2-18-109816/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BestCredit OÜ ja kostja 14.08.2017 laenulepingu nr 20160615005 lisa, mille alusel suurendati kostja laenude põhisummat ning pärast lisalaenu saamist oli kostja laenu põhisumma 1992,95 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 13.09.2017. Kostja tegi ainult esimese maksegraafikujärgse osamakse, rohkem tasumisi ei teinud. Kostja ei ole reageerinud BestCredit OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Kostjaga öeldi 01.01.2018 laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. Vastavalt üldtingimuste p 10.3 lepingu ülesütlemise tasu on 5,00 €, millise summa tasumist nõuab hageja kostjalt. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 02.01.2012 BestCredit OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Pärast nõude loovutamist on kostja teinud järgmisi tasumisi: 15.01.2018 laekus 90 eurot, põhisumma jääk 1843,30 eurot (1933,30-90). 21.02.2018 laekus 90 eurot, põhisumma jääk 1753,30 eurot (1843,30-90). Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt: põhivõlgnevus 1753,30 eurot; intressid 184,20 eurot (periood 19.09.2017 kuni 01.01.2018). Hageja on arvestanud intresse kuni lepingu ülesütlemiseni. Kostja hagejale viivistena 74,63 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid alates kostjale lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (periood 02.01.2018 kuni 11.07.2018) ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2017,13 eurot, millest põhivõlgnevus 1753,30 eurot, intressid 184,20 eurot, perioodil 02.01.2018-11.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 74,63 eurot ja lepingu ülesütlemistasu 5,00 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt päevas alates 12.07.2018; mõista kostjalt Alla Samorodova välja tsiviilasja menetluskulud: 250 eurot riigilõivu ja 120 eurot õigusabi kulu; mõista kostjalt Alla Samorodova väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt;

2-18-109816 Hageja eitas 16.08.2018 täiendatud seisukoha, mille kohaselt jääb esitatud nõuete juurde. Hageja juhib tähelepanu, et kostja väidab, et ei ole hagis nõutud summa ulatuses laenu saanud. Hageja selgitab, et kostja taotles alguses laenu 1000 eurot, kuid on korduvalt lisalaenu taotlenud. Kostja on tasunud 1619,80 eurot, laekumistest on kaetud järgmised nõuded: 16.07.2016 laekumisest 105 eurot kaeti 71,43 eurot põhiosa ja 27,60 eurot intresse vastavalt 15.06.2016 maksegraafikule. 14.08.2016 laekumisest 105 eurot kaeti 73,40 eurot põhiosa ja 25,63 eurot intresse, 11,94 eurot ettemaksust kaeti põhiosa. Seega põhisumma jääk enne 11.09.2016 lisalaenu väljastamist 1000-71,43-73,40-11,94=843,23 eurot. Kostjale väljastati 11.09.2016 lisalaen 400 eurot, põhisumma koos lisalaenuga moodustas 1243,23 eurot. 12.10.2016 laekumisest 111 eurot kaeti 54,26 eurot põhiosa ja 56,34 eurot intresse. 09.11.2016 laekumisest 90 eurot kaeti 55,75 eurot põhiosa ja 32,82 eurot intresse, ettemaksust 1,83 eurot kaeti põhiosa. Seega põhisumma jääk enne 16.11.2016 lisalaenu väljastamist 1243,23-54,2655,75-1,83) oli 1131,39 eurot. Kostjale väljastati 16.11.2016 lisalaen 800 eurot, põhisumma koos lisalaenuga 1931,39 eurot. 17.12.2016 laekumisest 119 eurot kaeti 42,20 eurot põhiosa ja 59,57 eurot intresse. 13.01.2017 laekumisest 100 eurot kaeti 43,37 eurot põhiosa ja 52,14 eurot intresse. 14.02.2017 laekumisest 96 eurot kaeti 44,57 eurot põhiosa ja 50,94 eurot intresse. 