XX hagi osaühingu Kasch & Co ja kohtutäitur Rocki Alberti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, arestimisakti ebaseaduslikkuse tuvastamiseks, asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, YYY kinnistu kinnistusraamatu kande muutmiseks, kohtutäituri tasu tagasisaamiseks, kohtutäituri toimingute tagasipööramiseks, kodu puutumatuse riive tuvastamiseks ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 01.augusti 2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I: osaühing Kasch & Co (registrikood 10680314) Kostja II: kohtutäitur Rocki Albert
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 01. augusti 2018 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.XX esitas 29.07.2018 Pärnu Maakohtule hagid osaühingu Kasch & Co ja kohtutäitur Rocki Albert vastu. Hageja nõuded olid järgmised: 1) tuvastada YYY kinnistu arestimisakti ebaseaduslikkus ning hageja õigus kasutada talle kuuluvaid YYY kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid; 2) kohustada kostjat I koheselt vabastama XX-le kuuluvad YYY kinnistu olulised osad ja päraldised; 3) tühistada kinnisasja arest kinnisasja osas, mis ei hõlma eelnevalt nimetatud mittearestitud vara; 4) tühistada enampakkumine; 5) tühistada ebaseaduslik sundtäitmine - kinnisasja valduse äravõtmine ja ebaseaduslik pere kodust väljatõstmine; 6) tühistada kinnistusraamatus olev kanne, mille kohaselt YYY kinnistu registriosa nr YYYYYYYY kuulub kostjale I, kanda YYY kinnistu kinnistusraamatusse omanikuna hageja; 7) tuvastada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumine; 8) tuvastada hageja ja tema laste põhiõiguse - õigus kodu puutumatusele - riive; 9) kohustada kostjat II organiseerima hageja mittearestitud kodust välja kolitud asjad kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse; 10) kohustada kostjat II tagastama täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasud ja lisatasud. Alternatiivina, kui punkt 3 nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis selle asemel: 1) tühistada sundtäitmine ehk väljatõstmine eelnevalt nimetatud mittearestitud kinnisasja päraldiste ja oluliste osade osas ning 2) kohustada kostjat I lubama hageja perel kasutada kinnistule viivat sissepääsuteed ja kogu maad hoonetesse saamiseks ning kinnistu eelnevalt nimetatud päraldiste ja oluliste osade kasutamist ning 3) lisada kinnistusraamatusse sellekohane märge; 4) kohustada kostjat II organiseerima hageja mittearestitud kodust välja kolitud asjad kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse; 5) kohustada kostjat II tagastama kõigi täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasud ja lisatasud.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 21.06.2017 kell 11.00 hageja pere väljatõstmine hageja kodust XXX asuvalt YYY kinnistult (registriosa nr YYYYYYYY).
3.Kinnisasja arestimisaktis ei ole seaduse kohaselt üles kirjutatud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi, mis tähendab, et kõik kinnistul asuvad hooned, ehitised, kõrghaljastus, püsikud, kasvav mets jne ei olnud arestitud. Kuna need ei olnud arestitud, ei saanud kohtutäitur neid asju müüa. Need kuuluvad ikka hagejale, mis tähendab, et väljatõstmine hoonetest oli ebaseaduslik ja see riivab hageja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele.
4.YYY kinnistu arestimisaktis on kinnisasja päraldiste ja oluliste osade kohta märgitud ainult: „kinnisasja teenivad vallasasjad, mis on püsivalt kinnisasjaga ehitatud ja/või on selle oluliseks osaks“. Mingit vara üleskirjutatud ei ole. Kuigi seadus seda kohustab, ei ole kinnisasja päraldised ja olulised osad nõuetekohaselt fikseeritud, ühtegi kinnisasja olulist osa ja päraldist ei ole üles kirjutatud ning seega pole need ka arestitud, müüdud ja neid ei saa sundkorras välja anda ning pere kodust välja tõsta.
