Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus sorga Kostja Xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxx hagi Xxx vastu müügihinna ja viivise saamiseks.
2.Mõista välja Xxxlt Xxx kasuks 65 444,55 eurot, millest 63 911,95 eurot on põhinõue ja 1 532,60 eurot 26.03.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista välja Xxxlt Xxx kasuks viivis määras 0,022% tagastamata põhivõlalt päevas alates 27.03.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxx’lt välja Xxx kasuks menetluskulud summas 3 265 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni tuleb Xxx’l tasuda Xxx’le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Jätta Xxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 352,50 euro ulatuses.
2-18-4618 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Xxx esitas 26.03.2018.a Harju Maakohtule hagi Xxx vastu müügihinna ja viivise nõudes. Hagist nähtub, et 14.09.2015.a sõlmisid Xxx ja Good Heart Productions OÜ müügileping Tallinnas, xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) 1⁄4 kaasomandi müügiks hinnaga 63 911,65 eurot. Xxx teostas kaasomanikuna ostueesõigust vastavalt 17.11.2015.a ostueesõiguse teostamise avaldusele. Sellega loeti Xxx ja Xxx vahel müügileping sõlmituks vastavalt 14.09.2015.a müügilepingu tingimustele, milles müüjaks on Xxx ja ostjaks on Xxx. Käesolevaks ajaks on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18500, millega tunnustati Xxx ostueesõigust ja tuvastati Xxx nõusolek omandi üleandmiseks kohtulahendiga ning asendati nõusolek kohtulahendiga. Hagi esitamise ajal ei ole õigusmuudatust kinnistusraamatus Xxx Tallinnas asuva kinnistu mõttelise osa ülekandmiseks vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2017 otsusele tsiviilasjas nr 2-15-18500 hageja omandist kostja omandisse veel tehtud. Müügihind vastavalt müügilepingule on tasumata ja selle tasumise tähtaeg on möödunud. Hagejapoolselt ei ole täitmata ühtegi müügilepingust tulenevat kohustust. Vastavalt müügilepingu punktile 4.2 tuli müügihind tasuda hiljemalt üks päev enne asjaõiguslepingu sõlmimise päeva. Hageja andis 27.11.2017.a Xxxle mõistliku pikkusega tähtaja müügihinna tasumiseks hiljemalt 07.12.2017.a. Hageja teavitas, et kavatseb müügihinna tasumata jätmisel nõuda viivist alates 08.12.2017.a vastavalt müügilepingule. Pärast 07.12.2017.a tähtaja möödumist on hageja korduvalt pöördunud kostja poole saavutamaks müügihinna kohtuvälist tasumist, kuid tulemusteta. Alates 07.12.2017 on möödunud 3,5 kuud ning hageja arvates on kohtuvälised võimalused müügihinna kättesaamiseks ammendunud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 63 911,65 eurot, hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 532,60 eurot, viivis 0,022% põhinõudest alates 27.03.2018.a kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja leiab, et kuivõrd hageja on kinnistu mõttelise osa 14.09.2015.a müügilepingust taganenud, ei ole hageja nõude aluseks olev müügileping kehtiv. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu sissenõutav nõue. Alternatiivselt avaldab kostja, et kuna kostja ei ole vaidlusaluse korteri omanik, ei ole hageja müügihinna tasunõue muutunud sissenõutavaks. Täiendavalt leiab kostja, et hageja ei ole täitnud kõiki 14.09.2015.a sõlmitud võlaõigusliku lepingu tingimusi, sest hageja ei ole üle andnud lepingu eseme päraldiseks olevaid dokumente. Samuti ei ole lepingu ese vaba kolmandate
2-18-4618 isikue õigustest, kuna lepingu eset koormab eelmärge omandiõiguse ülekandmise nõude tagamiseks esialgse ostja kasuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: Hageja ning kostja olid Xxx asuva kinnistu kaasomanikud (tl 15-16). Hageja ning Good Heat Productions OÜ sõlmisid 14.09.2015.a võlaõigusliku müügilepingu Tallinnas, Xxx asuva kinnistu (registriosa nr 26323201) 1⁄4 kaasomandi müügiks hinnaga 63 911,65 eurot (tl 5-9). Kostja esitas kaasomanikuna 17.11.2015.a ostueesõiguse teostamise avalduse. Kohus rahuldas osaliselt tsiviilasjas nr 2-15-18500 kostja hagi hageja vastu tunnustati Xxx ostueesõigust ja tuvastati Xxx nõusolek omandi üleandmiseks kohtulahendiga ning asendati nõusolek kohtulahendiga (tl 12-14). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
5.Kostja vaidleb hagile vastu eelkõige põhjusel, et hageja on kinnistu mõttelise osa 14.09.2015.a müügilepingust taganenud, seega ei ole kostja hinnagul hageja nõude aluseks olev müügileping kehtiv. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu sissenõutav nõue. Kohus kostjaga ei nõustu. Kuigi hageja on tõepoolest teinud 29.01.2016.a Good Heat Productions OÜ-le taganemisavalduse, milles avaldas, et taganeb nende vahel 14.09.2015.a sõlmitud kinnisasja mõttelise osa võlaõiguslepingust, ei tähenda see, et hageja ning kostja vahel ei oleks kehtivat müügilepingut.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 244 lg 1 järgi ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.
7.Kohus selgitab kostjale, et kuivõrd kostja soovis kasutada kinnistu mõttelise osa ostueesõigust, tema ostueesõigust on kohus tunnustanud, on hageja ning kostja vahel tekkinud sama sisuga müügileping nagu sõlmiti algselt müüja ja esialgse ostja vahel. Samas VÕS § 244 lg 1 viimane lause ütleb selgelt, et ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks esialgse ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi, seega kui müüja st hageja ei oleks müügilepingust esialgse ostja suhtes taganenud, oleks esialgsel ostjal ikkagi õigus müüjalt nõuda müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Et välistada sellist olukorda, andsid müügilepingu pooled müüjale ostueesõiguse teostamise puhuks esialgse ostja suhtes lepingu lõpetamise ehk lepingust taganemise õiguse. Kohus juhib kostja tähelepanu VÕS § 245, mille järgi ostueesõigust omava isiku
2-18-4618 suhtes on tühine müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt müügileping kehtib üksnes siis, kui ostueesõigust ei teostata või müüjale on jäetud ostueesõiguse teostamise juhuks lepingust taganemise õigus. Eeltoodud sättest tulenevalt ei ole müüjapoolne lepingust taganemine ostueesõigust teostanud isiku so kostja suhtes kehtiv ja hageja ja kostja vahel kehtib jätkuvalt 14.09.2015.a müügileping. Jäerelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda müügilepingu täitmist.
8.VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et hageja oleks müügilepingut rikkunud ja jätnud täitmata oma kohustused. Müügilepingus ei ole sätestatud mingit täiendavat lisakohustust müügilepinguga seotud dokumentide üleandmiseks. Kostja ei ole ka esile toonud, milliseid dokumente ta hagejalt väidetavalt ootab. Hageja on kinnitanud, et tal puuduvad dokumendid, mida kostjale päraldisena üle anda, kuivõrd kostjal on kaasomanikuna kõik kaardid ja plaanid olemas. Seega ei ole kostja etteheide hagejale väidetavate dokumentide üleandmata jätmise kohta põhjendatud.