17,23+4,49+0.49=22,21eurot ettemaksust kaeti põhiosa. Seega põhisumma jääk enne 16.02.2017 lisalaenu väljastamist 1779,04 eurot (1931,39-42,20-43,37-44,57-22,21). Kostjale väljastati 16.02.2017 lisalaen 200 eurot, põhisumma kokku 1979,04 eurot. 19.03.2017 laekumisest 105,71 eurot kaeti põhiosa 47,78 eurot ja 57,93 eurot intresse. 17.04.2017 laekumisest 115 eurot kaeti põhiosa 49,10 eurot ja 53,30 eurot intresse. 17.05.2017 laekumisest 103 eurot kaeti 50,45 eurot põhiosa ja 51,95 eurot intresse. Ettemaksust 13,20 eurot kaeti põhiosa. Seega põhisumma jääk enne 20.05.2017 lisalaenu väljastamist oli 1818,51 eurot (1979,04-47,78-49,1050,45-13,20) oli 1818,51 eurot. 20.05.2017 väljastati kostjale lisalaen 180 eurot, põhisumma jääk 1998,51 eurot. 18.06.2017 laekumisest 115 eurot kaeti põhiosa 53,57 eurot ja 60,22 eurot intresse. 31.07.2017 laekumisest 115 eurot kaeti 55,05 eurot põhiosa, 53,68 eurot intresse ja viiviseid 0,54 eurot. Ettemaksust 6,94 eurot kaeti põhisumma. Põhisumma jääk enne 14.08.2017 lisalaenu väljastamist 1998,51-53,57-55,056,94 moodustas 1882,95 eurot. Kostjale väljastati 14.08.2017 lisalaen 110 eurot, pärast lisalaenu väljastamist põhisumma jääk 1992,95 eurot. 18.09.2017 laekumisest 160,09 eurot kaeti põhiosa 59,65 eurot, intress 100,22 eurot ja 0,22 eurot viivised. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud 15.01.2018 veel 90 eurot ja 21.02.2018 90 eurot, millistest laekumistest on kaetud põhisumma. Seega põhisumma jääk on 1753,30 eurot (1992,95-59,65-90-90). Pärast lepingu ülesütlemist võimaldas hageja kostjal tasuda võlgnevust 90 eurot suuruse kuumaksega. Kostja tasus kaks kuumakset ja rohkem ei tasunud. Kostja väide, et talle on tekitatud kahju vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega, on paljasõnaline ja tõendamata. Laenutaotluses on kostja märkinud oma netosissetulekuks 600-699 ja igakuiseks kulutuseks sama summa, siis telefoni teel üle täpsustades selgus, et netosissetulekuks on 730 eurot, igakuisteks kulutusteks 120 eurot ja teiste kohustuste katmiseks 254 eurot. Selliste andmete põhjal saab järeldada, et kost3

2-18-109816 jal jääb oma sissetulekust piisavalt vaba raha, et tasuda 99,03 euro, 88,57 euro, 95,51 euro, 102,40 euro, 108,73 euro ja 114,66 euro suurust laenu tagasimakset. Seega leiab hageja, et kostja enda poolt esitatud andmetest ei pidanud laenuandjal tekkima kahtlusi kostja maksevõimes. Väärib märkimist ka asjaolu, et kostja poolt taotluses märgitud teised laenud ei anna alust kahelda kostja maksevõimes. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud väidet, millega väitis, et oli laenu võtmisel sundolukorras, et tasuda varasemaid tarbijakrediitidest tulenevaid rahalisi kohustusi ning sundolukorras on kostja pidanud leppima laenulepingu ebasoodsate tingimustega. Kostja vastuväited Kostja esitas seisukoha, mille kohaselt ta hagi ei tunnista. Esmalt, hagis nõutud laenujääk ei ole õige, sellest tulenevalt ei ole õiged ka intressi ja viivise nõuded. Teiseks, BestCredit OÜ andis kostjale laenu vastutustundetult, rikkudes laenuandmisel VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja ei ole tõendanud, milles laenulepingu pooled tegelikult kokku leppisid, kui palju kostjale laenulepingu alusel laenu anti ja kuidas laen välja maksti, samuti seda, milliseid makseid kostja enne hagis nimetatud lepingu lisa sõlmimist tasus ja kuidas neid liigitati. Hagile lisatud laenutaotluse ankeedist nähtub, et kostja taotles laenu 1000 eurot. Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas põhiosa võlg 14.08.2017 laenulepingu lisa sõlmimise eelselt sai olla 1882,95 eurot ehk taotletud summast suurem. Kostja on teinud laenuandjale ja hagejale makseid kokku vähemalt 1619,80 eurot, mille kohta esitab tõendina vastavad maksekorraldused. Hagejal tuleb selgitada milliste kohustuste katteks on kostja tehtud maksed arvestatud. 14.08.17 lisa esimesel leheküljel on sõnaselgelt kirjas, et lepingutingimuste muutmise kokkulepe on lepingu 20160615005 lahutamatu osa. Kui mitte eeldada hageja pahatahtlikku katset asja tegelikke asjaolusid moonutada ja kohut eksitusse viia, jääb arusaamatuks, miks hageja lahutamatud asjad siiski lahutanud on. Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustus täitma igakordsel laenu väljastamisel. Käesoleval juhul ei ole laenuandja kohustuse täitmiseks piisaval määral kogunud ega analüüsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet, mis on kaasa toonud selle, et laenuandja sõlmis laenulepingu isikuga, kellele polnud laenukohustuste täitmine jõukohane ja kellele poleks tohtinud laenu väljastada. Kostja soovib selgitada, et ta sõlmis tarbijakrediidi lepingu sundolukorras selleks, et tasuda varasemaid tarbijakrediitidest tulenevaid rahalisi kohustusi. Sundolukorras on kostja pidanud leppima laenulepingu ebasoodsate tingimustega. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud hindama kostja majanduslikku olukorda, võimaldama temale jõukohast maksegraafikut ning maksepuhkust, millega ei oleks kaasnenud maksetega viivitust ega võlgniku makseraskust. Lepingu sõlmise ajaks oli kostja juba arvukalt võtnud laene, mille kohta laenuandja saanuks kontrollida avalike kanalite kaudu ning täpsustada kostjalt nende olemasolu, kuid mida laenuandja ei teinud. Seega kostja leiab, et ha-geja tegutses tema suhtes pahauskselt või vähemalt oma kohustusi vastutustundliku laenuandmise osas rikkudes. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidi väljastamisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (intressi, viivise, sissenõudekulude, kohtu- ja õigusabikulude nõue).

2-18-109816 Kostja esitas 02.11.2018 täpsustatud seisukoha, mille kohaselt 15.06.2016 sai ta laenu 1000 eurot, peale mida tasus laenuandjale 210,00 eurot. 11.09.2016 väljastas laenuandja kostjale uue laenu summas 400 eurot ning 11.09.2016 lepingu lisas märkis põhisummaks 1243,23 eurot, millele lisandub intress. Laenuandja on moodustanud põhivõlast ja kõrvalnõuetest uue põhisumma, lisaks sellele laenuandja väljastas kostjale uue laenu olukorras, kus kostja oli eelneva laenuga võlgnevuses. Peale 11.09.2016 saadud laenu on kostja teostanud tagasimakseid summas kokku 201 eurot 16.11.2016 väljastas laenuandja kostjale uue laenu summas 800 eurot. 16.11.2016 lepingu lisas märkis laenuandja põhisummaks 1931,39 eurot, millele lisandub intress. Laenuandja on taas moodustanud põhivõlast ja kõrvalnõuetest uue põhisumma, lisaks sellele laenuandja väljastas kostjale uue laenu olukorras, kus kostja oli eelnevate laenudega võlgnevuses. Peale 16.11.2016 väljastatud laenu on kostja teostanud tagasimakseid 315 eurot. 16.02.2017 väljastas laenuandja uue laenu kostjale 2000 eurot ning lepingu lisas märkis põhisummaks 1979,04 eurot millele lisandub intress. Laenuandja on taas moodustanud põhivõlast ja kõrvalnõuetest uue põhisumma, lisaks sellele laenuandja väljastas kostjale uue laenu olukorras, kus kostja oli eelnevate laenudega võlgnevuses. Kostja teostas tagasimakse 323,71 eurot. 