Margutta OÜ hagi Livland Invest OÜ, Three Lions OÜ ja Nordic Green Homes OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela vastu nõude tunnustamiseks Nordic Green Homes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. juuli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Livland Invest OÜ, Three Lions OÜ ja Nordic Green Homes OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
6. november 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): Livland Invest OÜ (registrikood 12557015), Three Lions OÜ (registrikood 12557245), Nordic Green Homes OÜ (pankrotis, registrikood 12558500) pankrotihaldur Sirje Tael, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja (hageja): Margutta OÜ (registrikood 10007523), lepinguline esindaja Ain Laansalu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja muuta Tartu Maakohtu 2. juuli 2018 otsusega kindlaksmääratud menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 3).
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 2. juuli 2018 otsus muutmata.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.2.Tunnustada Margutta OÜ nõuet Nordic Green Homes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 20 378 eurot 24 senti, sealhulgas ostu-müügilepingust tulenev põhinõue 17 498 eurot 49 senti ja sellelt arvestatud viivised 2879 eurot 75 senti, pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena.
3.3.Jätta menetluskulud maakohtus 75% ulatuses Margutta OÜ kanda ja 25% ulatuses võrdsetes osades Livland Invest OÜ, Three Lions OÜ ja Nordic Green Homes OÜ (pankrotis) kanda.“
4.Jätta Margutta OÜ menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades Livland Invest OÜ, Three Lions OÜ ja Nordic Green Homes OÜ (pankrotis) kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Margutta OÜ (hageja) esitas 15. novembril 2016 Tartu Maakohtule hagi Livland Invest OÜ (kostja I), Three Lions OÜ (kostja II) ja Nordic Green Homes OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Sirje Taela (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada oma nõuet 81 871 euro 15 sendi ulatuses I järgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 27. juunil 2016 välja võlgniku pankrot. Hageja esitas nõudeavalduse oma nõuete tunnustamiseks, kuid 17. oktoobri 2016 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad nõudele vastu. Hageja ja võlgnik sõlmisid 14. novembril 2013 müügilepingu, mille alus hageja müüs võlgnikule ehitusmaterjale. Materjalid on üle antud ja paigaldatud Salu tee 4 Lohkva külas Luunja vallas asuvale võlgnikule kuuluvale ehitisele. Müügilepingu kohaselt pidi võlgnik tasuma hagejale ehitusmaterjali eest hiljemalt 14. juuniks 2014. Kokku on hageja müünud kostjale materjale
31 200 euro eest, millest tasumata on 17 498 eurot 49 senti. Müügilepingu p 5 kohaselt pidi võlgnik tasuma viivist 0,15% päevas tasumata summalt, seega on hagejal kostja vastu viivisenõue perioodi 14. juuni 2014 kuni 27. juuni 2016 eest summas 23 919 eurot 51 eurot. Müügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks on 19. juunil 2014 seatud hüpoteek Salu tee 4 kinnistule. Kuna võlgnik rikkus tahtlikult müügilepingut ja võlga ei tasunud, ei suutnud hageja täita Quad Lock GmbH-ga sõlmitud diilerlepingust tulenevat kohustuslikku müügikäivet ning Quad Lock GmbH lõpetas lepingu. Võlgniku tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) on 37 200 eurot, mille lisandub viivis 3253 eurot 15 senti.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ja võlgniku vahel ei olnud müügilepingut sõlmitud. Võlgnik ei ole esitanud tellimusi ega võtnud vastu hageja kaupa. M. Laats on kuritarvitanud oma positsiooni mõlema äriühingu liikmena. Müügileping on võltsitud. Nii müügileping kui ka hüpoteegi loovutamise leping on tühised.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 2. juuli 2018 otsusega hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 20 378 eurot 24 senti, sh müügilepingust tulenev põhinõue 17 498 eurot 49 senti ja sellelt arvestatud viivis 2879 eurot 75 senti, pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostjad müügilepingu ebaõigsuse tuvastamiseks ekspertiisi taotlenud ega esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid lepingu võltsitust. Sellest tulenevalt jättis maakohus kostjate vastuväite arvestamata. Maakohus leidis, et poolte vahel olid kokkulepped toodete kasutamiseks võlgniku arendataval ehitustegevusel. Kuna hagejal oli toodete turustusõigus 6. mail 2013 Quad Lock GmbH-ga sõlmitud turustuslepingu alusel Eestis, Lätis ja Leedus, mis on lõpetatud 26. mail 2015, oli hagejal õigus turustada tooteid lepingu kehtivuse perioodil. 14. novembril 2013 on sõlmitud erikokkulepe toodete maksetingimuste kohta Salu 4 arendusobjektil. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on pidanud arendusobjektile paigutatud tooteid enda omandisse läinuks, kuna on esitanud kuriteoavalduse toodete väidetava kadumise ja puudujääkide kohta Salu 4 arendusobjektil. Võlgniku ja hageja ühine tegevus arendusobjektiga seoses nähtub pankrotimenetluses esitatud arvetelt ja konto väljavõttelt. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et arendusobjektile paigutatud tooted on saadud teistest allikatest kui toodete turustusõigust omavalt hagejalt. Müügilepingu tühisuse kohta märkis maakohus järgmist. M. Laatsil oli müügilepingu sõlmimise ajal mõlema äriühingu (hageja ja võlgniku) tehingute tegemisel esindusõigus. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et osanike nõusolek müügilepingu sõlmimiseks puudus. Osanike nõusoleku puudumisel tuleb kohtul hinnata äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 kohaldatavust ja nõusoleku vajalikkust. Riigikohtu juhistele tuginedes tuleb analüüsida kahe ÄS § 181 lg 3 teises lauses sätestatud kriteeriumi täidetavust – ilma osanike nõusolekuta tehtud tehing peab olema osaühingu igapäevases majandustegevuses ja turuhinna alusel. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei olnud müügilepingu sõlmimiseks osanike nõusolek vajalik. Arvestades lepingu iseloomu ja mahtu tuleb lepingut pidada tehinguks igapäevases majandustegevuses. Kostjad ei ole avaldanud seisukohta, et lepingus nimetatud toodete hinnad ei vastanud turuhindadele. Maakohus leidis, et esitatud tõenditest nähtub, et pooled on oma ühises arendustegevuses Salu tee 4 arendusobjektil tooteid kasutanud ning kasutatud materjalide eest on osaliselt tasutud. Maakohus leidis, et müügilepingust ja arvest tulenevat põhinõuet tuleb võlgniku pankrotimenetluses tunnustada hageja nimetatud ulatuses (17 498 eurot 49 senti).
Maakohus asus seisukohale, et hageja viivisenõuet tuleb vähendada mõistliku suuruseni. Hageja väitel on võlgnik arve osaliselt tasunud. Kuna hageja ega kostja ei ole tasumist tõendavaid dokumente esitanud, ei saanud maakohus võtta seisukohta, kas arve on osaliselt tasutud enne või pärast maksetähtpäeva saabumist. Seetõttu ei ole kohus seotud hageja viivise arvestamise aluseks oleva tabeliga. Arvestades, et võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu pankrotis oleva ettevõttega, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud viivise väljamõistmine lepingujärgses määras 0,15% päevas põhinõuet ületavas summas. Hageja viivisenõuet tuleb tunnustada seadusjärgses, võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni summas 2879 eurot 75 senti. Hagejal tuli tõendada, et ta on võlgniku tegevuse tõttu ilma jäänud mingist tulust. Vaid asjaolu, et hagejal oli toodete turustusõigus 6. mai 2013 Quad Lock GmbH-ga sõlmitud turustuslepingu alusel Eestis, Lätis ja Leedus, milles oli seatud turustatavate koguste miinimumkogused ning leping on lõpetatud 26. mail 2015, ei anna alust väidetava saama jäänud tulu võlgniku poolseks hüvitamiseks. Turustuslepingu lõpetamise põhjusena on toodud lisaks kokkulepitud iga-aastaste minimaalsete ostukvootide mittetäitmisele ka hageja võlgnevus Quad Lock GmbH ees. Ei ole tõendatud, et hagejal jäid võlgniku tegevuse tõttu müügilepingud sõlmimata isikutega, kes seda oleksid soovinud. Hageja ei ole näidanud, kuidas ta oleks täitnud kohustuslikku müügiplaani ja oleks vastava tulu saanud, kui võlgnik oleks võlgnevuse tasunud. Maakohus jättis saamata jäänud tulu hüvitamise nõue koos sellest tuleneva viivisenõudega tunnustamata. Maakohus leidis, et 19. juunil 2014 sõlmitud hüpoteegi loovutamise leping ja asjaõigusleping tuleb lugeda tehinguks väljaspool äriühingute igapäevast tegevust. See tehing on tühine osanike nõusoleku puudumise tõttu ÄS § 181 lg 3 kohaselt. Seega tuleb hageja nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on esitanud arvukalt paljasõnalisi, kuid seevastu asja lahendamisele mitte kaasa aitavaid seisukohti ja arvamusavaldusi. Maakohus arvestas, et hageja nõuded on osaliselt põhjendamatud ning kostjad ei ole kohtumenetluses hageja väidetele sisulisi vastuväiteid esitanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja teha tühistatud osas uue otsusega, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. Hageja ja võlgnik ei ole teinud vastastikuseid tahteavaldusi müügilepingu sõlmimiseks. Hageja esitatud müügilepingu sisu ei vasta tegelikkusele. Hageja ja võlgnik ei pidanud läbirääkimisi müügilepingu sõlmimiseks ega leppinud kokku selle tingimustes. Lepingu alusel ei tehtud ühtegi tellimust ega võetud vastu kaupa. Võlgniku raamatupidamises sellist dokumenti ei ole. Maakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise. Hagejal tuli TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada, et müügileping vastas poolte vahel läbiräägitule ja nende tegelikule tahtele. Maakohus on põhjendamatult jätnud kostja müügilepingu võltsitust puudutava vastuväite arvestamata ja müügilepingu ehtsuse sisuliselt hindamata. Kostjale ei selgitatud, et tal lasub selles küsimuses tõendamiskoormis. Isegi kui müügileping ei ole võltsitud, on see tühine. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et müügileping on sõlmitud võlgniku igapäevases majandustegevuses ja tehtud turuhinnaga.
Maakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes võlgniku igapäevane majandustegevus, mida täpselt müüdi ja mis on müüdud esemete turuhind. Neid asjaolusid pidi tõendama hageja. Osaühingu igapäevase majandustegevuse määratlemisel ei saa juhinduda üksnes ÄS § 317 lg-s 1 sätestatust. Seda tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldi. Müügileping ei ole käsitletav ühe tehinguna võlgniku igapäevases majandustegevuses, vaid see hõlmaks (kehtivuse korral) kogu osaühingu majandustegevust. Lisaks sellele on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja on müügilepingut kohaselt täitnud. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et pooled on ühises arendustegevuses tooteid kasutanud. Asjaolust, et hagejal oli toodete turustusõigus, ei tulene poolte kokkuleppeid toodete kasutamiseks Salu tee 4 kinnisasjal ega järeldus müügilepingu (kohase) täitmise kohta. Samuti ei tõenda seda kokkulepe hageja ja Quad Lock GmbH vahel. See kokkulepe ei tekita ega lõpeta võlgniku õigusi ega kohustusi. Maakohus on tuvastanud hageja nõude olemasolu müügilepingu ja arve alusel. Arvest ei teki kohustusi. Maakohtu järeldus on vastuolus menetluse kestel menetlusosalistele antud selgitustega. Kostjad viitavad maakohtu 10. jaanuari 2018 määrusele ja 24. aprillil 2017 antud selgitustele. Kostjad vaidlustasid müügilepingu ja arve kui dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuse. Maakohus on väljendanud umbuslikkust M. Laatsi motiivide osas 19. juunil 2014 sõlmitud notariaalse lepingu allkirjastamisel. Arusaamatult ei ole maakohus tõusetunud kahtlust kaks ja pool nädalat varem väljastatud arve osas. Asjaolu, et notariaalses lepingus puudub viide müügilepingule ja arvele, kinnitab nende hilisemat koostamist ja tegelikkusele mittevastavust. Kostjad rõhutavad, et võlgnik ei esitanud hagejale tellimusi ega võtnud vastu tellimuste täitmist. M. Laats on koostanud dokumendid eesmärgiga omandada pankrotimenetluses hääleõigus. Kostjad on seisukohal, et hageja 1. märtsil 2018 esitatud tõendid on esitatud hilinenult. Otsuse tegemisel oli nendele tõenditele tuginemine menetlusõiguse normi rikkumine. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja esitatud tõendid on vastuolus hageja enda väidetega. Kostjad ei nõustu maakohtuga selles, et TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus rahuldas hagi vähem kui 25% ulatuses. Menetluse mahtu suurendas hageja. Kohtuniku vahetuse tõttu alustati menetlust kolmel korral otsast peale. See ei ole asjaolu, mis oleks kostjate kontrolli all või mille eest kostjad vastutama peaks. Üllatuslik on etteheide, et kostjad ei ole hageja väidetele sisulisi vastuväiteid esitanud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja muuta Tartu Maakohtu 2. juuli 2018 otsusega kindlaksmääratud menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 3). Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 2. juuli 2018 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsusse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kaebust ei ole esitatud otsuse peale osas, milles hagi jäi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles hagi rahuldati.
7.Eelkõige on kostjad vaidlustanud 14. novembri 2013 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud QuadLock ehitussüsteemi elementide müügilepingu (I kd tl 9) kehtivuse kahel alusel: 1) vaidlusalune müügileping on võltsitud ja 2) vaidlusalune müügileping on tühine.
7.1.Kostjate seisukoha kohaselt on vaidlusalune kaupade müügileping võltsitud seetõttu, et 1) hageja ja võlgnik ei ole teinud vastastikuseid tahteavaldusi müügilepingu sõlmimiseks, nad ei ole pidanud läbirääkimisi müügilepingu sõlmimiseks ega kokku leppinud selle tingimustes; 2) lepingu alusel ei tehtud ühtegi tellimust ega võetud vastu kaupa, sest võlgniku raamatupidamises puuduvad vastavad dokumendid ja võlgniku osanikud ja teised juhatuse liikmed nägid lepingu koopiat alles pankrotimenetluses. Hageja on kostjate seisukohale müügilepingu võltsituse osas vastu vaielnud ning asunud seisukohale, et tegemist oli kehtiva müügilepinguga. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvesta, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Antud juhul on dokumendi, s.o kaupade müügilepingu, võltsitusele tuginenud kostjad ning tulenevalt TsMS § 277 lg-st 1 pidid nad põhistama selle võltsituse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole põhistanud hageja ja võlgniku vahel 14. novembril 2013 sõlmitud müügilepingu võltsitust. Kostjate poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust asuda seiskohale, et vaidlusalune müügileping on võltsitud. Paljasõnaline on kostjate väide, et hageja ja võlgnik ei pidanud läbirääkimisi müügilepingu sõlmimiseks ega leppinud kokku selle tingimustes. Asjaolu, et nii hageja kui võlgniku esindajana on müügilepingu allkirjastanud M. Laats (kes oli hageja juhatuse liige ja ka võlgniku juhatuse liige), ei muuda müügilepingut võltsituks. Ainuüksi vastavate dokumentide võlgniku raamatupidamises puudumine ei tõenda müügilepingu mittekehtivust ega seda, et müügilepingu alusel ei esitatud võlgniku poolt reaalselt tellimusi ega ka seda, et võlgnik ei saanud vastavalt esitatud tellimustele kaupa. Lähtudes TsMS § 277 lg-st 1 ei ole maakohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormist ning kostjate vastupidine väide on alusetu.
7.2.Müügilepingu tühisuse vastuväite esitamisel on kostjad tuginenud põhjendusele, et müügileping ei olnud sõlmitud võlgniku igapäevases majandustegevuses ega tehtud turuhinnaga.
7.2.1.Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuna antud juhul puudus vaidlusaluse müügilepingu sõlmimiseks osanike nõusolek, siis tuleb eelkõige hinnata ÄS § 181 lg 3 teises lauses sätestatud kriteeriumi täidetavust – ilma osanike nõusolekuta tehtud tehing peab olema tehtud osaühingu igapäevases majandustegevuses ja kauba turuhinna alusel. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et 14. novembri 2013 kaupade müügilepingu sõlmimiseks ei olnud vajalik osanike nõusolek. Võlgniku majandustegevuseks oli kinnisvaraarendus ja ta arendas Salu tee 4 Lohkva küla Luunja vald Tartumaa asuvaid kinnisasju. Vaidlusaluse leping on kaupade müügileping, millega luuakse kohustused mõlemale lepingupoolele. Lepinguga sätestatakse müüja kohustus tarnida lepingu p-s 1 nimetatud kaupa vastavalt ostja tellimusele (lepingu p 3) ning ostja kohustus kauba eest tasuda (lepingu p 4). Kostjad ei ole avaldanud maakohtus seisukohta, et kaupade müügilepingus nimetatud toodete hinnad ei vastanud toodete tavapärastele turuhindadele ning seetõttu jätab ringkonnakohus vastava väite TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud aluse puudumise tõttu tähelepanuta.
7.2.2.Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et vaidlusalune müügileping on käsitletav raamlepinguna ning selles ei ole piiritletud mahuliselt müüdavad esemed (s.o ei ole kokku lepitud konkreetses ühikute arvus). Samas aga on võimalik ka igapäevases majandustegevuses sõlmida raamleping, mis hõlmab majandustegevuses vajalikke konkreetseid tehinguid, s.o nii raamleping
kui ka raamlepinguga hõlmatud konkreetsed lepingud on käsitletavad majandustegevuses tehtavate vajalike tehingutena kauba turuhinna alusel.
igapäevases
Seega on maakohus õigesti, arvestades lepingu iseloomu ja mahtu ning juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 2017 otsuse nr 3-2-1-26-17 p-s 13 sätestatust, leidnud, et 14. novembri 2013 müügileping on sõlmitud äriühingute igapäevases majandustegevuses, milleks ei olnud vajalik osanike nõusolek. Seega ei ole tegemist tühise müügilepinguga.
7.2.3.Ebaõige on kostjate väide, et maakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes võlgniku igapäevane majandustegevus, mida täpselt müüdi ja mis on müüdud esemete turuhind. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et võlgniku majandustegevuseks oli kinnisvaraarendus ja ta arendas Salu tee 4 Lohkva küla Luunja vald Tartumaa asuvaid kinnisasju. Samuti on maakohus tuvastanud otsuse p-s 23, et hageja ja võlgniku vahel olid kokkulepped Quad-Lock toodete kasutamiseks Salu tee 4 Lohkva küla Luunja vald asuval võlgniku arendataval ehitustegevusel ning hagejal oli nimetatud toodete turustusõigus 6. mail 2013 Quad Lock GmbH-ga sõlmitud turustuslepingu alusel (I kd tl 26-29) Eestis, Lätis ja Leedus (turundusleping lõpetatud 26.05.2015 (I kd tl 30)). Hageja on 14.11.2013 sõlminud erikokkuleppe Quad-Lock toodete maksetingimuste kohta Salu 4 arendusobjektil (II kd tl 87-88). Võlgniku ja hageja ühine tegevus arendusobjektiga seoses nähtub pankrotimenetluses esitatud arvetelt ja konto väljavõttelt (II kd tl 103-138), millede alusel on võimalik muuhulgas tuvastada, et võlgnik on saanud hagejalt vastavalt müügilepingule saatelehel (II kd tl 85) märgitud koguses Quad-Lock tooteid.
7.2.4.Siinkohal märgib ringkonnakohus, et alusetu on kostjate väide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud müügilepingu täitmist ning maakohus on tuvastanud hageja nõude ainuüksi olemasoleva müügilepingu ja arve alusel. Maakohus on märkinud, et müügilepingust nr 201403 ja arvest nr 2014011 tulenevat põhinõuet tuleb tunnustada hageja nimetatud ulatuses, kuid enne vastavale järeldusele jõudmist on maakohus eelnevalt hinnanud asjas olevaid tõendeid (sh hageja poolt 6. mail 2013 Quad Lock GmbH-ga sõlmitud turustuslepingut, 14. novembril 2013 sõlminud erikokkulepet Quad-Lock toodete maksetingimuste kohta Salu 4 arendusobjektil, võlgniku pankrotimenetluses esitatud arveid ja konto väljavõtteid, võlgniku poolt kuriteoavalduse esitamist toodete väidetava kadumise ja puudujääkide kohta Salu 4 arendusobjektil). Samuti on maakohus hagi osalisel rahuldamisel arvestanud asjaoluga, et võlgnik ei ole tõendanud arendusobjektile Salu tee 4 paigutatud toodete saamist teistest allikatest kui toodete turustusõigust omanud hagejalt.
7.2.5.Kostjate väite kohaselt on maakohtu järeldus otsuses müügilepingu täitmise kohta vastuolus menetluse kestel menetlusosalistele antud selgitustega ning siinkohal viitavad kostjad maakohtu
10.jaanuari 2018 määrusele ja 24. aprillil 2017 antud maakohtu juhistele. Maakohtu poolt eelmenetluse ülesannete täitmiseks TsMS § 329 lg 4 alusel menetlusosalisele korralduste andmine dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks (Tartu Maakohtu
10.jaanuari 2018 määrus) ei saa olla vastuolus kohtuotsuses märgitud kohtu järeldustega. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud otsuse järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Seega kohus tuvastab asjaolusid ja teeb nendest järeldusi alles asjas sisulise otsuse tegemisel, mitte aga eelmenetluses.
8.Kostjad on seisukohal, et hageja 1. märtsil 2018 esitatud tõendid (II kd tl 98-138) on esitatud hilinenult ning seetõttu otsuse tegemisel nendele tõenditele tuginemine on maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumine.
Vastavalt TsMS § 331 lg-le 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Antud juhul on maakohus vastu võtnud hageja poolt 1. märtsil 2018 esitatud tõendid ning edastanud need kostjatele soovi korral vastamiseks. Seega on kohus asunud seisukohale, et hageja poolt hilinemisega esitatud tõendite menetlemine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist ning maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi.
9.Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohtu arvates on antud juhul õiglane kohaldada TsMS § 163 lg 1 teist alternatiivi ning jaotada menetluskulud võrdselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb jätta menetluskulud maakohtus 75% ulatuses hageja kanda ja 25% ulatuses TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.
10.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ainult menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.