5.Arestimise akt koostati kohtutäituri büroos, kus hageja ei viibinud. Kohtutäitur ise kinnistul ei käinud ja varasid üles ei kirjutanud. Kinnistul käis Pindi kinnisvaramaakler KK, kes tegi fotod. Maakohtu määrus
6.Maakohus keeldus hageja nõuete menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja esitas mitmed tuvastusnõuded (YYY kinnistu arestimisakti ebaseaduslikkus; hageja õigus kasutada talle kuuluvaid YYY kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid; Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumine; kodu puutumatuse riive), tühistamise nõuded (kinnisasja arest kinnisasja osas, mis ei hõlma mittearestitud vara; enampakkumine; ebaseaduslik sundtäitmine kinnisasja valduse äravõtmise ja kodust välja tõstmisega; kinnistusraamatu kanne) ja kohustamise nõuded (kostjal I vabastada hagejale kuuluvad YYY kinnistu olulised osad ja päraldised; kostjal II organiseerida kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse väljatõstetud asjad; kostjal II tagastada täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasud ja lisatasud), millised kõik baseeruvad väitel, et kuna kinnisasja arestimise aktis ei ole üles kirjutatud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi (kinnistul asuvad hooned, ehitised, kõrghaljastus, püsikud, kasvav mets jne), ei ole need arestitud, kohtutäitur ei saanud neid asju müüa ja need kuuluvad hagejale.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 2 teise lause kohaselt ei saa hageja poolt loetletud esemed kuuluda temale, mistõttu kohus ei saa tuvastada hageja õigust kasutada väidetavalt talle kuuluvaid YYY kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid ning kohustada kostjat I koheselt vabastama hagejale kuuluvad YYY kinnistu olulised osad ja päraldised.
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-st 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Tsiviilasjas nr 2-12-11205 on Pärnu Maakohus 31.05.2012 määrusega (jõustunud 17.10.2012) jätnud hageja hagi kohtutäitur Rocki Alberti, AB Kreditex AS ja Kasch & CO OÜ vastu kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks läbi vaatamata.
11.Esitatud nõuetega - tuvastada YYY kinnistu arestimisakti ebaseaduslikkus, tühistada kinnisasja arest kinnisasja osas, mis ei hõlma mittearestitud vara, tühistada enampakkumine ja kinnistusraamatus olev kanne selle kohta, et YYY kinnistu kuulub kostjale I, ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hageja ei ole õigeaegselt kasutanud oma õigusi vara arestimise ja enampakkumise läbiviimise vaidlustamiseks. Seega tuleb jätta need nõuded TsMS § 371 lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
12.Hageja palus tühistada ebaseadusliku sundtäitmise – kinnisasja valduse äravõtmise ja ebaseadusliku pere kodust väljatõstmise. Käesoleval juhul on haginõude aluseks asjaolu, et kohtutäitur ei ole kinnisasja arestimise aktis seaduse kohaselt üles kirjutanud kinnisasja olulisi osi ja päraldisi. Hageja ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi neil asjaoludel esitada kohtule sundtäitmise (sh kinnisasja valduse äravõtmise ja kodust väljatõstmise) lubamatuks tunnistamise hagi. Eeldades hageja väidete õigsust, on täitemenetlus täiteasjas 176/2015/345 seoses sissenõudja nõude rahuldamisega lõppenud.
13.Tsiviilasjas nr 2-15-8968 on Pärnu Maakohus 15.06.2015 määrusega keeldunud menetlusse võtmast hageja hagi kostja I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (jõustunud
15.09.2015). Kohus leidis viidatud määruses, et hageja ei saa uuesti enampakkumist kehtetuks tunnistada ega vaidlustada enampakkumise akti, tehes seda läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna tsiviilasjas nr 2-12-11205 on kohus juba käsitlenud väidetavaid rikkumisi enampakkumise läbiviimisel. Seadusandja ei ole andnud võlgnikule õigust kahel korral sama täitedokumenti vaidlustada. Tsiviilasjas nr 2-15-9635 on kohus 26.08.2016 määruses samuti selgitanud hagejale, et hageja ei saa enampakkumist enam vaidlustada.
