lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11464/60

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-11464/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1254
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2018, Tallinna kohtumaja

Kohtujurist

Marge Sillamaa

Tsiviilasja number

2-17-11464

Tsiviilasi

U M hagi kohtutäitur Kaire Põltsi, T Ai ja AS R vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja U M (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja I kohtutäitur Kaire Põlts (xxx) Kostja II T A (isikukood xxx), lepinguline esindaja Peeter Malve ([email protected]) Kostja III AS R (Läti registrikood 40003074590), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev ([email protected])

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata kindlaksmääramine

jätmine,

menetluskulude

RESOLUTSIOON

1.Jätta U M hagi kohtutäitur Kaire Põltsi, T Ai ja AS R vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista U Mlt välja T Ai kasuks menetluskulu 731,60 eurot (koos käibemaksuga).
4.Mõista U Mlt välja AS-i R kasuks menetluskulu 528 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (528 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.U M (võlgnik) esitas 28.07.2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning hagi kohtutäitur Urmas Tärno, T Ai ja AS-i R vastu elektroonilise sundenampakkumise

2-17-11464 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse on kohus vaadanud läbi 13.02.2018 määrusega. Määrus jõustus 06.09.2018. Hageja tugines enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel sellele, et kohtutäituril puudus õigus pikendada raha tasumise tähtaega ning seetõttu on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Muid rikkumisi hagis välja toodud ei ole. Samale alusele tugines U M ka kohtutäiturile esitatud kaebuses. Kohus leidis kaebuse läbivaatamisel (13.02.2018 määrus), et eeltoodud rikkumine puudus. Tallinna Ringkonnakohus jäi samale seisukohale.

2.Kohus selgitas hagejale 27.09.2018 menetlusdokumendis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-st 6 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtu hinnangul tuleneb sellest sättest ka, et kui menetlusosaline on kaebuse küll esitanud, kuid see on jäetud rahuldamata ning lahend on jõustunud, ei saa menetlusosaline enam sellele asjaolule tugineda. Seega ei saa hageja selles menetluses enam tugineda asjaolule, et kohtutäituril puudus õigus pikendada raha tasumise tähtaega ning seetõttu on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus selgitas, et kuivõrd muid asjaolusid välja toodud ei ole, on hagi (kaebuse lahendamise järgselt) esitatud õigusliku aluseta. Kohus andis U Mle tähtaja 05.10.2018 täpsustamaks, kas hagejal esineb ka muu alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus selgitas, et kui muud alust ei esine, jätab kohus hagi läbi vaatamata. U M kohtule täiendavat alust välja toonud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TMS § 217 lg-s 6 on sätestatud, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hagiavalduse kohaselt on rikutud sundenampakkumise tingimusi sellega, et kohtutäitur pikendas ebaõigelt raha tasumise tähtaega. U M tugines samale asjaolule kaebuse esitamisel. Kohus on kaebuse läbivaatamisel leidnud, et selline rikkumine puudus. Hageja ei ole toonud (vaatamata talle antud tähtajale) välja muid rikkumisi, mis võiksid olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohtu hinnangul tuleneb TMS § 217 lg-st 6 ka, et kui menetlusosaline on kaebuse küll esitanud, kuid see on jäetud rahuldamata ning lahend on jõustunud, ei saa menetlusosaline enam sellele asjaolule tugineda. Seega ei saa hageja selles menetluses enam tugineda asjaolule, et kohtutäituril puudus õigus pikendada raha tasumise tähtaega ning seetõttu on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Kuna muid rikkumisi ei ole välja toodud ning neid ei ole tuvastanud ka kohus, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Seetõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

2-17-11464 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3).

5.T A on 19.10.2018 esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on tema menetluskuludeks hagimenetluses kokku õigusabikulu 914 eurot (koos käibemaksuga). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 80 eurot (lisandub käibemaks). Sealhulgas on kulunud aega õigusteenuse osutamisel järgnevalt: hagimaterjalide, kohtupraktika, õigusaktide analüüs 2 tundi; kliendiga kohtumine, analüüsi tulemuste ja hagimenetluse korralduse selgitamine, edasiste toimingute arutamine, esinduslepingu koostamine 1 tund, hagile vastuse koostamine 3 tundi. Kohtumääruse analüüsile ja määruskaebuse koostamisele hagi tagamise kohta on kulunud 3 töötundi. Kostja II on kandnud ka kulu- riigilõiv 50 eurot määruskaebuselt. Kohus märgib, et kostja II lepingulise esindaja tunnihind 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning põhjendatud. Õigusabikulu on kohtu hinnangul aga põhjendatud osaliselt. Kaebusega tutvumisega (kaebus ja hagi on esitatud ühes dokumendis) seotud ajakulu oli T Ail 21.09.2018 menetluskulude nimekirja järgi 2,4 tundi (sellega seonduva õigusabi tasu on kohus kaebuse menetluskulude kindlaksmääramisel U Mlt ka välja mõistnud). Kokku on taotletud seega avalduse ja hagiga tutvumisele, analüüsile ning kohtupraktika ja õigusaktide analüüsile kulutatud aja (2,4+2) 4,4 tundi hüvitamist. Kohtu hinnangul ei saanud kuluda neile toimingutele seonduvalt hagi ja kaebusega kokku enam, kui 3 tundi. Seega on nende toimingute põhjendatud ajakulu hagimenetluses 0,6 tundi. Kliendiga konsultatsiooni ning hagile vastamise ajakulu (30.10.2017 esitatud vastus) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku mitte enam, kui 3,5 tunni ulatuses. Vastus hagile ei olnud mahukas, vastuse sisuline osa ei ületanud oluliselt 1 lehekülge ning suure osa vastusest hõlmas tagatise taotlus. Samas oli kostjal aga õigus vastav taotlus esitada, eriti arvestades, et hageja suhtes oli käimasolev täitemenetlus, mis võis anda aluse kahtlusele võime osas kanda menetluskulusid. Hagi tagamise määruskaebusega seotud menetluskulu on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses. Samuti riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot. Kokku rahuldab kohus T Ai menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagimenetluses (0,6+3,5+3)7,1 tunni osas, s.o 568 eurot, koos käibemaksu ja riigilõivu 50 euroga kokku 731,60 eurot.
6.Kostja III on 19.10.2018 esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostja III menetluskuludeks hagimenetluses kokku õigusabikulu 528 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et kostja III lepingulise esindaja tunnihind 96 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning põhjendatud. Kostjat III esindab menetluses vandeadvokaat ning tegemist on tavapärase vandeadvokaadi tunnitasuga. Kohtu hinnangul on ka põhjendatud ja mõistlik

2-17-11464 kostja III esindaja ajakulu hagimenetluses maakohtus 5,5 tundi. Kostja III esindaja palub hagejalt välja mõista 528 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kostja III põhjendatud ajakulu on kokku 5,5 tundi, s.o 528 eurot, mille kohus hagejalt kostja III kasuks välja mõistab. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium