Kohtulahend

Tsiviilasi nr 2-15-4642 4839,30 eurot ja viivis sellelt summalt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 osas on kostja menetluskulude nimekirjas üldsõnaliselt märkinud, et tegu on kliendi esindajaga kohtumise ja õiguslike konsultatsioonidega (08.03.2016.a, 24.03.2016.a, 04.05.2016.a, 14.10.2016.a, 16.11.2016.a, 26.01.2017.a ja 17.03.2017.a konsultatsioonid), sest pole võimalik tuvastada, kas konsultatsioon toimus, kas seda pakuti käesoleva asja raames ning mida konsultatsioonil arutati. 28.03.2016.a taotluse koostamise ajakulu on põhjendatud üksnes 2 tunni ulatuses ning kostja 05.05.2016.a menetluskulu on ebavajalik, sest ei ole arusaadav, milliseid materjale kostja esindaja läbi töötas ning ühtegi menetlusdokumenti vastava kuupäevaga pole kohtule esitatud. 24.08.2016.a menetluskulu määruskaebuse koostamiseks on põhjendamatu, sest määrusekaebust ei allkirjastanud ega esitanud kohtule kostja lepinguline esindaja. Põhjendamatud on kõik kostja esindaja menetluskulud, mis kaasnesid põhjendamatute taotluste esitamisega (kostja 22.09.2016.a, 07.10.2016.a, 14.10.2016.a, 12.12.2016.a taotluste koostamise kulud) mille kohus jättis rahuldamata. 17.10.2016.a ajakulu on kokku põhjendatud 2,5 h ulatuses, kuna kostja lepingulise esindaja transpordikulud ei kuulu hüvitamisele, sest kostja esindaja tegutsemiskoht on Tallinnas. 21.11.2016.a tähtaja pikendamise taotluse koostamise põhjendatud ajakulu on 10 min. 03.02.2017.a ja 10.02.2017.a menetluskulud on põhjendamatud, kuna kostja lepinguline esindaja esitas uusi dokumente pärast kostjale määratud uute dokumentide esitamise tähtpäeva. Nimelt oli kostjale antud tähtpäev kõigi dokumentide esitamiseks 21.11.2016.a, mida pikendati ühel korral kuni 12.12.2016.a. Kohus leidis, et kostja kuritarvitas oma menetlusõigusi ning esitas põhjendamatult uusi dokumente, mis olid ebavajalikud ja sisaldasid olulises ulatuses varasema kordusi. 17.02.2017.a menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamise eest on põhjendamatu, arvestades Riigikohtu praktikat. 30.03.2017.a ja 31.03.2017.a seisukoha koostamise ajakulu on põhjendatud 4 tunni ulatuses, sest esitatud menetlusdokument sisaldab olulises osas kordusi, võrreldes varasemate seisukohtadega. Advokaadibüroo GLO Heringson arvele nr 6160709 vastav menetluskulu summas 420 eurot on põhjendamatu, kuna viidatud büroo advokaadid ei ole käesolevas asjas menetlusdokumente esitanud ning tegemist ei ole kostja lepinguliste esindajatega. Muus osas leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja maakohtu menetluskulud on vastavuses maakohtus tehtud menetlustoimingute keerukuse, ajalise kestvuse ja samuti kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seega leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtus oli 47,92 h. Kostja 31. märts 2017.a menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepingulise esindaja tunnitasu perioodil 19.05.2015-31.12.2016.a 110 eurot ning alates 01.01.2017.a 120 eurot. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulu maakohtus on 5271,20 eurot (47,92 x 110). Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja maakohtu menetluskulud on kokku põhjendatud 11501,20 euro ulatuses. Kostja apellatsiooniastmes tekkinud menetluskulude osas leidis kohus, et kostja 29.11.2017.a menetluskulude nimekirjas märgitud apellatsiooniastme lepingulise esindaja kulud (summas 2400 eurot) on tervikuna kooskõlas, mõistlikud ning vastavuses ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingute keerukuse, ajalise kestvuse, samuti kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Põhjendatud on ka kostja menetluskulu seoses riigilõivuga 1000 eurot. Seega seoses ringkonnakohtus toimunud menetlusega on kostja põhjendatud menetluskulu 3400 eurot. Järelikult moodustavad kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 14901,20 eurot ning hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 10449,90 eurot. Kuna Ringkonnakohus jättis menetluskulud maaja apellatsioonikohtus 82% ulatuses Stelling Kinnisvara OÜ kanda ja 18% ulatuses Maaküte OÜ kanda, siis mõistis maakohus menetluskulude hüvitamiseks hagejalt kostja kasuks välja 14901,20 x 18/100≈2682,22 eurot ning kostjalt hageja kasuks välja 10449,90 x 82/100=8568,92 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning selle tulemusena mõistis välja kostjalt Stelling Kinnisvara OÜ-lt hageja Maaküte OÜ kasuks põhjendatud menetluskulu summas 5886,70 eurot.

3(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642

Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu.

4(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus saab aga maakohtu kaalutlustest lähtuda üksnes juhul, kui maakohus on enda kaalutlused põhjendustes ka välja toonud. Maakohus leidis, et kostja 08.09.2015.a taotluse koostamine menetlustähtaja pikendamise põhjendatud ajakulu ei ole mitte 40 minutit, vaid on 15 minutit. Kostja leidis määruskaebuses, et põhjendatud ajakulu peaks olema hoopis 30 minutit, kuna oli tingitud äärmiselt ulatuslikust tõendamiskoormisest ja täiendavate tõendite kogumise vajadusest. Ühtlasi leidis kostja, et menetlustähtaja pikendamiseks koostatavate taotluste ajakulu on kohtupraktikas tavapäraselt peetud mõistlikuks 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ning leiab, et menetlustähtaja pikendamise taotluse põhjendatud ajakulu on antud juhul 30 minutit. Samal ajal ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles osas, et kohtupraktikast tuleneb ühtne 30minutiline ajakulu menetlustähtaja pikendamise taotlustele. Kohus hindab taotluseks kuluvat ajakulu igas menetluses vastavalt konkreetse menetluse asjaoludele. Maakohus leidis, et kostja 09.12.2015.a menetluskulu, mis tulenes kohtumisest kliendiga, arutelust hagiavaldusele vastuse koostamisega seonduvate asjaolude üle, on põhjendamatu, sest kostja oli hagiavaldusele vastuse esitanud juba 15.06.2015.a. Kostja leidis määruskaebuses, et nimetatud arutelu kliendiga oli seotud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas 16.11.2015.a toimunud eelistungil määratud lõplike vastuväidete, tõendite ja taotluste esitamiseks määratud tähtaja järgimisega, mille puhul kostja meelest sisuliselt oligi tegemist lõpliku vastusega hagile. Kostja arvas, et seda kinnitab tema taotlus samal kuupäeval (09.12.2015.a) menetlustähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks oma diskretsioonipiire ületanud. Kostja seisukoht, et kulu oli tekkinud seoses 16.11.2015.a toimunud istungiga, ei tähenda veel, et arutelu kliendiga seondub vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Igasugune arutelu kliendiga ei ole tingimata vajalik ja põhjendatud selliselt, et selle peaks vastaspool hüvitama. Harju Maakohtu 16.11.2015.a kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus määras kostjale aja oma vastuväidete lõplikuks konkretiseerimiseks ja põhistamiseks ning kõigi tõendite esitamiseks, kuid ei nähtu vajadust lepingulisel esindajal arutleda kliendiga, seda eriti olukorras, kus hagiavaldusele vastus oli juba esitatud. Maakohus leidis, et kostja 09.12.2015.a menetluskulu menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamise eest on põhjendamatu, sest tegemist oli korduva taotlusega. Kostja leidis määruskaebuses, et taotlus ei olnud korduv ning selle koostamise vajadus tulenes erakorralisest asjaolust, mis oli tingitud kostja seadusliku esindaja haigestumisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis selles kontekstis sisuliselt diskretsiooni rakendamata ja ringkonnakohus otsustab menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse üle seetõttu ise. Ringkonnakohus leiab, et kostja 09.12.2015.a menetluskulu menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamise eest