lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-124607/9

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-124607/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3933
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 44 korteriühistu80177899(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-124607

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

19. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-17-124607

Tsiviilasja hind

2 064,85 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 44 korteriühistu (endise nimega KORTERIÜHISTU Rae 44, registrikood 80177899, registriaadress x, Paldiski linn 76805 Harju maakond), lepinguline esindaja Anatoli Majevski, e-post [email protected] Kostja J V (isikukood x, registrijärgne elukoht x, x, x x )

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 44 korteriühistu hagi J Vi (V) vastu võlgnevuse nõudes

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J Vilt põhinõue 731,33 (seitsesada kolmkümmend üks eurot ja 33 senti) eurot Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 44 korteriühistu kasuks.
3.Välja mõista J Vilt viivis põhinõudelt (731,33 eurolt) 0,02% päevas alates 28.12.2017 kuni põhinõude tasumiseni Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 44 korteriühistu kasuks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista J Vilt menetluskulud 228,64 eurot (kakssada kakskümmend kaheksa eurot ja 64 senti) eurot Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 44 korteriühistu kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

2-17-124607 õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.Kostjale kuulub korteriomand nr x asukohaga x, (tl 26), mida majandab Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 44 korteriühistu (endise nimega KORTERIÜHISTU Rae 44). Kostja on korteriühistu liige. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1 644,64 eurot ja viivise põhinõudelt 0,07% päevas alates hagi esitamisest, s.o. 28.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.
3.Hageja selgitab, et:  Kuni 2016 novembrini tasus kostja korteriühistu arved enam-vähem regulaarselt, kuid puudulikult, mille tõttu kostjal tekkis 01.11.2016 seisuga võlg summas 478,02 eurot. Nimetatud võlgnevuse tekkimise kohta korteriühistu raamatupidamises andmeid enam ei ole. Alates 2016 novembrikuust on kostja tasunud kommunaalmakseid puudulikult ja ebaregulaarselt.  Hageja on esitanud kostjale arved 16/10/018, 16/11/018, 16/12/018, 17/01/018, 17/02/018, 17/03/018, 17/04/018, 17/05/018, 17/06/018, 17/07/018, 17/08/018, 17/09/018, 17/10/018 ja 17/11/018 (tl 43-56), seisuga 19.01.2018 on kostja kommunaalkulude võlgnevus kokku 1 644,64 eurot.  30.03.2003 üldkoosoleku otsusega määrati viiviste suuruseks arvete tähtajaliselt tasumata jätmise puhul 0,07% päevas (tl 31 pöördel). 02.04.2016 üldkoosoleku otsusega vähendati viivisemäära kuni 0,02% päevas (tl 42-43).  vastavalt korteriühistu 11.06.2013 koosoleku protokollile tuleb veenäidud esitada iga kuu jooksva kuu 23 kuni 25 kuupäevaks, veenäitude esitamata jätmisel arvestatakse veetarbimine möödunud kolme kuu keskmise tarbimise alusel, ja kui üldvesi on olemas majas, siis lisatakse ka sellele üldvee maht, mis on jagatud nende korterite vahel;  10.06.2015 palus kostja tühistada viivised. Hageja vastas, et viivis tühistatakse kui kostja tasub suveperioodi võlgnevuse (tl 72-73). Kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja vastuväited
4.Kostja ei ole nõus tema vastu esitatud nõudega.
5.Kostja selgitab, et:  hageja on märkinud võlgnevuse suurema kui tegelikult on;  kostja tunnistab, et on jätnud veenäidud esitamata, kuid varasemalt mõõturite näite esitades oli keskmine tarbitud vee kogus 3,8 kuupmeetrit kuus;  augustis 2017 hakkas kostja uuesti veenäitusid esitama. Peale mõõturite näitude uuesti esitamist ei ole ühistu teinud omapoolseid korrektuure reaalselt tarbitud vee koguste osas;  31.10.2017 seisuga oli liigselt juurde arvutatud vee koguseks 81,898 m3.