14.Hageja palus tuvastada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumine ning hageja ja tema laste põhiõiguse - õigus kodu puutumatusele, riive. Hageja on tsiviilasjas nr 2-15-9635 tuginenud 26.06.2015 avalduses asjaolule, et kodu võimalik kaotus on niivõrd sügav õiguse riive, et igaühele tuleb tagada võimalus sellise riive vastu kaebamiseks isegi siis, kui õiguslik alus kodu kasutamiseks on lõppenud. Kohus on nimetatud tsiviilasja raames hageja ja tema laste põhiõiguse riivet seoses kodu puutumatusega käsitlenud 26.08.2016 määruses. Kuna hageja on minetanud õiguse vaidlustada täiteasjas 176/2011/951 kinnisasja arestimise akti ja nõuda enampakkumise tühistamist (või on hageja vastav nõue jäänud varasemas menetluses rahuldamata), on kaotanud YYY kinnistu omandi 01.03.2012 müügiga (kinnistusraamatu kandega 08.03.2012) ja valduse 21.06.2017, ei selgu hagist tuvastusnõude esitamise õiguslikku huvi. Hagejal ja tema perel ei ole võimalik YYY kinnistule seoses õigusliku aluse lõppemisega tagasi pöörduda, mistõttu on esitatud nõuded perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses.
15.Hageja kohustusnõuded kostja II vastu mittearestitud asjade kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse organiseerimiseks ning täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasude ja lisakulude tagastamiseks on kaasuvad nõuded. Kohus keeldub varem toodud põhjendustel nõuete menetlusse võtmisest, kuna need on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses perspektiivitud. Määruskaebus
16.Hageja palub hagiavalduse menetlusse võtta või kui kõiki nõudeid ei saa korraga menetleda, siis hagid eraldada. Hagi tagamiseks palus hageja keelata kostjal I kinnistu oluliste osade ja päraldiste käsutamine ning teha vastav märge kinnistusraamatusse ning võimalusel lubada hageja perel kiiremas korras pöörduda koju tagasi.
17.Kohus ei tuvastanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, ei hinnanud tõendeid, jättis tähelepanuta olulised väited ja ei kohaldanud seadust õigesti. Kinnisasja päraldised ja olulised osad ei olnud arestitud, mistõttu ei saanud kohtutäitur neid müüa ega hagejat kinnisasjalt välja tõsta.
18.Kohtutäitur oleks kohtutäiturimäärustiku ja TMS § 143 kohaselt pidanud märkima olulised osad ja päraldised kinnisasja arestimise akti. Kui kinnisasi hõlmaks automaatselt kogu kinnisasjal olevat vara ja hooneid koos nendes olevate esemetega, siis puuduks vajadus oluliste osade/päraldiste eraldi määramiseks ja nimetamiseks. Ka andmed ehitiste mõõtmete kohta ei ole korrektselt vormistatud, sest nii määrustiku kui ka TSM § 143 p 5 järgi on vajalik ära märkida ehitiste ruumide arv ja otstarve. Seda antud juhul tehtud ei ole.
19.Enampakkumine on kehtetu, kuna TsÜS § 53 lg 2 teise lause vastaselt on läinud hageja omand ebaseaduslikult teise isiku omandisse. Hageja saab TMS § 221 lg 11 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses esitada väited, et kinnisasja olulised osad ja päraldised ehk kõik hooned, ehitised, haljastus ning metsamaterjal jne ei olnud arestitud. Samuti saab hageja tugineda väitele, et enampakkumine on kehtetu.