oli vajalik ja põhjendatud kulu 30 minuti ulatuses. Kuigi menetlustähtaja pikendamise taotlus kui selline oli korduv, tulenes see erakorralisest asjaolust ehk kostja seadusliku esindaja haigestumisest, mis ei võimaldanud kostja lepingulisel esindajal menetluses vajalikke tõendeid õigeaegselt koguda. Maakohus ka kostja taotluse rahuldas. Seega leiab ringkonnakohus, et kostja 09.12.2015.a taotlusest tulenev menetluskulu oli vajalik ja põhjendatud. Maakohus leidis, et põhjendamatud on kõik kostja lepingulise esindaja menetluskulud, mille osas on kostja menetluskulude nimekirjas üldsõnaliselt märgitud, et tegu on kliendi esindajaga kohtumise ja õiguslike konsultatsioonidega (08.03.2016.a, 24.03.2016.a, 04.05.2016.a, 14.10.2016.a, 16.11.2016.a, 26.01.2017.a ja 17.03.2017.a konsultatsioonid), sest pole võimalik tuvastada, kas konsultatsioon toimus, kas seda pakuti käesoleva asja raames ning mida

5(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 konsultatsioonil arutati. Maakohus on määruses viitamata jätnud 18.08.2016.a ja 22.09.2016.a kostja menetluskuludele, mille sisu on samuti kohtumine kliendiga, õiguslikud konsultatsioonid ning edasise tegevusplaani analüüs. Arvestades, et maakohus 18.08.2016.a ja 22.09.2016.a menetluskulusid oma määruses menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei arvestanud (t 5 kd lk 154), pidas maakohus ka ilmselt neid kulutusi põhjendamatuteks. Kostja määruskaebuses ei nõustunud, et kõik nimetatud kulud on põhjendamatud. Kostja leidis, et menetluskulu, mis seondub kliendiga konsulteerimises ei olegi kunagi võimalik lõpuni tuvastada, kas konsultatsioon toimus ja kas seda pakuti konkreetse asja raames või mida konkreetselt arutati. Samuti selgitas kostja määruskaebuses, et kõik nimetatud konsultatsioonid eelnesid mingisugusele menetlusdokumendi koostamisele või istungile, mis juhul on lepingulisel esindajal vaja kliendiga menetluspositsioon, täiendavat tõendamist vajavad asjaolud, kompromissvalmidus igakordselt uute asjaolude ja tõendite valguses läbi arutada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole oma diskretsiooni antud juhul rakendanud ning otsustab nimetatud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle ise. Ringkonnakohus selgitab, et alati ei ole menetluskulud, mis seonduvad kliendiga konsulteerimisega ning edasise tegevusplaani analüüsiga automaatselt põhjendamatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium 13. juuni 2016.a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16 p-s 13 on põhimõtteliselt pidanud võimalikuks lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamist kliendiga nõu pidamise ja tulevikus tehtavate toimingute eest. Antud juhul ei nähtu määruskaebusest ega toimikust, et menetluskulud, mis seondusid kohtumisega kliendi esindajaga ning õiguslike konsultatsioonidega 08.03.2016.a, 24.03.2016.a, 04.05.2016.a, 18.08.2016.a, 22.09.2016.a, 14.10.2016.a, 16.11.2016.a, 26.01.2017.a oleksid olnud vajalikud ja põhjendatud kulud (v.a 17.03.2017.a konsultatsioon). Nimelt ei nähtu, et nimetatud kohtumised olid vajalikud ja põhjendatud, et arutada kliendiga menetluspositsiooni, täiendavat tõendamist vajavaid asjaolusid või kompromissi. Kuna kostja tõi määruskaebuses välja, et kõik kohtumised eelnesid mingile menetlusdokumendile või istungile, analüüsib ringkonnakohus iga kliendiga kohtumisest ja õiguslikust konsultatsioonist tekkinud menetluskulu ja sellele järgnevat menetlustoimingut eraldi. Ringkonnakohus leiab, et 08.03.2016.a kulu ei ole põhjendatud, kuna kostja oli juba kohtuistungi jaoks ettevalmistumise märkinud 09.03.2016.a menetluskuluna ning kohtumine kliendiga ja temaga õigusliku konsultatsiooni pidamine peaks olema hõlmatud kohtuistungiks ettevalmistamisega. 24.03.2016.a kulu ei ole põhjendatud, kuna ei määruskaebusest ega toimiku materjalidest ei nähtu, milleks kliendiga kohtumine oli vajalik ja põhjendatud. 09.03.2016.a kohtuistungi protokolli kohaselt oli kliendi seaduslik esindaja istungil kohal ning seega teadis, mis menetluses toimub. Ühtlasi ei nähtu, et kliendiga kokkusaamine oleks olnud põhjendatud 28.03.2016.a eksperdile küsimuste esitamise jaoks. Kostja lepingulisel esindajal oli 09.03.2016.a kohtuistungi protokolli kohaselt juba teada, milliseid küsimusi tuleks esitada ja mida peaks tõendama ning kohus määras kostjale nende küsimuste formuleerimise. Seega ei nähtu, et kliendiga kokkusaamine oleks olnud vajalik. Samuti ei nähtu määruskaebusest ega toimiku materjalidest 04.05.2016.a ja 22.09.2016.a kohtumiste vajalikkus ning nendele ei järgne ka menetlustoimingut, mille kohus oleks rahuldanud või mille jaoks oleks olnud vajalik kliendiga kohtumine. Samuti ei nähtu menetluskulu vajalikkus ja põhjendatus 22.09.2016.a kliendiga kohtumise ja õigusliku konsulteerimise eest. Sellele järgneb menetluskulu, mis seondub kordusekspertiisi taotlusega 07.10.2016.a. Määruskaebusest ega toimiku materjalidest ei tulene, et nimetatud taotluse jaoks oli vajalik kliendiga eelnev kohtumine ja õiguslik konsultatsioon. Sarnaselt on põhjendamatu 14.10.2016.a menetluskulu kliendiga kohtumise ja õigusliku konsultatsiooni eest, kuna ei nähtu, et see oleks olnud menetluses vajalik ja põhjendatud kulutus. Samal päeval (14.10.2016.a) esitas kostja ka taotluse eksperdi taandamiseks ning täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamiseks, kuid on arusaamatu, miks

6(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 sellise taotluse esitamise jaoks oli vajalik kliendiga eelnev kohtumine. Samuti ei selgu 16.11.2016.a menetluskulu vajalikkus ja põhjendatus kliendiga kohtumise ja õigusliku konsultatsiooni eest. Vastavalt 17.10.2016.a kohtuistungi protokollile oli kostja seaduslik esindaja istungil kohal ning seega kostja seaduslik esindaja oli iseenesest kursis menetlusega. 16.11.2016.a toimingule järgnes 21.11.2016.a taotlus menetlustähtaja pikendamiseks. On arusaamatu, miks sellise taotluse esitamise jaoks oli vajalik ja põhjendatud kliendiga eelnev kohtumine ning tema õiguslik konsulteerimine. Samuti ei selgu määruskaebusest ega toimiku materjalidest, et 26.01.2017.a menetluskulu kliendiga kohtumise ja õigusliku konsultatsiooni eest oleks vajalik ja põhjendatud kulutus. Ei selgu, milleks sellises menetlusetapis oli vajalik ja põhjendatud kliendiga kokkusaamine. Sellele järgnes 03.02.2017.a taotluse koostamine dokumentaalse tõendi esitamiseks, kuid on arusaamatu, miks oli vajalik sellele taotlusele eelnev kohtumine kliendiga. Samas näeb ringkonnakohus, et 17.03.2017.a menetluskulu kliendiga kohtumise ja õigusliku konsultatsiooni eest oli vajalik ja põhjendatud 1 h ulatuses. Nimelt järgnes sellele kostja lõplike seisukohtade esitamine. Antud juhul võis olla see kohtumine vajalik ja põhjendatud, selgitamaks välja, millised on kostja lõplikud seisukohad ning arutamaks menetluse võimalikku tulemust, tagajärgi ja edasist tegevusplaani. Maakohus leidis, et põhjendamatud olid kõik kostja esindaja menetluskulud, mis kaasnesid põhjendamatute taotluste esitamisega (kostja 22.09.2016.a, 07.10.2016.a, 14.10.2016.a, 12.12.2016.a taotluste koostamise kulud) mille kohus jättis rahuldamata. Kostja leidis määruskaebuses, et need kulutused olid vajalikud ja põhjendatud, mille läbi kostja teostas oma seaduses sätestatud menetlusõigusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole nimetatud taotluste koostamise pinnalt tekkinud menetluskulu põhjendatuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire, asudes seisukohale, et menetluskulud nende taotluste eest on põhjendamatud, kuna taotlused olid põhjendamatud ning jäid rahuldamata. Maakohus leidis, et 03.02.2017.a ning 10.02.2017.a menetluskulud olid põhjendamatud, kuna taotlused, mille koostamise eest menetluskulud esitati, olid ebavajalikud, sisaldasid olulises ulatuses varasema kordusi ning olid esitatud pärast dokumentide esitamiseks antud tähtaega. Nimelt oli maakohus andnud kostjale kõikide dokumentide esitamiseks tähtaja 21.11.2016.a, mida pikendati ühel korral 12.12.2016.a. Kostja leidis määruskaebuses, et 03.02.2017.a sisaldas taotluse koostamist, sealhulgas riikliku eksperdi ÜL 30. jaanuari 2017.a ekspertarvamuse esitamiseks, mille puhul esimese astme kohus märkis istungil, et tegemist oli asjakohase tõendiga. 10.02.2017.a menetluskulu osas märkis kostja määruskaebuses, et see oli vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus veel lisab, et 03.02.2017.a menetluskulu põhjendamatust ei muuda ka tõik, et maakohus istungil ütles, et taotluses oleva ühe eksperdi arvamus oli iseenesest asjakohane tõend. Taotlus oli esitatud siiski pärast kohtu poolt määratud tähtaega, sisaldas olulisel määral varasema kordust ning seda olukorras, kus esindaja oleks taotluse saanud kohtule tähtaegselt edastada. Kostja leidis määruskaebuses, et maakohus kasutas ekslikult lepingulise esindaja vale tunnitasumäära kostja 17.02.2017.a menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on kasutanud vale tunnitasumäära. Maakohus pidas kostja 17.02.2017.a menetluskulu (kohtumist kliendi esindajaga, ettevalmistust kohtuistungiks) põhjendatuks ning arvestas seda ka menetluskulu suuruse arvutamisel (t 5 kd lk 154). Kohus aga lähtus nimetatud menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel valest tunnitasumäärast. Nimelt oli kostja tunnitasumäär 120 eurot alates 01.01.2017.a, seega oleks maakohus pidanud leidma, et kostja menetluskulu suurus oli 420 eurot (3,5 x 120 = 420). Teiseks jättis maakohus ekslikult arvestamata kostja menetluskulu suuruse 30.-31.03.2017.a

7(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 seisukohtade koostamise eest. Maakohtu määruse kohaselt pidas maakohus nimetatud kulu osas põhjendatud ajakuluks 4 h (t 5 kd lk 154), kuid jättis selle arvutustes välja toomata. Seega peaks kostja menetluskulude suurusele lisanduma veel 480 eurot (4 x 120 = 480).

8(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 arvamuste osas leidis maakohus kohtuotsuses, et tema järeldused olid olulises osas põhistamata ning on sisuliselt korranud ML’i esitatud arvamust ja on ebausaldusväärsed (kohtuotsuse punktid 223-224). Kostja poolt tellitud eksperdi ES’a arvamust maakohus juurde ei võtnudki. Ka samas asjas jõustunud 18.08.2018.a ringkonnakohtu otsuse punktis 122 selgitas ringkonnakohus, et maakohus on põhjalikult selgitanud, miks ta ei lähtunud kostja asjatundjate arvamusest ega näinud alust tõendite ümberhindamiseks. Järelikult ei nähtu toimiku materjalidest ega ka määruskaebusest, miks kostja täiendavad ekspertiiside kulud, mis hõlmasid erinevate asjatundjate arvamuste lisamist, oleks antud asjas olnud vajalikud ja põhjendatud kulutused, et kaitsta kostja õigusi ja tõendada oma seisukohti. Vastupidiselt nähtub, et kostja täiendavad asjatundjate arvamused olid olulises osas kattuvad ja ositi ebausaldusväärsed ning asjakohatud. Seega ei pea ringkonnakohus kostja täiendavate eksperthinnangute kulutuste summat 8102 eurot vajalikuks ega põhjendatuks.

9(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 esitatud ajakulu juurde, sest nimetatud seisukohaga esitas kostja kohtule ekspertiisakti koos kõigi lisadega, mis oli 16 lehekülge pikk ning nõudis hageja esindajate põhjalikku dokumentidega tutvumist. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukohtadest ning toimiku materjalidest nähtub, et hageja nimetatud menetluskulu oli vajalik ja põhjendatud. Kostja 01.10.2015.a seisukoht ekspertiisaktiga ning lisadega oli mahukam, kui kostja määruskaebuses märgitud 5 lehekülge. On eluliselt usutav, et selliste dokumentidega tutvumine ning nende hindamine võtab lepingulisel esindajal aega 2 tundi. Määruskaebuses leidis kostja, et hageja menetluskulu pealkirjaga „Stelling Kinnisvara OÜ 16.11.2015.a seisukohtadega tutvumine, analüüs ja selgitused kliendile (45 min) – 75 eurot“ ajakulu tutvumiseks peaks olema 15 minutit. Hageja märkis vastuses, et jääb ajakulu juurde, sest nimetatud dokumendiga esitas kostja menetluses uusi dokumente, sealhulgas ka 13.11.2015.a töövõtulepingust taganemise avalduse, mistõttu pidi hageja lisaks kliendile taganemise tagajärgi ja edasist menetluslikku positsiooni selgitama. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulu oli vajalik ja põhjendatud menetluskulu kirjes märgitud ajakuluna 45 minutit. Ringkonnakohus toob esile, et hageja on menetluskulu kirjes märkinud mitte ainult dokumendiga tutvumise, vaid ka selle analüüsi ning tähenduse selgitamise kliendile. Kuna kostja esitas seisukohtadega ka taganemisavalduse, on eluliselt usutav, et taganemise õigusliku tähenduse selgitamine kliendile võtab täiendavat aega. Määruskaebuses leidis kostja, et hageja menetluskulu pealkirjaga „Stelling Kinnisvara OÜ 13.01.2016.a seisukohaga tutvumine, analüüs ja Maaküte OÜ 15.02.2016.a vastuse koostamine (3h 30 min) – 350 eurot“ ajakulu peaks olema 2 h ja 45 min. Kostja leidis, et seisukohaga tutvumiseks ei saa kuluda rohkem kui 15 minutit ning Maaküte OÜ 4-leheküljelise vastuse koostamiseks ei saanud kuluda kauem kui 2,5 tundi, eeldades et ühe lehekülje kirjutamine võtab aega 40 minutit. Hageja jäi vastuses oma ajakulu juurde ja pidas kostja eeldust, et ühe lehekülje kirjutamine võtab aega 40 minutit, põhjendamatuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põhjendamatu on eeldada, et ühe lehekülje kirjutamine võtab aega 40 minutit. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulu ajakuluga 3 h ja 30 min on vajalik ja põhjendatud. Ei saa öelda üheselt, et lepingulisel esindajal peab kuluma ühe lehekülje menetlusdokumendi kirjutamiseks 40 minutit. Antud juhul ei näe ringkonnakohus põhjust hageja menetluskulu vähendamiseks, arvestades dokumentide mahukust. Määruskaebuses leidis kostja, et hageja menetluskulu pealkirjaga „Maaküte OÜ 13.12.2016.a taotluse koostamine menetlustähtaja pikendamiseks ja kohtule edastamine (30 min) – 60 eurot“ põhjendatud ajakulu peaks olema hoopis 15 minutit, nagu oli maakohus kostja sarnase taotluse puhul märkinud. Hageja asus seisukohale, et põhjendatud ajakulu on 30 minutit. Hageja selgitas veel, et hageja taotluse tähtaja pikendamiseks põhjustas kostja poolt 21.11.2016.a esitatud taotlus kostja menetlustähtaja pikendamiseks, mistõttu vajas ka hageja täiendavat aega vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et menetlustähtaja pikendamise taotluse ajakulu peaks antud juhul olema 15 minutit. Ringkonnakohus juba leidis, et kostja enda menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamise põhjendatud ajakulu oli 30 minutit. 30 minutit antud juhul taotluse koostamisele oli põhjendatud ning taotlus vajalik, arvestades hageja vajadust lisaajale kostjale vastamiseks. Määruskaebuses leidis kostja, et hageja menetluskulu pealkirjaga „Maaküte OÜ 09.01.2017.a menetlusdokumendi koostamine, suhtlus kliendiga (4 tundi) – 480 eurot“ põhjendatud ajakulu peaks olema 2,5 h, arvestades, et ühe lehekülje kirjutamine peaks võtma 40 minutit. Sealhulgas tõi kostja välja, et hageja „suhtlus kliendiga“ peaks arvestamata jätma, kuna maakohus ei arvestanud seda ka kostja puhul. Hageja leidis, et tegemist oli põhjendatud ja vajaliku

10(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 ajakuluga. Hageja pidas põhjendamatuks kostja väidet, et ühe lehekülje kirjutamine võtab aega 40 minutit, kuna selline eeldus ei põhine kohtupraktikal või õiguskirjandusel. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulu kirjes toodud ajakulu 4 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja 09.01.2017.a taotlus käsitleb kostja 12.12.2016.a kohtule esitatud taotlust kordusekspertiisi määramiseks, eksperdi taandamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja 12.12.2016.a taotlus on 9 lehekülge pikk koos lisadega (sh ES 46-leheküljelise arvamusega). Hageja on kostja taotlust ning lisasid oma 09.01.2017.a seisukohtades käsitlenud. Arvestades kostja materjalide mahtu peab kohus eluliselt usutavaks, et hageja seisukohtade koostamiseks ning kliendiga suhtluseks kulus ajaliselt kokku 4 tundi. Määruskaebuses leidis kostja, et hageja menetluskulu pealkirjaga „Stelling Kinnisvara OÜ 03.02.2017.a ja 10.02.2017.a seisukohtade, taotluste ja täiendavate tõenditega tutvumine ja Maaküte OÜ 13.02.2017.a menetlusdokumendi koostamine (4 tundi) – 480 eurot“ on ebavajalik ja põhjendamatu. Hageja rõhutas, et tema täiendavad kulutused (ehk 4 tunnine ajakulu kostja 03.02.2017.a, 10.02.2017.a täiendavate dokumentidega/tõenditega tutvumiseks ja 13.02.2017.a menetlusdokumendi koostamiseks) tekkisid kostjapoolsest tähtaja pikendamise palvest ja selle hilisemast eiramisest/uute dokumentide esitamisest. Ringkonnakohus leiab, et sellised hageja kulud on põhjendatud. On eluliselt usutav, et kostja menetlusdokumentidega tutvumine ning neile vastuse koostamine võttis aega 4 tundi. Kostja väide, et kuna maakohus tema menetluskulu ei pidanud vajalikuks ja põhjendatuks muu hulgas sellepärast, et need olid esitatud pärast tähtaega, ei tähenda, et hageja menetluskulu kostjale vastamiseks, oleks põhjendamatu või ebavajalik. Olukorras, kus kostja on esitanud uued menetlusdokumendid, mis sisaldavad tõendeid, siis on arusaadav, et oma menetlusõiguste kaitsmiseks peaks hageja oma seisukohta avaldama kostja uute dokumentide osas. Selline hageja kulutus pidi kostjale olema ka ettenähtav, kui kostja pärast menetlusdokumentide esitamise tähtaega esitas siiski uued menetlusdokumendid. Määruskaebuses leidis kostja, et hageja menetluskulud, kus on juures selgitus „kohtumine kliendiga“, „suhtlus kliendiga“, „konsultatsioon kliendiga“ (13.03.2015.a, 09.11.2015.a, 16.11.2015.a, 09.03.2016.a, 09.05.2016.a, 21.10.2016.a, 09.01.2017.a) on põhjendamatud 70 minuti ulatuses. Kostja nimelt leidis, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kui palju iga üksiku tegevuse peale aega kulus. Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuses esitatud seisukohtadega ning ei näe põhjust viidatud hageja menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus on juba selgitanud, et kohtumine kliendiga ning suhtlus temaga on teinekord põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, mille raames on kliendiga suhtlus toimunud. Hageja ei pea oma menetluskulu kirjes täpselt eraldama seda, kui palju aega kulus tal kliendiga suhtlusele ning kui palju sellest näiteks menetlusdokumendi koostamisele. Sellisel juhul hindab kohus terve menetluskulu kirjes märgitud info pinnalt menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust. Määruskaebuses leidis kostja, et hageja menetluskulu pealkirjaga „Maaküte OÜ menetluskulu selgitusega „Asja materjalidega pisteline tutvumine kirjalike kohtuvaidluse teeside ettevalmistamiseks ja kohtuvaidluse teeside ettevalmistamine 10.03.2017.a (4 h) – 480 eurot“ osas sai kuluda üks tund ning et Maaküte OÜ 10.03.2017.a menetlusdokument oli sisult siiski menetluskulude nimekiri. Hageja sellega ei nõustu ning leiab, et kohtuvaidluse teeside koostamine oligi aeganõudev, sest kokku tuli võtta hageja kõige olulisemad seisukohad vaidluses. Hageja osundab kostja sarnase menetlusdokumendi ajakulule (vt kostja 31.03.2017.a kohtuvaidluse teesid), mis 31.03.2017.a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli kokku väidetavalt 8 h 30 min + 6 h 30 min + 1 h = 16 tundi. Hageja leiab, et tema 4-tunnine ajakulu sarnase dokumendi koostamiseks on kindlasti mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe,

11(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 et hageja ajakulu oleks 4 tunni ulatuses vajalik ja põhjendatud. Hageja 10.03.2017.a menetlusdokument koosneb olulises osas hageja menetluskulude nimekirjast. Hageja on menetlusdokumendis esitanud ka kohtuvaidluse teesid, kuid need on üldsõnalised ning sisaldavad ka asjaolude kirjeldust, millest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja põhjendatud ajakulu on 3 tundi. Hageja väide, et tema 4-tunnine ajakulu on õigustatud, kuna kostjal kulus teeside koostamiseks 16 tundi, ei ole antud juhul asjakohane. Nimelt ei ole hageja ja kostja kohtuvaidluse teeside ajakulu võrreldav, tulenevalt dokumentide mahu erinevusest.

12(13)

Tsiviilasi nr 2-15-4642 menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka kostja 30.-31.03.2017.a seiskohtade koostamisega ajalises mahus neli tundi ning tunnitasumääraga 120 eurot. Hageja maakohtus tekkinud menetluskulude seast tuleb vähendada ainult hageja menetluskulu seoses asja materjalidega pistelise tutvumise kirjalike kohtuvaidluse teeside ettevalmistamiseks ja kohtuvaidluse teeside ettevalmistamise eest ühe tunni võrra.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.