Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ LAB KVB pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku arveldusarve jääk on 0,27 eurot. Võlgnikule kuuluvad kinnistud LääneVirumaal väärtusega ca 15 000 eurot, muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 46 989,47 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul tekkisid makseraskused 2013. aastal, mil võlgniku suhtes algatati täitemenetlus, mis on käesolevaks ajaks lõpetamata. Lõpetamata on ka aastatel 2014. a ja 2016. a algatatud täitemenetlused. Võlgniku arvelduskontol puuduvad raha liikumised alates aprillist 2014. a. Võlgniku juhatuse liikme teatel seisnes viimasel ajal võlgniku tegevus vara realiseerimises laenukohutuste täitmiseks. Kohtu hinnangul pidi hiljemalt 2016. aastaks olema juhatusele üheselt äratuntav, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku endine juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 30.08.2018. a, seega kohtu hinnangul hilinemisega ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. Ajutise halduri aruande kohaselt ei kajasta võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2016. a ja 2017. a majandusaastaaruanded, vähemalt käibevara osas, võlgniku majanduslikku olukorda objektiivselt. Ajutisele haldurile ei ole raamatupidamisdokumentatsiooni esitatud. 2017. majandusaasta aruande kohaselt oli seisuga 31.12.2017. a võlgnikul käibevara bilansilises väärtuses 34 943 eurot. Juhatuse liige on avaldanud, et reaalselt käibevara puudub, kuid nimetatud asjaolu jäi raamatupidajale edastamata. Ajutise halduri hinnangul viitab võlgniku poolt avaldatu raamatupidamise korraldamise põhinõuete ning raamatupidamise dokumentatsiooni säilitamise kohustuse rikkumisele. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine on võlgniku poolt teabe andmise kohustuse rikkumine. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgnik on jätnud ajutisele haldurile esitamata raamatupidamisdokumendid. Äriregistrile esitatud 2016. ja 2017. majandusaasta aruanded ei kajasta võlgniku majanduslikku olukorda objektiivselt. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku endise juhatuse liikme ja juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest

seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole käesolevas menetlusstaadiumis tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutises menetluses tuvastatu põhjal vale finantsplaneerimine. Seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige X T ega endine juhatuse liige A L asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad PankrS § 85 ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab juhatuse liige X T’i ja endist juhatuse liige A L’i andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine. Käesolevaks hetkeks ei ole haldur vara tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud PankrS § 90 ja § 19 lg 3 alusel ka endine juhatuse liige A L. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude summas 990 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 990 eurot (lisandub käibemaks 198 eurot) ja tehtud kulutuste eest 91 eurot (lisandub käibemaks 18,20 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.