2-17-124607   

kostja soovib võla ümberarvutamist selliselt, et võlast arvestataks maha vee kogused, mida kostja ei ole siiani ära tarbinud; kostja tõendab, et pole tarbinud vett hagis näidatud suuruses 06.02.2018 tehtud veemõõturite fotoga (tl 65-66); menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel hagi esitamise ajal kehtinud korteriühistuseadusest (KÜS), korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi asukohaga x, Paldiski, Harjumaa omanik. Nimetatud elamu majandamist korraldab ning hooldus- ja kommunaalteenuseid vahendab

2-17-124607 hageja. Kostja on korteriühistu Rae 44 liige. Hageja põhikirja (tl 27 – 30) p-i 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Hageja põhikirja p-i 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, küte, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestud korras. Kohus märgib, et kostjal on KÜS § 151 lg-st 1, KOS § 13 lg-st 1 ja korteriühistu Rae 44 põhikirjast tulenev kohustus kanda kaasomandi majandamise kulutusi võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

12.Hagiavalduse kohaselt on kostjal seisuga 19.01.2018 arvete 16/10/018, 16/11/018, 16/12/018, 17/01/018, 17/02/018, 17/03/018, 17/04/018, 17/05/018, 17/06/018, 17/07/018, 17/08/018, 17/09/018, 17/10/018 ja 17/11/018 (tl 43-56) alusel tasumata põhinõue 1 644,64 eurot. Kostja arvetega ei nõustu. Kostja leiab, et hageja nõuab tegelikust suuremat võlgnevust. Kostja tunnistab, et jättis vahepeal veenäidud esitamata, kuid augustis 2017 hakkas uuesti esitama ning hageja oleks pidanud tegema omapoolsed korrektuurid tarbitud vee koguste osas. Kostja arvutuste kohaselt on 31.10.2017 seisuga kostjale liigselt juurde arvestatud vee koguseks 81,898 m3. Kostja soovib võla ümberarvutamist selliselt, et võlast arvestataks maha vee kogused, mida kostja ei ole siiani ära tarbinud. Kostja tõendab, et pole tarbinud vett hagis näidatud suuruses 06.02.2018 tehtud veemõõturite fotoga (tl 65-66).
13.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pärast seda, kui kostja hakkas uuesti veenäite esitama, tulnuks hagejal teha korrektuurid tarbitud vee koguste osas. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu vee tarbimise eest, mida kostja tarbinud ei ole vaatamata sellele, et kostja ei esitanud korrektselt veenäite. Kostja esitatud 06.02.2018 tehtud veemõõturite fotod (tl 65-66) tõendavad, et kostja tegelik veetarbimine on tunduvalt väiksem kui kostjale esitatud arvetel on märgitud.
14.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja vastu võlgnevuse osas, mis hageja väitel tekkis enne 01.11.2016, s.o. summas 478,02 eurot. Hageja ei ole esitanud nimetatud võlgnevuse kohta ühtegi tõendist, seega on ebaselge, millest nimetatud summa koosneb ja kuidas on saadud. Seega nõue summas 478,02 eurot on tõendamata ja paljasõnaline. Hageja väide, et nimetatud võlgnevuse tekkimise kohta korteriühistu raamatupidamises andmeid ei ole kinnitab üheselt, et võlgnevuse olemasolu on paljasõnaline väide. Nimetatud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
15.Hageja esitas kostjale 31.10.2016 arve nr 16/10/018 summas 144,81 eurot (tl 43) + võlgnevus 478,02 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud viivise 3,88 euro ja võlgnevuse 478,02 euro nõue, kuivõrd ebaselge on, millal ja kuidas arvel märgitud võlgnevus ja viivis tekkisid. Seega on nimetatud arve põhjendatud 140,93 euro osas. Arve on hageja väitel kostja poolt tasutud 16.10.2018 summas 150 eurot. Kohus leiab, et kostja tasus hagejale 9,07 eurot rohkem kui pidi. Hageja esitas kostjale 30.11.2016 arve nr 16/11/018 summas 171,14 eurot (tl 44). Arvele on märgitud võlgnevuseks 472,83 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arve põhjendatud arvel märgitud viivise 3,94 euro ja võlgnevuse 472,83 euro osas, kuivõrd hageja väitel tasus kostja 16.10.2018 eelmise kuu arve. Seega on nimetatud arve põhjendatud 167,2 euro osas. Arve on kostja poolt tasutud 13.12.2016 summas 180 eurot, seega 12,8 eurot enam kui pidi. Hageja esitas kostjale 31.12.2016 arve nr 16/12/018 summas 182,34 eurot (tl 45). Arvele on märgitud võlgnevuseks 463,97 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arve põhjendatud arvel märgitud viivise 3,95 euro ja võlgnevuse 463,97 euro osas, kuivõrd hageja väitel tasus kostja