20.Hagejal on õigus TsMS § 368 lg 2 kohaselt esitada tuvastushagi hageja nimetatud asjaolude tuvastamiseks, pärast mida saab tunnistada sundtäitmise lubamatuks. Seega on hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
21.Tsiviilasjas nr 2-12-11205 ei olnud asjaoludeks praeguses hagis esitatud asjaolud. Täitemenetlus täiteasjas 176/2015/345 ei ole lõppenud. Ükski seadus ei keela sama täitedokumenti kahel korral vaidlustada. Hagi ei esitatud tsiviilasjaga nr 2-15-8968 samadel alustel. Hageja haginõue on selgelt sõnastatud. Kohus võttis hagejalt võimaluse enda õigusi kaitsta, mis on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduse mõistes isiku põhiõiguste rikkumine. Hagejal on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni alusel õigus kohtu hinnangule.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna hageja on minetanud täiteasjas 176/2011/951 õiguse vaidlustada kinnisasja arestimise akti ja nõuda enampakkumise tühistamist (või on hageja vastav nõue jäänud varasemas menetluses rahuldamata), ta on kaotanud YYY kinnistu omandi 01.03.2012 müügiga (kinnistusraamatu kanne 08.03.2012) ja valduse 21.06.2017, ei selgu hagist tuvastusnõude esitamiseks õiguslik huvi, sest hagejal ja tema perel ei ole võimalik kinnistule tagasi pöörduda. Hagejal ja tema perel on siiski võimalik YYY kinnistule tagasi pöörduda, kuna õiguslikku alust kinnistu kostja I omandisse minekul ei olnud, sest arestimisaktis ei ole märgitud kinnistu olulisi osasid ja päraldisi.
23.Kohtutäitur rikkus oluliselt enampakkumise tingimusi. YYY kinnistu enampakkumise kuulutus ja ametlik teade avaldati samal päeval, mil enampakkumine algas. Hagejal on õigus kinnisasja väljaandmist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada. Menetluse edasine käik
24.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
26.Hageja tugines hagiavalduses järgmistele asjaoludele: 21.06.2017 kell 11.00 toimus hageja pere väljatõstmine XXX külas asuvalt YYY kinnistult. Hageja leiab, et väljatõstmine oli ebaseaduslik, kuna kinnisasja arestimisaktis ei ole seaduse kohaselt üles kirjutatud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi, mis tähendab, et kinnistul asuvad hooned, ehitised, kõrghaljastus, püsikud, kasvav mets jne ei olnud arestitud, kohtutäitur ei saanud neid müüa ja need kuuluvad ikka hagejale.
27.Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p‐de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisulisel ning tuleb lähtuda üksnes hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-146-16, p 9, nr 3-2-1-151-14, p 14 jt).
28.Riigikohus on selgitanud, et eeltoodud tõendite hindamise keeld tähendab mh ka seda, et TsMS § 371 lg‐s 2 nimetatud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda ka TsMS § 457 lg‐st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagiavalduses välja toonud. Kui kohus põhjendab hagi menetlusse võtmisest keeldumist teistes tsiviilasjades tehtud kohtulahenditega, tähendab see varasemate lahendite kui dokumentaalsete tõendite
(TsMS § 272 jj) sisu hindamist (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-121-13, p 8, nr 3-2-1-146-16, p 9).
29.Maakohus tugines praeguses asjas hagi menetlusse võtmata jätmisel suures osas tsiviilasjades 2-12-11205, 2-15-8968 ja 2-15-9635 tehtud lahenditele ning nendes tuvastatud asjaoludele, mida ta hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis teha ei võinud. Hagiavalduses ei olnud hageja varasematele tsiviilasjadele viidanud ega nendes lahendites sisalduvaid asjaolusid kirjeldanud. Pealegi ei ole eelviidatud lahendeid käesolevas asjas kohtule esitatud. Seega ei võinud maakohus nendele oma otsustust rajada ja vastavad põhjendused tuleb jätta maakohtu määrusest välja.
30.Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Maakohus viitas Pärnu Maakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-12-11205, millega jäeti hageja hagi kohtutäitur Rocki Alberti, AB Kreditex AS ja Kasch & CO OÜ vastu kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks läbi vaatamata ning määrusele tsiviilasjas nr 2-15-8968, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja hagi Kasch & CO OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata või keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis ei ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud olukorraga. TsMS § 371 lg 1 p 4 välistab kohtusse pöördumise vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud, st mille kohta on kohus teinud otsuse või menetluse lõpetamise määruse (vt TsMS kommenteeritud väljaanne II, TsMS § 371 lg 1 p 4 kommentaar lk 449). Seega oli kohtu keeldumine enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ebaõige. Siiski ei anna eelkirjeldatud rikkumised alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks.