9.Samuti ole asjakohane kostja etteheide selle kohta, et lepingu ese ei ole vaba kolmandate isikute õigustest, kuivõrd lepingu eset koormab eelmärge omandiõiguse ülekandmise nõude tagamiseks esialgse ostja kasuks. Kõigepealt kohus märgib, et eelmärge ei takista omanikukande tegemist, asjaõiguslepingu sõlmimist ega ostuhinna tasumist. Kostja ostueesõigust on kohtud tunnustanud ning on tuvastanud hageja nõusoleku omandi üleandmiseks. Seega on kostjal võimalus pöörduda kande tegemiseks kinnitusosakonna poole ning nõuda esialgselt ostjalt eelmärke kututamiseks nõusolekut. Samuti juhib kohus tähelepanu, et müügilepingu p 11 kohaselt on kohustus esitada tagasivõetamatu nõusolek eelmärke kustutamiseks esialgsel ostjal, mitte müüjal. Hageja on esialgsele ostjale esitanud nõude esitada müüjale ja/või kinnistusosakonnale nõusolek eelmärke kustutamiseks. See, et esialgne ostja seda teinud ei ole, ei ole hagejale etteheidetav tegu ega anna alust kostjale omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Samuti leiab kohus, et hageja ei ole müügilepingut rikkunud ega pärast 14.09.2015 müügilepingu sõlmimist teinud lepingu esemega ühtki tehingut ega koormanud lepingu eset kolmanda isiku kasuks. Seega ei ole lepingu ese koormatud hagejast tuleneval põhjusel.
10.Vaidlust ei ole selles, et kuigi hageja on kostjalt korduvalt ostuhinna tasumist nõudnud, kostja oma kohustust täitnud ei ole (tl 17-21). Seda kinnitas kostja ka kohtuistungil. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjal puudub alus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda, tuleb kostjalt müügilepingus märgitud kinnisasja mõttelise osa ostuhind so 63 911,65 eurot hageja kasuks välja mõista. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist.
11.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Müügilepingu p 4.3 järgi on müügihinna tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise perioodi 08.12.2017.-26.03.2018.a eest summas 1 532,60 eurot. Kohtu hinnangul
2-18-4618 on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, kooskõlas eelnimetatud sätetega ja kuulub seega rahuldamisele.
12.Hageja on õigesti osundanud, et ringkonnakohtus käis vaidlus ainult menetluskulude üle ja hageja ei vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-15-18500 juba maakohtu otsust, sh ka omandi üleminekut, ja järelikult oli kohtuotsus tema jaoks sellega jõustunud juba edasikaebe tähtaja möödumisel. Hageja on kostjale 27.11.2017.a esitanud nõude müügilepingu täitmiseks hiljemalt 07.12.0217.a. Kostja nimetatud tähtajaks oma kohutust ei täitnud, seega on põhjendatud viivise väljamõistmine alates 08.12.2017.a.
13.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
14.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt välja põhinõude 63 911,65 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 532,60 eurot ja alates 27.03.2018.a lisanduva viivise 0,022% päevas tähtajaks tasumata põhinõudelt.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 70576,36 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
19.Hageja esindaja esitas 10.10.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning samal päeval toimunud kohtuistungil istungiga seotud kulud. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad riigilõivust 1 150 eurot ning lepingulise esindaja kuludes summas 2 467,50 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 15h 40min ulatuses (sh istungiga seotud kulu 1h 10min) tunnihinnaga 157,50 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 3 617,50 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
2-18-4618 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Avaldusest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 1 150 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub samuti, et hageja on tasunud riigilõivu 1 150 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
23.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: märts 2018 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine 8,4h; märts 2018 kostja hagivastusega tutvumine, kohtunõudega tutvumine, kostja ettepanekuga tutvumine, kliendiga nõupidamine läbirääkimiste ja kostja seisukohtade osas, seisukohtade koostamine kohtule kostja vastuse kohta 4,8h; oktoober 2018 kohtuistungiks valmistumine 1,3h; kohtuistungil osalemine 1h 10min.
24.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
25.Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 157,50 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on osaliselt põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega – tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega. Menetlus läbis sisuliselt ühe kohtusüsteemi astme. Tõendite maht on tavapärane. Asjas peeti üks istung. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Seega ei olnud antud vaidlus hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi
2-18-4618 tunnitasumäär oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 135 eurot (käibemaksuta).
26.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 15h 40min, mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikus peetud tunnihinda (135 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 2 115 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3 265 eurot (2115 + 1150). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 352,50 euro ulatuses (taotletud summa 3 617,50 eurot – rahuldatud summa 3 265 eurot).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.