2-17-124607 13.12.2016 eelmise kuu arve. Seega on nimetatud arve põhjendatud 178,39 euro osas. Hageja väitel on arve jäetud tasumata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud arve oleks tasunud. Seega on arvel nr 16/12/018 võlg 178,39 eurot. Hageja esitas kostjale 31.01.2017 arve nr 17/01/018 summas 207,36 eurot (tl 46). Arvele on märgitud võlgnevuse summaks 646,31 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arvel põhjendatud viivise 4,73 euro osas, kuna hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Samuti ei ole põhjendatud arvel märgitud võlgnevuse suurus. Kohus leiab, et kostja võlgnevuseks on 156,52 eurot (646,31-3,95-463,97 = 178,39-9,07-12,8). Hageja väitel on arve jäetud tasumata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud arve oleks tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt 31.01.2017 arve nr 17/01/018 alusel välja mõista 202,63 (207,36 -4,73) eurot + võlg 156,52 eurot. Hageja esitas kostjale 28.02.2017 arve nr 17/02/018 summas 206,58 eurot (tl 47). Arvele on märgitud võlgnevuseks 853,67 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arvel põhjendatud viivise 4,24 euro ja võlgnevuse 853,67 osas. Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Seega on arve põhjendatud 202,34 (206,58-4,24) euro osas. Kohus leiab, et kostja võlgnevus on 359,15 eurot (853,67-3,95-463,97-4,73-9,07-12,8). Hageja väitel tasus kostja 12.03.2017 hagejale 200 eurot. Seega jäi kostja poolt tasumata arvest nr 17/02/018 summa 2,34 eurot. Kostja võlgnevuseks on eelmistel kuudel kokku 359,15 eurot (156,52 +202,63). Hageja esitas kostjale 31.03.2017 arve nr 17/03/018 summas 199,88 eurot (tl 48). Arvele on märgitud võlgnevuseks 860,25 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arvel põhjendatud viivise 3,85 euro ja võlgnevuse 860,25 osas. Kohus leiab, et kostja võlgnevus on 361,49 eurot (860,253,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Arvelt nähtuvalt on sooja vee algnäit olnud 143.500 ja lõppnäiduks on märgitud 149.500, seega tarbimiseks on märgitud 6m3. Kostja on esitanud tõendina, et seisuga 06.02.2018 on sooja vee näit 00148.306 (tl 66). Hageja ei ole nimetatud näidu osas vastuväiteid esitanud. Seega tulnuks hagejal korrigeerida juba nimetatud arve osas sooja vee tarbimise eest küsitavat summat. Kohtu hinnangul oli hageja juba sel ajal märkinud tarbimise suurema kui tegelikult oli selleks ajaks sooja vett kostja poolt tarbitud. Arvestades kostja poolt esitatud sooja vee näitu 00148.306, on põhjendatud arvestada kostja poolt tarbitud sooja vee koguseks nimetatud kuul 4,806 m3 (148.306143.500). Seega on põhjendatud kostjalt nõuda nimetatud kuu eest tasu sooja vee eest 11,53 eurot (4,806x2,4) ja vee soojendamise eest 17,69 eurot (4,806x3,68). Seega on arve põhjendatud 188,77 (199,88-3,85-2,87-4,39) euro osas. Hageja väitel kostja jättis arve tasumata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud arve oleks tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt nimetatud arve alusel välja mõista 188,77 eurot. Kostja võlgnevuseks on eelmistel kuudel 361,49 eurot (359,15 + 2,34). Hageja esitas kostjale 30.04.2017 arve nr 17/04/018 summas 231,19 eurot (tl 49). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 060,13 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arvel põhjendatud viivise 8,05 euro ja võlgnevuse 1 060,13 eurot osas. Kohus leiab, et võlgnevus on 550,26 eurot (1 060,133,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Kuna sooja vee näit arvel ületab veenäidu seisuga 06.02.2018 (tl 66), siis ei ole põhjendatud nimetatud arvel tasu sooja vee ja vee soojendamise eest, kokku summas 60,80 eurot (10x2,4+36,80). Kohus leiab, et arve on põhjendatud 162,34 (231,19-8,0536,80-24) euro osas. Hageja väitel kostja 12.05.2017 tasus 50 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud arve oleks täielikult tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt nimetatud arve alusel välja mõista 112,34 eurot. Kostja võlgnevuseks on eelmistel kuudel 550,26 eurot (361,49 + 188,77).