31.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
32.Hageja esitas järgmised nõuded: tühistada kinnisasja arest kinnisasja osas, mis ei hõlma mittearestitud vara, tühistada enampakkumine, tühistada ebaseaduslik sundtäitmine kinnisasja valduse äravõtmise ja kodust välja tõstmisega ning tühistada kinnistusraamatu kanne. Samuti esitas hageja nõuded kohustada kostjat I vabastama hagejale kuuluvad YYY kinnistu olulised osad ja päraldised, kohustada kostjat II organiseerima kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse väljatõstetud asjad ning kohustada kostjat II tagastama täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasud ja lisatasud. Juhul, kui kinnisasja arestimise tühistamise nõuet (hagiavalduse nõue nr 3) ei saa rahuldada, palus hageja alternatiivselt selle asemel tühistada sundtäitmine ehk väljatõstmine mittearestitud kinnisasja päraldiste ja oluliste osade osas, kohustada kostjat I lubama hageja perel kasutada kinnistule viivat sissepääsuteed ja kogu maad hoonetesse saamiseks ning kinnistu eelnevalt nimetatud päraldiste ja oluliste osade kasutamist ja lisada kinnistusraamatusse sellekohane märge, kohustada kostjat II organiseerima hageja mittearestitud kodust välja kolitud asjad kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse ning kohustada kostjat II tagastama kõigi täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasud ja lisatasud.
33.Nõudeid esitades tugines hageja asjaolule, et kinnisasja arestimise aktis ei ole seaduse kohaselt üles kirjutatud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi ning kohtutäitur kinnistul ei käinud ja vara üles ei kirjutanud. Seega on hageja nõuete aluseks üksnes kinnisasja arestimise akti väidetavad puudused. Määruskaebuses märkis hageja, et kinnisasja arestimise akt koostati 20.06.2011. Kui akt oli puudulik, oleks hageja pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, st kasutama TMS § 217 lg-s 1 sätestatud
õiguskaitsevahendeid. TMS § 217 lg 1 kohaselt oleks hageja saanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada 10 päeva jooksul alates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama toimingu tegemisest. TMS 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Seega ei saa hageja eelnimetatud nõuete esitamisel tugineda kinnisasja arestimise akti puudustele. Ka maakohus leidis õigesti, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks ei saa olla väidetav asjaolu, et kohtutäitur ei ole kinnisasja arestimise aktis seaduse kohaselt üles kirjutanud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi. Eeltoodud põhjendustel ei ole eelmärgitud hageja nõuetel edulootust, st nõuded on perspektiivitud ja kohus ei pea selliseid nõudeid menetlema.
34.Tuvastusnõuete - tuvastada arestimisakti ebaseaduslikkus, hageja õigus kasutada talle kuuluvaid YYY kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumine ning hageja ja tema laste põhiõiguse riive (õigus kodu puutumatusele) osas märgib ringkonnakohus, et TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja ei ole hagiavalduses põhistanud, milline iseseisev tuvastushuvi tal taotletud asjaolude tuvastamiseks on. Tuvastushuvi puudumise tõttu tuleb ka eelmärgitud tuvastusnõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Hageja nõudel - tuvastada tema õigus kasutada talle kuuluvaid YYY kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid – puudub ka õiguslik alus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 2 esimese lause järgi ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis.
35.Hagi tagamise menetluses tuleb hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust ja kas hagiga on üldse võimalik hageja soovitavat eesmärki saavutada (vt Riigikohtu lahend asjas nr 2-16-18531, p 9). Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõuetel ei ole edulootust, siis puudub ka alus hageja hagi tagamise taotluse rahuldamiseks.
36.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.