ja kas nimetatud summa puhul on tegemist regulaarse sissetulekuga. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostjale oleks töötasu kostja kontole laekunud. Kohtule jääb arusaamatuks, millistele andmetele on krediidiandja tuginenud kostja tulude ja kulude tabeli koostamisel (dtl 73). Esitatud andmetest 4
ei nähtu, mille põhjal on tuvastatud kostja igakuine sissetulek. Samuti eluliselt ei ole usutav, et kosta kuludeks on 2019 juunis 0,31 eurot, juulis 0,35 eurot, augustis 0 eurot, septembri 32,14 eurot, oktoobris 0 eurot. Kostja on taotluses majapidamiskuludeks märkinud 0 eurot (dtl 71), kuid krediidiandja on majapidamiskuludeks arvestanud 150 eurot (dtl 74), kuid kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja kulud ületavad seda summat, lisaks kulud eluasemele jm kulud. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostjal on mitu pangakontot (dtl 90-93), kuid teisi pangakonto väljavõtteid küsitud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
9.4.Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi, kui krediidiandja oleks kogunud andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei saaks ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt täidetuks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p 55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on küll kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud, kuid sealt nähtuvate andmetega arvestatud ei ole. Näiteks ilmneb kostja pangakonto väljavõttest, et kostjal on veel pangakontosid, kuid neid andmeid küsitud ei ole. Seega on krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat esitatud andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja hindamisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
10.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Kuni 31.12.2022 oli VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär 0%, alates 01.01.2023–30.06.2023 oli intressmääraks 2,50%. Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt lepingu nr XXX osas muid tasusid ei ole arvestatud.
11.Kohus andis 09.05.2025 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 157). Kostja esitas 12.05.2025 kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on hagejale tasunud 3529,86 eurot võlgnevuse katteks (dtl 158). Hageja esitas vastavad ümberarvestused VÕS § 403 4 lg 7 järgi (dtl 163-164). Hageja selgitas, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku summas 6532 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 7004,44 eurot (lisa 1 – dtl 165-175). Kostjalt on toimunud hagejale laekumine kohtumenetluse ajal summas 3529,86 eurot. Seda on ka kostja 5
kinnitanud 12.05.2025 kohtule saadetud maksekorraldusega (dtl 158-160). Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingute alusel saadud summa (163-164). Kuna kohus tuvastas käesoleva otsusega, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt otsuse p 9.2-9.4), ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagis välja toodud – dtl 48), samuti ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Seega tuleb kostjal tagastada üksnes saadud krediit. Kuna kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa, on poolte vaheline võlasuhe käesolevaks ajaks lõppenud (VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmisega). Sellega seoses ei ole hagejal õigust nõuda ka intressi (VÕS § 187 lg 1). Tsiviilasjas esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et kostja on hagejale tasunud kohustuste täitmisena oluliselt rohkem kui on põhinõude suurus (7004,44-6532= 472,44 ning kohtumenetluse ajal 20.09.2024 tasutud summa 3529,86 eurot). Sellest tulenevalt on kostjal õigus alusetult tagastatu tagamist (VÕS § 1028).
12.Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale 07.07.2023 tasulise kirja (25 eurot), 01.08.2023 tasulise kirja (5 eurot) ja 25.08.2023 tasulise kirja (5 eurot) (dtl 52-53, 111-119). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kokku on hageja saatnud tasulisi meeldetuletuskirju 40 euro eest. Kuigi hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, on hagiavalduses põhjendatud nõude kujunemist 40 euro ulatuses. Seega hageja ei ole põhjendanud kogu sissenõudmiskulude kujunemist nõuetekohaselt. Kohus on eelnevalt leidnud, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi kohtule esitanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Isegi, kui hagejal oleks õigus nõuda tasu meeldetuletuste saatmise eest, ei ole kohtule esitatud tõendid piisavad selleks, et tuvastada kirjade edastamist kostjale. Hageja on edastanud kohtule kellegi poolt eraldi koostatud dokumendi, mitte kostjale edastatud kirjad (dtl 111-119).
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
6
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
16.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.