2-17-124607 Hageja esitas kostjale 31.05.2017 arve nr 17/05/018 summas 183,86 eurot (tl 50). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 241,32 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arvel põhjendatud viivise 7,88 euro ja võlgnevuse 1 241,32 euro osas. Kohus leiab, kostja võlgnevus on 662,6 eurot (1 241,32-3,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39-8,05-36,80-24). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Kuna sooja vee näit arvel ületab veenäidu seisuga 06.02.2018 (tl 66), siis ei ole põhjendatud nimetatud arvel tasu sooja vee ja vee soojendamise eest, kokku summas 60,80 eurot (10x2,4+36,80). Seega on arve põhjendatud 115,18 (183,86-7,88-24-36,80) euro osas. Hageja väitel jättis kostja arve tasumata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud arve oleks tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt nimetatud arve alusel kostjalt välja mõista 115,18 eurot. Kostja võlgnevuseks on eelmistel kuudel 662,6 eurot (550,26 + 112,34). Hageja esitas kostjale 30.06.2017 arve nr 17/06/018 summas 190,49 eurot (tl 51). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 425,18 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arvel põhjendatud viivise 8,77 euro ja võlgnevuse 1 425,18 eurot osas. Kohus leiab, et kostja võlg on 777,78 eurot (1 425,183,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39-8,05-36,80-24-7,88-24-36,80). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Kohtu hinnangul tulnuks nimetatud arvel hagejal korrigeerida lisaks sooja vee arvestusele ka külma vee arvestust, kuivõrd mõlemad lõppnäidud ületavad kostja poolt esitatud veenäite seisuga 06.02.2018 (tl 65-66). Kohtu hinnangul oli hageja juba sel ajal märkinud ka külma vee tarbimise suurema kui tegelikult oli selleks ajaks külma vett kostja poolt tarbitud. Seega ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista arvel märgitud vee ja kanalisatsiooni eest 70,32 eurot ja vee soojendamise eest 53,36 eurot. Arvestades kostja poolt esitatud külma vee näitu 00243.959 (tl 65), on põhjendatud arvestada kostja poolt tarbitud külma vee koguseks nimetatud kuul 1,259 m3 (243.959-242.700). Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt nõuda nimetatud kuu eest tasu külma vee eest 3,02 eurot (1,259x2,4). Seega on arve põhjendatud 61,06 (190,49-8,77-67,3-53,36) euro osas. Hageja väitel jättis kostja arve tasumata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud arve oleks tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 61,06 eurot. Kostja võlgnevuseks on eelmistel kuudel 777,78 eurot (662,6 + 115,18). Hageja esitas kostjale 31.07.2017 arve nr 17/07/018 summas 155,99 eurot (tl 52). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 615,67 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arve põhjendatud arvel märgitud viivise 10,14 euro ja võlgnevuse 1 615,67 osas. Kohus leiab, et kostja võlg on 838,84 eurot (1 615,67-3,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39-8,05-36,80-24-7,88-24-36,808,77-67,3-53,36). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka veekulu 48 eurot ja tasu vee soojendamise eest 36,80 eurot, kuna veenäidud arvel ületavad kostja poolt esitatud veenäite seisuga 06.02.2018 (tl 65-66). Seega on arve põhjendatud 61,05 (155,99-10,14-48-36,80) euro osas. Hageja väitel jättis kostja arve tasumata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud arve oleks tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 61,05 eurot. Kostja võlgnevuseks on eelmistel kuudel 838,84 eurot (777,78 + 61,06). Hageja esitas kostjale 31.08.2017 arve nr 17/08/018 summas 80,43 eurot (tl 53). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 771,66 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arvel põhjendatud viivise 10,98 euro ja võlgnevuse 1 771,66 euro osas. Kohus leiab, et kostja võlg on 899,89 eurot (1 771,66-3,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39-8,05-36,80-24-7,88-24-36,80-8,77 67,353,36). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Nimetatud arvel on hageja jätnud arvestamata veekulu, kuna kostja hakkas uuesti veenäite esitama ja tegelik veenäit oli väiksem kui hageja poolt varem arvestatud. Seega on arve põhjendatud 69,45 (80,436