20.05.2017 väljastas laenuandja uue laenu 180 eurot ning lepingus märkis põhisummaks 1998,51 eurot millele lisandub intress. Laenuandja on taas moodustanud põhivõlast ja kõrvalnõuetest uue põhisumma, lisaks sellele laenuandja väljastas kostjale uue laenu olukorras, kus kostja oli eelnevate laenudega võlgnevuses. Kostja teostas tagasimakse 230 eurot. 14.08.2017 laenuandja väljastas uue laenu 110 eurot ning märkis lepingus põhisummaks 1992,95 eurot, millele lisandub intress. Laenuandja on taas moodustanud põhivõlast ja kõrvalnõuetest uue põhisumma, lisaks sellele laenuandja väljastas kostjale uue laenu olukorras, kus kostja oli eelnevate laenudega võlgnevuses. Peale 14.08.2017 väljastatud laenu on kostja teostanud tagasimakseid summas kokku 340,09 eurot. Hageja on moodustanud lepingute uue põhiosa summa väljastatud laenu jäägist ja kõrvanõuetest. Selline tehing on tühine ja kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis rikub VÕS § 415 lg 2 alusel peaks arvestus toimuma alljärgnevalt: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Alates 15.06.2016 on kostja saanud hagejalt laenu kokku 2690 eurot ja teostanud tagasimakseid kokku 1619,80 eurot. Seega tuleb lugeda põhivõlaks 1070,20 eurot (saadud laen 2690,00 – laekumised 1619,80 = 1070,20). Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

2-18-109816 VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Antud juhul puudub osapoolte vahe vaidlus, et BestCredit OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud krediidileping, mille suhtes sõlmiti korduvalt uusi lepingu lisasid ning krediidiandja andis täiendavalt laenu. Puudub ka vaidlus, et BestCredit OÜ on loovutanud oma nõude Eesti Inkasso OÜ-le (hagejale). Kohtule esitatud 15.06.2016 lepingu nr 20160615005 kohaselt on kostja võtnud laenu 1000 eurot, mida tõendab ka kostja väljavõte ning kostja arvele on kantud BestCredit poolt 15.06.2016 laenu summas 1000 eurot. Kostja on tasunud laenulepingu kohaselt tagasi 16.07.2016 laenu 105 eurot ning 14.08.2016 lisaks 105 eurot. Seejärel on poolte vahel sõlmitud lepingu lisa, mille kohaselt on kostja saanud lisaks laenu 400 eurot, mida tõendab konto väljavõte. Hageja on arvestanud lisalaenu eelmise laenuga kokku ning saanud põhisummaks 843,23 eurot, millele lisanduvad intressid. Kostja on tasunud sellest kokku 111 eurot ning 90 eurot, kusjuures hageja on jällegi arvestanud laekunud summadest esmalt intressi ja seejärel põhinõude jäägi. Nimetatud kannetest on hageja arvestanud vastavalt laenulepingu maksegraafikule esmalt põhisumma ja see järel intressid. Kostja leiab, et hageja on ekslikult arvestanud laenujäägi vähendamist, mistõttu on ka järgnevad arvestused ekslikud. VÕS § 415 lg 2 p 1-4 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Antud juhul ongi krediidiandja arvestanud esmalt põhisumma ja seejärel intressi. Kostja oma maksete tegemisel ei ole ka märkinud, et see oleks ainult põhisumma makseks. Kuna makse summa esmasel laenugraafiku järgi oli 99,03 eurot, siis saigi krediidiandja arvestada, et põhiosaks oli 71,43 eurot ning intressimakseks 27,60 eurot, täpselt nagu laenugraafik ette näeb. Teise osamakse suuruseks oli 97,03 eurot, kostja tasus 105 eurot. Krediidiandja ongi arvestanud põhiosa 71,40 eurot ning intressi 25,63 eurot. Suuremas osas maksed on krediidiandja arvestanud põhiosa makseks, mistõttu jäigi enne lisalaenu võtmist põhiosa suuruseks 843,23 eurot (1000- 71,40-71,4011,94). Kuna kostja ei sõlminud uut laenulepingut vaid tegi laenulepingu lisa, millega suurendas oma laenujääki, saigi olla laenu algjäägiks 1243,23 eurot (400+843,23). Samuti on krediidiandja

2-18-109816 käitunud järgnevate laekumiste ja väljastatud laenude puhul. Seega võibki jääda arusaamatus laenujäägi suuruse üle. Kohus juhib tähelepanu, et kuna osapooled ei olnud kokku leppinud, millises järjekorras millist makset tehakse ning ka kostja oma makse teostamisel ei ole märkinud, et tema poolt sooritatud makse on ainult põhinõude katteks, saigi krediidiandja lähtuda ainult seadusest ning arvestada laekunud summa esmalt põhinõude katteks ning seejärel intressi katteks nagu näeb ette 415 lg 2. Samuti on krediidiandja käitunud iga järgneva makse ning laenusumma suurendamise puhul, mistõttu ei saa väita, et uue laenulepingu põhinõue kujunes laenu jäägist ja kõrvalnõuetest. Kõrvalnõuded ei ole krediidiandja sisse arvestanud vaid on lähtunud ainult laenujäägist, mis uue laenu suurendamisel on arvestatud uuele summale lisaks. Pooled on sõlminud laenulepingute lisad, mis on sõlmitud samadel tingimustel ning suurendatud on ainult laenatud summat. Arvestus näitab, et uus põhisumma ei kujunenud lisaks põhinõudele ka kõrvalnõude arvelt. Kuna kostja ise on võtnud laenu kuuel korral siis ongi see põhisumma kujunenud suureks. Seega leiab kohus, et antud juhul on laenu põhisumma arvestus arusaadav ning see ei ole kujunenud põhisummast ning kõrvalnõuetest uue laenu väljastamisel. Kostja tunnistab, et on võtnud laenu, kuid leiab, et laen on väljastatud laenuandja poolt kergekäe-liselt ja vastutustundetult. Kohus märgib, et kostja ise on esitanud krediidisaajale andmed, mis annavad aluse laenu väljastamiseks. Laenu taotlust esitades tuleb ka laenusaajal esitada õiged andmed oma sissetulekute ja ko-hustuste suhtes. Kui kostja oli selleks ajaks juba korduvalt võtnud enda kanda laenukohustusi omades sissetulekuna ainult netosissetulekuna töötasu 730 eurot, ning laenukohustusena 254 eurot, saab järeldada, et esitatud andmed krediidiandjale ei olnud korrektsed, mistõttu saigi krediidisaaja teha ekslikke järeldusi. Kostja ise kinnitab, et sõlmis laenulepinguid korduvalt, millest soovis kustutada eelnevalt võetud laene, kuid krediidiandja ei saa hinnata, kui suured on laenusaaja teised kohustused. Seda enam, et hageja märgib, et laenu andmisel on tehtud päringud registritesse, millest sai järeldada, et isikul puuduvad makseraskused ning kohustusi teiste asutuste ees ei ole jäänud täitmata. Seega tuleb laenusaajal esitada tõepärased andmed laenulepingute sõlmimisel. Kohus märgib vastusena kostjale, et kostja on teovõimeline täisealine isik, kes peaks aru saama võetud vastutusest ning ka asjaolust, et laenu võttes, tekib kohustus laenu tagasimaksmiseks. Kostja käitumine näitab, et ta võtab laenu ja jätab selle tasumise kohustuse täitmata. Seega on kostja käitumine vastutustundetu, kuna ta ei hinda oma majanduslikku olukorda ja tagasimakse võimalusi laenukohustuste võtmisel. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saanud krediidiandja hinnata krediidisaaja laenuvõimakust ebapiisavaks. Krediidiandja tegi endast kõik oleneva, päringud registritesse, Ametlike teadeannete kontrollimine jne, et veenduda, et tegemist ei ole isikuga, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust tagastada. Kohus leiab, kuna kostja on laenu saanud ning seda oma huvides kasutanud rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 1753,30 eurot. Kostja tegevuse tõttu ütles krediidileandja krediidisaajaga lepingu üle. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma tasu 5 eurot juhul, kui teine pool on kohustatud lepingu üles ütlema.

2-18-109816 Seega leiab kohus, et hageja nõue lepingu ülesütlemistasu suhtes on põhjendatud ning tuleb rahuldada määras 5 eurot. Intress Kostja on seisukohal, et hageja sõlmides kostjaga laenulepingud, tekitas kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu kahju. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et BestCredit OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingute suurendamisel (lisa 4-6) järgi kohustus kostja maksma intressi 33.1% ja 33,12% aastas ning krediidi kulukuse aastamääraks on 38.64%. Kohus selgitab, kui krediidikulukuse määr lepingus on seaduses lubatust suurem ehk ületab tarbimislaenude keskmist krediidi kulukuse määra üle kolme korra, on leping automaatselt tühine. Eesti Panga andmetel (http:// http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273 20.11.2018) oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr perioodil 31.05.2016 kuni 29.11.2016 19,49%, kolmekordne summa moodustab 58,47%.; perioodil 30.11.2016 kuni 30.05.2017 18,95%, kolmekordne summa 56,85% ning perioodil 31.05.2017 kuni 29.11.2017 18,92%, kolmekordne summa 56,76%. Seega leiab kohus, et krediidikulukuse määra on arvestatud seadusest tulenevalt. Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada vastavalt laenuandja poolt esitatud arvetele. Hageja on arvestanud 184,20 eurot intresse. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingu alusel intressid 184,20 eurot. Viivis VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Hageja nõuab laenulepingust tulenevalt viivist periood 02.01.2018 kuni 15.01.2018 põhisummalt 1933,30 eurolt kokku 5,93 eurot. Viivised summas 14,94 eurot perioodi 16.01.2018 kuni 21.02.2018 põhisummalt 1843,30eurolt. Viivised summas 53,76 eurot (periood 22.02.2018 kuni 11.07.2018 põhisummalt 1753,30 eurolt). Kokku nõuab hageja kostjalt viivist 74,63 eurot. Kohus selgitab, et viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamiselt kokku 250 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 250 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt: lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulu hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot. Kostja 20.07.2017 hagiavaldusele koostatud vastusega tutvumine ja hageja seisukoha kujundamine, koostamine ja 16.08.2018 kohtule esitamine 5 tundi, 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot kokku 480 eurot. Kostja 19.10.2018 kohtunõudega tutvumine ja hageja vastuse koostamine ja 25.10.2018 kohtule esitamine 1 tundi, 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot. Kostjaga kompromissi läbirääkimiste pidamine 0,5 tundi, 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 48 eurot. Kokku moodustavad õigusabikulud koos käibemaksuga 744 eurot. Kohus leiab, et tunnimäär 80-100 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle 2 tunni. Samuti leiab kohus, et õigusteadmistega isikul ei kulu vastusega tutvumiseks ning omapoolse seisukoha esitamiseks üle 3 tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, leiab kohus, et on põhjendatud õigusabikulud kokku 420 eurot. Seega hageja menetluskulud moodustuvad kokku 670 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.