2-17-124607 10,98) euro osas. Hageja väitel tasus kostja 18.09.2017 100 eurot. Seega 30,55 eurot enam. Kostja võlgnevuseks on 869,34 eurot (838,84 +61,05-30,55). Hageja esitas kostjale 30.09.2017 arve nr 17/09/018 summas 70,63 eurot (tl 54). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 752,09 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arve põhjendatud arvel märgitud viivise 10,16 euro ja võlgnevuse 1 752,09 euro osas. Kohus leiab, et kostja võlg on 869,34 eurot (1 752,09-3,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39-8,05-36,80-24-7,88-24-36,808,77-67,3-53,36-10,98). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Nimetatud arvel on hageja jätnud arvestamata veekulu, kuna kostja tegelik veenäit oli väiksem kui hageja poolt varem arvestatud. Seega on arve põhjendatud 60,47 (70,63-10,16) euro osas. Hageja väitel tasus kostja 12.10.2017 100 eurot. Seega 39,53 eurot enam. Kostja võlgnevuseks on 829,81 eurot (869,34 -39,53). Hageja esitas kostjale 31.10.2017 arve nr 17/10/018 summas 132,37 eurot (tl 55). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 722,72 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvel märgitud viivise 10,53 euro ja võlgnevuse 1 722,72 euro osas. Kohus leiab, et kostja võlg on 829,81 eurot (1 722,72-3,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39-8,05-36,80-24-7,88-24-36,80-8,7767,3-53,36-10,98-10,16). Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Nimetatud arvel on hageja jätnud arvestamata veekulu, kostja tegelik veenäit oli väiksem kui hageja poolt varem arvestatud. Seega on arve põhjendatud 121,84 (132,37-10,53) euro osas. Hageja väitel tasus kostja 12.11.2017 155 eurot. Seega 33,16 eurot enam. Kostja võlgnevuseks on 796,65 eurot (829,81-33,16). Hageja esitas kostjale 30.11.2017 arve nr 17/11/018 summas 144,55 eurot (tl 56). Arvele on märgitud võlgnevuseks 1 700,09 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud arve põhjendatud arvel märgitud viivise 9,87 euro ja võlgnevuse 1 700,09 euro osas. Kohus leiab, et kostja võlg on 796,65 eurot (1 700,09-3,95-463,97-4,73-9,07-12,8-4,24-3,85-2,87-4,39-8,05-36,80-24-7,88-24-36,808,77-67,3-53,36-10,98-10,16-10,53) euro osas. Kuivõrd hageja palub hagiavalduses viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, siis järelikult tuleb arvetel märgitud viivis maha arvutada põhivõlgnevuse saamiseks. Nimetatud arvel on hageja jätnud arvestamata veekulu, kostja tegelik veenäit oli väiksem kui hageja poolt varem arvestatud. Seega on arve põhjendatud 134,68 (144,559,87) euro osas. Hageja väitel 13.12.2017 tasus kostja 200 eurot. Seega 65,32 eurot enam. Kostja võlgnevuseks on 731,33 eurot (796,65-65,32). Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 731,33 eurot.

17.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista viivis 0,07% päevas alates hagi esitamisest, so 28.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse on aga hageja märkinud, et 02.04.2016 üldkoosoleku otsusega vähendati viivisemäära korteriühistus 0,02% päevas (tl 42). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles seadusest tulenevate kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust arvete alusel, mis on kostjale esitatud alates 31.10.2016, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine määras 0,02% põhivõlgnevuselt (680,28 eurolt) päevas alates hagiavalduse esitamisest, so 28.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

2-17-124607

18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 731,33 eurot ja viivis 0,02% põhivõlgnevuselt (731,33 eurolt) päevas alates hagiavalduse esitamisest, so 28.12.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ja 62% ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja esitas 30.07.2018 menetluskulude nimekirja (tl 20), mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu 241,68 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust ja e-toimikust (tl 1 pöördel, tl 32). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 600 eurot. Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale on esindajal kulunud aega käesolevas tsiviilasjas kokku 10 tundi Esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 60 eurot.
22.Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente, peab kohus hageja esindajal kulunud aega 6 tunni osas põhjendatud ja vajalikuks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud aeg, mis esindajal kulus täiendavate materjalide kogumiseks ja uurimiseks (11.01.2018 1h), täiendatud ja parandatud hagiavalduse koostamiseks (19.01.2018 1h), kuivõrd esindaja on õigusteadmistega isik ja oleks pidanud koheselt korrektse hagi koos korrektsete lisadega esitama. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja aeg kostja vastuse uurimiseks ja täiendavate materjalide kogumiseks ja uurimiseks ning seisukoha koostamiseks. Kostja vastus oli 1 lk pikkune ja hageja seisukoht ca 0,5 lk koos ühe lisaga. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud aeg nimetatud tegevusteks kokku 1 h. Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud suuruses 6x60 eurot, s.o. 360 euro ulatuses. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 501,68 euro ulatuses (241,68+360). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 228,64 eurot, so 601,68x38/100.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja